Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

märts 2019
E T K N R L P
« veebr    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Peapiiskop soovis tervisest pakatava hingamisega Eestile palju õnne

Täna hommikul toimus Tallinna Kaarli kirikus Eesti Vabariigi 101. aastapäevale pühendatud oikumeeniline jumalateenistus.

Iseseisvuspäeva oikumeeniline jumalateenistus Kaarli kirikus. Foto Urmas Saard

Iseseisvuspäeva oikumeeniline jumalateenistus Kaarli kirikus. Foto: Urmas Saard

„Niisama nähtamatu ja kogetav kui hing, on ka armastus.”

Teenisid EELK peapiiskop Urmas Viilma, EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad.

EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse ühendkoori juhatasid Piret Aidulo ja Pärtel Toompere. Orelit mängisid Marika Kahar ja Piret Aidulo. Trompetit mängisid Indrek Vau ja Samuel Jalakas, timpanid Kaspar Ernesaks.

Lippudega osalesid noorteorganisatsioonid: Eesti Skautide Ühing, Eesti Gaidide Liit, Kodutütred ja Noored Kotkad.

Iseseisvuspäeva kantslijutluse pidas peapiiskop Urmas Viilma, kes valis juhtmõtteks apostel Pauluse kirja roomlastele: „Ärgu olgu teil ühtki muud võlga kellegi vastu kui ainult võlg üksteist armastada; sest kes armastab teist, on Seaduse täitnud.” (Rm 13:8) Allpool mõned katked tänasest jutlusest.

Jätka lugemist »

Rahu kogudus tänab linna pikaajalise koostöö eest

Laupäeval, 17. novembril kell 18 korraldab Nõmme Rahu kogudus Lunastaja kirikus (Õie 10) tänuürituse Tallinna linnale, millega tähistatakse kakskümmend aastat kestnud koostööd.

Nõmme Rahu kirik on on Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepingu mälestuskirik.  Foto Jukko Nooni

Nõmme Rahu kirik on on Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepingu mälestuskirik. Foto: Jukko Nooni

„Tallinna linna ja erinevate koguduste ühistegemiste eesmärgiks on olnud alati tallinlaste parem elu – hoolivam, sallivam, ühtehoidvam,“ ütles Tallinna linnapea Taavi Aas tänuürituse eel. „Kõigi nende väärtuseliste maamärkide juures on väga oluline roll kanda kirikul, et materiaalsete võlude kõrval pakkuda inimestele tuge ja hoolitsust,“ tõdes Aas tunnustades eriliselt Rahu koguduse pühendunud sotsiaaltööd.

Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander märkis, et linna olulise rahalise panuse abil on Rahu kiriku interjöör saanud sellise ilme nagu see 1930. aastatel oli, samuti tänatakse Tallinna linna Lunastaja kiriku uue küttesüsteemi rajamise eest. „Koostöö pole kindlasti ainult majanduslik, vaid hõlmab ka sotsiaal- ja kultuurisfääri, mida aktiivselt linnaosavalitsusega ühiselt teeme,“ täpsustas Sander.

„Linnaosavalitsus tähistab koostöös kogudusega Tartu rahulepingu aastapäeva, küüditamisohvrite mälestuspäeva ning esimest adventi. Sotsiaalvaldkonnas on kindlasti olulisim toidutare projekt. Selle raames on võimalik vähekindlustatutel kahel korral nädalas sooja toitu süüa,“ rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

President Pätsi kodukirik sai uuendatud välisukse

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise koguduse pühakoda sai põhjalikult uuendatud välisukse, mida restaureeris ja paigaldas OÜ Artbrothers.

Viljo Vetik, Ardaljon Keskküla, Kalju Ait, Jaak Tammearu, Martin Toon Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise koguduse pühakoja uuendatud peaukse ees Foto Urmas Saard

Viljo Vetik, Ardaljon Keskküla, Kalju Ait, Jaak Tammearu, Martin Toon Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise koguduse pühakoja uuendatud peaukse ees. Foto: Urmas Saard

143 aasta vanuse jumalakoja peauksed on kogu ehitusega samaealised, aga lähenevate jõulupühade saabudes kutsuvad kirikulisi pühakotta sisenema täiesti uues värskuses. Uste restaureerimist rahastati ilma välise abita kahasse Tahkuranna koguduse ja EAÕK omavahenditest.

Koostöös taastajaga

Suurte kogemustega Art Brothers OÜ restauraator Kalju Ait taastas ajahambast vaevatud uksi mitu kuud. Tema käed on uuendanud ka Kihnu kiriku aknad ja uksed, samuti paljude teistegi sakraalhoonete avade katted. Nii rihtis Ait uuesti õigeks ka Tahkuranna kiriku kõrged uksed. Välise puitkatte vahetas ta täielikult uue vastu, kunagi välispinna kaitseks ja tugevdamiseks naelutatud pleki võis minema visata. Pinnad aaderdati, mis tähendab teatud puiduliigi tekstuuri jäljendamist. Sepa ülesandeks jäi lukuremont, mille tulemusena pöörab suur võti lukuaugus jälle kerge liigutusega. Harjumatu, kuid üldsegi mitte tavatu, oli näha ehitusmehe riietuses ülempreester Ardalion Keskküla ukse paigaldamist abistamas. Artbrothers OÜ tegevdirektor Jaak Tammearu pühkis tööd lõpetades välistrepile kogunenud laastupuru.

