Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2019
E T K N R L P
« juuli    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Tallinna loomaaias algab rahvusvaheline liigikaitse foorum

Täna algab Tallinna loomaaias rahvusvaheline Euroopa Loomaaedade ja Akvaariumite Assotsiatsiooni (EAZA) liigikaitse foorum, mis toimub esmakordselt Eestis. Iga kahe aasta tagant toimuv üritus toob tänavu kokku 158 esindajat 105 erinevast liigikaitsega tegelevast organisatsioonist ning 33 erinevast riigist.

EAZA konverents

EAZA konverents

Tallinna loomaaia direktor Tiit Marani sõnul on lisaks olulistele aruteludele foorum ka uute ideede kohtumispaik. „Kolme pikka põhjamaade päeva täitev foorum on pühendatud metsloomade ärile, värske vee säilitamisele, liikide loodusesse taastutvustamisele ning liigikaitsesse investeerimisse. Ma olen kindel, et kõik osalejad saavad siit teada midagi uut ja valgustavat, mis aitab neil täita oma missiooni elu säilitamisel erinevates vormides. Eesti on riik täis metsi, soid ja lugematul hulgal saari, mis muudab selle heaks kohaks mõtisklusteks ning oluliste teemade üle arutamiseks.“ sõnas Maran.

Foorumi kolm päeva on kõik pühendatud erinevatele teemadele – kolmapäev keskendub ebaseaduslikule metsloomade ärile, neljapäev värske vee säilitamisele ning liigikaitse olukorrale balti riikides ja reede liikide taastutvustamisele loodusesse ning liigisäilitamisse investeerimisele.

Eluslooduse säilitamine on EAZA peamine eesmärk ning tänasel päeval on selgeks saanud, et loomaaedade ja akvaariumite roll selle juures on palju suurem, kui pelgalt ohustatud liikide säilitamine läbi aretusprogrammide. Tänu erinevatele projektidele tegelevad mitmed EAZA liikmed aktiivselt eluslooduse kaitsealade ja tervete ökosüsteemide säilitamisega, eesmärgiga päästa ohustatud liike.

Kaivanduisilõ saistas kimmämbält vasta

Eesti luuduskaitsõ seldsi täüskogo otsust’ 21.06., et nakkas saisma katõ dolokivikaivandusõ vasta, midä Eesti lõunatippu plaanitas.

Rõugõ kihlkunnan Pähni luuduskeskusõn kokko saanu 28 luuduskaitsjat sõidi edesi Mehkamaalõ kaivanduisi kotussit kaema. Sääl saiva nä ütele meelele, et Nahalõ ja Kalkahulõ es tohtnu dolokivikaivandust tetä. Mõnistõ vallavolikogo nakkas asja arotama 17.07. kuunolõkil.

Eesti luuduskaitsõ selts saat’ keskkunnaministeeriümile kirä, mille seen pallõs Piitre jõõ maastigukaitsõala laembas tegemist ja pikembät keskkunnamõo hindamist. “Keskkunnamõjju parhilla hinnatas, rabakunna ja muakunna elupaiga omma joba löütü,” selet’ Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna päämiis Silla Silver.

Muakunn om Eestin väega harv elläi, kõgõ inämb eläs näid Piirissaarõ pääl. Pikembät keskkunnamõo hindamist küsüse luuduskaitsja selle, et viisais om timahava harilikust madalamb. «Saa-s hinnada, kuis mõos kaivanduisist vii vällä pumpaminõ suurvii aigu – suurtvett olõki es,» ütel’ Silla Silver.

Puulpäävä Kanepin kuun olnu Lõuna-Eesti luuduskaitsja saadi viil eräle kirä Mõnistõ vallavolikogolõ ja keskkunnaammõtilõ.
Kirän pakutas, et nuu võinu ministeeriümile ka umalt puult kopsada, midä kaivanduisi tegemisest arvasõ.

