Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2019
E T K N R L P
« mai    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Kipõmbil om kardok joba maan

Timahava tull’ kevväi varra ja kipõmba kardokakasvataja omma joba kardoka maaha pandnu. «Panõ egä aasta õkva sis, ku nurmõ pääle saa, timahava pandsõ kats hektärri kardokat maaha 11. aprillil,» selet’ Rahuelu Priit, kiä kasvatas kardokit uma vanaimä Männi talon Marga külän Orava vallan. Kardokanurmõ om täl kokko viis hektärri.

Priit om arvada Vana Võromaa kõgõ kipõmb kardoka maahapandja, a Tartomaal näkk’ tä esi viil kipõmbit. Kardoka luut põllumiis üles võtta 11. juuni ümbre ja müvvä pääliina kokkoostjilõ. Üts mi kandi suurõmb kardokakasvataja Mulla Ants Võro vallast Tagaküläst pand’ kah nädälivaihtusõl edimädse hektäri kardokat maaha, kattõloori ala muidoki.

«18.–20. juuni paiku saa üles võtta, nigu iks,» märgot’ tä. «Minevä aasta pandsõ kardoka maaha 1. mail ja võtsõ kah samal aol üles, tuu mõni nätäl siiä-sinnä ei loe midägi. Maa piät iks lämmi olõma, inne kardok nigunii kasuma ei lää.»
Mulla Antsul om kardokanurmõ 40 hektäri ümbre.

Harju Ülle, Uma Leht

Eesti uhkeim teeauk on pärit Jeti jäähalli eest

Võitjaks osutunud teeauk asub Tallinnas.

Võitjaks osutunud teeauk asub Tallinnas.

Selgunud on selle kevade uhkeim teeauk, selleks valis maanteemuuseumi žürii Karin Reedla poolt Tallinnas Jeti jäähalli ees tehtud ülesvõtte.

Märtsi alguses kuulutas Eesti Maanteemuuseum välja fotokonkursi “Eesti uhkeim teeauk 2013″, et leida üles ning juhtida tähelepanu kõige silmatorkavamatele ja sõna otseses mõttes põrutavamatele teeaukudele üle Eesti. Osavõtt konkursist oli aktiivne ja pilte oli tehtud erinevatest teekatete lagumise tüüpidest. Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Liina Kuke sõnul tuli pilte igast Eestimaa nurgast.

Saadetud piltide puhul hindas maanteemuuseum väljendusrikkust, isikupärast vaatenurka ja teemale vastavust. “Võidutöö puhul jäi silma teeaugu omapärane kuju, pildi terviklikkus ja hea kompositsioon,” põhjendas Liina Kukk. Tänavune uhkeim teeauk kajastab väga hästi ka Eesti heitlikku talve- ja kevadilma, kus külmumis- ja sulamistsüklite pidev vaheldumine ning liigniiskus on üks peamisi teekatete lagunemise põhjuseid.

image002Fotokonkursiga soovis muuseum fookusesse tuua teekatete lagunemise põhjused laiemalt ning selgitada nende tekkimise tagamaid. Eesti uhkeim, südamekujuline teeauk väljendab ka sügavamõtteliselt meie igakevadist südamevalu teekatete lagunemise pärast.

Fotokonkursi “Eesti uhkeim teeauk 2013″ võidutöö on osa maanteemuuseumi uueneva ekspositsioonikeskkonna Teeaeg teekahjustuste tüüpe ja selle põhjuseid tutvustavast väljapanekust, mis avatakse külastajaile 1. mail.
Liina Kukk
Eesti Maanteemuuseum

Kevväi tulõ mahlaga

Tintso Üllar võtt nii vahtrõ- ku kõomahla.

Tintso Üllar võtt nii vahtrõ- ku kõomahla.

«Parõmb iks ku pall’as vesi!» kitt’ vahtrõmahla mekki Vana-Koiola miis Tintso Üllar (59), kelle perren om keväjäne vahtrõ- ja kõomahla võtminõ mitmõ põlvõ kommõ.

