Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Laste looduse tundmisest ja ahvide õnnetundest

Mirjam Matiisen

  Ajakirjanik Mirjam Matiisen sirvib kord kuus KUKU Raadio Ilmaparandaja saates keskkonnauudiseid laiast ilmast.

Seekord alustan hoopis ühe mõtlemapaneva arvamusloo refereerimisega. Briti ajalehe “The Guardian” kolumnist George Monbiot kirjutas hiljaaegu artikli, kus ta väidab, et kui tänapäeva lapsed kaotavad kontakti loodusega, siis tulevikus ei ole neil huvi ka selle eest võidelda. Lapsed, kes veedavad täna poole oma ajast arvuti taga, ei ole ilmselt tulevikus motiveeritud loodust kaitsma.

Monbiot kirjutab, et uuringute kohaselt tahab enamik inimesi näha seda, et meie planeet oleks keskkonnana kaitstud. Kuid väga vähesed on valmis siin midagi ette võtma. Laste eemaldumist looduskeskkonnast nimetab “The Guardiani” kolumnist uueks keskkonnakriisiks. Ehk teisisõnu- inimestel, kellelt me eeldame looduse kaitsmist, on tegelikult loodusega üha vähem ja vähem reaalset kokkupuudet.

Laste seotus loodusega halveneb veel kiiremini kui meie keskkond tervikuna, arvab George Monbiot. Näiteks tohivad lapsed ilma järelvalveta liikuda üha väiksematel maa-aladel ning üha vähem lapsi satub regulaarselt mängima metsiku looduse keskele. Ameerika Ühendriikides tehtud uuring näitas, et kuue aasta jooksul, aastatel 1997 kuni 2003, kahanes nende laste hulk, kellel oli niiöelda õuealaga seotud hobisid, tervelt poole võrra. Suurbritannias tehtud uuring näitab, et 11-15 aastased lapsed veedavad keskmiselt poole oma ärkveloleku ajast arvuti ees.

Sellistel arengutel on mitmesuguseid põhjuseid, kirjutab Briti kolumnist. Näiteks: lapsevanemate irratsionaalne hirm võõraste ees, nende täiesti õigustatud hirm liikluse ees ning see, et eelmiste põlvkondade mängumaad on tänaseks kadunud. Ka tänaste laste ajakava on planeeritum kui eelmiste generatsioonide oma- see võimaldab vähem looduses “kolamist”. Samuti on tubaste tegevuste kvaliteet enamasti kõrgem ning laste väljasliikumine seostub üha enam kuritegeliku maailmaga.

Samas on sellistel tendentsidel mõjud ka laste tervisele. Üha enam on laste puhul probleeme liigse kehakaaluga, astma ja rahhiidiga, mis on kasvava organismi ainevahetushaigus. Samuti on uuringutes tulnud välja, et laste seas on sagenenud südame- ja hingamisteede haigused ning ka probleemid vaimse tervisega. Jätka lugemist »

Augustikuiseid keskkonnauudiseid laiast ilmast

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen jätkab igakuist kokkuvõtet maailma keskkonnauudistest.

Tänane välisuudiste rubriik on vägagi tehnoloogiahõnguline. Huvitaval kombel oli augustikuu keskkonnauudistes palju juttu robotite võidukäigust. Üheltpoolt kajastati seda, kuidas robotid on appi tulemas keskkonnahoiu seisukohalt, teisalt aga seda, kuivõrd uued robotid sarnanevad oma omadustelt loomadele või inimestele.

Olen korduvalt kajastanud uudiseid, mis räägivad sellest, et järjest enam välja, et inimeste ja ahvide vahelised vaimsed erinevused ei ole nii suured, kui varem arvati. Täna aga alustan uudistega teadusvallast, mis annavad märku sellest, et robotite vaimsed võimed liiguvad järkjärgult inimestele lähemale.

BBC uudised kirjutavad, et USAs Yale´i Ülikoolis on praegu sündimas robot nimega Nico, kes suudab iseend peeglis ära tunda ehk tegu on taaskord ühe sammuga mõtlevate robotite suunas. Nicot arendatakse eesmärgiga, et ta suudaks peeglit kasutada selleks, et interpreteerida enda ümbruses asetsevaid objekte, nii nagu näiteks inimene kasutab auto tahavaatepeeglit teiste autode jälgimiseks.

Robotile antakse ruumilise mõtlemise ülesandeid, kus ta peab aru saama oma käe peegeldusest. Edasi aga on plaan robotit sooritama panna niinimetatud täielikku peegli-testi, mis on klassikaline eneseteadlikkuse test. Test on välja mõeldud 1970ndatel aastatel ning senini peamiselt loomade peal katsetatud.