Harju Ülle, Uma Leht

Sitasitikas Sass kutsub digiraamatuid uudistama

SassSitasitikas Sass kutsub uudistama värskeid digiraamatuid, mis viivad lugejad lustakale ja õpetlikule rännakule täis helisid, jutustavaid ja liigutavaid tegelasi ning lahendamist ootavaid ülesandeid. Rännaku käigus jõuab lugeja koos Sassiga jälile loodussõbraliku toidu kasvatamise ning reostamise vähendamise põhjustele ja viisidele.

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) koostatud raamatud on mõeldud eelkõige lastele, kuid sobivad vahva lugemisena ka noortele ja täiskasvanutele. Samuti on raamatud kasulikuks abimeheks õpetajatele tundide läbiviimisel. Esimene raamat pealkirjaga “Sitasitikas Sass – põline põllumees ehk kuidas toidu kasvatamine keskkonda ja meid endid mõjutab” viib Sassi kondama põldude vahele. Siin õpib ta palju olulist toidu kasvatamise ja –tootmise kohta. Teises raamatus pealkirjaga “Sitasitikas Sass ja kirpvähike Kribu otsirännakul ehk miks on meie veekogud nii reostunud” kohtab Sass mitmeid jõgede, järvede ja merede elanikke ning kuuleb keskkonnareostusest tingitud muresid.

Digiraamatud pakuvad lisaks lugemiselamusele võimalust näha raamatutegelasi liikumas, kuulata erinevaid hääli ja lahendada ülesandeid. Digiraamatutuid on võimalik vaadata nii arvutist kui laadida oma e-lugerisse. Ühtlasi on Sassi raamatud kättesaadavad paberkandjal ja PDF-versioonina. Raamatuid saab vaadata ning alla laadida ELFi kodulehelt: http://elfond.ee/et/materjalid/sitasitikas-sass.
Jätka lugemist »

Ilmusid ohtlike jäätmete õppematerjalid

Tartu Keskkonnahariduse Keskus koostöös Soome ja Läti partneritega koostas veebipõhise ohtlike jäätmete õppematerjalide kogu kodudele, koolidele ja ohtlike majapidamisjäätmetega kokku puutuvatele töötajatele.

Õppematerjalide hulgas leidub selgitusi tavalisemate kodumajapidamises tekkivate jäätmete kohta, infot ohtlike jäätmetega, nagu näiteks patareide, akude ja valgustitega seotud riskidest ning suuniseid, kuhu viia ohtlikud jäätmed oma kodukohas. Õppematerjale ilmestavad animatsioon, ristsõnad, slaidiesitlused, testid ja harjutused.

„Projekti eesmärk oli luua veebipõhised õppematerjalid: kuidas ära tunda ja ümber käia ohtlike jäätmetega“, ütles projektijuht Jari Heiskanen Sykli keskkonnakoolist Soomes ning väljendas lootust, et õppematerjalid leiavad laialdast kasutust nii Eestis, Soomes kui ka Lätis. Õppematerjalid koostati inglise keeles ning tõlgiti eesti, läti, soome ja vene keelde.

Õppematerjalid leiab veebilehelt: www.sykli.fi/en/hazardous-waste

Lisainfo projekti kohta: www.teec.ee/ET/projektid/ohtlikud-jaatmed

Õppematerjalid loodi projekti „Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete käitlemine – veebipõhine õppematerjalide kogu“ raames, mille eesmärk oli ohtlike jäätmete taaskasutuse suurendamine elanikkonna seas. Projekti finantseerisid Nordplus programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Selgusid parimad keskkonnateod, -teokesed ja ettevõtted

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus andis üle auhinnad ja tänukirjad tänavustele keskkonnavaldkonna parimatele. Keskkonnateo ja –teokeste parimad on seotud laste ja noorte harimisega ning silmapaistvad ettevõtted pakuvad säästlikke ja innovatiivseid lahendusi.

