Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2018
E T K N R L P
« nov    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Suur pildigalerii: Franciscus Kaarli kirikus ja Vabaduse väljakul

Paavst Franciscus astus eile hommikupoolikul, 25. septembril, Lennart Meri Tallinna lennujaamas esmakordselt Maarjamaa pinnale, kus vilu tuul andis auväärsele külalisele taaskordselt märku Baltimere äärsete ilmade tujukusest. Aga paavsti sõnad tegid kuulajatele sooja, kui ta väljendas soovi paremini tundma õppida meie kultuuri, eriti selle vastupanuvõimelisust, mis on lubanud meil pärast nii rohkeid katsumusi uuesti alustada.

Paavst Franciscus Tallinnas Vabaduse väljakul Foto Urmas Saard

Paavst Franciscus Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto: Urmas Saard

Paavst Franciscus: „Hea elu ja hästi elatud elu ei ole päris üks ja sama asi.

”Püha isa teadis, et sajandeid on seda maad tuntud Maarjamaana. „See nimi pole ainult osa teie ajaloost, see on ka osa teie kultuurist.” Maarjale mõeldes keskendus ta mälule ja viljakusele. Paavsti sõnul tähendab mäluga maa mäletamist, et tänapäeval saavutatu on saavutatud tänu eelkäijate pingutustele, raskele tööle, vaimsusele ja usule. „Tänulike mälestuste hoidmine võimaldab tänastes saavutustes tunda ära ajaloo viljad, mille on loonud need mehed ja naised, kes nägid vaeva vabaduse nimel. See omakorda kutsub üles austama neid, kes valgustasid uusi radu tulevastele põlvedele.”

Franciscus ütles midagi, mida ei tohiks kunagi unustada: „Hea elu ja hästi elatud elu ei ole päris üks ja sama asi.” Tema hinnangul on tehnokraatlike ühiskondade kõige ilmsemaid tulemusi elu tähenduse kadumine ja elurõõmu minetamine. Selle tagajärjel hakkab aeglaselt ja vaikselt tuhmuma imestamisvõime, mis viib inimesed sageli eksistentsiaalse tüdimuse seisundisse.

Jätka lugemist »

Tegelikkus on tähtsam kui idee – imperatiivide paavst

Artikkel ilmus esmalt augustikuu ajakirjas “Teekäija”. Seoses 266. Rooma Katoliku Kiriku paavst Franciscus’e Eesti külastusega saab autori loal lugeda seda ka Külauudiste uudisvoos.

Tallinn paavst Franciscus’e ootel, Vene tänav 16 Foto Urmas Saard

Tallinn paavst Franciscus’e ootel, Vene tänav 16. Foto: Urmas Saard

Eesti ei ole statistilises plaanis enam luterlik vaid õigeusklik maa

Visiit Balti riikidesse on ajastatud Leedu, Läti ja Eesti sajanda aastapäevaga. Meie jaoks oleks tegemist teise paavsti külaskäiguga. Esimene, kes külastas Balti riike ja Eestit oli Johannes-Paulus II, kes viibis Tallinnas 10. septembril 1993. a. Kindlasti on sellised visiidid olulise tähtsusega kohalikule katoliiklikule kogukonnale (u. 6000 katoliiklast) ja ka eesti kristlaskonnale. Mis on kahe visiidi vahel muutunud? Suurim muutus usulises plaanis on see, et Eesti ei ole statistilises plaanis enam luterlik vaid õigeusklik maa. 2011. a rahvaloenduse järgi oli õigeusklikke 16% ja luterlasi 10%. Üleüldine ilmalikustumine on süvenenud (54% elanikkonnast ei pea omaks ühtegi usku), kristlus on veelgi enam surutud ühiskonna ääremaale ja ühiskond poliitiliselt palju polariseerunum kui 90-ndate alguses.

Jätka lugemist »

Õigeusklikus Georgias on kohta ka protestantlikul kirikul

Tbilisi kulla fondi muuseumis rääkis giid, et kristlus jõudis Georgiasse 3. sajandil. Kas naljatamisi või tõsiselt mõeldes, pigem siiski tõsiselt, peetakse Georgias oma maad kristlikuks juba ajast enne Jeesuse sündimist.