Jätka lugemist »

Sindi luterlased pühitsesid pühapäeval oma koguduse taasavamise 25. aastapäeva

15. novembril tervitasid uuesti ärganud Sindi kogudust peapiiskop emeritus Andres Põder, Kouvola koguduse sõbrad ja Sindi pühapäevakooli lapsed.

Pilk minevikku

EELK Sindi koguduse pühapäevakooli lapsed laulavad Oi, kes on loonud Foto Urmas Saard

EELK Sindi koguduse pühapäevakooli lapsed laulavad “Oi, kes on loonud…” Foto: Urmas Saard

Sindi luterlaste ajalugu ulatub umbes 190 aasta tagusesse aega, kui Johann Christoph Wöhrmann tõi Poolast kalevivabriku üle Pärnu jõe äärde. Tori koguduse osakond iseseisvus 1899 a ja tegutses kuni 1944. aastani, kuid taasavati 1990-dal.

Ajast, kui Sindi kogudus polnud veel iseseisev, räägitakse ürikutes väga positiivselt Tori kiriku õpetajast August Raedlein’ist (13.06.1848 Peterburg – 17.03.1895 Tori), kes alustas Tori kihelkonnas 1879. a 10. oktoobril ja teenis ka Sindit. Kõneldakse, et Sindi luteri õpetaja võidelnud rahva vene usku minemise vastu, mille eest kohus ta pooleks aastaks koguni ametist tagandas. Tori kihelkonnakiriku kroonika põhjal surnud õpetaja südame rabandusesse. „Õpetaja Raedlein oli kui helde armulik isa oma wäetite laste wastu, ja aitas iga hädalist nõuu- ja jõuuga, kus seda iganes wõis,“ kirjutas 1895. a Postimees oma järelhüüdes. „Polnud talle küll mitte nii särawat kõneandi jagatud kui mõnel teisel, aga selle eest oli ta sõna, mis ta iganes rääkis, armas ja kosutaw. Ligi kaheksateistkümne aasta eest, kui ta meile hingekarjaseks sai, oli tal koguduses hääkene jagu wastaseid, aga pea kadusiwad need, ja wastastest saiwad talle paremad sõbrad, sest armastus sünnitab igal pool wastu-armastust.“

Jätka lugemist »

Laiuseväljal koguti allkirju õigeusu kiriku kabeli ehitamiseks

Munkpreester Stefan Ots. Foto: Mihkel Hurt

Jõgeva vallas Laiuseväljal tähistati Laiuse Jumalaema Sündimise koguduse loomise 165. ja selle kiriku 150. aastapäeva. Pärast jumalateenistust koguti allkirju külakabeli ehitamiseks lootusetult lagunenud kirikuhoone asemele.

Usu-ja kultuurisündmuse sissejuhatuseks helistas kella Laiuse Jumalaema Sündimise koguduses aastail 1951-1987 ametis olnud preestri Ermil Alliku poeg Georg Allik, kes kuni  õpetanud Tartu Ülikoolis inglise keelt erinevate erialade üliõpilastele. “Praegu on siinsel kirikul seinad vaevalt püsti seismas ja torn viltu vajanud.  Inimesed on minult küsinud, miks ajaloolise kultusehoone korda tegemiseks midagi ette ei võeta. Olen seletanud, et selle taastamine on väga keeruline ja võib kergesti jääda rahapuuduse taha. Küll aga võiks kirikuhoone asemele ehitada väike külakabel, milles paikneksid altar, ikoonid ja laud jumalateenistuse pidamiseks. Kõige olulisem on, et kabeli rajamise mõtet toetaks Eesti apostliku kiriku õigeusu kiriku valitsus.”

Jätka lugemist »

Tartus peetakse jõululaata ja tantsupidu

Laupäeval toimub Tartu raekoja platsil ja Küüni tänaval suur jõululaat, kell 13 algab laadaplatsil talvine tantsupidu. Jaani kirikus kõlavad nädalavahetuse õhtutel jõululaulud ja pühapäeval kell 16 süüdatakse kolmas advendiküünal.

Tartu kesklinna tuleb laupäeval kohale ligi 200 kauplejat, kes pakuvad ka jõulukingitusteks sobivat käsitöö- ja talukaupa. Tavakohaselt peetakse Tartus jõululaada ajal ka talvist tantsupidu, kus tänavu teeb kaasa 23 tantsurühma ühtekokku 340 tantsijaga. Raeplatsil tantsitakse eesti tuntud rahvatantse ja mängitakse vanu laulumänge. Tantsupidu lõpeb tantsijate ja pealtvaatajate ühises tantsuringis. Laupäeval kell 17.00 toimub Jaani kirikus Eesti Segakooride Liidu advendikontsert .