Aasta Keskkonnateo tiitli ja rahalise preemia 1000 eurot pälvis MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing läbi viidud projekt “Linnuõpe loodusainete õpetajatele”. Linnuõppe projekt eristus teistest väga selgelt – see on suuremahuline ja avaldab ulatuslikku positiivset mõju meie keskkonnale. Projektis saadud teadmised toetavad õpetajaid lastele loodushariduse andmisel ja tuhanded lapsed saavad lindudest rohkem teada. Projekti saab laiendada ka teistele loodushariduse andjatele nagu lasteaedade õpetajad ja looduskeskuste juhendajad. Linnuõpet viidi läbi 27 paigas üle Eesti, kus osales kokku 389 õpetajat. Lisaks valmis ka jooniste, fotode, helifailide ja kirjeldustega õppematerjal 45 linnuliigi tundmaõppimiseks. Jätka lugemist »

Aasta keskkonnateod ootavad äramärkimist

Keskkonnaministeerium ootab kuni 20. oktoobrini ettepanekuid Aasta Keskkonnateo konkursi kandidaatide kohta. Ettepanekuid saavad esitada kõik, kes soovivad tunnustada eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone nende panuse eest keskkonna heaks.

Konkursi eesmärk on tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone, asutusi ja ettevõtteid võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal tunnustuse pälvinud tegudest.

Osaleda saab kolmes kategoorias:
- Aasta Keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused, kampaaniad.

- Aasta Keskkonnateokese auhinnale saavad kandideerida laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldatud projektid.

- Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte auhinnale saavad kandideerida ettevõtted neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote või teenuse pakkumise, keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise ning rahvusvahelise keskkonnaalase koostöö alal.

Kandideerimiseks tuleb vastata konkursiankeedis esitatud küsimustele ning saata ankeet koos konkursitöö materjalidega Keskkonnaministeeriumi e-posti aadressil keskkonnategu@envir.ee või tavalise postiga aadressil Narva mnt 7a, 15172, märgusõna „Aasta Keskkonnategu 2012“. Ankeete saab esitada kuni 20. oktoobrini.

Lisateavet konkursi tingimuste, ankeetide ja eelmiste aastate võitjate kohta leiab Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt www.envir.ee/keskkonnategu.

EKO liikmed kaebasid kohtusse ameerika naaritsa farmile loa andmise otsuse

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) liikmed esitasid esmaspäeval Tallinna halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti otsusele, millega anti luba Nuckö Farm OÜ-le mingi tehistingimustes pidamiseks Noarootsi vallas. EKO liikmed on sel aastal korduvalt juhtinud Keskkonnaameti tähelepanu sellele, et Eestis ei tohiks ameerika naaritsa ehk mingi farmidele uusi tegevuslube anda ning seda keelab ka looduskaitseseadus.

Ameerika naaritsate farmid on võõrliikide sissetoojatena viinud kohaliku liigi Euroopa naaritsa väljasuremise piirile, samuti põhjustavad mingifarmid pidevalt lahti pääsevate loomade tõttu kahjustusi linnukaitsealadele. EKO liikmed saatsid juunis ka keskkonnaministrile kirja, milles leidsid, et Eesti seadusandlust tuleks täpsustada nii, et ka ettevõtjatele oleks selge, et mingifarmide näol on tegu loodust kahjustava tegevusega, mida ei ole lubatud teha.

Jätka lugemist »

Käinas räägitakse niidurüdi kaitsest

Esmaspäeval, 5. märtsil kell 16.30 toimub Käina Huvi- ja Kultuurikeskuse (Mäe 2, Käina) suures saalis niidurüdi elupaiganõudlust ja ohutegureid tutvustav seminar liigi tähtsaimate pesitsusalade hooldajatele.

Seminari eesmärk on anda ülevaade niidurüdi käekäigust meie rannaniitudel, liigi bioloogiast ja kaasaegsematest uuringutest. Pikemalt räägitakse niidurüdi elupaiganõudlusest ja hooldusmeetmetest, mida pesitsusalade majandamise juures tuleb kõige enam silmas pidada. Seminaril analüüsitakse hooldustegevusega seotud probleeme ning arutletakse, mida saaksid hooldajad edaspidi liigi käekäigu parandamiseks ette võtta. Seminari korraldavad MTÜ Läänemaa Linnuklubi, Naturewalk OÜ ja Keskkonnaamet.

