Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Porgandipere keerulised suhted.

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2017
E T K N R L P
« sept    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Pärnu kuuendas koolis sündinud ansambli lugu

Peeter Popp tänab ansamblit Syrius enda koostatud väikese raamatuga, mis neil päevil trükist ilmus.

50 aastat Syriust Foto Urmas Saard

50 aastat Syriust. Foto: Urmas Saard

Eessõnas meenutab Popp „kuldseid kuuekümnendaid“, kui biitlitest alguse saanud biitmuusika-vaimustus levis kulutulena üle maailma. Samal kümnendil sündis Eestiski sadakond kitarriansamblit. Ta ütleb, et ilmselt esimesena Eestis ja ühena vähestest kogu maailmas on suutnud 50 aastat koos püsida ja tegutseda ansambel Syrius, kes tänavu pühitseb oma juubelit. Seda silmas pidades pani ta kokku rohkete piltidega illustreeritud raamatukese, millest saab lugeda liikmete mälestusi ja autori kogutud muid märkmeid.

Juba sellel laupäeval, 7. oktoobril algusega kell 19.00 toimub Pärnus Nooruse Maja uue hooaja avapidu, kus tantsuks mängib ansambel Syrius. Nende viimane suure publiku ees esinemine toimus tänavusel Sindi Rockil ja raamatu lõpust leiab ka sellest sündmusest paar fotot. Kellel huvi ja võimalust, tasub tingimata läbitud 50 aastaga tutvuda.

Urmas Saard

Siurulaste mõtetes Koidula juures

Kultuuriseltsi Tulused lahutamatu nelik koosseisus Krista Nõmm, Liina Hansen, Jaak Känd ja Timo Dreimann esitasid eile õhtul Pärnus Koidula ausamba juures terve tunni kestnud kirjanduslik-muusikalise etenduse “Siuru 100. Kohtumised pargis”, mis jutustas kirjandusrühmituse Siuru loomingulist tegevust kuni 1919. aastani.

Timo Dreimann, Krista Nõmm, Jaak Känd ja Liina Hansen Pärnu Koidula pargis Foto Urmas Saard

Timo Dreimann, Krista Nõmm, Jaak Känd ja Liina Hansen Pärnu Koidula pargis. Foto: Urmas Saard

Koidula parki kogunes umbes poolsada kirjandushuvilist, kes kuulasid huviga Marie Underi, Artur Adsoni, Henrik Visnapuu, August Gailiti, Friedebert Tuglase ja Johannes Semperi loomingut, mida omakorda kaunistasid Timo Dreimanni esitatud Raimond Valgre loodud muusikapalad. Selgitavad vahetekstid Siuru plahvatuslikust loomingulisest tegutsemisest aastatel 1917-1919 valis välja ja kandis ette Jaak Känd. „Kava kokkupanekul oleme kasutanud kirjanike loomingut, mälestusteraamatuid Artur Adsoni „Siuru-raamat“, Henrik Visnapuu „Päike ja jõgi“, raamatuid „Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus“ ja Ivar Grünthali „Müütide maagia“ ning Sirje Kiini artiklit maikuises Sirbis „Mida on siurulastel meile öelda?“,“ ütles Känd sissejuhatuseks.

Pikemalt tsiteeris ta kirjandusteadlast Sirje Kiini ajalehes Sirp avaldatud artikli põhjal: „Siuru näol on tegemist eesti kultuuriloo tähtsaima modernistliku rühmitusega, tõeliste kultuuri- ja kirjanduslike revolutsionääridega, kes panid Esimesest maailmasõjast vapustatud vaimsetele ja majandusraskustele vaatamata toime omamoodi kultuuriime. Olukorras, kus kirjanikel alles puudus oma koondav ning kaitsev organisatsioon, kus oli väga raske, kui mitte võimatu raamatuid välja anda, õnnestus noortel, veel üsna tundmatuil autoreil anda paari-kolme aasta jooksul välja 25 raamatut ning koguteost. See oli nooruslikult tormakas, vaimu vabastav raamatutulv, mis paisati sõjaajal täiesti kängunud raamatuturule. Kogu toonane kultuurielu ja avalik tähelepanu hakkas keerlema just selle rühmituse kirjanike ümber.“

Jätka lugemist »

Eestimaa pühakojad ootavad teelisi

Eesti Kirikute Nõukogu projekt „Teeliste kirikud 2017“ on valmis saanud ning pühakojad üle Eestimaa ootavad teelisi.

Teeliste kirikud 2017 Foto Urmas Saard

“Teeliste kirikud 2017″. Foto: Urmas Saard

Kirikute nõukogu egiidi all valminud teatmik „Teeliste kirikud 2017“ on käepärane abivahend turistidele ja matkajatele, tutvustades eesti ja inglise keeles 449 pühakoda. Teatmik annab informatsiooni kirikute ajaloost, vaatamisväärsustest, suvistest lahtioleku- ja jumalateenistuste aegadest, samuti leiab teatmikust teavet pühakodades toimuvatest kirikukontsertidest ning majutusvõimalustest.

Eesti Kirikute Nõukogu asepresident Meego Remmel kirjutab teatmiku avasõnas: ”Argielu omandab igavikulise mõõtme kokkupuutes pühadusega. Nii leiab filosoof Mircea Eliade. Pühadust ja pühadusetunnet ei kogeta alati ja igal pool. See on raskesti seletatav. Ometi on ta olemas. Sakraalruumi sisenedes astume otsekui teise aegruumi. Üle aja kõrgub ajatu, üle inimliku – jumalik.

Jätka lugemist »

Versuses kohtusid kirjandushuvilised ja autorid

Pärnu kirjandusõhtute seitsmes hooaeg lõpetati eilse kogunemisega kohvikus Versus, kus kuuldi kõige värskemat loomingut pealinnast Võrumaani. Taas tullakse kokku oktoobri teisel laupäeval.