Tbilisi äärelinna ehitatava moodsa arhitektuuriga kiriku makett Foto Urmas Saard

Tbilisi äärelinna ehitatava moodsa arhitektuuriga kiriku makett. Foto: Urmas Saard

Seega peaaegu tuhatkond aastat enne ristikiriku jõudmist  Eestimaale. Teatavasti on ristiusul kolm peamist suunda: katoliiklus, õigeusk ja protestantlus. Praegu kuulub Georgia rahvuslikku õigeusu kirikusse arvatavalt enam kui 80% elanikkonnast. Aga vähesel määral on esindatud ka protestantlik kirik. Nii on Georgias täiesti elujõuliselt olemas teiste protestantlike liikumiste kõrval ka baptistid, kellel pidavat olema poolesajas koguduses umbes 15 000 innukat liiget. Georgia Evangeelne Baptisti Kirik kuulub Euroopa Baptisti Föderatsiooni. Meenutuseks, et baptism pole mingi uus sektantlik nähtus. Baptismi eellugu langeb ligilähedaselt samasse aega, kui Saksamaal levis 16. sajandil luterlik reformatsioon.

Tbilisi mitmest kirikust õnnestus lähemalt tutvuda Lodkinis asuva kogudusega, kes ehitab uut hoonet, mille hotellis sai ööbitud esimesel ja viimasel Georgias viibimise ööl. Meid võõrustanud Marina Maisashvili sõnul on kogudusel 69 liiget. Pühapäevasel teenistusel võis näha väga suurt hulka pühapäevakooli lapsi. Marina ütles, et Georgia baptistid tähistavad tänavu oktoobris oma tegevuse 150. aastapäeva.

Jätka lugemist »

Sindis toimus nelja noore leeriõnnistamine

Pärast seda, kui EELK Sindi kogudus võis 1998. aastal linnalt ostetud hoone oma isiklikuks palvemajaks pühitseda, peeti täna esmakordselt nelja noore leeriõnnistmine, mille viisid läbi Lõuna-Eesti piiskop Joel Luhamets ja Sindi koguduse õpetaja Tõnu Taremaa.

Täna EELK Sindi koguduses leeriõnnistuse saanud noored Foto Urmas Saard

Täna EELK Sindi koguduses leeriõnnistuse saanud noored. Foto: Urmas Saard

Missa alguses pühitses piiskop Joel Luhamets altari tagaseinale paigaldatud uue risti. Õpetaja Taremaa ütles, et rist osteti koguduse oma raha eest Poolast. Rist ei ole eritellimusega valminud, vaid muretseti masstoodangu valikute hulgast. Missa lühijutluse pidas Taremaa.

Armulauaga jumalateenistuse kõige oodatum osa oli leeriõnnistamine. Liis, Georgina, Maarjalis ja Maarika on läbinud pühapäevakooli. Liis ja Maarika on ka ise õpetanud pühapäevakooli õpilasi. Täna otsustasid nad läbimõeldud sisevaatluse põhjal ja õpetuse omandamise abil võtta vastu ususõnum. Kaaskristlaste ees seistes vastasid nad kõhklematult esitatud küsimustele jah-sõnadega. Nüüdsest on noored täieõiguslikud koguduse liikmed, mille kinnituseks saadi ka vastav leeritunnistus.

Kirikupalvele järgnes leeritatutele esimene armulaua sakrament, mis meenutab Kristuse surma eelset lauas istumist oma jüngritega, kellele ta jagas leiba ja veini. Luterliku tava järgi asub sümboolse kujundina leivas ja veinis Jeesuse ihu ning veri, mis lunastas inimese tema möödalaskmistest ehk pattudest.

Jätka lugemist »

Kolmekuningapäeval Agapes

Eesti Metodisti Kiriku Pärnu Agape kogudusel on saanud tavaks kutsuda kolmekuningapäeva jumalateenistusele inimesi kõigist teistest linna kirikutest ja palvelatest, et jagada kristlikus usuelus ühist osa erinevate tõekspidamistega usklike vahel.