Loomadele antakse kõigepealt aega peegliga ära harjumiseks. Seejärel pannakse nad magama ning nende nägudele tehakse lõhnatud ja mittekombatavad värvilaigud. Sellega, kuidas loomad reageerivad üles ärgates enda peegeldusele, hinnatakse nende eneseteadlikkust. Vaadeldakse, kas loomad hakkavad kontrollima värvilaike oma kehal või reageerivad nii, nagu need ei oleks nende  endi peal. Jätka lugemist »

Juunikuu keskkonnauudisid laiast ilmast

Mirjam Matiisen

Greenpeace algatas hiljaaegu uue mahuka rahvusvahelise kampaania “Päästke Arktika”, millesse on kaasatud suurel hulgal rahvusvahelisi kuulsusi, teadlasi, maadeuurijaid, äritegelasi ja keskkonnakaitsjaid. Kampaania nõuab Arktika vetes piiramatu kalastamise ja nafta puurimise lõpetamist.  Kampaania sai alguse just tänavu juunikuus- ajal, mil Rio de Janeiros toimus ÜRO säästva arengu juubelikonverents Rio+20 ning ajal, mil Shell teeb lõplikke ettevalmistusi nafta puurimiseks Alaskal.

“Arktika on sattunud rünnaku alla ning seetõttu peaksid inimesed üle maailma hakkama selle eest võitlema,” ütles Greenpeace´i juht Kumi Naidoo. “Avamerel nafta puurimise ja piiramatu kalastamise lõpetamine aitaks meil hoida seda väärtuslikku paika ja nelja miljonit inimest, kes Arktika piirkonnas elavad,” lisas Naidoo.

Kampaanias osalevad ka sellised A-kategooria kuulsused nagu Paul McCartney, Penelope Cruz, Jude Law, Pedro Almodovar ja paljud teised. Jätka lugemist »

Veebruari keskkonnauudised laiast ilmast

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen sirvib traditsiooniliselt eelmise kuu keskkonnauudiseid laiast ilmast.

Discovery uudised kirjutasid veebruarikuus Oxfordi Ülikoolis tehtud uurimusest, mis väidab seda, et lõvid on muutmas oma käitumismustreid. Lõvide käitumise muutumine on põhjustatud nende hirmust võimalike kokkupõrgete eest inimestega. Hirm inimeste ees olevat tunduvalt muutnud lõvide suhtumist looduskeskkonda.

Sealjuures ei sünni lõvipojad inimkartusega, vaid õpivad selle ära oma emadelt ja teistelt rühma liikmetelt.Oxfordti Ülikoolis tehtud uurimuse autorid väidavad, et sellistel maastikel, kus või mille lähistel domineerivad inimesed, liiguvad lõvid ringi püsivas hirmutundes ja ettevaatlikkuses.

Teadlased vaatlesid lõvide käitumist, toiduotsinguid ja liikumisalasid Aafrikas Botswana Vabariigi rahvuspargis. Maa-alad, mis on mõeldud kariloomade karjatamiseks, ümbritsevad looduskaitse all olevaid alasid, mis omakorda põhjustab konflikti lõvide ja inimeste vahel. Kui sebrad ja gnuud karjade kaupa lõvide küttimisaladelt teatud hooaegadel välja rändavad, ei jää paljudel lõvidel muud üle, kui viimase abinõuna kariloomi jahtida. Mõnedeks paljudest põhjustest on soov säilitada oma kindlaks kujunenud territoorium ning vältida järglaste arvu vähenemist.

Olgugi, et paljud Botswana farmerid ei oma tulirelvi, siis ometigi on sealsete lõvide peamine käitumise mõjutaja just võimalik kokkupuude inimestega. Lõvipoegade puhul on teadlased märganud erakordset uudishimu inimestega seonduva vastu. Näiteks nähes autot soovivad lõvipojad seda oma hammaste ja käppadega testida, ütles uuringurühma liige Graham Hemson. Seega, väitis ta, õpivad lõvipojad inimestekartuse ära ilmselt teistelt rühma liikmetelt.

Selliseid alasid, kus lõvid saavad elada ilma inimeste alale tungimata, on alles jäänud vaid käputäis, ütles Oxfordti Ülikooli uuringurühma liige Graham Hemson. Üks selliseid paiku on näiteks Botswana ja Lõuna-Aafrika Vabariigi alale jääv Kalahari rahvuspark.