Pühapäeval kell 16.00 süüdatakse raekoja platsil kolmas advendiküünal. Jõulumeeleolu hoiavad üleval üliõpilaskoorid ja kell 17.00 saavad kõik huvilised minna Jaani kirikusse, et üheskoos laulda kaunimaid jõululaule.

Lapsi oodatakse nädalavahetusel osalema „Tubase advendikalendri“ tegemistesse – reede õhtul on võimalus kiigata mänguasjamuuseumisse, laupäeval osa saada pillimängu rõõmust Genialistide klubis ja pühapäeval tegutseda koos kollaste kassidega Vanemuise teatris.

Põnevas ja leiduderikkas Risti kirikus toimub restaureerimise tänujumalateenistus

Risti kirik. Foto: erakogu

Risti kirik. Foto: erakogu

Pühapäeval, 13. oktoobril toimub Harjumaal Padise vallas asuvas Risti kirikus pühakoja restaureerimise tänujumalateenistus. Sellega pannakse mõneks ajaks punkt kirikus tehtud töödele.

Viimase nelja aastaga on Risti kirikust tulnud päevavalgele mitu hinnalist aaret - põranda-alusest pinnasest tulid päevavalgele enam kui 1100 vanaaegset münti, pikihoone võlvidel krohvikihtide alt paljastusid 17. sajandi algusest pärit laemaalingud, käärkambri seinast leiti kinnimüüritud kamin, käärkambri põrandast seni peidus olnud kelder. Pikihoone põranda rekonstrueerimise käigus jõuti unikaalse sillutisega keskaegse põrandani, samuti leiti Eesti kontekstis haruldased keskaegse peaaltari ja kõrvalaltarite jäänused.

Tööde käigus restaureeriti kooriruumi, käärkambri ja pikihoone idapoolse osa interjööri ning viimase etapina tehti ka torni sisetöid. Välja on vahetatud kiriku seenkahjustustega puitpõrand. Tööd viis läbi OÜ Rändmeister eesotsas Juhan Kilumetsaga.

Torni interjööri korrastamistööd võimaldavad külastajatel senisest hõlpsamini külastada kiriku iseäralikku poolsilinderjat torni ning võlvidepealset, samuti saab oma silmaga vaadata Eesti vanimat, 15. sajandist pärinevat tornikella.

Risti kirik on ehitatud tõenäoliselt 14. sajandi algupoolel tsistertslastest munkade pool. Täna tegutseb pühakojas elujõuline ja arenev kogudus. Et tegemist on kohaliku kultuurielu keskusega, siis on kiriku parendamistöödele jõuliselt õla alla pannud Pria maaelu edendamise meede (120 000 EUR). Samuti on mitmel korral saanud toetust koguduse poolt Lääne-Harju Koostöökogule esitatud Leader-meetme projektid (45 543 EUR). Koguduse-poolseid jõupingutusi on hinnanud ka riiklik Pühakodade Programm, mis on viimase nelja aasta jooksul toetanud kiriku interjööri restaureerimist 54 522 euroga. Jätka lugemist »

Urvastõ kerik sai 600. aastapääväs vaiba

Keriguvaip.

Keriguvaip.

Hainakuu edimädsel nädälivaihtusõl õnnist’ pääpiiskop Põdra Andres sisse Urvastõ kerigu vahtsõ põrmandurõiva, mille kudi uma nuka käsitüümeistri Kroonmäe Karmen. Tuu oll’ Urvastõ kihklunna kolmõ valla, Urvastõ, Antsla ja Sõmmõrpalo kingitüs kerikulõ. Tukõ saadi ka Kultuurkapitalist ja inemiisi käest.

Tuu ei olõ harilik asi, et üts nuur naanõ latsi, kodo, kooli ja tüü kõrvalt säändse suurõ kudamisõ hindäle kaala pääle võtt.

«Tuu oll’ mu äi, Kroonmäe Aivar, kes mullõ tuu mõttõ päähä pandsõ. Ja mullõ nakas’ tuu kõrraga väega miildümä. Äi om ka Urvastõ kerigu nõvvukogun. Et ma opi Olustveren rahvuslikku tekstiili, sis sobisi tuu kerigu põrmandurõiva kudaminõ häste ka mu lõputüüs. Oppaja olliva ka väega ähinän, et kuimuudu ma tuu tüüga nakkama saa,» kõnõl’ Karmen.

Edimält, ku Urvastõ keriguopõtaja Salumetsa Üllariga kõnõldi, sis oll’ timä arvaminõ, et võissi kuta Urvastõ ündrigutriipu, a Karmen arvas’ jälki, et tuu ei olõ nii põnnõv ja ei ütle inemiisile midägi. Tä tahtsõ õks as’a keerolidsõmbas aia ja kudi rõiva sisse Urvastõ vüükirä, õkva säändse mustri, midä muial kongi ei olõ.