«Koskil kats nädälit tagasi oll’ edimäne tikkaminõ,» kõnõl’ Tintso Üllar, kiä tege tüüd Lahe massinaütistün. «Sõs ku puu ümbre lätt tsõõr lumõst vabas ja päivä omma joba plusskraadi, om kõgõ parõmb vahtrõlt mahla võtta. Võisi kaia, et tollõ puupoolõ pääle päiv parõmbidõ pääle paistus.»

Ku õigõt päivä ei olõ, sõs vaher häste ei tsilgu. «Vaher taht, et üüse olõssi viis kraati külmä ja päivä viis kraati lämmind. Sis om luutust iks kolm liitrit mahla saia,» ütel’ Üllar.

Kuis vahtrõ- ja kõopuud tikada, tuud tiid Üllar latsõ-iäst pääle. «Kadonu esä, kes om joba 30 aastat mulla all, opas’ mullõ tuu as’a är,» selet’ miis. «Vanal aol olli oherdi, millega tikati, no om mul iks trell ja liblikpuur, viie minotiga saa tüü tettüs. Tseremooniat om muidoki vähämb veitkene.»

Mulgu tegemise kotsilõ ütel’ Üllar, et tulõ võtta kolmõ-neläsentimeetrine vai nigu vanastõ üteldi, puultõist-tolli puur.

Puu sisse puuritas võimalikult veidü, avitas viiest sentimeetrist.

Tila tekk’ Üllar inne lepäst, a no om täl plastist piimälaskmisõ torost paras jupp lõigatu.

Pangi võisi panda tila külge, muido või tuul minemä viiä. Marle pandas pangi pääle, et praht tuulõga sisse ei lääsi. Jätka lugemist »

Päästeamet tuletab meelde kevadtööde ohutusreegleid

Foto: Elina Kononenko

Päästeamet tuletab meelde lõkke tegemise, grillimise ja lõhkekeha leiu ohutusega seotud reeglid, mis aitavad ära hoida igakevadisi õnnetusi. NB! Kulupõletamine on keelatud!

Meelespea lõkke tegemisel ja grillimisel

Lõket tohib teha mittesüttival alusel või pinnasel. Piira lõkkekoht kivide või pinnasevalliga, et tuli mööda pinnast edasi ei leviks ning lõkkest ei saaks alguse kulupõleng.

- Metsas tee lõket vaid selleks ette nähtud tähistatud kohas või omaniku loal.

Lõkkekoht vali nii, et see oleks ohutus kauguses hoonetest, põlev- ja küttematerjali hoiukohtadest ning tule tegemisega ei kaasneks tuleohtu metsale või taimestikule. Ohutu kaugus hoonest on vähemalt 10 meetrit ja metsast vähemalt 20 meetrit.

- Tule tegemisel jälgi tuule tugevust ja suunda, et sädemed ei langeks hoonele, metsale, kuivanud taimestikule või turbapinnasele. Jätka lugemist »

Viljandi maavanem ei luba esmaspäevast jääle minna

Viljandi maavanema korraldusega on alates 26. märtsist maakonna kõikidel veekogudel jääleminek keelatud. Keeld kehtestati ilmastikutingimusi, jääkatte seisukorda ning kaluritelt saadud infot arvesse võttes selleks, et tagada ohutus ja vältida õnnetusjuhtumeid.

Teiste veekogude seas on jääleminek keelatud Võrtsjärve Viljandi maakonna territooriumile jääval osal. 26.märtsil hakkavad kehtima ka Valga ja Tartu maavanema samalaadne korraldus ja sellest lähtuvalt on jääleminek keelatud kogu Võrtsjärve ulatuses kuni jää sulamiseni.

Korralduse alusel lubatakse 13. nädalal erandina jääle isikud, kes tegelevad ja on seotud angerjamaimude Võrtsjärve laskmisega ning seda juhul kui on võetud tarvitusele kõik vajalikud täiendavad ohutusabinõud jääl viibimiseks.
Jätka lugemist »

Täna kell 7.14 algas kevad

Juba ammu on esimesed kevadekuulutajad kohal. Põõsastes võib kuulda uusi tulijaid – kuulda punarindasid, musträstaid, metsvinte, ka võsaraate.