Lisainfo: Tarvo Valker, tarvo.valker@gmail.com 5393 2684

Kõpu poolsaare mereala inventuur saab läbi

Kõpu majakas

Eestimaa Looduse Fond (ELF) võtab täna kokku aasta kestnud Kõpu merealade uuringu. Eelmise aasta märtsist kuni selle aasta veebruarini inventeeris ELF Kõpu   poolsaare ümbruse mereala, mille käigus uuriti nii mere põhjaelustikku  kui elupaiku, kalastikku ning
ning täiendati antud piirkonna linnustiku rännet puudutavaid andmeid.

2009. aastal arvati keskkonnaministeeriumi poolt antud mereala Läänemere kaitsealade võrgustikust välja, põhjenduseks piisava teabe puudumine antud ala loodusväärtuste kohta. Ometi leidsid mereteadlased, et ala võib olla looduskaitseliselt väärtuslik ala. Samuti on tegu nii tuuleparkide, reostuse kui ka laskepolügonide poolt survestatud alaga.

Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimisega kogutud teave on vajalik kaitseala moodustamise ettepaneku koostamiseks ning seda informatsiooni saab edaspidi kasutada ka rannikualade kasutamise planeerimisel ning looduskaitse kavandamisel.

Projekti “Kõpu   poolsaare ümbruse mereala inventuur” lõpuseminar toimub täna algusega kell 17  Tallinnas Rahvusraamatukogu 
nurgasaalis (Tõnismägi 2). Seminari eesmärk on anda ülevaade uuringute tulemustest ning arutleda   antud ala looduskaitseliste väärtuste üle.
Uuringutest teevad kokkuvõtted Andres Kalamees (linnustiku rändeuuringud), Georg Martin (põhjaelustiku ja -elupaikade inventuur),
Redik Eschbaum (kalastiku inventuur) ja Lauri Lutsar (nahkhiirte uuringud).

Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimisest pikemalt(lühilink):
http://goo.gl/59Nuk

Projekti läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Keskkonnarikkumiste arv vähenes 2011. aastal

Keskkonnainspektsiooni 2011. aasta kokkuvõte näitab, et keskkonnarikkumiste arv on aastaga vähenenud. Kui 2010. aastal registreeriti üle Eesti 2607 keskkonnaalast õigusrikkumist, siis  2011. aastal tuli rikkumisi kokku 2326, teatab keskkonnainspektsioon pressiteates.

“Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on rikkumiste arv vähenenud 1500 võrra, mis on hea trend. Loodusest hoolitakse järjest rohkem, seda tahetakse hoida. Pahategude vähendamisele on kaasa aidanud nii üldine ühiskondlik hukkamõist, parem teadlikkus kui ka inspektsiooni hea töö. Need ajad on Eestis õnneks läbi, kui looduses laamendamine või lihtsalt hoolimatu käitumine oli normiks,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus. Jätka lugemist »

Tulekul Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koosolekud

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni tellimusel on AS Kobras ja Eesti Maaülikool alustanud Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamist, lähiajal on toimumas algatuskoosolekud.

Tulenevalt looduskaitseseaduse § 25 koostatakse hoiualade ja kaitsealade kaitse korraldamiseks kaitsekorralduskava, milles tuuakse välja olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning kava elluviimise eelarve.

Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamise raames viiakse läbi ka Kütioru, Vällamäe, Tuhkrijärve, Vaskna, Suur-Munamäe ja Jürihani sihtkaitsevööndites loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide inventeerimine. Kaitsekorralduskava läbiviimise protsessi tutvustamiseks viiakse läbi algatuskoosolekud:

8. aprillil kell 17 Võru Maavalitsuse II korruse saalis
11. aprillil kell 17 Rõuge rahvamajas
12. aprillil kell 17 Haanja rahvamajas

Täiendavat infot saab Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistilt Jaanus Tanilsoolt (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon: 53229241) ja AS Kobras keskkonnaekperdilt Kadi Kukelt (kadi@kobras.ee, telefon: 7300316)

Allikas: Keskkonnaamet

Kas tuumajaamale lisandub fosforiidikaevandamine?