Teadlased loodavad, et Botswana farmerid jätavad tulevikus vähem oma loomakarju öösiti omapead, sest just see tõmbab ligi lõvisid. Samuti tuleb loomakarjadele ilmselt panna rohkem kaitsvaid piirdeid.

USA Utahi Ülikooli Loodusressursside osakonna juhataja Johan du Toit ütles mainitud uuringu kohta, et loomad saavad hirmust harilikult kasu, sest see aitab neil vältida riske oma territooriumitel. See, mis toimub lõvidega Aafrikas Botswana Vabariigi rahvuspargis, iseloomustab tema sõnutsi ilmekalt inimeste ja metsiku looduse vahelist konflikti, mis sai alguse ajast, mil algas kariloomade kodustamine. Kuna aga põlised jahipidamise viisid on kadumas ja relvad ning mürgid järjest enam arenemas, siis seetõttu on inimesed suured kiskjad, eriti aga suured kaslased sisuliselt maailma karjamaadelt välja tõrjunud.

Briti ajaleht “The Guardian” aga teatab, et punt Fukushima piirkonna mässumeelsemaid farmereid teevad evakueerimisaladele reide, et sööta oma seal elavaid kariloomi. Need Jaapani loomapidajad keelduvad oma kariloomade hävitamisest ning piiratud ligipääsuga aladel loomi toitmas käies trotsivad nad valitsuse määruseid. Jaapani valitsus on andnud  välja määruse kõik neis evakuatsioonipiirkondades elavad kariloomad hukata, sest need on radioaktiivset tseesiumit sisse süües kaotanud oma turuväärtuse.

Jätka lugemist »

Maailma keskkonnauudiste keskmes oli detsembris ilm

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen sirvib tänases KUKU Ilmaparandaja saates detsembrikuiseid keskkonnauudiseid laiast maailmast:

Lund on sel talvel vähe

Sarnaselt Eestile räägivad teiste hulgas ka näiteks Soome uudised praegu sellest, kuivõrd eriline on tänavune soe talv. Yleisradio uudisteportaal kirjutab, et eriliselt soe on praegune talv just Lõuna-Soomes. Ja Läänemerel ei ole nii vähe jääd nähtud alates 1930ndast aastast. Detsembrikuus mõõdeti rekordiliselt palju sooja Ålandis, Kemiös, Salos ja Helsingis. Viimati oli soojemat sorti talv Lõuna-Soomes 2006ndal aastal ja Põhja-Soomes 2007ndal aastal.

Õhutemperatuurid Soome mereäärsetel aladel olid tänavu novembris ja detsembris aastakümneid mõõdetud keskmisest viie kraadi võrra soojemad. Sademeid tuli detsembrikuu jooksul Soomes rohkesti, Lõuna-Soomes ja osades Lapimaa paikades tuli kaks ja pool korda rohkem vihma, lörtsi ning lund kui keskmiselt.

Siiski on detsembris lumesadu olnud Soomes tavapärasest väiksem. Lõuna-ja Lääne-Soome on olnud peaaegu lumevaba, kuigi harilikult on neis piirkondades detsembris 5 kuni 30 cm lumikatet. Kõige sügavam lumi on tänavu mõõdetud Kirde-Soomes asuvas Puolankas.

Soome uudised kirjutavad ka sellest, et lumevaba ja pehme talv häirib metsas elavate karude talveund. Näiteks on Lappeenranta lähistel nähtud talveuinakust ärganud karu, kes tõenäoliselt otsis uut sobivat koobast. Kuna vihma on olnud Soomes palju ja lund vähe, siis usutavasti hakkavad paljud karud liikuma, et otsida kuiva koobast, kus talveund magada. Jätka lugemist »

KUKU Ilmaparandaja sirvib täna taas maailma keskkonnauudiseid

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen teeb täna kell 14 KUKU raadios algavas saates Ilmaparandaja kokkuvõtte põnevatest oktoobrikuistest keskkonnauudistest laias ilmas.

Iirimaalt tehtud uuringust selgus, et 90 protsenti Iirimaa elanikest on teadlikud sellest, et patareide viskamine tavaprügi hulka on keskkonna suhtes vastutustundetu ja kahjulik tegevus. Samas kõik need 90% inimestest ei käitu sellest teadmisest lähtuvalt. Seetõttu on praegu algatatud üle terve Iirimaa suur kampaania, et teavitada inimesi veelgi enam patareide eraldi kogumise ja taaskasutamise vajalikkusest. Kui iga Iirimaa elanik tagastaks praegu spetsiaalsesse kogumiskohta ühe patarei, siis hoiaks see prügimägedelt eemale 100 tonni kasutatud patareisid.

