Riga sääreväristajate 24 tunni kestvussõidul sõideti kokku 31 228 km

Foto: Mõisaküla LeMans 2014
Foto: Mõisaküla LeMans 2014

Üle-eelmise nädala reedest laupäevani toimunud Eesti motoajaloo teisel 24 tunni kestvussõidul osales 57 meeskonda 219 sõitjaga. Võisteldi retrohõngulistel Riga sääreväristajatel ehk punnvõrridel. Võistlus toimus sel aastal Eesti väikseimas linnas Mõisakülas, mis asub Lõuna-Eestis Viljandimaal ning kandis nime 24h Mõisaküla Le Mans.

Tehnikute klassi võit läks Lätti Romans Valtinõ meeskonnale, kes läbis 24 tunni jooksul 641 ringi ehk 897,4 km. Nad edestasid teiseks tulnud Patrick Põldmaa meeskonda 6 ringiga ning kolmandaks tulnud Ragnars Gabranovsi meeskonda 11 ringiga. Võit tuli napilt, kuna pool tundi enne võistluse lõppu purunes liidrite võrril raam, mida tuli kiiresti kokku keevitama hakata. Õnneks saadi masin kiiresti korda ja võit vormistati kindlalt.
Retro klassi võit tuli Eestisse, kus võidutses Janek Filippovi meeskond, läbides 635 ringi ehk 889 km. Filippovi meeskond edestas Heigo Olu ja Tenno Alamaa meeskondi, kes läbisid vastavalt 521 ja 618 ringi. Kokku läbisid kõik võidusõitjad summeritult 31228,4 km.
“Punnvõrr on üks vägev sõiduriist, millega võib vabalt 3/4 maakerale tiiru peale teha”, kommenteeris läbitud kilometraaži Punnvõrride kestvussõidu karikasarja peakorraldaja Aimar Parm.
Korraldajate sõnul katkestas võistluse tehnilistel põhjustel kuus meeskonda. “Suurem katkestajate hulk ja lühem summeritud kilometraaž näitasid, et rada oli sel aastal veidi raskem,” sõnas võistluse peakorraldaja Ilmar Kuusk.
“Aastatega on võrride tehniline ettevalmistus läinud väga heaks ning parimad võistkonnad pidid võrreldes eelmise aastaga võrdlemisi vähe võrri remontima. Samas oli neljandik võistlejatest ikkagi pidevalt boksialal. Purunes erakorselt palju rehve ja raame ning nii mõnigi mootor tuli detailideni lahti võtta ja siis uuesti kokku panna,” sõnas tehnilise komisjoni juht Andres Põldver.
Võistlusel osales ka Ekspress Grupi (Eesti Ekspress, Delfi, Õhtuleht) võistkond Toomas Vabamäe juhtimisel. Vabamäe sõnul, kes sõitis ka eelmisel aastal Maidlas toimunud esimesel 24 tunni kestvussõidul, oli sel aastal rada raskem. “Rada muutus võistluse edenedes aina raskemaks. 57 võistkonda suudavad 24 tunniga muuta tugeva kruusatee liivateeks ning kive täis raudteetammi kividest puhtaks pühkida. Iga tunni järel oli rada erinev ja tuli sõita väga tähelepanelikult,” sõnas Vabamäe.” See punnvõrride võistlus oleks suureks väljakutseks igale motosõbrale.”
Peakorraldaja Ilmar Kuuse sõnul võib ürituse korraldamisega väga rahule jääda. Üritust aitas korraldada 25-30-liikmeline vabatahtlike korraldustiim, kes tagasid võistluse sujuva kulgemise 24 tunni jooksul. “Eesti väikseima linna kohta oli antud üritus sama mastaapne kui laulupidu Tallinnale ning arvan, et saime selle korraldamisega häsit hakkama.”