«Esihindäst oll’ tuu kõva tüü,» naard’ Karmen. «A periselt om mul väega hää miil, et ma seod põrmandurõivast tei. Tuu oll’ mullõ suur au. Ma olõ andnu hindäst sada protsõnti. Taa põrmandurõiva seen om nii pall’o mu hindä elun sündünüt, tundit, et tuud om õkva lust miilde tulõta. Ja õga tagasilüük (kül matõrjaali otsminõ, tarvikidõ uutminõ, tervüsehädä) põrmandurõiva kudamisõ man andsõ viil rohkõmb jõudu ja tahtmist tüü häste är tetä.»

Kudaminõ es olõ Karmeni jutu perrä kerge. Vaip om 1,37 miitret lagja ja 21 miitret pikk, tuud istõn ei tii, kõik tull’ pistüjalgu pääl piili takan kuta. «Mõnikõrd poolõ üüni, tõnõkõrd kell neli hummogu inne tüüleminekit, nii ma tedä tei,» tulõt’ Karmen miilde.

«A ma esi olõ rahul. Mõni või ju arvada, et om pall’u kirriv, a sääne tä tull’. Perämäne Urvastõ kerigu põrmandurõivas om umbõs nelikümmend aastat vana, ma arva, et mu uma võissi kah niikavva vasta pitä,» arvas’ Kroonmäe Karmen.

Kudamisõ aigu tull’ Karmenile ka egäsugutsit häid mõttit, midä kõkkõ ja kuimuudu võissi viil tetä. Pinke pääle võissi kuta säändse pikä triibulidsõ rõiva, kon talvõl istu saasi. Altarikattõ võissi kah vahtsõ tetä…

Kuulmetsa Heli

Advendikontserdil Jaani kirikus esinevad noored laulutalendid

Teisipäeval, 18. detsembril kell 18 toimub Jaani kirikus Tartu laste ja noorte laulutalentide advendikontsert, kus astuvad üles paljud andekad lauljad lasteaedadest ja laulustuudiotest. 

Esinevad lapsed Tartu Tähtvere ja Krõlli lasteaedadest, Vaikuse Muusika stuudiost, laulustuudiotest Fa-Diees ja Peidus Pool.

Kontsert toimub kolmandat aastat ja on muutunud juba toredaks jõuluraditsiooniks.

Kontsert on tasuta. Annetusega saab soovi korral toetada Tartu Jaani kiriku laste- ja noortetööd.

Üritust toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.

Kursi kiriku kodukootud remont

Sulev Sova ja Allikee Kubi remonditöödel. Foto: Jaan Lukas

Jaan Lukas

Puurmani vallas  EELK Kursi Maarja Eliisabeti koguduse kirikus tehtaval remonditöödel  värvitakse seinad ning põrandale paigaldatakse uued lauad.  Pühakoda remondivad koguduse liige, meistrimees Jüri Pere,  pastoraadi perenaine Allikee Kubi ja kirikuõpetaja Allikee Kubi ja kirikuõpetaja Sulev Sova.

Teisipäeval värvis Allikee Kubi altari ja kantsli juures asuvat seina. “Inetu ja kulunud väljanägemisega, lillakates-pruunides toonides sein jääb  kirikus viibivatele inimestele vahetult vaatevälja. Nii pidasime vajalikuks selle  kiiresti valgeks võõbata. Tänavu remondime aga põhiliselt peauksest algavat ja saali keskele ulatuvat pühakoja  vanemat osa,” ütles pastoraadi perenaine. Meistrimees Jüri Pere nimetas iseäranis keeruliseks värvimistöid ligi 80 meetri kõrgusel.

Võimalus leida  inimsäilmeid

Vananenud  põrandalauad asendatakse kirikus uutega. “Põranda uuendamine nõudis projekti ja põhjalikku kooskõlastamist Muinsuskaitseametiga. Arvestama peame ka võimalusega, et vana põranda eemaldades võime leida sajandeid tagasi elanud ja kirikusse maetud ja eeldavasti aadlike või teiste ülemkihtide hulka kuulunud inimeste jäänuseid. Käitume sel juhul vastavalt seadusele ja eetikale.  Teadaolevalt maeti Eestimaal kirikutesse  ajani, mil selle kombe keelas aastail 1632-1654 valitsenud Rootsi kuninganna Kristiina, kes oli kuninagas Gustav Adolf II tütar. Keelu põhjuseks ära hoida katkukollete tekkimist, ” rääkis Jüri Pere, kes on Tartu Ülikoolis  ajalugu õppinud.   Tema sõnul on praegune remont viimase perioodi  tõsisem  ehitusalane ettevõtmine Kursi kirikus. “Väiksemaid töid, näiteks akende vahetamist on tehtud ennegi,” ütles Pere.

Jätka lugemist »

Harjumaal tunnustati Lea ja Heikki Ylöneni perekonda

Harjumaa kogukonna pärl 2012 on Lea ja Heikki Ylöneni pere. Foto: Kodukant

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Harjumaal esile tõstetud Lea ja Heikki Ylöneni perekonda Nissi vallast.