Versuse kirjandusõhtul esinejate ühispilt Foto Urmas Saard

Versuse kirjandusõhtul esinejate ühispilt. Foto: Urmas Saard

Kirjandusõhtut juhtis (:)kivisildnik, oma loomingut esitlesid Lauriito Meriloo, Margit Peterson, Alari Janson, Kerttu Rakke, Elis Kajo, Elina Allas, Riina Eigi ja Kristina Ruder. Vahepeal käis laval ka Mai Angerjärv, Pärnust pärit räppar. Samuti luges Belka ehk Ivo Orav paar luuletust.

Muusikalist vaheldust pakkus Kristel Mägedi lõõtsa ja lauluga. Ka Alari Jansonil oli tavapärasel kombel laululugu kaasas, haaras seinalt kitarri ja esitas ühe loo. Kirjandusõhtu ametliku osa järel ja pimeduse saabudes jäi kauemaks laulma Tajo Kadajas.

Esimesena sai sõna Lauriito Meriloo, kes sattus oma vaimuvara esitamisest sedavõrd hoogu, et luges värsse ka tänavale värsket õhku hingama kogunenud kirjandusrahvale.

Jätka lugemist »

Tunnike kirjaniku ja kirjastajaga

„Lood ja tegelased elavad mu peas, arenevad, tekivad tegevusliinid. Ja kui see kõik paberile kirja ei saa, siis lähen lõhki,“ kirjutab Heli Künnapas oma raamatus „Minu ilus elu maal“ ja tunnistab, et iga endast välja saadetud looga saab tõesti sisemus selgemaks.

Heli Künnapas Foto Urmas Saard

Heli Künnapas. Foto: Urmas Saard

Kindlasti köidab autori selgus ka lugejat, kes tunneb kiiresti ära, kas kirjanik teab või ei tea, millest ta räägib. Heli teadmine ei tekita kahtlust. Hea vestluskaaslasena teab ta vastata küsimustele ka siis, kui küsijal puudub piisav selgus küsimuse sõnastamiseks. Meie jutuajamine toimus Pärnus Port Artur 2 kaubanduskeskuse kolmanda korruse Piano kohvikus vabalt kulgeva vestlusena, ilma usutluseks ettevalmistatud küsimuste ja vastuste vooruta.

Urmas: „Ma ei tunne ennast kolmekümne viie aastasena väga vanana…,“ ütleb sinu tegelane sarja „Mõni õhtu romantikat“ teise raamatu esimeses loos. Oled kohe saamas oma jutustuse minategelasega samaealiseks. Kuidas tunned sina ennast selles teadmises?

Heli: Ma ei tunne, et oleksin vanem kui olin kahekümneviieselt. Loomulikult kümne aasta tagustele aegadele mõeldes olen nüüdseks targem ja kogenum. Tegutsemisrõõmu ja võimalusi on aga nüüdseks hulga rohkem, sest olen kogu aeg liikunud selle poole, mis tõesti silma särama paneb ja millega tegeleda tahaks.

Jätka lugemist »

Heli Künnapas kingib sarja “Mõni õhtu romantikat” raamatuid

Algaval nädalal toimub kirjastuse Heli Kirjastus auhinnamäng Tre Raadio hommikuprogrammis, kus tutvustatakse sarja “Mõni õhtu romantikat” ning sarja teist raamatut “Mu koju tood sa”. Kõigil kuulajatel on võimalus igal hommikul osaleda SMS mängus. Selleks tuleb SMSiga vastata saatejuhtide esitatud küsimusele. Kogu nädala jooksul loositakse hommikuprogrammi lõpus välja üks raamat “Mu koju tood sa”.

Heli Künnapas oma sünnipäevanädalal TreRaadio ees Foto Urmas Saard

Heli Künnapas oma sünnipäevanädalal TreRaadio ees. Foto: Urmas Saard

Käesoleval nädalal kolmekümneviieseks saav Pärnumaalt pärit kirjanik Heli Künnapas lõi Heli Kirjastuse 2015.aastal, kui ta avaldas oma reaalelulise teose “Minu ilus elu maal”. Algselt oli kirjastus mõeldud vaid Heli enda raamatute avaldamiseks, kuid nüüdseks on kirjastuse kaudu avaldatud Heli enda ning mitme teise autori raamatuid. Siiski on tegemist väikese üheinimese kirjastusega.

Eelmise aasta lõpus alustas Heli Künnapas sarja “Mõni õhtu romantikat” avaldamist ja kirjutamist. Sellesse sarja kuuluvad kergemad romantilised teosed, mis ilmuvad üle kuu. Esimene raamat oli “Jõuluks koju”, veebruaris ilmus sarja teine raamat “Mu koju tood sa”. Selle sarja kõik raamatud on eraldiseisvalt loetavad. Raamatuid ühendab tegevuskoht, sest sarja kõigi raamatute tegevus toimub Pärnumaal. Enamasti Pärnu-Jaagupis ja Pärnus.

“Mu koju tood sa” peategelane on Katrin, kes valitsuse vahetumise tõttu kaotab töökoha ministrina. Ta tuleb tagasi Pärnu-Jaagupisse, kust on pärit ning asub tööle ajalooõpetajana. Libatses elava seitsmenda klassi poisi Silveri kaudu puutub Katrin kokku perevägivalla teemaga.

Jätka lugemist »

Versuses ilma (:)kivisildnikuta

Eile õhtul Pärnu kohvikus Versus toimunud järjekordne kirjandusõhtu ilma (:)kivisildniku suunavate küsimusteta kujunes pikaks vabaks vestluseks, mille kulgu kasutasid oma loomingu tutvustamiseks Lea Jaanimaa, Heli Künnapas, Helle Toomingas ja Elo Maalinn.