Ka Eesti Ornitoloogia Ühingu poolt 2012. aasta linnuks valitud väiketüll ja liivatüll on juba Eestisse saabumas. Mõlemad tülliliigid on rändlinnud, kes veedavad oma talve Aafrikas – liivatüll Loode-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul ning väiketüll Ida-Aafrikas lõuna pool Sahara kõrbe. Liivatüll saabub meile kevadel enamasti aprilli esimeses pooles.

Sel aastal nähti neid rekordiliselt varakult – juba 18. märtsil Saaremaal Sõrves. Veel ootamatuma üllatuse pakkus aga väiketüll, keda kohati juba 17. märtsil Tartumaal
Ilmatsalus. Tegemist on selle liigi teadaolevalt varaseima kevadise saabumisega Eestisse. Tavaliselt jõuab väiketüll Aafrikast meile tagasi alles aprilli keskpaigas või teises pooles. Miks esimesed tüllid sel aastal nii vara saabusid, ei oska ornitoloogid veel öelda.

Juba on päiksepoolsetes paikades näha esimesi lumikellukesi. Kevad on päral ja ilmajaam lubab sooja kuni 4 kraadi.

Kevad võetakse kevadpealinnas Türil vääriliselt vastu

Kevadpealinna maskott.

Kevade saabumise pidulik vastuvõtt toimub Türil 20. märtsi hommikul kell 7.14. Õigemini algavad need juba kell 7.13, mil külmakartmatud talisuplejad teevad Türi tehisjärves oma viimase talvise vettemineku.  

Vaid minut hiljem tervitatakse kevadet Türi kultuurimaja juures: tõmmatakse käima muruniiduk, ärkab Murumoor, laulavad linnud ja ka naised, üles astub Türi kultuurimajas tegutsev ansambel Naized, jagatakse õhupalle, pakutakse teed.

Kevade esimesel päeval toimuvad Türi põhikooli algklasside maja siseõuel kevadised mängud lastele. Tegevust korraldab Türi Noortekeskus.

Kevadine esimene päev Kevade kodus Türil lõpeb kell 19 kultuurimajas toimuva kontsertiga „Hümn armastusele”, laulab Silvi Vrait, akordionil Raivo Tafenau, klahvpillidel Jürmo Eespere, trummidel Liina Amor.

Kevadpealinna 13. hooaja pidustused Türil jätkuvad 24. märtsil kell 18, mil Türi kultuurimajas saab kuulata Suisapäisa ja Nukukoori kontserti. Kell 20 toimub samas kevade stiilipidu teemal „Kui Arno Teelega Türi kultuurimajja jõudis, oli kevad juba alanud…”

31. märtsil kell 10 on Türi kultuurimajja oodatud kõik tulbisõbrad, toimub II tulbipäev. Kell 12 saavad liikumishimulised osaleda Eesti Spordiseltsi Kalev kõnnisarja „Käime koos” avaetapil. Päeva lõpetab Türi kultuurimajas kell 19 toimuv kevadkontsert.

Kevadpealinna hooaeg kestab 20. märtsist – 22. juunini. Sellesse mahuvad näitused, kontserdid, laulu- ja spordivõistlused, laadad, festivalid ja konkursid. Kevadpealinna 13. hooaja raames toimuvate sündmustega saab tutvuda kodulehel http://www.kevadpealinn.tyri.ee/index.php/kavas

Kevadhooaeg lõpeb 22. juunil pööripäevapeoga Türi lauluväljakul.
Ülle Välimäe, kevadpealinna korraldustoimkonna juht, Türi kultuurimaja direktor

Jarva.ee

Kevadine teeremont on Tartus alanud

Esimesed lepingud kevadsuvisteks tänavate taastusremonttöödeks on sõlmitud. Ühtekokku uuendatakse tänavu umbes 60 000 ruutmeetrit tänavapinda.