Perekond Ylönen – Lea, Heikki ja tütar Sanna – pälvis tunnustuse tänu sellele, et nad on läbi erinevate ettevõtmiste andnud olulise panuse kohaliku elu hoogustamisele, kogukonnatunde suurendamisele ja peresuhete väärtustamisele. Tänu Lea ja Heikki eestvedamisele sai renoveeritud 19. sajandi keskpaigast pärit Nissi leerimaja, mis parandas Riisipere aleviku ilmet ning on ühtlasi üks kaunimaid kogudusemaju Eestis. Õdusas ja külalislahkes kogudusemajas saavad lisaks koguduse tegemistele sooja vastuvõtu osaliseks kõik soovijad.

Läbi EELK Nissi Maarja koguduse on perekond Ylönen olnud heaks koostööpartneriks Nissi Valla Noortekeskusele, MTÜ Lehetu Külaseltsile, MTÜ Nissi Perekeskusele ja Nissi vallavalitsusele. Koos on korraldatud lastele alevilaager, panustatud kohalike noorte töökasvatusse ja puhta elukeskkonna loomisse, olles iga-aastane partner Nissi valla õpilasmalevale. Lea ja Heikki märkavad abivajajaid ning peavad oluliseks, et kõik vallaelanikud tunneksid ennast täisväärtuslike kogukonna- ja ühiskonnaliikmetena. 2010. aastast on kogudus koostöös Nissi vallavalitsusega kutsunud jõulude eel leerimajja kõiki vallaelanikke, et üheskoos meeldivalt aega veeta ja jõulusuppi süüa.

Juba mitu aastat on Lea ja Heikki pööranud tähelepanu ka paljulapselistele peredele Lehetu külas, tuues Lehetu külakeskusesse toiduabi. Samuti on nad kaasa löönud erinevates vanemlust toetavates projektides ning võimaldanud kasutada hubast kogudusemaja mitmesuguste sündmuste läbiviimiseks. Äramärkimist väärib ka Nissi Perekeskusega koos korraldatud paarisuhte koolitus, mis oli mõeldud harmoonilisema pereelu tagamiseks Nissi vallas elavatele peredele.

Allikas: Külaliikumine Kodukant

Tasuta kontserdid Lõuna-Eestis

Tornimuusika jätkub jazz’i ja maailmamuusika lainel

Tartu Jaani kiriku tornis eksklusiivseid kontserte pakkuv “Tornimuusika” asub suve teises pooles avardama žanrilisi piire. Seni peamiselt autorifolgile ja pärimusmuusikale rõhunud kontserdisarja toovad uut värskust muuseas elektrooniline ambient ja kvartskristallist helikausside meditatiivsed helid.

31. juulil kõlavad kirikutornis Margus Miti käe all kvartskristall-helikausid ja planetaarsed gongid. 7. augustil astub ülesse David Rothenbergi (USA; klarnet, ülemheliflööt) ja Robert Jürjendali (kitarr) duo, mille akustiliste ja elektrooniliste helide sekka on põimitud ka Davidi maailmarännakutel salvestatud loodushääled. Sari jätkub Lembit Saarsalu ja Ain Agana Päikeseloojangubluusiga (14. august) ning hiljuti uut CD-d esitlenud ansambli UMA kontserdiga (21. august). Augusti lõpus naaseb Tornimuusika taas autorifolgi sõiduvette ning esinevad Triinu Taul ja Juhani Jaeger (28. august).

Tornimuusika korraldaja Juhani Jaegeri sõnul on kontserdisari end hästi sisse töötanud ning liikumine uute stiilide ja kõlavärvide poole on loomulik areng. Programm kannab eesmärki tekitada esitatava muusika ja hubase, kuid “kiiksuga” ruumi koostoimes sünergia, mida tajub iga kuulaja. “Publiku seljataga avanev kiriku kesklööv oma viltuste sammastega, tajutavalt nihkes seinad ja põrand ning kaunis ja omanäoline muusika… Õhustik, mis tornis kontserdi ajal tekib, on absoluutset eriline nii esineja kui ka kuulaja poolt vaadatuna,” sõnas Jaeger. Kontserdile lisab eksklusiivsust asjaolu, et orelirõdul on vaid 50 kohta.

Tornimuusika kontserdid toimuvad Tartu Jaani kiriku tornis septembri lõpuni igal teisipäeva õhtul algusega kell 21.00.

Raplas toimub kirikumuusika festival

7.-20. juulini 2012 astub Raplamaa suuremates ja väiksemates kirikutes üles suur hulk väljapaistvaid Eesti muusikuid, kes esitavad eelkõige suurepärast klassikalist muusikat. Tänavu juba 20ndat korda toimuva Rapla kirikumuusika festivali eestvedajaks on Pille Lille Muusikute Fond.