Margit Peterson ja Helle Toomingas Foto Urmas Saard

Margit Peterson ja Helle Toomingas. Foto: Urmas Saard

Kirjandusõhtust võttis osa ka Murru külas elav tagasihoidliku loomuga kunstnik ja poetess Tiiu Lehiste, kellele tänavu jaanuaris omistati ühena kahest inimesest Are valla aasta tegija aunimetus. Kunstiloomingu ja kirjandusliku tegevusega silmapaistnud Tiiu Lehistelt ilmus kolmas luulekogu “Valgelind”. Luuletaja 72 leheküljeline kogumik annab autori ütlusel sõna väe ja pildi abil tekitatud sünnenergiaga aimu metsade tagusest maailmast.

Paar nädalat tagasi kirjutas Margit Peterson oma veebimärkmikus, et tal on olemas kõik Tiiu Lehiste luuleraamatud ja need muidugi ka läbi loetud. Viimast luuleraamatut peab kirjandusõhtute eestvedaja kõige paremaks ja ilusamaks. „Kui ma ausalt ütlen, siis illustratsioonid on väga luuleluuselikud. Kui ma ei teaks, et need on autori enda tehtud, arvaks ma, et Luule Luuse ongi raamatu illustreerinud,“ kirjutas Peterson. Kunsti õppis “Valgelinnu“ looja Luule Luuse käe all.

Jätka lugemist »

Pärnumaa nelik Vaarandi ja Alveri loominguga Sindis

Mullu sügisel täitus Debora Vaarandi sünnist 100 ja Betti Alveril 110 aastat. Mõlemat poetessi meenutavad kirjanduslik-muusikalise kavaga Timo Dreimann, Krista Nõmm, Liina Hansen ja Jaak Känd, kes nüüd jõuavad ka Sindi kirjandusrahva juurde.

Timo Dreimann, Krista Nõmm, Liina Hansen, Jaak Känd Pärnus eakate avahoolduskeskuses

Timo Dreimann, Krista Nõmm, Liina Hansen, Jaak Känd Pärnus eakate avahoolduskeskuses. Foto: erakogust

Loominguõhtu toimub Sindi linnaraamatukogus 15. veebruaril, algusega kell 17.00. Jaak Känd ütles, et varem on sama kava ja koosseisuga esinetud Pärnus eakate avahoolduskeskuses ja restoranis Cafe Grand. „Krista loeb Debora, Liina Betti loomingut. Minult on vahetekstid. Timo esitab Betti ja Debora sõnadele kirjutatud laule ja saadab ennast süntesaatoril või klaveril.“ selgitas Känd. „Lauludeks olid „Ei vaibu“ (Podelski/Alver), „Kaks saarlast“ (Tubin/Alver), „Rannakolhoosis“ (Ojakäär/Vaarandi) ja „Saaremaa valss“ (Valgre/Vaarandi)“.

Debora Vaarandi

Hulgaliselt tundelüürikat ja lüürilis-filosoofilisi luuletusi kirjutanud Vaarandi sündis 1. oktoobril 1916. aastal Võrus, aga lapsepõlv möödus Tallinnas ja Saaremaal. Tema esimene luuletus “Udus” ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. 1946. aastal haigestus poetess tuberkuloosi. Nõmmel asuvas Kivimäe haiglas kirjutaski Vaarandi luuletuse “Talgud Lööne soos”, mille lõpuosa valis Raimond Valgre „Saaremaa valsi“ sõnadeks. Luuletuse “Eesti mullad” eest määrati talle 1965. aastal esimene Juhan Liivi luuleauhind. Vaarandilt on ilmunud 6 erinevat luulekogu, üks valikkogu, mälestusteraamat „Aastad ja päevad“. Ta on palju tõlkinud vene ja saksa autorite loomingut.

Kõige paremini on Debora Vaarandi loomingu kohta öelnud tema eluaegne sõber luuletaja August Sang: „Äärmiselt eestipärane, põhjamaine temperament avaldub Debora värssides. Vaarandile pole luule aktuaalsus mingi probleem. Ta luuletab lihtsalt oma isiklikest elamustest, kuid ta tunneb niivõrd sisse sellesse suurde aega, milles ta elab, et märkamatult on ta luuletustes sees ka kõik need suured teemad, millele kuju leidmisega peaks heitlema mõni vähem spontaanne luuletaja …“

Betti Alver

Betti Alver, kodanikunimega Elisabet Lepik, sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval.

Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele žanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arenguteest. Koolipõlves huvitus Alver võrdväärselt nii kirjandusest kui ka muusikast. Gümnaasiumi viimases klassis kirjutas ta romaani “Tuulearmuke”, mille Tuglase soovitusel saatis “Looduse” romaanivõistlusele, kus võitis teise auhinna. Esikraamat trükiti 1927. aastal.

Jätka lugemist »

Maya ja Petu kutsusid endast kirjutatud lugusid lugema

Lea Jaanimaa „Maya“ ja Margit Petersoni „Petu“ on mõlemale autorile esimesed lasteraamatud, mis jõudsid lugejateni möödunud aastal enne jõule.

Lea Jaanimaa ja Margit Peterson  ()kivisildniku seltsis Foto Urmas Saard

Lea Jaanimaa ja Margit Peterson (:)kivisildniku seltsis. Foto: Urmas Saard

Neljapäeval, 12. jaanuaril veetsid Maya ja Petu koos oma loojatega meeldiva õhtupooliku kirjandushuvilise rahva seas Piano kohvikus. Port Artur 2 kaubanduskeskuse kolmandal korrusel kahasse Rahva Raamatuga põrandat jagav kohvik on hea kohtumispaik põnevate tegelastega tutvumiseks. Kaks naist sättisid (:)kivisildniku endi vahele istuma ja olid valmis vastama nii tema kui sügavalt pehmetes tugitoolides istuvate inimeste küsimustele.

Jaanimaa, kes oskab maailma näha läbi koera silmade

Esimesena sai vastamise õiguse pealinnast Pärnusse sõitnud Jaanimaa, kelle mõttest sündiski ühine raamatute esitlemine. Kõigepealt rääkis autor Vaikse ookeani rannikul asuvas Californias elavast kunstnikust, kellega koostöös raamat valmis. „Mina kirjutasin ja Ilona Sula jutustas minu lugusid piltideks joonistades. Me suhtlesime ainult meiliteel.“

(:)kivisildnik ütles, et „Maya“ ei ole kaugeltki Lea esimene raamat ja tegemist on vilunud kirjanikuga.