Üha enam propageeritav tuumajaam on märgiks miilegi suurema juhtumisest. Tõenäoliselt plaanitakse saadava energia toel suurendada Viru Keemia Grupis põlevkivi kaevandamist ja töötlemist. Tuumaenergia ei vähendaks seega põlevkivi kaevandamist ja meie põhjavee hävitamist. Kuid senisest enam räägitakse seoses tuumajaama ehitamisega Eesti fostoriidivarude kasutulevõtust. Tuumaenergeetika eestkõneleja Anto Raukas on portaali teadus.ee sõnul olnud ärkamisajal agar fosforiidikaevanduste rajamise pooldaja.
Tiit Kändler kirjutab teadus.ee-s: “Kuid muidugimõista on Raukas ületamatu tuumajaamade prohvet Eestis, kelle värvikad ideed on paelunud kuulajate ja lugejate paljusid põlvkondi. Olgu siis mõte paigutada tuumajaam maa alla põlevkivikaevandusse, osta see Venemaalt või pista tuumajäätmed kunagi edukalt käivitatud graniidikaevandusse.
Kahjuks tuleb akadeemik professor Raukasel ette ka tõsisemaid mälulünki. Nõnda näiteks esitles ta end laupäeval, 19. märtsi hommikul Vikerraadios eetris olnud hommikuintervjuus kui väsimatut ja vaata et ainsat võitlejat fosforiidikaevanduste vastu 1980. aastatel.
Mis seal ikka, avagem Juhan Aare raamat „Fosforiidisõda” leheküljelt 259 ja sealt saame lugeda, mida pajatas Anto Raukas 17. märtsil 1988. aastal toimunud Rakvere rajooni ja Kunda linna rahvasaadikute ühisistungil:
„Lõplikku otsust veel ei ole ja fosforiidi tootmise probleem jääb aktuaalseks. Teravamaks probleemiks loetakse Toolset. Meie vabariigis on fosforiidi tootmise propaganda kahes keeles, eesti ja vene keeles, kuid nad ei ole kooskõlas. Vene rahvuse hulgas levib arvamus, et Eesti vabariik läheb välja NSV Liidu koosseisust ja siis hakkab müüma fosforiiti lääneriikidele. See arvamus on täiesti väär. Kasum fosforiidi eksportimisest on väike ja sellepärast välisfirmad ei ole huvitatud fosforiidi väljaveost. Kui rääkida fosforiidi ökonoomilisest seisukohast, siis on vajalik alustada fosforiidi väljatöötamist juba praegu. Tuleb leida lahendus, kuidas alustada fosforiidi väljatöötamist, kas lahtise või kinnise kaevandusega. Selle kohta on meie valitsusel oma seisukoht.”
On selles raamatus veel teisigi akadeemiku mälu värskendada võivaid kohti.
Ega asi poleks hull, kellega siis ei juhtu, et vahel midagi unustatakse, aga ehk pole kuigi tervistav, kui tuumajaamandusega seotud argumendid põimuvad unustuse hõlmaga.”

Keskkonnaamet kutsub kiirgusallikaid tasuta ära andma

Keskkonnaministeerium alustas 25. oktoobril kampaaniat, mille käigus korjatakse kokku vanad suitsuandurid, mida ei kasutata enam eesmärgipäraselt, ja muud radioaktiivsed seadmed, millel pole omanikku.

“Eestis võib siiani inimeste kodudest ja töökohtadest leida selliseid seadmeid, mis ühel või teisel viisil sisaldavad radioaktiivseid elemente,” ütles keskkonnaministeeriumi kliima ja kiirgusosakonna peaspetsialist Evelyn Pesur. “Üldiselt on tegemist mitukümmend aastat vanade suitsuandurite või fluorestseerivate käekellade, lennukite pardanäidikute ja muude pimeduses helendavate mõõteriistadega,” märkis Pesur. “Tervelt need seadmed inimese tervisele ja keskkonnale ohtu ei kujuta, kuid kuna alati on võimalus nende purunemiseks, siis tuleks need ära anda.”