„Rapla Maarja-Magdaleena kirikus ning piirkonna väiksemates Juuru, Velise, Käru, Järvakandi ja Vahastu kirikutes astuvad üles väga eriilmelised ja armastatud muusikud ning kollektiivid,“ rääkis festivali kunstiline juht Pille Lill. „Esinejate seas on näiteks Eesti rahva südameid võitnud lauljatar Siiri Sisask, kes astub üles 7ndal juulil. Eesti Filharmoonia Kammerkoor esineb 11ndal juulil hingestatud a capella kavaga. Ning 13ndal juulil on palutud luulepärle esitama armastatud näitleja Guido Kangur, kes astub üles koos tuntud jazz-muusikute Jaak Lutsoja, Taavo Remmeli ja Oleg Pissarenkoga.“

Ansamblitest saab festivalil kulda üht Eesti sakraalseimat vokaalmuusika ansamblit Heinavanker (19.07) ning kammermuusika triot koosseisus Sigrid Kuulmann, Johanna Vahermägi ja Andreas Lend (10.07). Organistidest astub koostöös Juuru Orelifestivaliga üles Soome organist Ville Urponeni (8.07) ning Rapla kihelkonna päevadega koostöös Jaanus Torrimi ja Hille Poroson (22.07).

„Juubelifestivali kulminatsiooniks oleme 15. juulil Rapla kirikus toimuvale galakontserdile palunud esinema Rahvusooper Estonia mezzo-soprani Helen Lokuta ning rahvusvaheliselt tuntud tšellisti Henry-David Varema. Festivali kammerorkestri esituses kõlavad sellised klassikud nagu J. Haydn, F. Händel, H. Purcell, W. A. Mozart ning dirigendipuldis näeme Vanemuise teatri dirigenti Lauri Sirpi,“ sõnas Pille Lill.

Juba kolmandat aastat toimub festivali raames ka Rapla Suvekool, seekord keelpillimängijatele 7.-12.07 ja esmakordselt ka lauljatele 11.-6.07. Suvekooli juhendajateks on tunnustatud interpreedid ja õppejõud nii Eestist kui Soomest – prof. Mari Tampere-Bezrodny, Dr. Margareta Haverinen-Brandt jt. Koolis tehtud töödest on võimalik kõigil huvilistel osa saada 12. ja 16. juulil toimuvatel kontsertidel.

Rapla kirikumuusika festivali patroonideks on kultuuriminister Rein Lang ning EELK peapiiskop Andres Põder.

Kontsertide piletid hinnaga 3-7 eurot on saadaval Piletilevis ja tund aega enne kontserdi algust kohapeal.

Lisainfo: Pille Lill, +372 511 4077, plmf@plmf.ee
PLMF

Film Pöide kirikust seisab teelahkmel

Pöide kirik.

Endise hooga lagunevast Pöide kirikust valmib film. Osa võttepäevi seisab veel ees, kuid hoolimata napist rahastusest on enamik materjali juba koos. Filmi teeb teada-tuntud „meeskond“ koosseisus: autorid-stsenaristid Margit ja Juhan Kilumets, režissöör Andres Lepasar ja operaator Pelle Vellevoog.

Allikas: meiemaa.ee

Mõtlemise ja loova ellusuhtumise konverents

4. oktoobril kell 14 toimub Viljandis, Jaani kirikus frantsiskusepäeva konverents. Konverentsil kutsutakse mõtisklema pühaduse üle kultuuris, religioonis, ühiskonnas ja inimhinges ja inimestevahelistes suhetes.

Frantsiskusepäeva konverentsist on oodatud osa võtma, kaasa mõtlema ja rääkima kõik, kellele lähevad korda Viljandi kui loomiseks loodud linna elukeskkond, väärtused, mis meie olemist ja tegevust mõtestavad ja suunavad ning meid üksikisikutena kogukonnaks seovad. Konverentsist on oodatud osa võtma kõik vaba mõtlemist ja loovat ellusuhtumist väärtustavad inimesed, kes tunnevad vastutust koguduse, kogukonna ja ühiskonna arenguteede eest.

Sõna võtavad folklorist Marju Kõivupuu (Tallinna Ülikool), religioonisotsioloog Lea Altnurme (Tartu Ülikool), kirjastaja Sirje Endre (kirjastus SE&JS) ning raseduskriisinõustaja ja paarisuhtekoolitaja Kaia Kapsta (SA Väärtustades Elu, Eesti Kirikute Nõukogu).
Konverents lõppeb teemat kokkuvõtva paneeldiskussiooniga.

Frantsiskusepäeva konverentsile järgneb kell 18 Viljandi Jaani kiriku keldrisaalis õhtutund luule ja muusikaga “Nüüd õhtu on ja tasa aurab maa…”, kus luuletaja KRISTIINA EHINI ja rahvamuusik SOFIA JOONSI esituses põimuvad hiljaaegu sündinud luuletused ja sajanditevanused rannarootsi koraalid ja pillilood.

4. oktoobril möödub 785 aastat Assisi Püha Franciscuse, frantsisklaste ordu asutaja surmast. 539 aastat tagasi rajasid frantsiskaani mungad Viljandisse kloostri koos kirikuga, mis praegu kannab Jaani kiriku nime.

Talgupäev Valga Jaani kirikus

Valga linnavalitsus koostöös Valga Jaani kiriku renoveerimise sihtasutusega korraldavad laupäeval, 10. septembril kell 9-13 talgupäeva, et korrastada kirik ja selle ümbrus, annab teada Valgamaa infoportaal.