Ansambel Valge vene esineb Agape kirikus Foto Urmas Saard

Ansambel Valge vene esineb Agape kirikus. Foto: Urmas Saard

Lisaks üle linna paistvatele kõrgete tornidega kolmele kirikule on Pärnus veel päris suur hulk rohkem või vähem tuntud nimetustega pühakodasid. Tornideta Immaanueli, Saalemi ja teiste sarnaste kõrval on Agape kogudus üks linna tuntumaid, mis asutati 1921. aastal. Laiemale üldsusele sai ta paremini teatavaks üheksakümnendatel, pärast uue hoone valmimist Rääma männiku servas. Agape toetub ajaloolisele kristlikule traditsioonile ja kohtleb austusega oma naabreid teistes kirikutes.

„Pole teada, kui suursugune see tuleb, kui laiaulatuslikult teised kogudused saavad meie kutsele vastata. Teadaolevalt on vähemalt kahel suuremal Pärnu kogudusel ka oma tavajumalateenistus samal ajal,“ arutles pastor Tõnu Kuusemaa enne teenistuse toimumist. Külastasin taolist koguduste vahelist jumalateenistust esmakordselt. Polnud aimu, mida suursugune täpsemalt peaks antud juhul tähendama ja ei esitanud teadasaamiseks ka täiendavaid küsimusi. Lootsin seda ise näha ja paremal juhul ka kogeda.

Jätka lugemist »

25 aastat EELK Sindi koguduse taastamisest

Eelseisval pühapäeval tähistab EELK Sindi kogudus taasasutamise 25. aastapäeva, mis annab põhjust vaateks ajalukku ja tänasesse päeva.

Vabrik toetas luterlasi

99 aastat pärast Sindi luterlaste koguduse iseseisvumist saadi lõpuks ka oma maja Foto Urmas Saard

99 aastat pärast Sindi luterlaste koguduse iseseisvumist saadi lõpuks ka oma maja. Foto: Urmas Saard

Sindi evangeeliumi luteriusu kogudus on välja kasvanud Tori kogudusest, olles esialgu selle abikogudus. Tori kihelkonnakiriku kroonikas kirjutati nõnda: „Sindi vabrikukogukond on liiga suur selleks, et selle eest Torist hoolitseda; peale selle toimib Pärnu lähedus magnetina, mis pea kogu elanikkonna huvi Torilt ära tõmbab. Nii oli pastor algusest peale veendunud, et vaid iseseisev pastor Sindis suudaks anda Sindi kogudusele keskpunkti ja südame. Siiski poleks see mõte mitte nii ruttu teoks saanud, kui mitte sealse õigeusu kihelkonna asutamine poleks ootamatult omal moel sellele kaasa aidanud.“

1899. kohta kirjutas kroonika, et Sindi adjunktuurile oli aasta, Jumala armuga, edukas. „Nelipühini elas adjunktpastor A. Oebius veel Toris ja sõitis Sindisse vaid pühapäeviti, siis aga kolis päriselt ümber, pärast seda, kui lõpuks leiti üks sobilik, vabrikuvalitsusele vastuvõetav, väljaspool vabriku territooriumi asuv korter, mille üüri tasus valitsus.

Kogudus iseseisvus aastal 1899 ja kestis kuni 1944-ni. 1901. a valminud uues kolmekorruselises punastest tellistest koolimajas eraldati suur saal luteriusu kirikule. Praegu asub samas asukohas Sindi gümnaasiumi aula. Täiesti ilmne, et kogudus vajas siiski päris oma hoonet ja seepärast võeti kolmekümnendate keskpaigas ettevõtmine tõsiselt käsile.

Jätka lugemist »

Rakvere alustab esimest adventi kirikunädalaga „Puutetundlik“

Puutetundlikkus on saanud 21. sajandi alguse tunnuseks. Meie suhe tehnikaga muutub järjest vahetumaks, küllap ka inimlikumaks. Kuidas on lugu aga vaimsete väärtustega? Kuidas religiooniga? Kuidas ristiusuga? Kõik me ei ole kristlased, kuid kõiki meid see puudutab. Mida teha, et see puudutus oleks meeldiv mõlemasuunaliselt?