Peagi algavad pindamistööd Aruküla teel, Ravila tänaval Nooruse ja Viljandi mnt vahelisel lõigul ning Pikal tänaval Paju tn Sõpruse ringi vahelisel alal. Tööde käigus parandatakse teekate ja tõstetakse kaevuluugid tänava tasapinda. Tööde valmimise tähtaeg on 30. juuni.

Uue ülekatte saavad Fr. Tuglase tänav Fr. R. Kreutzwaldi ja Vaksali tänava vahelisel lõigul, Anne tänav (Anne 53-55), Veski tänav (Jakobi-Näituse), Ravila tänav Riia ja Nooruse tänava vahelisel lõigul ning Jaama tänava Raatuse-Paju vaheline teelõik. Ravila ja Jaama tänavate lõigud on praegu projekteerimisel, töö algab seal suvel. Ühtekokku tehakse sel aastal ülekattetöid ca 45 000 ruutmeetril.

Põhjalikumad rekonstrueerimistööd saavad mai lõpuks tehtud Aleksandri tänava Lina ja Jõe tn vahelises lõigus ning novembriks rekonstrueeritakse Emajõe kaldakindlustus Fortuuna kvartali osas. Suve lõpuks ehitatakse valmis ka Turu 49 kavandatava keskkonnajaama juurdepääsutee.
Uued kõnniteed tulevad Ülikooli tänavale Vanemuise esisel ja Näituse tänavale Veski-Baeri lõigus.

 

Linnumärgid näitavad, et kevad ikka tuleb

Viimastel nädalal on vaatlejad aina sagedamini kohatud üksikuid kuldnokki ja väiksemaid salkasid. Enam pole tegu üksikute juhtumitega – meie tuntumad kevadekuulutajad on kohal, nädalalõpp „ähvardab“ päris kevadise ilmaga ja üsna pea teevad kuldnokad endid valjult kuuldavaks, kirjutab Looduskalender.ee

kodukakutibu

Teisipäeval  toodi Keskkonnaametisse Viimisist leitud kodukaku poeg. Tegu on ligi poolteist kuud keskmisest varasema pesitsusega. Hiljuti oli pressis juttu Helsingi kesklinnas talvel pesitsevast kassikakust. Sealmail on kodukaku talvine pesitsemine suhteliselt tavaline nähtus. Talvel on toidumaju külastavad värvud ideaalseks saagiks ja kakutibud kannatab nende najal kenasti kakuks kasvatada. Nii nihkubki pesitsusperiood talvisele ajale.  Leitud kakukesel söötis Tiit Koit kõhu täis ja viis tagasi leiupaika.

 
Kuna kakulapsed on metsloomade turvakodus sagedased külalised on tänavusel „hiireaastal“ öökullidel titebuumi oodata.
Eestis peaks olema jub apalju linde koju jõudnud. Eelmisel nädalavahetusel nägid linnalinnuvaatlusel osalenud  linde 86 liigist ehk 13 liigi võrra vähem, kui möödunud aastal, põhjusteks hiline kevad ja tuulised ilmaolud.
 
Olenemata külmast kohati ka mitmeid kevadekuulutajaid: raba-ja hallhane, kuldnokka, põldlõokest, kiivitajat ja metsvinti. Paigalindudest olid huvipakkuvamateks leidudeks: laanepüü, kõrvukräts, kodukakk ja tamme-kirjurähn.
 
Kõige enam linnuliike märgati Tallinnas, kus nähti-kuuldi 49 linnuliiki. Pealinna kõrval osutusid liigirikkaimateks Lääne-Eesti linnad – Haapsalu (48) ja Kärdla (47). Sisemaal asuvatest linnadest oli tavapäraselt pikim liiginimekiri Tartul, kus saadi kirja 41 linnuliiki.

Talvepealinn Otepää andis valitsemissaua üle Türile

Türi võttis vastu Kevadpealinna õigused ja kohustused. Foto: Monika Otrokova

20. märtsil, kevade alguse hakul, andsid Talvepealinna ja Tallinna esindused Türile üle valitsemissaua ja Kevadpealinna õigused.