Kõigil aktiivsetel linnaelanikel on võimalus anda oma jõukohane panus kesklinnas asuva kiriku koristustöödel.

Plaanis on teha järgmisi heakorratöid: pesta puhtaks pingid, aknad ja põrandad, lüüa läikima kiriku hõbe, puhastada samblast trepid ning pühkida kõnniteed.

Töövahendid on linna poolt. Talgulistele pakutakse kuuma teed, võileibu ja saiakesi.

Tegemiste paremaks planeerimiseks palume osalejatel registreeruda linnavara- ja registriameti juhataja Pille Meriroosi telefonil 766 9955, 523 7792 või e-posti aadressil pille.meriroos@valgalv.ee.

Kuninglikud väravad jõudsid Saatsesse

Eesti Kunstiakadeemia andis Saatse muuseumile üle Saatse vana kiriku kunagise ikonostaasi kuninglikud väravad, mis aastasadu kiriku pööningul lebasid. Väravate restaureerija on Allan Talu.

Vana ikonostaasi keskseks detailiks olnud kuninglikud väravad pärinevad ilmselt Saatse vanast puukirikust, mis oli ehitatud 1673. aastal. Väravate stilistika andis aluse paigutada need samasse perioodi. 19. sajandi algul kerkis Saatsesse uus kivikirik ning vana kiriku ikonostaas rändas kahesajaks aastaks pööningule, kust see kolme aasta eest inventeerimiseks paksu tolmukihi alt välja võeti. Enne kui meisterlik ja väärikas teos oma peaaegu täies hiilguses särada sai, kulus restaureerijal peaaegu aasta.
Kuna kiriklikes toimingutes vanu väravaid enam pruukida ei saa, leidsid need uue kodu Saatse seto muuseumis. Olgugi, et leid tuli päevavalgele juba ekspositsiooni planeerimise järel, saavad väravad selles tagantjärele väärika koha.

Allikas: setomaa.ee

Rakke kogudus tänab kiriku ehituse toetajaid

Rakke palvela ehitati 1930. aastatel. Palvela ehituseks tegid annetusi Rakke ja ümberkaudsete külade inimesed ning kogudused üle Eesti. Hoone oli koguduse koduks ligi 70 aastat, kuni pühapäevahommik, 9. märts 2003 vapustas teatega: Rakke kirik põleb!

Enamik kirikuhoonest ja koguduse ning kiriku korteris elanud koguduse juhi varast hävis või sai kuuma- ja suitsukahjustusi.

Kuna kirikut taastada ei olnud võimalik, võeti vastu julge otsus  ehitada Rakkesse uus kirik. Saadi ehitusluba puitkiriku ehituseks kogudusele kuuluvale kinnistule. Alustada tuli aga lammutustöödega, sest kõrge poolpõlenud ehitis oli ohtlik möödujatele ja uudishimulikele külastajatele. Kõigi rõõmuks õnnestus päästa tornikell, mis praegu on ootel, et ühel päeval täita oma ülesannet uues kirikus. Lammutamine võttis koguduselt kiriku remondiks kogutud säästud.

Vallavanema eestvõtmisel saadi riigilt lubadus kiriku ehitust toetada. Asuti otsima arhitekti, kellel oleks meiega uuest hoonest sama ettekujutus. Selliseks meheks osutus Hindrek Kuldbek. Projekti koostamisel püüdsime arvestada vana kirikuhoone puuduste ja voorustega. Nii sai muu hulgas uude kirikusse planeeritud lastetuba, et lastel oleks oma toimetamise koht. Jätka lugemist »

Peterburis taaspühitseti täna luterlik Jaani kirik

luteri

Foto: Raigo Pajula/postimees.ee

Peterburi Jaani kirik enne renoveerimist hävimisohus ning sugugi polnud kindel ka kirikuhoone jäämine eestlaste ja eesti kultuuri kasutusse.

Tänasest on Peterburi Jaani kiriku 400-kohalises saalis võimalus pidada nii jumalateenistusi kui kontserte.

Jaani kiriku ehitamiseks korraldati 1850. aastate lõpul üle-eestiline korjandus ja oma panuse andis ka Vene riik – tsaar Aleksander II eraldas 55 000 rubla hoone ehitamiseks.

Sindis tähistati Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sindi koguduse vanem Vladimir Kokorin paneb relvarahu aastapäeva tähistamiseks kellad helisema. Foto: Urmas Saard

Eesti taasiseseisvumise järel peeti täna esmakordselt Sindi Gümnaasiumi aulas relvarahu aastapäevale kohane pidulik austusavaldus Vabadussõjas langenud sõjameeste mälestuseks ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku tornis helisesid kellad.