Viljandimaal peetakse Eesti pikim 24 tunnine enduro võistlus sääreväristajatel

enduro211.-12. juulil toimub Mõisakülas Viljandimaal Eesti pikim mootorsõidukitele mõeldud enduro ehk kestvussõit, mille pikkuseks on 24 tundi. Võisteldakse originaalsetel Riga sääreväristajatel ning ka koopiatel ehk nn. “hiinakatel”. Võistlus on oma kestvusest tulenevalt saanud nime “24h Mõisaküla Le Mans”.

Võistluse start antakse reedel, 11. juulil kell 18.00 ja finišilipp langeb 24 tunni pärast järgmisel päeval. Võistluse võidab võistkond, kes suudab 24 tunni jooksul läbida enim ringe. Võistkonda võib kuuluda 2-4 liiget, võistluse jooksul võib võrrile teostada remonti ja sõitjat vahetada.

“24h Mõisaküla Le Mans’i” peakorraldaja Ilmar Kuusk sõnas, et suuremad ettevalmistused punnvõrride võidusõiduks on tehtud: 1,4 km rada on korralikult ette valmistatud, paigaldatud rajapiirded, valgustus ning kohaldatud tsoonid pealtvaatajatele.

Loe edasi: Viljandimaal peetakse Eesti pikim 24 tunnine enduro võistlus sääreväristajatel

Eesti motoajaloo esimesel 24 tunni kestvussõidul osales 214 võistlejat

Capture
Punnvõrride kestvussõit
Foto: www.facebook.com/punnvorr

Reedest laupäevani toimus Ida-Virumaal, Maidlas, Eesti motoajaloo esimene 24 tunni kestvussõit, mida sõideti retrohõngulistel Riga sääreväristajatel. Üritus kandis nime Maidla Le Mans.

Tehnikute klassi võitjaks tuli Mati Mõttuse võistkond, kes läbis 24 tunni jooksul 965 ühe kilomeetri pikkust ringi. Võitja meeskond edestas teiseks tulnud Mauno Roosnurme meeskonda hinnanguliselt vaid ühe ringiga. Kolmandaks tuli tehnikute klassis Bogdan Bendaki meeskond.

Standard klassis võidutses Janek Molotovi võistkond, kes läbis 862 ringi ja edestas Viktor Geide ning Veiko Niidu võistkondi.

Võistlusest võttis osa 56 võistkonda ja 214 motosportlast (nendest 17 naist). Võistlejaid oli tulnud kohale ka Hollandist, Saksamaalt, Lätist ja Soomest. Võistlejad läbisid 24 tunni jooksul kokku täpselt 32 000 ühe kilomeetrist ringi.

Korraldajatele üllatuseks katkestas võistluse tehnilistel põhjustel ainult üks võistkond. Kõik teised suutsid visalt lõpuni vastu pidada. “Sellist vastupidavust ja sitkust oli vägev näha”, sõnas ürituse peakorraldaja Allan Lukken.

Suur lõpetajate arv ei tähendanud, et masinatega poleks probleeme olnud. Rajal oli keskmiselt kogu aeg 40 võistkonda, mis tähendas, et u 15 olid kogu aeg remonti teostamas. “Pikim remonditöö kestis u 7 tundi ning punnvõrr läks seejärel jälle rajale”, sõnas Maidla Le Mansi tehnilise komisjoni juht ja TopGeari võistkonna pealik Andres Põldver.

Seda, kas üritus toimub ka tuleval aastal, kestvussõidu idee autor Aimar Parm, öelda ei osanud. “Hetkel on oluline see, et tegime ajalugu – ikkagi Eesti esimene 24 tunni kestvussõit ja müüt sääreväristajate olematust vastupidavusest on murtud – vägev üritus oli”, lisas Aimar Parm.

