Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2019
E T K N R L P
« mai    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Keskkonnaamet palub kariloomi hoolsamalt valvata

Kihnu maalammas. Foto: erakogu

Kihnu maalammas. Foto: erakogu

Keskkonnaamet tuletab karjapidajatele meelde, et sügiskülmade saabumisel on kariloomad tavalisest aktiivsemad ning sügisrände instinkti ajel otsivad võimalusi karjaaedadest väljapääsemiseks. Loomade kättesaamine on aga keeruline ja kulukas.

Keskkonnaametile on viimastel nädalatel saadetud mitmeid teateid karjamaadelt välja pääsenud loomade kahjustuste kohta ning seetõttu tuletab Keskkonnaamet meelde, et sügiskülmade saabumisel peab olema eriti valvas ning kontrollima sagedamini karjaaedu ning joogivee olemasolu, jälgima karja käitumist ning vajadusel viima loomad talveks siseruumidesse.

“Hulkuma pääsenud kariloomad on suurkiskjatele kergeks saagiks ning Keskkonnaamet arvestab suurkiskjate tekitatud kahjustuste hüvitamisel loomaomaniku hoolsust ja vastutustunnet oma karja hoidmisel. Samuti on vabadusse pääsenud karja kättesaamine väga keerukas ja kahjustuste korvamine aeganõudev ning kulukas,” ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Luudusväärtüisi uma nime saava silte pääle

Seo kivi Vahtsõliina kihlkunnan saa ka sildi pääle õigõ nime Lagjakivi. Harju Ülle pilt.

Seo kivi Vahtsõliina kihlkunnan saa ka sildi pääle õigõ nime Lagjakivi. Harju Ülle pilt.

Vahtsõliina kandsist Misso poolõ om mõtsan luuduskaitsõalonõ kivimüräk «Lagjakivi», no näpuvia peräst sais sildi pääl «Lagakivi». No plaan keskkunnaammõt nii seo ku tõsõ nimevia är paranda ja luudusväärtüisi uma nime kaemisõs parõmbidõ vällä säädi.

Keskkunnaammõt ja Võro instituut nakkasõ üten tüüd tegemä, et luuduskaitsõalodsõ puu, kivi, lätte ja tõsõ luudusväärtüse saasi kaartõ ja silte pääle kirja sändse nimega, nigu rahvas näile andnu om. Vana Võromaa kotussõnimmi uurja Saarõ Evar selet’, et parhilla om ütsjago nimmist võlssi kirja pant, hulga asjo om köüdet võlss küläga ja om muidki häti.

«Hulk viku om tulnu tuust, et ammõtnigu olõ-i õigõt nimme tiidnü,» selet’ tä. «Muido omma nä iks püüdnü nimmi rahvasuust võtta.»
Eestin naati luudusväärtüisi laembalt kaitsõ ala võtma 1970. aastil. «Lagjakivi» võeti edimält kaitsõ ala nimega «Laagri rändrahn»: trehväs’ jäämä Vahtsõliina mõtskunna Laagri vahtkunna maa pääle.

Kivi peris nime sai Saarõ Evar teedä sis, ku 1990. aastil Võromaal kotussõnimmi kor’as’. Põhikaardi pääle sai sõna «lagja» kirotõt pehmendüsmärgiga (lag’a). Ammõtnik es taipa panda tuu märgi asõmõl j-tähte ja nii saigi nimi sildi pääle võlssi.

«Lepiku külän Räpinä vallan om kaitsõ all «Lepiku mänd», no puul om uma nimi tävveste olõman – Tobre petäi,» tõi Saarõ Evar näütes viil üte nime, midä piässi praavitama.
Jätka lugemist »

Keskkonnaamet kutsub matkama

Keskkonnaameti korraldatud matkad toimuvad 24.-25. mail üle Eesti ning viivad tutvuma Eesti kaitsealadega. Matkad on kõikidele huvilistele tasuta ning neid juhendavad Keskkonnaameti spetsialistid ning kogenud loodusetundjad.

„Tänavu on looduskaitsekuu pühendatud mere ja ranniku kaitsele. Matkadel peame koos piknikku, selleks palume kõigil osalejatel kaasa võtta oma leivakott ning jook. Riietuda vastavalt ilmastikule. Matkad on tasuta, vajalik on eelregistreerimine matkade kontaktisikute kaudu, kuni kohti jätkub,“ ütles Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Keskkonnaameti kevadmatkad on pühendatud looduskaitsekuule ning üleeuroopalisele kaitsealade päevale.

