Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Hüljatuna tunduvad looma- ja linnupojad ei vaja inimeste abi

Keskkonnaamet paneb inimestele südamele, et looduses kohatud abituna tunduvad looma- ja linnupojad on vaid näiliselt üksi ning enamasti on nende vanemad inimese poolt ajutiselt eemale peletatud.

Looduses looma-ja linnupoegi kohates või linnupesa leides on kõige mõistlikum neist kohe kiiresti eemalduda, sest nii anname nende vanematele võimaluse poegade juurde tagasi pöörduda. Mitte mingil juhul ei tohiks inimene looma- või linnupoegi katsuda ega kuhugi mujale (näiteks koju) viia. Inimesega harjunud loomad ei ole võimelised enam loodusesse tavalise elu juurde tagasi pöörduma.

Enamasti on abituna näiva looma või linnu vanemad ajutiselt eemale peletatud ning nad naasevad oma poegade juurde kohe, kui oht inimeste näol on möödunud.

„Inimene samastab loomapoja käitumist tihti inimlapse abitusega ning tahab puhtast südamest loomi aidata. Sellisel moel aga katkestab ta kontakti poegade ja vanemate vahel ning seab looma edasise elu ka tegelikult ohtu,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Ilmselgelt vigastatud looma või lindu kohates tuleb sellest teatada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313 ning valveoperaator edastab saadud teate õigele spetsialistile, kes hindab olukorda ja otsustab edasise tegevuse üle.

Samuti tuletab Keskkonnaamet meelde, et kevadiste suurpuhastuste ja koristustalgute korraldamisel peab silmas pidama, et lõket tohib teha vaid selleks eraldi ettevalmistatud kohas. Lõkkekoha valikul peaks eelistama juba inimese poolt kahjustatud maapinnaga ala ning vältima loodusliku taimkatte kahjustamist. Kulu põletamine on aastaringselt keelatud.

Veelinde ei ole vaja toita

Keskkonnaamet tuletab meelde, et sinikael-parte, kühmnokk-luiki ja teisi veelinde, keda võib tihti linnapildis näha, ei ole mõistlik toita. Veelindude lisatoitmine võib kahjustada lindude füsioloogilist seisundit ja lennuvõimekust ning pikemas perspektiivis ka sigimisedukust.

Veelindude normaalne käitumine on rändamine lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele. Linde toites toetab inimene looduses erandeid, ebaloomulikku käitumist ja looduslike seaduspärade nõrgenemist. Lindude toitmine on lühinägelik ja vastutustundetu. Jätka lugemist »

Keskkonnaamet ei andnud Kaali järvekontserdile luba

Aasta alguses palju kära tekitanud kaitsealuste liikide ohtuseadmine ja väljastatud tingimuste täitmatajätmine Kaali järvekontsertide korraldamisel viis selleni, et selleaastaseks kontserdiks keskkonnaamet luba ei andnud.
Kontserdi korraldajad on ürituse siiski juba välja reklaaminud.   Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni direktor Kaja Lotman ütles Saarte Häälele, et keeldumise põhjuseks said ebapiisavad selgitused taotluses.

“Taotluses ei olnud esitatud piisavalt teavet kontserdi turvaliseks korraldamiseks Kaali kraatris nii, et kontserdi toimumise ajal oleks välistatud kaitsealuste liikide kahjustamine,” märkis Lotman ning lisas, et korraldaja võib esitada uue taotluse, kui suudab seatud tingimused paremini täita. Jätka lugemist »

Luiged tahavad lennata, mitte süüa

Märk mida ei märgata. Foto:Postimees/Scanpix

Keskkonnaamet ja ornitoloogiaühing paluvad inimesi külmade saabudes veelinde mitte toita.

Veelindude normaalne käitumine on külmade ilmade saabudes ja loodusliku toidu vähenedes otsida toitumiseks sobivat vaba vett ning seda plaani ei tohi sassi lüüa. Lindude toitmine, eriti just rändeperioodi alul, on lühinägelik ja vastutustundetu.

Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Riho Kinksi sõnul on Eestis on luikede jaoks palju madalaveelisi looduslikke toitumisalasid, mis ei külmu talvel kinni. „Ühe koha jäätumisel otsitakse järgmine vabaveeala, liikudes lõuna ja lääne poole. Seetõttu ei ole luikede toitmine vajalik, vaid toitmisega loob inimene neile lõksu. Veekogu külmumisel jäävad linnud endiselt inimesele lootma ning ei liigu sobivatele looduslikele toitumisaladele,” lisas Kinks.

Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõuniku Teet Koitjärve sõnul pakuvad inimesed lindudele enamasti saiatooteid. Süsivesikute rikkad ja mineraalainete vaesed jahutooted ei kuulu aga lindude looduslikule toidulauale ja kahjustavad nende seedeorganeid ning ka lennuvõimekust. „Veelindude toitmine on õigustatud vaid külmadel talvedel rannikuäärse vaba vee puudumisel, aga see on pigem erand kui reegel,“ ütles Teet Koitjärv.

November ja detsember on luikede rändeaeg. Eesti on Euroopas luikedele oluline talvitusala, kus madalaveelistele avatud rannikualadele võib talveks koonduda üle 10 000 linnu, peamiselt kühmnokk-luiged.

Allikas: keskkonnaamet.ee