Lisainfo ja pildimaterjal:

Eesti motospordi esimene 24 tunni kestvussõit stardib reedel

0753834535439eSel reedel algab Eesti motoajaloo esimene 24 tunni kestvussõit Maidla Le Mans – seda võistlust sõidetakse Riga sääreväristajatel ehk punnvõrridel. Ajalooline kestvussõit toimub Ida-Virumaal, Maidla mõisa ümbruses tehtud rajal. Start antakse reedel, 26. juulil kell 18 ja finišilipp langeb 24 tunni pärast, laupäeval kell 18.

Võistluse võidab võistkond, kes suudab 24 tunni jooksul läbida enim ringe. Võistkonda võib kuuluda 2-4 liiget, võistluse jooksul võib võrrile teostada remonti ja sõitjat vahetada. Võistlusraja pikkus on u 1 km ning koosneb 2/3 ulatuses asflatkattest nint 1/3 pehmemast kattest. Ürituse peakorraldaja Allan Lukkeni sõnul võib eelnevale kogemusele tuginedes arvestada, et kõvemad meeskonnad läbivad selle aja jooksul u 800 ringi, mille peale peaks kuluma u 25 liitrit kütusesegu.

DSC_8661 IPunnvõrride kestvussõite peetakse Eestis juba 2010. aastast, mil toimus esimene 3 tunni kestvussõit Lääne-Virumaal Levalas. Siis osales 13 ekipaaži. Järgmisel kestvussõidul 2011. aastal osales juba 40 ekipaaži.

Maidla Le Mansi peakorraldaja Allan Lukkeni sõnul oli mõni päev enne üritust registreerunuid 46 ekipaaži.

Üritus on erakordne, sellest tulevad osa võtma ka TopGeari Baltikumi ajakirjanikud ning TV3 meeskond.

Üritus on pealtvaatajaile tasuta. Laupäeval, 27. juulil toimub Maidlas ka Maidla valla päev, kus astuvad üles muusikud, ning leiab tegevust nii suurematele kui pisematele pereliikmetele. Kõik pealtvaatajad on oodatud.

Haanjas kihutasid parimad kestvusratsutajad

Kairit Kalbre

Eile Haanjamaale Kurgjärvel toimunud rahvusvahelisel kestvusratsutamise võistlusel selgus ühtlasi ka Eesti meister, kelleks sai 18aastane Kairit Kalbre hobusel Baltimor.

Kalbre ja Baltimor läbisid 120 kilomeetri pikkuse teekonna 7 tunni ja 11 minutiga, paari keskmiseks kiiruseks kujunes 16,705 kilomeetrit tunnis. Hõbemedali pälvis Marilyn Uusna hobusel Nero ajaga 7 tundi, 36 minutit ja 16 sekundit, keskmine kiirus oli 15,780 kilomeetrit tunnis. Pronksisel kohal lõpetas Anne Rohtla Jethrol, aeg 08:21:49, keskmine kiirus 14,348 kilomeetrit tunnis. Ratsanike vahe kärises pikaks juba võistluse keskel, mistõttu tulist võitlust medalite nimel finišis näha ei saanud.

Meistrid selgitati rahvusvahelise võistlusklassi CEI2* 120 km raames, millest võttis 8 osa võistluspaari Eestist, Norrast ja Soomest. Klassi üldvõitjaks tuli kogenud Norra kestvusratsutaja Olaug Espeli Carstensen hobusel Yassir II, kel kulus distantsi läbimiseks 6 tundi, 36 minutit ja 12 sekundit, keskmiseks kiiruseks mõõdeti 18,173 kilomeetrit tunnis.

120 km juunioride ja noorte klassist võttis rahvusvahelisel tasemel (CEI-J-YR2* 120 km) osa vaid 2 paari, neist lõpetas positiivse tulemusega ainult Poola esindaja Maja Kijewska hobusel Sambo.