Mõnikord leitakse Eestist ka väga suure aktiivsusega kiirgusallikaid, mille olemasolust ei olda teadlik. Põhjus on kõige sagedamini see, et Eesti taasiseseisvumise järel lõpetas mitu kiirgusallikaid kasutanud tööstusettevõttet oma tegevuse või need erastati. “Oli juhuseid, kus ettevõtte ostnud inimesed ei olnud teadlikud seal leiduvatest kiirgusallikatest ja nii sattusid need vanametalli või lammutusprahi hulka,” ütles Pesur. Kui lammutuspraht on kallatud lihtsalt metsa alla, võib inimeste elu- ja tööpaikades ning ka lihtsalt looduses siiani leiduda ohtlikke kiirgusallikaid.

Võimalikest kiirgusallikatest tuleb kuni 1. detsembrini teavitada radioaktiivsete jäätmete käitlejat aktsiaseltsi A.LA.R.A., tööpäeviti 9-17 telefonidel 6716 307, 555 63851 või e-posti teel kairi.tanavsuu@alara.ee.

Teavitajaga võetakse ühendust ning lepitakse kokku aeg, millal A.L.A.R.A. töötajad tulevad ohutustamist vajavat kiirgusallikat ära viima: ise ei tohi kiirgusallikat transportida.

Keskkonnaministeeriumi teist aastat järjest korraldatava kampaania käigus saab kiirgusallikaid üle anda tasuta.

Seda, milliseid kiirgusallikaid kogutakse ning kuidas need välja näevad, saab teada hiljuti valminud juhendmaterjalist “Leitud kiirgusallikatest teavitamine”, mis on kättesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehel http://www.envir.ee/1144314.

Rahvusvaheline merendusorganisatsioon keelas laevade heitvete Läänemerre laskmise

Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) tegevus Läänemere kaitsel toimub suuresti koostöös partnerorganisatsioonidega Maailma Looduse Fondi (WWF) Läänemere-võrgustikus. WWFi andmetel lasevad suured kruiisilaevad oma heitvee endiselt otse Läänemerre. Nii Stockholmis kui Helsingis ei kasseerita heitvete kanalisatsioonisüsteemi pumpamise eest lisatasusid. Kruiisindusega seotud sadamateenused puuduvad näiteks Tallinnas, Peterburis, Riias, Rostockis ja Kopenhaagenis. ELF on pidanud Tallinna Sadamaga läbirääkimisi, kontrollinud olukorda ja jõudnud arusaamisele, et probleem on lahenemas.

WWF ja kõik Läänemere maad tegid eile Londonis toimunud kohtumisel ettepaneku, et Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) keelaks reisilaevadel ära puhastamata heitvete Läänemerre laskmise.

Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon (IMO) keelas eile laevade heitvete Läänemerre laskmise. 2007. aastast on WWFi Läänemerevõrgustik töötanud intensiivselt, et veenda valitsusi ja laevanduskompaniisid, et keelataks heitvete otse Läänemerre laskmine. Siiani on edukaks osutunud vabatahtlike lepete sõlmimine suuremate operaatoritega (http://www.elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemere-kaitse/vetikaoht/laevade-heitvesi/liitunud ).

IMO otsusega muutub heitvete Läänemerre pumpamine ebaseaduslikuks 2013. aastaks kõigi uute laevade jaoks ja 2018. aastaks kõigi laevade jaoks üldse. Sadamate jaoks koostab kriteeriumid vastav töörühm.