Kevadtervitusi andsid üle Tallinna, Pärnu, Narva, Otepää, Saku, Põltsamaa, Jõgeva, Paide esindused esmakordselt koos kultuurikollektiividega. Otepää kevadetervituse türilastele andis üle Otepää noortekeskuse noorte hip-hop tantsutrupp “Feeling Good”, juhendaja Kadri Orav. Valitsemisõigused koos Tallinna linnasekretäri Toomas Sepaga andis üle Otepää vallavanem Andres Visnapuu. Külalistele mängis ansambel Apelsin.

Astronoomilise kevade saabumise hetkel, 21. märtsi öösel kell 01.21 toimus Türi kesklinna pargis särav ja tuline kevadetervitus. Lendu lasti algavale 12. kevadhooajale kohaselt vastav arv taevalaternaid, toimus tuleskulptuuride show ja ilutulestik, käivitati muruniiduk. Kevadet võttis vastu Türi linna maskott Metsamoor.

Vaata pilte siit.

Allikas: Monika Otrokova, Otepää Vallavalitsus, www.otepaa.ee

Sindis võetakse kevad vastu matkaga

Pühapäeval, 20. märtsil korraldab Sindi spordiklubi Kalju traditsioonilise ürituse “Matkame kevadesse”. Matk saab alguse Sindi Olerexi tankla juurest kell 18.00. Kaasa lööma on oodatud kõik matkahuvilised, teretulnud on matkalised kassi-jänese aasta kostüümides. Kevadise matka distantsi saab ise valida. Palve on ennast teha nähtavaks helkuri ja helkurvestiga.

Lisainformatsioon: Helle Tõkke, tel 56239192

Moldovlased võtavad Märjamaal kevadet vastu

Moldova kogukond Eestis avas Märjamaal kevadele pühendatud näituse nimega “Martisor”.  Rahvamaja Ly galeriis on vaadata traditsioonilised Moldova rahvuslikud esemed, maalid, raamatud, rahvariided.

 Martisor on traditsioon, mida peetakse Moldovas ja Rumeenias kevade alguse tähistamiseks alates 1. märtsist. Sellel päeval kingivad kõik inimesed oma sõpradele ja sugulastele sõpruse ja austuse märgiks valge ja punase niidiga valmistatud õiekesi. Martisor on sümbol, mis tähistab legendi, kus kevad saavutas talve üle võidu. Moldovlastele on Martisor saabuva kevade, armastuse ja austuse sümbol. Punane on kui tuli ja veri ning elu sümbol, samas kui valge on puhtuse ja aususe sümbol. Mõlemad õied tähistavad õnne. Inimesed kannavad Martisori rinnas umbes kaks nädalat kuni esimeste õite ilmumiseni puudel. “Me loodame, et nii saabub ka Eestis kevad kiiremini, nagu on see Moldovas,” ütles näituse kuraator Ion Braga.

“Tere, kevad” tuleb taas

Hoolimata rekordilistest pakasekraadidest algab taas loodushariduslik ettevõtmine “Tere, kevad!”. Studio Viridis Loodusharidus ja Tartu Keskkonnahariduse Keskus  kutsuvad 1.-9. klasside õpilasi ja ka lasteaedade lapsi koos õpetajate ja vanematega loodusesse kevadet otsima ning oma tegemisi teistega jagama. Nii on see toimunud juba 15 aastat. Projekti tegevused algavad 1. märtsil ja kestavad mai keskpaigani.

“Tere, kevad!” eesmärgiks on lähendada lapsi loodusele ning õpetada neid ja ka nende vanemaid märkama looduses toimuvaid muutusi. Kevade otsimise käigus õpivad lapsed tundma mitmeid looma- ja taimeliike: vaadeldakse 35 Eestis laialt levinud looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisesse loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt. sinilill, paiseleht, ülane, võilill, maikelluke), saabuvad rändlinnud (nt. põldlõoke, kuldnokk, valge-toonekurg, suitsupääsuke, kägu), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ja kahepaiksed (rohukonn), esimesed seened (karikseen ja kevadkogrits). Jätka lugemist »