Jätka lugemist »

Pärnus loeti Shakespeare’i paljudes keeltes

Käesolev aasta on nimetatud rahvusvaheliselt Shakespeare`i aastaks. Kevadel möödus William Shakespeare’i surmast 400 aastat. Seega võeti täiesti mõistetavalt alanud nädala Briti päevade kavasse ka ingliskeelse kirjanduse suurkuju, näitekirjanik ja renessansiajastu Inglismaa luuletaja.

Pärnu kolledži välistudengid lugesid Shakespeare'i Foto Urmas Saard

Pärnu kolledži välistudengid lugesid Shakespeare’i. Foto: Urmas Saard

Pärnus Briti päevi korraldav Estobrit MTÜ, samuti kultuuriselts Tulused ja Pärnu kolledži tudengiteater K-äng2 palusid kirjandushuvilisi külastada täna kohvikut Versus, kus toimus Shakespeare`ile pühendatud teemaõhtu „Shakespeare mere ääres ehk Shakespeare by the Sea

Esmalt esitas tudengiteater Meelis Sarve lavastuses kohvikukollaaži “Will”. Will – see on tsitaatide, mõtteterade ja värsside kollaaž suurelt sõnameistrilt kerges ja karges kohvikumiljöös. Lava ees kahe laua ääres istusid toolidele Mari-Ann Vunk, Sandra Lillepa, Kristin Pärna ja Karl Karu. Meelis Sarv võttis ühe haigestunud näitleja rolli viimasel hetkel endale ja kehastus kelneriks. Vähem kui poole tunni pikkune etendus viis õhtukülalised kuninganna Elizabethi aegsesse Shakespeare’i maailma.

Pärast etendust kuulis kohvikurahvas kirjaniku sonette Shakespeare’i emakeeles, lisaks tosinas võõrkeeles ja kõiki esitatud luuletusi loeti ka eesti keeles ning Anne Sepping vahendas kuuldut omakorda veel viipe keeles.

Jätka lugemist »

Contra loeb lastekaitsepäeval maratoni joostes 10 km luuletusi

Kolmapäeval, 1. juunil, lastekaitsepäeval algusega kell 18 jookseb Contra Võru linnastaadionil oma elu 50. maratoni. 1. juuni sai valitud seetõttu, et just sel päeval saab Contra maratonivanuseks, ehk 42,195 aastaseks.

Contra Foto Urmas Saard

Contra. Foto: Urmas Saard

Et on lastekaitsepäev, stardib koos Contra ja teiste maratonijooksjatega koos samal ajal ja samal rajal lastejooks. Lapsed läbivad vastavalt soovile 1-3 staadioniringi, seejärel jätkavad maratonijooksjad vabamas vees oma 105 ringi mõõtmist.

Umbes vahemikus 10 km – 20 km teeb Contra enda peal inimkatse – kas suudab 10 km järjest peast luuletusi lugeda, ise samal ajal joostes.

Maratonijooksjaid ei lubata rajale piiramatult, aga selle pressiteate kirjutamise ajal on igatahes veel vabu kohti. Osavõtumaks on 42,19 EUR, registreerida saab urvaste@gmail.com või 52 83540, maksmine kohapeal.

Staadionil tegutseb Võrumaa Spordiliidu spordikohvik, saab ennustada Contra lõpptulemust, täpsematele auhinnad Silja Spordilt ja Georgi Hotellilt. Kõik tulud lähevad Võrumaa noorsportlaste toetamise fondi.

Maratonile saab kaasa elama tulla tasuta, tasuta on mõistagi ka lastejooksud, vaid ennustusvõistluses osalejatelt ootame väikest annetust.

Raamatud ja roosid vallutavad nädalavahetusel Tartu

23. aprillil, raamatu ja roosi päeval, saavad alguse kirjandusfestival Prima Vista eelüritused. Mitmekesine programm kulgeb paralleelselt Tartu Kaubamaja Apollos ja Tartu Tähetornis.
Sarnaselt varasematele aastatele jagatakse Tartu Kaubamajas külastajatele roose, mis kingituna kaubamaja Apollo poe müüjale, annavad vastukingiks raamatu. Lisaks roosidele ja raamatutele jagatakse sel päeval Apollos ka raamatusoovitusi. Külastajatele annavad päeva jooksul nõu Vahur Afanasjev, Mati Laos, Merle Liivak, Piret Bristol ja Mart Kivastik.
Sel aastal seab end kirjanduse lainele Tartu Ülikooli muuseum koos filiaalidega. Põhjuse selleks annab hiljuti Tartule omistatud UNESCO kirjanduslinna tiitel. Tähenduslikult kulgeb just Tartu Tähetorni juurest UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Struve kaar.
Raamatu ja roosi päeva põhiprogrammi raskuskese langebki Struve kaarel paiknevale Tartu Tähetornile, kus lisaks päev otsa kestvale raamatulaadale pakutakse tasuta ulmekirjanduse- ja filmide teemalisi programme nii lastele kui täiskasvanutele, mis haakuvad festivali peateemaga Müstifikatsioon. Programm tähetornis kulmineerub kirjanduskonkursi „Esimene samm” laureaadi väljakuulutamise ja esinemisega. Jätka lugemist »

Major Martin Kukk rääkis huvitavalt Afganistani missioonidest

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond korraldas „Anname au!“ üleskutse käigus Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele tänuõhtu.

Major Martin Kukk kirjutab autogrammi oma raamatusse Kuus kuud kuumust Estcoy-12 Afganistanis Foto Urmas Saard

Major Martin Kukk kirjutab autogrammi oma raamatusse “Kuus kuud kuumust Estcoy-12 Afganistanis”. Foto: Urmas Saard

Eile oodati pärast tööpäeva lõppu kõiki huvilisi Pärnu keskraamatukogu suurde saali, kuhu oli kutsutud kaitseväelane major Martin Kukk tutvustama oma raamatut „Kuus kuud kuumust: Estcoy-12 Afganistanis“.