Rakveres on nende küsimustega tegeletud juba kolm aastat, mil linna kristlikud kogudused üheskoos linnavalitsuse ja paljude teiste toetajatega kirikunädalat korraldavad. Ikka selleks, et anda oma panus ühiskonda tervikuna ning kuulata teisi ja olla ise teistele kuuldavad. Seekord alustatakse ühise avajumalateenistusega I advendipühapäeval, 27. novembril kell 11 Rakvere Kolmainu kirikus ja lõpetatakse samas II advendipühapäeval, 4. detsembril kell 18 Tõnis Mägi ja Jaan Tammsalu kontsertmõtisklusega. Sinna vahele jäävad mitmed loengud, kontserdid ja näituste avamised koos laste ja noorteüritustega.

Esmakordselt külastab kirikunädalat mittekristliku religiooni esindajana Eesti juudikogukonna pearabi Shmuel Kot koos Iisraeli muusikat viljeleva ansambliga Keshet. 1. detsembril kell 18 algaval Iisraeli õhtul saab osa judaismi vaimulikust pärandist ja õppida tundma seda vana traditsiooni, mida arvestatav hulk juute tänagi järgib.

Kirikunädala avatust väljendab tava teha pea igast sündmusest ka otseülekanne internetitelevisiooni, mida saab jälgida Pildiraadio kanalilt. Laupäeval, 3. detsembril toimub aga mitmetunnine meediaprogramm, mida lisaks internetitelevisioonile saab jälgida ka Pereraadio FM kanalil 88,9 Mhz.

Kirikupäevade kodulehekülg. Samuti on Rakvere kirikud leitavad Facebookist.

Rakvere kirikunädalat korraldavad: Rakvere Kolmainu kogudus, Rakvere Karmeli kogudus, Rakvere metodistikogudus, Rakvere adventkogudus, Rakvere õigeusukogudus, Rakvere nelipühakogudus ja vabakogudus Hüüdja hääl.

Rakvere kirikunädalat toetavad: Rakvere linnavalitus, Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp, Rakvere Rahvamaja, AS Hallik ja Hagari pitsakohvik, SA Virumaa Muuseumid ja Rakvere Näitustemaja, Rakvere Galerii, Rakvere Reaalgümnaasium, Rakvere Eragümnaasium, Rakvere Teater, Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž.

Läänemaal algab täna koraalimaraton

Koraalimaraton ehk Kiriku Laulu- ja Palveraamatu (KLPR) terviklik ning järjestikune läbilaulmine algab teisipäeval, 23. augustil kell 10 Haapsalu toomkirikus.

Käesolev aasta on kuulutatud laulu- ja palveraamatu aastaks, sest meie lauluraamat saab peatselt kahekümne aastaseks. Kiriku laulu- ja palveraamatu aasta üks tippsündmus – koraalimaraton – on teine sellelaadne ettevõtmine Eestis. 2002. aastal lauldi lauluraamat kaanest kaaneni Viljandi kultuuriakadeemia ja Viljandi Pauluse koguduse eestvedamisel. Nüüd laulame laulu- ja palveraamatu kõik 484 laulu läbi Läänemaa Missio ajal, mis toimub 23.-25. augustil kella 10 – 22 Haapsalu toomkirikus.
Koraalimaraton on palveosadus, mille ühel teljel on kiriku lauluvara ja teisel teljel lauljaid-palvetajaid Haapsalu erinevatest kogudustest ja Maarjamaa igast nurgast. Laulu kaudu liidetakse interneti abil kogu Eestimaa. Koraalimaratoniga saab ühineda interneti teel läbi Kuressaare Pereraadio pildiraadio http://www.pereraadio.com/pildiraadio/
Kolmepäevane laulumaraton algab lauluraamatu esimese lauluga: „Au, kiitus olgu igavest´ Kolmainu Jumalale” ning lõpeb neljapäeva õhtul laulu ja palvega „Dona nobis pacem” („Anna meile rahu”).
Koraalimaratonile on kõik oodatud, osaleda saab kaasa lauldes, aga ka kuulates ja palvetades. Tere tulemast koraalimaratonile – tulge osa saama ainulaadsest lauluosadusest!
Lisainfo tel 528 0635, Tiit Salumäe.

Laanemaa.ee