Sindi Ajalooklubi eestvõttel koos Sindi Gümnaasiumi, Kaitseliidu Pärnumaa Maleva ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sindi kogudusega tähistati Sindis väärika austusavaldusega Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Sindi kiriku tornist kõlas üle linna täpselt kell 10.30 kellahelin. Samal ajal seisid Sindi Gümnaasiumi aulas Vabadussõjas langenute mälestustahvli juures auvalves kaitseliitlased Madis Lohu ja Kardo Kase. Neist esimene on sama kooli vilistlane ja teine õpib Sindi Gümnaasiumi 11. klassis. Mälestustahvli ees süüdati sinimustvalgetes värvides küünal ja lühikese sõnavõtuga esines ajalooõpetaja ning ajalooklubi liige Lembit Roosimäe, kes asetas mälestustahvli ette ka lilled.

Roosimäe meenutas 91 aasta tagust päeva, kui alates kella 10.30-st vaikisid relvad Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel ja mis lõppes Vabadussõja võiduka tulemusega Tartu rahu sõlmimise läbi juba sama aasta 2. veebruaril. Otseses lahingutegevuses hukkus 3588 võitlejat, kellest kümne mehe nimed on kantud ka kooli aula seinale paigutatud mälestustahvlile. Toimus kaheminutiline leinaseisak.

Urmas Saard, Maaleht.ee Pärnumaa uudiste märkmiku toimetaja

Pihtla vald sai kirikult kingituseks kalmistu

Pihtla vallavolikogu otsustas võtta vastu Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) kingitusena Reo surnuaia.
Pihtla vallavanem Jüri Saare sõnul kalmistu vastuvõtmine vallale mingeid täiendavaid kohustusi ei too, kuna omavalitsus hoiab seda kalmistut korras ka praegu. Saare sõnul tuli initsiatiiv kalmistu vallale üle anda kiriku poolt. Kirik plaanib oma maadele nunnakloostri rajada ja sellega seoses korrastab maa-asju.

Allikas: meiemaa.ee

Pöide valda tahetakse atraktiivsemaks teha

Pöide kiriku torni kavandatakse muuseumi, kus saab tutvustada Pöide kiriku ja koguduse ajalugu, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Pöide vald, EELK Pöide Maarja kogudus ja EELK konsistooriumi tahavad lähiaastatel taotleda abiraha, et renoveerida ja arendada Pöide kirikut.

Peale selle soovib Pöide vald koostöös kohalike turismiettevõtete ja käsitöölistega kirikukompleksi juures paiknevast vankrikuurist välja arendada hoone, kus asuksid i-punkt ja tualetid ning müüdaks kohalikku käsitööd.

EELK Pöide Maarja koguduse prioriteet on pastoraadihoone katuse vahetus ja siseruumide remontimine.

Pöide vald tahab üldse turismi hoogustada. Selleks soovitakse tammilt mahasõidul vasakule jäävasse parklasse Saaremaa kaardi kõrvale paigaldada välikaart Pöide valla vaatamisväärsustega.

Koostöös Saaremaa turismiettevõtetega soovitakse välja töötada turismimarsruudid, mis hõlmavad Pöide kirikut ja teisi Pöide valla huviväärsusi.

Tapal avatakse kiriku mängu- ja palvetuba

Tapa Jakobi kirik avab pühapäeval laste  mängu- ja palvetoa. Need pühitsetakse sisse homme, esimese advendi jumalateenistusel kell 10.  Palvetoa uksed jäävad avatuks kõikidele soovijatele. Pärast jumalateenistust on kell 12 tasuta kontsert, kus esineb vanamuusikaansambel Rondellus. Kell 15.15 toimub protsessioon ning kell 15.30 süüdatakse esimene advendiküünal Tapa linna keskväljakul.

Projekti kogumaksumus oli 55 000 krooni, finantseerimist toetas Tapa sõpruslinna Preetzi kiriku kogudus.

Ruhnu kirikud päästetakse puidumardikate küüsist

Heakskiidu on saanud Läänemere saarte puithoonetes seen- ja mardikakahjustuste leviku piiramise projekt. See tähendab, et Ruhnu kirikute päästmisel puidumardikate käest löövad kaasa Euroopa parimad spetsialistid, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Enamik kahjurite tõrjeks vajaminevast rahast saadakse Euroopa Liidu kaudu. Tõrjetöö peaks algama tuleval aastal.


Projekti „Seen- ja mardikakahjustused Läänemere saarte puithoonetes” algataja ning juht Kalle Pilt ütles, et probleeme Ruhnu kirikutes mainiti juba 1994. aastal, kuid keegi ei suutnud seni midagi ette võtta.


Puitu ei kahjusta mitte mardikad ehk majasikud ise, vaid nende vastsed, kes võivad puidus elada 3–10 aastat. „Kui hoonetes hävitada nii vastsed kui munad, on probleem pikaks ajaks lahendatud,” ütles Pilt. 


Tema sõnul on projekti raames peamiseks tegevuseks kirikute töötlemine mardikakahjustuste leviku piiramiseks ning saare ülejäänud hoonete omanikele ja haldajatele mardikakahjustuse vastu keskkonnahoidlike töötlusmeetodite õpetamine. 



Projekt hõlmab peale Ruhnu ka Ahvenamaad, Saaremaad, Vormsit, Gotlandi ja Ålandi.