Läänemeri on üks maailma eutrofeerunumaid meresid. Sellega kaasnevad sinivetikate õitsengud, surnud põhjatsoonid, kallaste kinnikasvamine ja muud ebameeldivused. Laevade heitvesi on üks eutrofeerumist põhjustavatest teguritest. Ehkki võrreldes näiteks põllumajandusega on mõju väike, on see siiski üks liituvatest teguritest. Kui jõgesid, järvi ja Läänemerd on koormatud üleliigse väetisega, põhjustab see eutrofeerumisena tuntud keskkonnaprobleemi. Eutrofeerunud veekogus toimuvad massilised sinivetikate õitsengud, mis vähendavad vee läbipaistvust ja loomulikku ilu, kuid lisaks tarbivad sinivetikad veest ära hapniku ja eritavad vette mürke, põhjustades kalade masshukku ja suplejatel nahakahjustusi. Samuti vähendab eutrofeerumine veekogude bioloogilist mitmekesisust ja kahjustab ökoloogilist tasakaalu.

ELF

Konkurss praktiliste lahenduste leidmiseks,
et vähendada kliimamuutusi

Kui sul on pakkuda praktilisi lahendusi kliimamuutuste vähendamiseks, millest saaksid kasu ka kohalikud omavalitsused, siis saada oma lahendusettepanekud konkursile.

Sinu lahendus võib olla päris uus või veel rakendamisjärgus tava, ärimudel või tehnoloogia, mis aitab vähendada kliimamuutusi. Osale sellega rahvusvahelisel konkursil, mille võitjad saavad avalikku tähelepanu, uusi kliendikontakte ja turundustuge.

Osaleval organisatsioonil peaks olema lahendus, mis vähendab vähendab kliimamuutusi; toetab kohalikku ja regionaalset majandust, tööhõivet ja üldist heaolu; toob kaasa konkreetseid muutusi kohalike omavalitsuste ja nende elanike tavadesse ja on edukalt rakendatav ka mujal.

Otsitakse omavalitsustele ja teistele regionaalsetele tegutsejatele uusi või veel rakendamisjärgus tehnoloogiaid, ärikontseptsioone ja -tavasid kliimamuutuste vähendamiseks. Eesmärgiks on omavahel kokku viia lahendustepakkujad ning potentsiaalsed uued kliendid Läänemere piirkonnast ja Põhjamaadest. 

Lahendusettepanekud tuleb konkursile saata internetiaadressil  www.solutions2011.fi/contest paikneva konkursivormi kaudu hiljemalt 30. septembriks soome, rootsi või inglise keeles. Samalt internetilehelt leiab ka täpsemad konkursijuhised, -reeglid ja -kriteeriumid.

Konkursi kohta loe lähemalt: www.solutions2011.fi ja http://www.solutions2011.fi/index.php/keke:contesthttp://www.solutions2011.fi/index.php/keke:contest

Konkursi võitjad selguvad Soomes Turus 31.jaanuaril –2. veebruaril 2011. aastal korraldataval Põhjamaade säästva arengu konverentsil „Solutions local, together“.

Konkursi korraldavad Soome, Rootsi ja Norra omavalitsusliidud ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Projekti partneriteks on veel Sitra (Soome Iseseisvuse Juubelifond), Tekes (Soome Tehnoloogia ja Innovatsiooni Finantseerimise Agentuur), Motiva (Soome energiasäästu ja materjalikasutuse asjatundja-agentuur), NICe (Põhjamaade Innovatsioonikeskus), NIB (Põhjamaade Investeerimispank), NEFCO (Põhjamaade Keskkonnainvesteeringute Korporatsioon), Soome töö- ja majandusministeerium, Soome keskkonnaministeerium ning Eesti Linnade Liit.

Lisainfo:

Jonas Rorarius, Soome Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit (Suomen Kuntaliitto), tel. +358 (0)9 771 2368, jonas.rorarius@kuntaliitto.fi

Maija Hakanen, Soome Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit (Suomen Kuntaliitto), tel. +358 (0)9 771 2106, maija.hakanen@kuntaliitto.fi

Vanad mobiiltelefonid saab nüüdsest müüa taaskasutusse

OÜ Mobiiliringlus ostab esimese Eesti firmana kokku kasutatud ja katkiseid mobiiltelefone ning taaskasutab kõik telefonid keskkonnasäästlikust põhimõttest lähtuvalt.