Iirimaa keskkonnaminister Phil Hogan ütles, et Iirimaal on tema Euroopa naabrite seas väga keskkonnateadliku riigi reputatsioon, kuid mis puudutab vastutustundlikku patareide tagastamist, siis selles osas on veel paljutki ära teha.

Euroopa Liidu jäätmepoliitika näeb ette, et septembriks 2012 peaks kõikides Euroopa riikides kokku kogutama 25% patarei ja akujäätmeid ning septembriks 2016 juba 45%.

MTÜ EES-Ringluse hinnangul tagastatakse Eestis kasutatud patareidest umbes 23% ehk 50 tonni patareisid aastas. EES-Ringlus on kasutanud senini Soomes asuvat patareide ümbertöötlustehast.

MTÜ EES Ringluse tehtud uuringu kohaselt oli 2009. aastal 66% nende küsitlusele vastanud Eesti inimestest teadlikud, et kõikidesse patareide müügikohtadesse saab kasutatud patareisid tasuta ära anda. 2010ndal aastal olid juba 75% kõigist vastanutest sellisest võimalusest teadlikud. Ja 2011. aastal tehtud uuringu kohaselt teadsid aga 83% vastanud Eesti inimestest, et igas müügikohas saab kasutatud patareisid tasuta ära anda. Seega on teadlikkus kolme aastaga kasvanud 26%.

Patareide keskkonnaohtu on viimasel kolmel aastal Eestis tehtud uuringu kohaselt teadvustanud 85-88 protsenti küsitletutest. Nii et võib vast teha kokkuvõtte, et Iirimaaga võrreldes polegi eestlased selles vallas üldse kehvas seisus. Jätka lugemist »

September tõi mitmeid tuumajaamade arutelusid

Kord kuus sirvib KUKU Ilmaparandaja saates ajakirjanik Mirjam Matiisen keskkonnauudiseid laiast ilmast. Tema valik septembrikuul toimunust on siin:

Septembri keskpaigas avati Inglismaal maailma esimene mähkmete ümbertöötlemistehas, kus eraldatakse mähkmetest plastik- ja kiudosad. Edasi saab neid materjale kasutada erinevate toodete valmistamiseks- näiteks katusekivide ja mitmesuguste torude tootmiseks. Tehases töödeldakse ümber ka hügieenisidemeid ja täiskasvanute uriinipidamatuse mähkmeid.

Mähkmed teadagi annavad meie keskkonnale päris korraliku koormuse, sest tavalised plastikupõhised mähkmed lõpetavad kõdunemise erinevate arvutuste põhjal 300-500 aasta pärast. Jätka lugemist »

Eesti Rahva Muuseumi ala on nõukogudeaegsest reostusest puhas

Eesti Rahva Muuseum on oma uue hoone ettevalmistustööde käigus lõpetanud viimase kahe aasta kõige mahukama keskkonnaprojekti Tartumaal. Raadilt, endise nõukogude lennuvälja maa-alalt, likvideeriti kogu reostus ja ehitati pinnavete reguleerimise süsteem. Projekti rahastas 90 % ulatuses Sihtasutus Keskkonna Investeeringute Keskus ning koos muuseumipoolse omaosalusega küündis projekti maksumus 1,7 miljoni Euroni.

Ligi kaks aastat kestnud tööde käigus kõrvaldati Raadi mõisapargi naabruskonnast ja tulevase Eesti Rahva Muuseumi uue hoone alalt üle 200 tonni olmejäätmeid. Nii palju prügi suudaksid päevaga tekitada 160 000 inimest. Piirkonnast eemaldati koos autobaasil lammutatud hoonetega ca 15000 m3 ehitusjäätmeid. See kogus on mahult võrreldav kaheksa miljoni telliskiviga. Kui laduda üksteise otsa kõik utiliseerimisele viidud autorehvid, siis saaksime kaheksakümne meetri kõrguse torni, mis oleks Tartu kesklinnas asuva Tigutorni kõrgune.

Käesoleva aasta alguses kaevati Raadi järve kõrval olevast tiigist välja ja utiliseeriti 1500 m3 polüklooritud bifenüülidega (PCB) reostunud pinnast ja muda. PCB-d on kantserogeensed ning seetõttu ohtlikud inimese tervisele. 1985. aastal keelati Euroopa Liidus rangelt PCB-de kasutamine ja nendega kauplemine. Endise sõjaväe autobaasi alalt veeti ära 12500 m3 õlireostusega pinnast. Selle kogusega saaks täita kogu Tartu Kassitoome oru.