Sinilillemärgid

Raamatukogu saali poole liikujaid peatasid särasilmsed naiskodukaitsjad ja pakkusid võimalust kanda sinilillemärki või -käevõru, et väärtustada veteranide panust meie ühise julgeoleku nimel.

Annetustest saadud tulust toetatakse veteranide ja nende lähedaste taastusravi, spordi- ja õppetegevust ning taastusravi valdkonna tugevdamist kogu ühiskonnas. Käesoleval aastal soovitakse annetuste tulust soetada Pärnu Haigla Taastusravi- ja heaolukeskusele lihasjõutreeningu seade ning toetada mittetulundusühingut Peaasi, mis tegeleb noorte vaimse tervise edendamisega.

Jätka lugemist »

Eneli Arusaar: tore on oma musirulle lugemistuhinas näha ja kuulda

Sindi linnaraamatukogus teatakse juba aastaid, kuidas innustada lapsi väga varakult lugema ja kasvatada uut põlvkonda raamatukogu külastajaid.

Raamatukogusõbralikuma õpetaja aunimetuse pälvinud Eneli Arusaar Foto Urmas Saard

Raamatukogusõbralikuma õpetaja aunimetuse pälvinud Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard

Täna hommikul külastasid linnaraamatukogu direktor Ene Michelis ja lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp Sindi ainsat kooli ja lasteaeda, et tunnustada siinses kultuuripinnases kasvavaid noori lugejaid ja nende õpetajaid.

Seitsmendat hooaega toimus linnaraamatukogus välja kuulutatud lugemisvõistlus Lugemistuhin, mis kestis mullu 1. oktoobrist kuni tänavu 31. märtsini. Osalema oodati Sindi gümnaasiumi algklasside ja põhikooli astme õpilasi. Seekordne Lugemistuhin korraldati klassidevahelise võistlusena. Võistulugemise võitmiseks pidi õpilane ette antud aja jooksul lugema võimalikult rohkem raamatuid ja iga raamatukogust laenutatud eakohase raamatu läbilugemise järel kujundama vabas vormis A4 mahuga töölehe. Võitja klassi paremus selgitati vastavalt loetud raamatute summeeritud hulgale. Võrdsete tulemuste korral otsustati klassi paremus teise võistleja ees selle alusel, kelle töölehed osutusid hindajate arvates huvitavamaks või sisukamaks. Võitjaks tunnistati õpetaja Eneli Arusaare IIa klass, kus loeti üle 200 raamatu. Isikupõhiselt pälvis lugeja auhinna IIb klassi õpilane Lisette Laanepõld. Tänukirjadega peeti meeles eranditult kõiki Lugemistuhinast osavõtnud klasse.

Jätka lugemist »

Pärnus kohvikus Versus toimus eile õhtul kirjandusõhtu

Oma loomingut tutvustasid Piret Bristol, Billeneeve, Margo Vaino. Siiri Metsamägi rääkis oma tegemistest ja kirjutamiskursusel saadud kasust. Alari Papa Janson rõõmustas lauludega. Õhtut juhtis taas (:)kivisildnik.

Kirjandusõhtu Versuses Foto Urmas Saard

Kirjandusõhtu Versuses. Foto: Urmas Saard

Hakatuseks laulis Papa Janson vägeval häälel, mis jõudis kuuljate kõrvadesse veel vägevamal kõlal läbi mikrofoni, kaabli, võimendi ja kõlarite aetuna. Seejärel usaldas kirjandustundide peamine eestvedaja Margit Peterson õhtu juhtohjad (:)kivisildnikule, kes andis juba tänavu jaanuaris aset leidnud Versuse kohtumisele hästi õnnestunud uuendusliku vormi. Nii ka täiesti ootuspäraselt nüüdki!

Esimesena istus (:)kivisildniku kõrvale sinisesse tugitooli Piret Bristol. (:)kivisildnik: „Täna esitleme sinu uut raamatut „Üks ümberringi“. See on kirjastuse Jumalike Ilmutuste sarja 85. number ja sinu kaheksas luulekogu. Aga sul on päris palju raamatuid ka peale luulekogude. Räägi, mida oled teinud.“

Piret Bristol: „Ma olen eriti mitte midagi teinud (heasüdamlik naer, mis kostus kui tunnustusena tehtule). Selles mõttes, et viis romaani, kolm proosat, kaheksa luulekogu. Kirjanikuna olen krooniku tüüpi. Mulle meeldib jälgida seda maailma, mis meil on. Elada just praegu ja mitte 18. sajandil. Mulle meeldib elada praegu, täna, suurel reedel 2016. See on üsna ebaharilik, et ma suurel reedel olen kodust väljas. Pean seda päeva väga oluliseks, isegi jõuludest olulisemaks.“ Huvitavate mõtteavaldustega vestluse järel luges ta „Üks ümberringi“ kaante vahele koondatud luulet ja kutsus järgmisel päeval lõuna paiku kohtumisele Solarisesse, mis olevat tema lemmikpaik Tallinnas.

Jätka lugemist »

Ilmar Tomusk: kuna ei teatud, et ma kirjutada ei oska, sain sisseastumiseksamil viie

Kesknädalal, helmekuu 9. päeval, külastas Ilmar Tomusk Sindi gümnaasiumi algklasside õpilasi, kes kuulasid lastekirjaniku jutustusi tähelepaneliku põnevuse ja kestvate naerupursetega. Vaatamata üle tunni kestnud kohtumisele ei ilmutanud õpilased tüdimuse märke ja esitasid rohkelt asjalikke küsimusi.