Rahvusvahelise, CEI* 80 km klassis osalenud 10 võistluspaarist lõpetas 9. Neist parima tulemuse sai Külli Nõmm hobusel Mozart ajaga 4 tundi, 19 minutit ja 54 sekundit, keskmiseks kiiruseks Haanjamaa mägist maastikku arvestades küllaltki kõrge 18,469 kilomeetrit tunnis. Neile järgnesid üliväikeste vahedega Joosep Tikk Paragonil ja Leedu sportlane Vytautas Martinavicius Senegalasel.

Sama distantsi juunioride ja noorte arvestuse neljast paarist said tulemuse kirja pooled, neist teise koha pälvis Merilin Kalbre ponil Kilvet. Võitis Ivan Vorozhtcov Venemaalt ajaga 05:08:25, kiirus 15,563 kilomeetrit tunnis.

80 kilomeetri pikkusel rajal võisteldi ka rahvuslikus arvestuses. Viiest paarist lõpetas neli, parima sõidu tegi Helina Kalev ponil Simson, aeg 05:51:25, keskmine kiirus 13,659 kilomeetrit tunnis.

Kurgjärvel on Eesti meistrivõistlusi peetud 7 aastat, rahvusvahelisel tasemel on võistlus toimunud kolm korda. 18-aastane Kairit Kalbre, kes oli kindlasti ka meistrivõistluste üks suurimaid favoriite, on 2010. ja 2011. aasta juunioride meister ning ühes Marilyn Uusnaga osalesid nad mullu detsembris ka juunioride ja noorte kestvusratsutamise MM-il Abu Dhabis, kus läbisid eestlaste jaoks ebatavalises kliimas ja kõrges konkurentsis edukalt 120 kilomeetrit.

Kestvusratsutamine ehk ratsarännak on hobuse kiirus – ja vastupidavusvõistlus, mis paneb proovile ratsaniku maastikul ratsutamise oskused.

Vinni punnvõrriralli läks korda

Möödunud laupäeval, 12. novembril kell 12 kõlas stardipauk ning rajale sööstsid külgkorvidega punnvõrrid. Algas suur võrride võidukihutamine ehk „VinniPunn 2011”.

Korvidega võrrid kihutasid 20 minutit. Osales kümme meeskonda.

Teise stardipauguga lasti teele isade-poegade võistkonnad. Emasid polnud, kuid võistles mitu tütart.

Esimesed kolm kohta jagunesid:
võrr nr 22, Kuido Talviste (45) ja Kerhard Talviste (16) tegid 13 ringi (Klubist M.Mõttus);
võrr nr 509, Kullo Kabonen (44) ja Karl Villem Kabonen (17) sõitsid 12 ringi (Tagadi RC);
võrr nr 3, Virgo Roosnurm (44) ja Raido Roosnurm (17), sõitsid 12 ringi (Saku Sääru).

Kõge arvukam oli osavõtu poolest kestvussõit, mis vältas kaks tundi. See pani proovile nii võrrid kui ka võrrijuhid. Kuna ilm oli vihmane, muutus rada iga minutiga libedamaks. Oli ka kukkumisi, kuid õnneks keegi viga ei saanud.

Tulemused (mitu ringi keegi etteantud ajaga läbis):
võrr nr 34, Raido Roosinurm (17), Mikk Roosinurm (15) klubist Saku Sääru, 81 ringi;
võrr nr 113, Raul Laugen (41), Kauri Rosenfeld (28), Kristjan Laugen (38) ja Rene Siilivask (36), klubist Saku Sääru, 80 ringi;
võrr nr 151, Kristo Kaste (26) ja Kalvi Kaste (49), klubi Allu Mototeam, 77 ringi;
võrr nr 8, Ahti Salve (14), 77 ringi.

Võistlusmasina remont, tankimine, võistlejate vahetus toimus nagu korralikus võistlussõidus ainult boksis, kus võistlejal võis olla abiks ka mehaanikuid.

Võistluste tulemused http://www.surimuri.ee/vorrid/?leht=4&sisu=9
Video võistlustest: http://www.youtube.com/watch?v=XUUGwfvN2jQ

Anti Ronk