Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Rakvere Teater ootab annetusena kive

Foto: et.wikipedia.org

Järgnev üleskutse võib esialgu mõjuda pisut kummastavalt, aga tegemist ei ole naljaga – teatril on tõepoolest kive vaja. Lisaks kasutamisele mitmekülgsele rekvisiidina lavastuses “Isade maa”, leiavad need lõpuks tee Käsmu õnnekivi kuhja.

Veebruar on Rakvere Teatri sünnipäevakuu. Rakvere Teater avati vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 1940. aastal aktuse, kontserdi ja pitsballiga. Nagu vabariik, sündis ka teatrimaja inimeste ühisel jõupingutusel. Ühed esimesed kivid teatriehituse talgutele tõi hobuse ja vankriga Rägavere talunik Jakob Allas juba 27. jaanuaril 1929. aastal.

Nüüd ootab kive Margus Kasterpalu lavastus „Isade maa“, mis esietendub 3. märtsil Rakvere Teatri väikses saalis. Kutsume üles tooma munakive läbimõõduga 5-15 cm. Kivid saavad osaks „Isade maa“ lavast, nad palistavad randa ja silmapiirile kaduvat teed, nendega tekivad helid, mis on isamaa hääleks. Teatrile annetatud kive näeb 22. veebruarist 1. märtsini Rakvere Teatri suure maja kohviku fuajees, edasi rändavad aga „Isade maale“. Peale viimast etendust viiakse kivid Käsmu õnnekivi kuhilasse. Jätka lugemist »

Põrmandu alt löüti tarõsuurunõ kivi

Põrmandu alt löütü kivi. Foto: Uma Leht

Sõmmõrpalo vallast Liinamäe mõisast asunigutalo köögipõrmandu alt tull’ vällä tarõsuurunõ kivimüräk. Tuu om arvada sama kivimüräk, mink kotsilõ om üles kirotõt juttõ kivi ala matõtust varandusõst.

«Seo ots lätt vundamendi ala, tõsõlõ poolõ,» kõnõl’ löütü kivi suurusõst Murumäe talo peremiis Helsteini Lembit. «Tõnõ ots lätt ahu ala ja kolmas küünüs viil poolõ tarõni. Seo om õnnõ nukakõnõ siin päält nätä. Ja ku pall’u tä alla viil lätt?!»

«Mi tiidsemi nii pall’u, et määnegi suur kivi om põrmandu all. Esä veidükese ragusi taad, ku tegi tarõnukka,» ütel’ Lembit. «A köögijaku es tiiä sukugi. Ku viitrassi kaivõti, läts tuu täpsele kivist müüdä.»

Kivvi kaiõn tunnus, et maja ehitämise aigu om tuud päält kõvastõ lahutu. Maja om ehitet tuudaigu, ku mõisamaa asunigõlõ vällä jaeti. «1928 vai kuna nä tetti,» tulõt’ miilde Lembitü 86aastanõ imä Miralda, kiä tuudaigu oll’ väiku lats. «Maa anti ja naksiva kõik ehitämä. A nuu omma kõik är koolnu, kes teivä ja olli. Tuu oll’ paruni man üts Tammi Miina, tälle anti maa ja tä nakas’ siiä ehitämä. Kõgõpäält oll’ maja vundament tettü tõsõ kotussõ pääle, a sis millegiperäst märgiti ümbre ja tetti tarõ siiä.»

Mõisaaigu olli ümbretsõõri talli, vask’alauda, küünü, kaiv, munakivvega katõt huuv, tiidse Miralda uma imä jutu perrä. Tä esi sai majja elämä päält sõta. A köögipõrmandut olõ-s putnu päält maja ehitämist kiäki. Lembit om väke täüs, et vahtsõ köögipõrmandu jaos iks kivvi vähämbält päält är lahku. Jätka lugemist »