Ilmar Tomusk Sindi gümnaasiumi ees Foto Urmas Saard

Ilmar Tomusk Sindi gümnaasiumi ees. Foto: Urmas Saard

Pipit Ilmarist ei saanud

Laste käest on ikka küsitud, kelleks ta tahab saada. Nii küsitud ka Ilmarilt. Tema vastus üllatas õpetajaid, sest tulevase lastekirjaniku sooviks oli saada Pipi-Pikksukaks. Ilmarile meeldis Pipi juures hobune ja jõud, millega ta looma üles tõstis, samuti kuldrahadega kast. „Unistasin minagi sellisest kastist, millest võtan kuldraha ja lähen sellega näiteks jäätist ostma. Olen pärit suurest perest ja mul endal alati jäätise raha ei olnud.“ Aga kuue-seitsme aastaselt mõtles ta hobusele. Vanaemal oli küll lehm Mari, aga mitte hobust. Ükskord, kui vanaema hakkas lehma lüpsma, palus Ilmar luba Mari üles tõsta. Vanaema üllatuse peale selgitas poisike, et kuna tal hobust pole, sobib selleks ka lehm. Vanaema polevat kahelnud selles, et lapselaps ei jaksaks lehma tõsta, aga muretsenud hoopis piima kinnijäämise pärast. Ja mis siis veel sellest lehmast, kui enam piima ei anna. Nõnda jäänudki lehm sedakorda kõike mõistval jõmpsikal üles tõstmata. Aga Ilmari jutustuse peale said teda kuulavad õpilased täiel suul naeru pugistada. „Suuremaks kasvades sain aru, et ega minust Pipit ikka saa, sest mina olen poiss!“

Jätka lugemist »

Teise üleriigilise Koidula etluskonkursi finaali võitis Tess Pauskar Tartust

Pärnus  Koidula muuseumis täna toimunud teise üleriigilise Koidula etluskonkursi finaali parimaks tunnistas žürii üksmeelse otsusega Tess Pauskari Tartust.

II üleriigilise Koidula etluskonkursi finaali võitis Tess Pauskar Tartust Foto Mailiis Ollino

II üleriigilise Koidula etluskonkursi finaali võitis Tess Pauskar Tartust. Foto: Mailiis Ollino

Etluskonkursi finaalis osales kümmekond luulelugejat mitmest Eestimaa paigast, kes esitasid ühe luuletuse Lydia Koidula loomingust ja ühe vabalt valitud eesti luuletajalt. Pauskar esitas väga professionaalselt Koidula luuletuse “Puurilind” ning Doris Kareva teksti “Külaline”. Võitja sai auhinnaks Vello Paluoja loodud Lydia Koidula pastell-portreemaali.

Žürii, millesse kuulusid näitleja Kersti Heinloo ja luuletajad Karl-Martin Sinijärv ning Kaupo Meiel, otsustasid teise preemia anda Kaider Vardjale Võrust ja kolmanda preemia Kai-Mai Olbrile Tallinnast. Eripreemiad pälvisid Ehte Mumm Kadrinast, Kärolin Lints Tallinnast, Anne-Mai Tevahi Tartust ning Siiri Toomik Helsingist. Omapoolse eripreemia andis välja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond ja sellegi pälvis Tess Pauskar.

“Tore, kui luuletuse lugeja haarab publiku kaasa endaga ega kao kosmosesse, nagu loeks üksinda ja omaette. Märkasin, et vabalt valitud luuletus oli üldjuhul lugejatele isikliku sõnumiga ehk rohkemgi kui Koidula looming,” kommenteeris Heinloo luuletuste esitamisi.

Jätka lugemist »

Parimad etlejad selguvad Pärnus Koidula muuseumis

Märtsis möödub 150 aastat Lydia Koidula esikkogu „ Waino-Lilled“ avaldamisest. Selle tähistamiseks toimub II üleriigilise Koidula täiskasvanute etluskonkursi finaalvõistlus emakeelepäeva eel, 12. märtsi keskpäeval, Koidula muuseumis.

Peaauhinnaks Vello Paluoja loodud Lydia Koidula pastell-portreemaal Foto Koidula muuseum

Peaauhinnaks Vello Paluoja loodud Lydia Koidula pastell-portreemaal. Foto: Koidula muuseum

Etluskonkursi eesmärgiks on aktiveerida täiskasvanud inimeste luule- ja etlushuvi kogu riigis ja anda oma oskuste esitlemiseks motiveeriv väljund traditsioonilise mitmetasandilise etluskonkursi näol, kus iga piirkondliku eelvooru  parimad esinejad lähetatakse finaalvõistlusele Koidula muuseumisse Pärnus.

Tänavu sõeluti etlejaid piirkondlikel konkurssidel Betti Alveri muuseumis Jõgeval, Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis Võrus, Liivi muuseumis Alatskivil, Tuglase ja Underi Kirjanduskeskuses Tallinnas  ja Koidula muuseumis Pärnus, kes esitasid kohustusliku Koidula luule kõrval enda valitud autorite ja ka omaloomingut.

Finaalvõistlusel astuvad üles tosin etlejat, keda hindavad žüriis näitleja Kersti Heinloo ning luuletajad Karl-Martin Sinijärv  ja Kaupo Meiel.

Peaauhinnaks on Vello Paluoja poolt loodud Lydia Koidula pastell-portreemaal.

Sündmust toetavad Pärnu linn, Kultuurkapital, Eesti kirjanike muuseumide ühing, Endla  teater ning Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond.

Konkursi eestvedaja on Koidula muuseum koostöös Eesti kirjanike muuseumide ühinguga.

Õhuaken – raamat Ameerika Häälest

Reedel, 26. veebruaril algusega kell 18 esitletakse Viru keskuse Rahva Raamatus Vello Ederma teost „Siin Ameerika Hääl, Washington!“.