Täpsema info matkade kohta maakondade kaupa leiab Keskkonnaameti veebilehelt.

Matkade korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lahemaa esemelise pärandi hoidmise koolitus

Vanad asjad Käsmu meremuuseumis. Foto:Toomas Tuul

Keskkonnaamet korraldab 16.-17. novembril Käsmu meremuuseumis Lahemaa erakogude omanikele suunatud pärandi hoidmise teoreetilis-praktilise koolituse.

Teemadeks on muistsed esemed, tekstiil ja puitesemed, vanad fotod, esemelise pärandi digitaliseerimine-fotografeerimine. Kõigi teemade puhul antakse ajalooline sissevaade materjali, konkreetse materjali säilitamise (digitaliseerimise) põhitõed, praktilisi soovitusi konkreetsete esemete näitel.

Koolitajad on Gurly Vedru ja Tarvi Toome Ajalooinstituudist, Marike Laht Eesti Vabaõhumuuseumist, Merilis Roosalu Ajaloomuuseumist ja fotograaf Toomas Tuul.

Üritus toimub Lahemaa kultuuuripärandikoolituste sarja raames. Korraldaja on Keskkonnaamet koostöös Käsmu meremuuseumiga. Üritust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tegemist praktilise koolitusega, mistõttu on kohtade arv piiratud. Vajalik on eelnev registreerimine.

Kahepäevane koolitus on tasuta, söögipause aitab katta 10 eurot.

Lisainfo: www.lahemaa.ee

Loodushuvilised on oodatud osalema tasuta sügismatkadel

Keskkonnaamet korraldab sügise alguse puhul 15 maakondlikku matka, mis toimuvad looduskaitsealade radadel ning mida juhendavad Keskkonnaameti töötajad ja kohalikud giidid.

Üle-eestilised matkad toimuvad nädalavahetustel madisepäevast mihklipäevani ehk 21.–29. septembrini. Enamus retkedest toimuvad loodus- ja maastikukaitsealade radadel, kuid külastatakse ka lähedale jäävaid huviväärsusi. Matkade juhendajateks on Keskkonnaameti töötajad ning kohalikud giidid.

Sügismatkad on jätkuks kevadistele looduskaitsekuu matkade sarjale ning nende korraldamise eesmärgiks on parandada Eesti elanike keskkonna- ja looduskaitsealaseid teadmisi. Osavõtt on kõikidele tasuta, vajalik on eelregistreerimine maakondlike kontaktisikute kaudu.

Esimesed matkad toimuvad juba 21. septembril Viljandimaal Teringi õpperajal ja Põlvamaal Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal. Täpsem sügismatkade ajakava on leitav Keskkonnaameti kodulehelt.

Keskkonnaamet kutsub sügisesele matkapäevale Rõugesse

kka

Valga- ja Võrumaa piiriäärsetel aladel uuriti haruldasi loomaliike

Viimasel kahel aastal on Valga- ja Võrumaa piiriäärsetel aladel viidud läbi mitmete haruldaste loomaliikide nagu eremiitpõrnikas, metsis, lendorav, rohunepp  jt inventuure.

800px-Osmoderma_eremita_female

Emane eremiitpõrnikas. Foto: Vikipeedia

Eremiitpõrnikas

Haruldase eremiitpõrnika ainus seni teadaolev populatsioon Eestis asubki Vaitka puisniidul. Uute võimalike elupaikade otsingute käigus saadi vaid üks uus leiupaik asukohaga Koikküla pargis. Otsingute käigus leiti küll mardikale sobivaid haudepuid, kuid need asuvad isoleeritult või ei kasva mardikale sobivates valgustingimustes. Ilmselt seetõttu liigi tegevusmärke ka mujalt ei leitud. Vaitka puisniidu populatsiooni elujõulisust hinnati paraku kriitilisel piiril olevaks.  Ekspertide sõnul aitaks olukorda parandada võsa eemaldamine haudepuude ümbert. Selleks ootame kõiki huvilisi 22. -23. augustil toimuvatele talgutele.

Kontakt ja registreerimine: kristine.palm@keskkonnaamet.ee, tel  5770 2475.


Metsis

Piiriäärsetes metsise mängupaikades läbiviidud inventuur näitas, et metsade seisund, lähtuvalt selle sobivusest metsise elupaigaks, on valdavalt hea või väga hea. Vaid ühel mängualal tuvastati seisundi halvenemine võrreldes varasemate andmetega.