Lennuvälja vanast kütusetorust pumbati välja 50 000 m3 veega segunenud lennukikütust. See kütus oleks ühes petrooleumlambis põlenud järjest peaaegu 100 aastat. Pinnavete reguleerimise süsteemi ehituse käigus on kaevatud 800 meetrit kraave, mis juhivad vihmavett Raadi aladelt Jaamamõisa oja kaudu Emajõkke keskmiselt üks liitrit vett sekundis. Rajati ka kaks tiiki, mis kokku on ühe korraliku jalgpalliväljaku suurused.

„Numbrid annavad aimu sellest mahukast ja Eestile nii vajalikust tööst, mis tehti Tartu linna ja Tartu valla Raadi aladel viimase kahe aasta jooksul. Rõõm on näha vana hüljatud ja räämas ala avanemas kõigile eestimaalastele just vabariigi taasiseseisvumise kahekümnendaks aastapäevaks. Tänan kogu südamest kõiki tööde teostajaid, rahastajaid ja toetajaid,“ ütles Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru.

Lisainfo: Krista Aru, direktor, e-posti aadressil krista.aru@erm.ee või telefonil +372 735 0403.

Keskkonnauudised laiast ilmast

Täna kell 14 KUKU raadios algavas keskkonnasaates Ilmaparandaja võtab ajakirjanik Mirjam Matiisen kokku juunikuised keskkonnateated laiast ilmast:

foto: bio.edu.ee

BBC andis juunikuus teada brittide imekallist leiutisest, mis peaks teavet andma sellest, miks sealmaal kägude populatsioonid nii kiirelt kahanevad.

Briti ornitoloogid nimelt plaanivad kägudele hakata paigaldama pisikesi GPS seadmeid, et saada paremat aimu nende rändeteekondadest. Inglismaa on viimase 25 aasta jooksul kaotanud kaks kolmandikku oma käopopulatsioonist. GPSi saavad külge esialgu viis isast kägu. Üks seade kaalub 5 grammi ja maksab enam kui 2000 naela. GPS-seadme soolase hinna tõttu on ka katsealuseid esialgu nii vähe. Neil GPS seadeldistel on küljes pisikesed rihmad, mis kinnitatakse lindude tiibadele.

Projekti eestvedaja, teadlane Chris Hewson ütles, et praegu puudub ornitoloogidel üldse igasugune informatsioon selle kohta, mis saab kägudest siis, kui nad Inglismaalt lahkuvad- milliseid teid mööda linnud liiguvad ning kuhu nad välja jõuavad. Jätka lugemist »

Keskkonnauudised laiast ilmast

Homses KUKU Ilmaparandaja saates heidab keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen pilgu eelmise kuu keskkonnauudistele laiast maailmast:

Üks enim kajastust leidnud välisuudiseid möödunud kuul oli Saksamaa valitsuse radikaalne otsus sulgeda kõik riigi tuumajaamad 2022. aastaks.

Pärast Jaapani Fukushima tuumajaama õnnetust suleti Saksamaal mitmeid tuumajaamu ning neid ei plaanita enam kasutusele võtta, edastab Reuters. Ülejäänud tuumajaamad suletakse järgmise 11 aasta jooksul järkjärgult. Saksa keskkonnaminister Norbert Röttgen teatas tuumajaamade sulgemisotsusest pärast seda, kui valitsus selles küsimuses konsensusele jõudis. Enne Fukushima õnnetust sai Saksamaa 23 protsenti oma energiast tuumajaamadest. Kõige enam kasutatakse Saksamaal energia-allikana kivisütt- see katab riigi energiavajadusest 42 protsenti.

Saksamaa kantsler Angela Merkel on rõhutanud, et see otsus ei vii tulevikus kindlasti selleni, et Saksamaale hakatakse tuumaenergiat lihtsalt sisse importima. Merkel väitis, et vajaminev energia hakkab tulema teistest allikatest.

Saksamaa plaan on 2020. aastaks kasutada 25 protsendi ulatuses taastuvaid energiaallikaid, mis on pea kaks korda rohkem kui praegu. Eriti suur lootus on pandud tuuleenergia arendamisele. Kuigi samas on juba aktiveerunud mitmed Saksamaa Põhjamere äärsed looduskaitsjad, sest tõenäoliselt peab tuuleenergia laiendamise tõttu kaotama põhjapoolseid metsastunud alasid.

Saksamaa loodab järgmise kümne aasta jooksul oma energiatarbimist 10  protsendi võrra ka koomale tõmmata.

Tuumaenergiaga on lubanud lõpparve teha ka Itaalia, Tai, Malaisia ja Šveits. Jätka lugemist »