Esitlusel kõneleb oma kokkupuudetest autoriga, aga ka Ameerika Hääle kuulamise kogemusest suursaadik Trivimi Velliste, kes on kirjutanud raamatule eessõna pealkirjaga Õhuaken Foto Urmas Saard

Esitlusel kõneleb oma kokkupuudetest autoriga, aga ka Ameerika Hääle kuulamise kogemusest suursaadik Trivimi Velliste, kes on kirjutanud raamatule eessõna pealkirjaga “Õhuaken”. Foto: Urmas Saard

Suures osas mälestuslik raamat annab hea ülevaate Ameerika Hääle tekkeloost Teises maailmasõjas ja raadiojaama tähendusest külma sõja aastakümnetel. Üksikasjalikumalt tutvustatakse Ida-Euroopasse ja Balti riikidesse suunatud tegevust, ka eestikeelse toimetuse vaheldusrikast siseelu.

Vello Ederma pääses kümneaastasena isa käe kõrval Tŝehhi põrgust ja tõotas oma südames teha kõik, et Eesti saaks jälle vabaks. Seda lubadust iseendale on ta pidanud. Alustanud noore kaastöölisena emakeelses toimetuses, tõusis ta aja jooksul Ameerika Hääle ja USA Infoagentuuri juhtkonda ning mõjutas oluliselt eriti Ida-Euroopasse suunatud saadete poliitikat. Tema koostatud analüüsid jõudsid korrapäraselt Valge Maja ovaalsaali.

Esitlusel kõneleb oma kokkupuudetest autoriga, aga ka Ameerika Hääle kuulamise kogemusest suursaadik Trivimi Velliste, kes on kirjutanud raamatule eessõna pealkirjaga „Õhuaken“. Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane ja propagandaekspert Ilmar Raag räägib sellest, miks see raamat võiks tänapäevasest teabesõjast või propagandast huvitatutele hea lugemismaterjal olla.

Raamatu on koostanud ja toimetanud Anne Velliste, kujundanud Rein Seppius, kirjastanud Eesti Üliõpilaste Selts ja kirjastus Aade.

Selgusid Apollo lugejate möödunud aasta lemmikud raamatud

Juba kümnendat aastat järjest tunnustati Eesti suurima raamatukaupluste keti Apollo auhinnagaalal eesti kirjanikke, kelle raamatud valiti lugejate poolt möödunud aasta parimateks.

Apollo Pärnu Keskuses Foto Urmas Saard

Apollo Pärnu Keskuses. Foto: Urmas Saard

“Igal aastal lisandub Apollo sortimenti ca 4000 uut eestikeelset raamatut, mille seas on väga palju häid teoseid, mis väärivad esiletõstmist. Apollo raamatueksperdid koostöös Eesti Kirjastuste Liiduga tegid aasta alguses ära põhjaliku eeltöö ning valisid välja kuues kategoorias kokku 60 teost, mille seast lugejad selgitasid välja parimad,” rääkis Apollo müügi- ja turundusjuht Eha Pank. Pank lisas, et hääletus parimate eesti autorite ja raamatute välja selgitamiseks toimus nagu varasematel aastatelgi apollo.ee kodulehel. Lisaks said kõik soovijad esmakordselt hääletada ka Apollo kauplustes kohapeal. Parimad autorid ja teosed selgusid enam kui 5000 lugeja hääle põhjal.

Pank rääkis, et hääletajatelt paluti ka tagasisidet, et teada saada, mida tarbijad möödunud aasta teostest arvavad. “Suur osa lugejatest hindas, et möödunud raamatuaasta oli huvitav, mitmekesine, täis üllatusi ning pakkus väga palju meeliülendavaid lugemiselamusi,” võttis ta lugejate arvamused kokku.

Jätka lugemist »

Üheksakümneseks saanud Heljo Mänd on kirjanikuna õpetlik ja lustlik

Täna hommikul mõõdeti Sindi Linnaraamatukogus pika mõõdulindiga Heljo Männi lasteraamatute hulka, loeti tema luuletusi Sindist ja imetleti 11. veebruaril üheksakümneseks saanud kirjaniku sõnakunsti, mis muutis Sänikaela küla Venimuse talus elanud ülilaisad kalamehed väga virkadeks töömeesteks.

Ene Michelis loeb Heljo Männi luuletusi Sindist Foto Urmas Saard

Ene Michelis loeb Heljo Männi luuletusi Sindist. Foto: Urmas Saard

Sindi lasteaia- ja algklassiealistel lastel on olnud alates tuhkapäevast võimalik osaleda Sindi Linnaraamatukogu kirjandustundides, kus lasteosakonna juhataja Rita Raudsepp ja raamatukogu direktor Ene Michelis tutvustavad lastekirjaniku Heljo Männi elu ja loomingut. Seda veel paljudel järgnevatelgi päevadel. Tänased lugemissaali varajased külalised olid õpetaja Made 4. klassi õpilased Sindi gümnaasiumist.

Suurte akende ette langetatud rulood vähendasid päevavalgust ja seda selgemalt helendasid ERR-i arhiivist tellitud põnevate filmikaadrite katkendid omaaegsetest populaarsetest laste telesaadetest. Rita rääkis, et kunagisest karubeebist on ammugi saanud koolidirektor ja hoolitsev pereisa oma lastele. Olgu meeldetuletuseks öeldud, et kui Mõmmi-ema Heljo Mänd on ületanud kõrges eas 90. eluaasta lävepaku, siis samal ajal kirjaniku juubeliga on legendaarne Mõmmi tegelaskuju saamas juba neljakümneviieseks – mees parimates aastates.

Jätka lugemist »

Toomas Kiho: Sindi muuseum on üks pärl

Kui mõned kuud tagasi ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho avaldas soovi omada isiklikult raamatut „Aja jälg Sindi muuseumis“, valmistas tema huvi väikese kogukonna ajaloomälu vastu meeldiva üllatuse.

Aja jälg Sindi muuseumis pakub huvi noorele uudistajale Foto Urmas Saard

“Aja jälg Sindi muuseumis” pakub huvi noorele uudistajale. Foto: Urmas Saard

Täna rääkis Kiho raamatu uuesti kätte võtmisest ja ütles, et Sindi muuseum ise on üks pärl – oma paiknemise, maja arhitektuuri ning peamiselt oma idee pärast.