OÜ Mobiiliringlus on rohelist mõtteviisi propageerivate eraisikute poolt loodud firma, mis võimaldab inimestel vabaneda kasututest mobiiltelefonidest ning saada selle eest rahalist hüvitust. Mobiiltelefonide eest tasumine toimub kliendi jaoks mugavalt ja kiiresti: kõikide kasutus- või parandamiskõlblike telefonide eest laekub raha kliendi kontole alates vastuvõtmishetkest 24 tunni jooksul.

Mobiiltelefonide kogumiseks kasutatav süsteem on kliendi jaoks mugav: kliendile saadetakse koju ringluspakett, milles sisalduvasse pehmendustega tagastusümbrikusse saab panna kasutatud või katkise mobiiltelefoni. Kuna tagastusümbriku postikulud on juba tasutud, saab klient oma mobiiltelefoni ära saata tasuta. Ringluspaketi tellimise ja mobiiltelefonide hinnakirjaga on võimalik lähemalt tutvuda  Mobiiliringlus OÜ koduleheküljel www.mobiiliringlus.ee.

Mobiiliringlus OÜ teeb ka koostööd Eestimaa Looduse Fondi (ELF), Eesti Loomakaitse Seltsi ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondiga ning klientidel on võimalik taaskasutatud mobiiltelefonide eest saadud raha annetada heategevuseks. Keskkonnasäästlik mobiilide taaskasutamine on mitmetes Euroopa riikides levinud, sest sellega vähendatakse ohtlike jäätmete hulka prügimäel.

Allikas: ELF

Nord Stream seljatas Eesti ja Soome keskkonnakaitsjad

Foto: Erkki Peetsalu

Vaasa halduskohus otsustas täna mitte rahuldada Eesti ja Soome keskkonnaorganisatsioonide vaiet Nord Streami ehituseks antud lubade kohta, mis annab nüüd Nord Streamile vabad käed gaasijuhtme ehituseks.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja teised kaebuse esitanud keskkonnaorganisatsioonid tutvuvad hetkel kohtu otsusega,
misjärel otsustatakse, kas esitada uus kaebus ka Soome ülemkohtule. ELFi teatel hämmastab keskkonnaorganisatsioone Vaasa halduskohtu otsuse põhjendus, et gaasijuhe toob NordStream AG-le aastas majanduslikku tulu 500 miljonit eurot. Selline keskkonnariskide mittearvestamine majanduslike argumentide survel on ELFi hinnangul veider, arvestades Euroopa Liidu ja Helcomi (sh Eesti ja Soome) eesmärki saavutada kõigi merevete hea keskkonnaseisund 2020. aastaks ökosüsteemipõhise korraldamise abil.

Puudujääkidele Nord Streami keskkonnamõjude hindamise osas on juhtinud tähelepanu ka Eesti keskkonnaministeerium. Kahjuks jäid mitmed Eesti ettepanekud lisauuringute vajadusest Soome ametkondade poolt arvestamata.

Tekkinud olukord esitab väljakutse Eesti riigile – mere kasutuse ja kaitse korraldamisele Eesti territoriaalmeres ja majandusvööndis. Teatavasti on kavandamisel mitmed gaasitorud, elektrijuhtmed, tuulepargid, kaevandused ja kaitsealad. Merega on seotud aina rohkem inimtegevusi, üha enam satuvad erinevad huvid omavahel vastuollu ja lahendusi tuleb leida rikkumata seejuures mereökosüsteemi. Ühe näitena võib tuua Läänemere kalavarude olukorra, mis eelmiste kümnendite ülepüügi tõttu on olulisel määral vähenenud.

Vaasa halduskohtule vaide esitanud organisatsioonid: Soome Looduskaitse Seltsi Uusimaa osakond, Eestimaa Looduse Fond (ELF), Eesti Looduseuurijate Selts, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.

Allikas: ELF, www.elfond.ee