„Pole sugugi mitte palju väikelinnu, mis võivad omaenda muuseumiga uhkustada. Sellest muuseumist kui pärlist saab huviline ammendava ülevaate 2015. aastal ilmunud raamatust “Aja jälg Sindi muuseumis”, mille on koostanud Heidi Vellend ja välja andnud Sindi linn ja muuseum koostöös.

Enam kui sajaleheküljeline, rikkalikult fotodega illustreeritud ja Pajo trükikojas eeskujulikult vormistatud raamat toob lugejani muuseumi sünni- ja arenguloo ning tänapäevased taotlused. Ja need pole sugugi väikesed, muuseum on leidnud kindla koha Eesti mäluasutuste seas. Ja ühel õigel muuseumil peab olema ka korralik omaajalooteos. See on Heidi Vellendi raamatu näol Sindi muuseumil nüüd olemas,“ kinnitas Kiho.

Urmas Saard

Pärnu kirjandusõhtu Versuses

Eile alustati Pärnus uuenduslikult ja endiselt priipääsmega aasta esimest kirjandusõhtut kohvikus Versus, mis on eelmisest kohtumispaigast oluliselt avaram ja mahutas vabalt ligemale 60 luule-, proosa- ja muusikahuvilist.

Andra Jõgis ja Sven Kivisildnik Pärnu kirjandusõhtul Versuses Foto Urmas Saard

Andra Jõgis ja (:)kivisildnik Pärnu kirjandusõhtul Versuses. Foto: Urmas Saard

Õhtu läbiviimise poolelt osutus õnnestunud uuenduseks (:)kivisildniku ettepanek istuda laval kõrvuti esinejatega, neid kuulates, usutledes ja kontrollides ajalisest piirangust kinni pidamist. Kuna oma loomingut soovisid tutvustada paljud ja õhtu pidanuks mahtuma paari tunni sisse, eraldati kokkuleppeliselt igale autorile 10 minutit. Sellest omakorda pool aega kulus usutlusele, mis tegelikult kujunes (:)kivisildniku oskuslikul juhtimisel kõigiga sõbralikuks ja sisukaks vestluseks.

Esimesena võttis kõrgemale ehitatud põrandale tõstetud tugitoolis sõna Papa Janson, kes mängis ja laulis oma loodud lugusid.

Neljandast eluaastast luuletaja

Seejärel seadis ennast mugavalt istuma tuntud muinasjuttude vestja Jaak Känd, aga sedakorda ühtki muinasjuttu ei kuuldud. Selle asemel esitles ta oma debüütluuleraamatut “Iga päev, iga aasta”. (:)kivisildniku sõnul on Jaagu loetud luuletused kohati täiesti oivalised. „Sa oled viimasel aastal ikka väga ägeda progressi teinud. Kuidas sa seda teed?“

Jätka lugemist »

Kirjandusõhtu Kolhethis

Eile õhtupoolikul toimus Pärnu Georgia restoranis Kolhethi kirjandusõhtu, millele eelnes Poetry Slami Pärnu eelvoor. See oli luulevõistlus Pärnu Slämm, kus autorid esitasid enda loomingut.

Ott Kilusk kirjandusõhtul  Kolhethis Foto Urmas Saard

Ott Kilusk kirjandusõhtul Kolhethis. Foto: Urmas Saard

Esitatud luuleread ei võinud olla avaldatud trükisena, siiski oli varajasem ilmumine lubatud mõnes suhtlusportaali luulekogukonnas. Ülesastumiseks anti kolm minutit ja esinemisel ei tohtinud kasutada abivahendeid, nagu aksessuaare, kostüüme, teatrigrimmi, muusikainstrumente jm.

Esimeses voorus hindas kirjandusrahvas ja Tarkade klubi. Lõppvoorus selgitati võitja publiku aplausi tugevuse alusel, nõu küsiti ka Tarkade klubilt. Valiti 3 finalisti: Ott Kilusk, Einar Orjand ja Jaak Känd. Poetry Slami Pärnu eelvooru võitis Ott Kilusk. Pärnu eelvooru õhtujuht oli Jaak Eamets.

Heldur Lääne Põltsamaalt esitles oma neljandat luuleraamatut “Roosa maailm” ja Raivo Varik oma esikluulekogu “Ülestähenduslikke täheülendusi”. Peeter Helme luges katkendi oma lühiromaanist “Sügaval läänes”.

Paavo Kangor tutvustas enda koostatud raamatut “Ka unustuste jõel aeg kord silla loob”, mis jutustab Jaak Joalast.

Jätka lugemist »

Lugemissoovituste rubriik 1. – 9. klassidele

Soovitatakse 1. klassile.

Tallinna Keskraamatukogu veebilehele on lisandunud 1. – 9. klasside lugemissoovituste rubriik.

Raamatusoovitused on antud klasside kaupa, mis teeb nimekirjade kasutamise õpetajate jaoks lihtsamaks ning mugavamaks. Nimekirjas olevad raamatud on valitud viimasel paaril aastal ilmunud nii eesti kirjanike teoste kui ka tõlkekirjanduse hulgast. Raamatukoguhoidjad on näinud vaeva, et nimekirjast leiaks sobivat kirjandust erinevate teemade käsitlemisel, et oleks midagi nii poistele kui tüdrukutele, midagi õpetlikku ja midagi, mis paneks fantaasia tööle.

Kuna õpilaste lugemisoskused ja harjumused on väga erinevad, siis tasub kindlasti oma nimekirju koostades üle vaadata ka üks klass allpool ja üks klass ülalpool olevad soovitused. Iga õpetaja tunneb oma õpilasi kõige paremini ning saab nüüd raamatukogu poolt pakutavatest nimekirjadest kokku panna just oma klassile sobiliku lugemissoovituste nimekirja.

Nimekirju uuendatakse kord kvartalis.

Tutvu nimekirjadega siin.