Pteromys volans Flying squirrel

Lendorav. Foto: Vikipeedia

Lendorav

Viimased tõestatud andmed lendorava kohtamisest Lõuna-Eestis pärinevad põhiliselt möödunud sajandi esimesest poolest. Ajaloolised lendorava elupaigad on asunud vastu Läti piiri Hargla ja Misso piirkonnas. Kuna seniajani leidub piiriäärses vööndis mitmeid vähe uuritud piirkondasid, inventeeriti projekti käigus lendorava ajaloolisi leiukohti. Kahjuks ei õnnestunud otsingute käigus  looma kohata ja tegevusjälgi leida.

Kõigi projekti raames läbiviidud inventuuride aruannetega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kodulehel: http://www.keskkonnaamet.ee/organistatsioon/rahvusvahelised-projektid/roheline-koridor-green-corridor/aruanded-3/

Eesti ja Läti ühise koostööprojekti “Roheline koridor” üheks eesmärgiks oli koguda uut teavet Natura 2000 kaitse all olevate liikide ja elupaikade kohta piiriäärsetel aladel ning vastavalt ekspertide soovitustele viia läbi vajalikud taastamistööd.

Projekti teostavad  Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon ja Läti Looduskaitse Agentuur. Projekti läbiviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt Eesti-Läti programmi 2007-2013 raames.

Kristine Palm

Väliseminar Sänna Kultuurimõisas

sannaKolmapäeval, 21. augustil toimub Sänna kultuurimõisas väliseminar, kus tutvutakse permakultuuri.

Buss Sänna väljub Räpina haldushoone eest parklast kell 15.00.

Osalemine on tasuta, kõik huvilised oodatud!

Eelregistreerumine kuni 16. augustini mari.kala@keskkonnaamet.ee

Lisainfo: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565

Väliseminari korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Loopealsete taastamise infopäevad Muhus ja Saaremaal

Toimumisaeg: 04.06.2013–07.06.2013

Toimumiskoht: Muhu ja Saaremaa

KUTSE LOOPEALSETE TAASTAMISE INFOPÄEVADELE SAAREMAAL JA MUHUS

Olete oodatud Eesti Maaülikooli, Keskkonnaameti, Pärandkoosluste Kaitse Ühingu ja Tartu Ülikooli korraldatavale infopäevale:

  • 4. juuni kell 16.00 Muhu lasteaia saalis- Kesselaiu, Lõetsa ja Nõmmküla-Üügu piirkonnad
  • 5. juuni kell 16.00 Muhu lasteaia saalis- Paenase, Koguva igaküla, Simisti- Võiküla piirkonnad
  • 6. juuni kell 16.00 Keskkonnaameti Kuressaare kontori saalis- Neeme, Kõruse ja Atla-Eeriksaare ja Türju piirkonnad
  • 7. juuni kell 16.00 Keskkonnaameti Kuressaare kontori saalis- Lõu, Vanamõisa- Suure-Rootsi, Ilpla, Kingli-Laasu-Asva ja Kahtla-Kübassaare piirkonnad

Päevaplaanis on kavandatava loopealsete taastamise projekti tutvustus, küsimustele vastamine ja arutelu.
Maaomanikud saavad anda kirjalikult oma seisukoha loopealsete taastamise osas nende kinnistutel või varasemat otsust muuta.

Täpsustame taastamisele minevate looalade, tarade, läbipääsude, varjualuste, juurdepääsuteede jms asukohti vastavalt maaomanike ettepanekutele.

Kohale on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, loomakasvatajad, taastamiseks sobiliku tehnika omanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud isikud.

Info:
Keskkonnaamet
Annely Reinloo
annely.reinloo@keskkonnaamet.ee
mob 511 6738

Räpina loodusõhtu „Mis kasvas vanaema aias?”

file64344197_6253f62d (1)

Aiamaa
Foto: Kirsi Lattu

Kolmapäeval, 22. mail algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu „Mis kasvas vanaema aias?”.

MTÜ Maavillane räägib kuidas valida taluaeda sobivaid liike ja sorte ning kujundada traditsioonilist taluaeda.

Loodusõhtul osalemine on tasuta.

Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Põlvamaa keskkonnamajas avatakse jäätmeklass

Jäätmeklass Põlvamaa keskkonnamajas. Foto: Mari Kala

Keskkonnaametil on valminud Räpinas omalaadne väljapanek, mis võimaldab õpetada tänapäevase jäätmekäitluse põhitõdesid.

Põlvamaa keskkonnamajas saab tervikliku ülevaate jäätmekäitluse põhiprotsessidest: jäätmete tekkest ja sortimisest, kogumisest ja veost, materjalikasutusest, biokäitlusest, põletamisest ja ladestamisest. Avamispäeval, 23. aprillil on kavas ka jäätme- ja keskkonnaharidusteemaline seminar.

Ekspositsiooniruumi saab edaspidi kasutada jäätmeteemaliste õppeprogrammide läbiviimiseks. Kuigi jäätmeklassi sihtgrupp on koolilapsed, on siin põnev ka täiskasvanutel. Õppetöö praktilist poolt toetavad videoklipid jäätmetest ja arvukad tootenäidised. Kätt on võimalik harjutada prügi sortimise mängus, määrata UV-lambiga plasti liiki ja vaadelda veega täidetud purgis erineva tihedusega plastiliike. Stendidelt vaatab vastu tuttav sipelgas Ferda, kes jagab juhiseid jäätmete vähendamiseks. Tõmbenumbriks on jäätmete teekonda selgitav makett, millel konteinerile vajutades süttib tulukesereana prügi teekond. Siin on tuttavad Räpina paberivabrik, Iru elektrijaam, Kunda tsemenditehas, aga ka sortimisjaam, plastitehas, kompostimisväljak ja prügila. Iga etappi selgitavad videoklipid. Jätka lugemist »

Soomaa teemaplaneeringu koostamisel on esikohal kohalik inimene

 

Soomaa planeeringu koosolek Pärnus. Foto: Viljandi maavalitsus

Soomaa planeeringu koosolek Pärnus. Foto: Viljandi maavalitsus

Pärnu maavalitsuses peetud töökoosolekul arutasid Pärnu ja Viljandi maavalitsuse planeeringuala spetsialistid ning Keskkonnaameti ja Soomaa Sõprade Seltsi esindajad Soomaa teemaplaneeringu koostamise kulgu ning asjakohaste materjalide koostamisega seotud küsimusi.

Möödunud nädalal aset leidnud kohtumisel tõdeti üksmeelselt, et Soomaa rahvuspargis on loodushoiu ja keskkonna poole pealt hinnates asjad üldjoontes korras, sest kehtivad vastav kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava, rääkis Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas. “Koostatava Soomaa teemaplaneeringu peamist eesmärki võib seega vaadata kui soovi aidata inimeste olukord ja inimtegevuse võimalused loodusele järele,” lisas ta.

Töökoosoleku käigus arutati, millised on olulisemad tehnilise infrastruktuuri objektid, mida tuleks Soomaal korrastada või sinna juurde rajada.

Turismi ja puhkemajanduse poole pealt arutati põhjalikumalt, millised viitasid, stende, infotahvleid jms. tuleks Soomaale ja selle lähemasse ümbrusse paigutada, et aidata kaasa piirkonna avastamisele ning seal kulgemisele. Ühe teemana olid jutuks ka nn. Soomaa väravad ehk nende paikade tähistamine, mis on peamised kohad Soomaale sisenemiseks.  Jätka lugemist »

Keskkonnaamet korraldab Luutsnikus projekti “Roheline koridor” raames talgud

Neljapäeval, 1. novembril 2012 korraldab Keskkonnaamet projekti “Roheline koridor” raames Võrumaal Pärlijõe luhal talgud. Talgupäev algab kell 10 kohtumisega Haanja vallas, Luutsniku teeristis (kae kaardi pealt)!

Talgute eesmärgiks on eemaldada Luutsniku oja kallastelt noor lepavõsa ning lõhkuda ka kolm kopratammi. Luutsniku ojal asuvad kopratammid juhivad vee oja lõuna kaldal asuvale luhale raskendades oluliselt selle hooldustingimusi. Antud luhaosa on kõige paremini säilinud ning selle edasine kasutamine eeldab normaalse veerežiimi taastamist Luutsniku ojal. Lepavõsa eemaldamisega kaob kobrastel paisutamiseks vajalik materjalibaas.

Lisaks praktilisele tegevusele räägime lähemalt ka rohunepist (Gallinago media), kelle endine mänguala asub talgualal.

Pakume sooja suppi, pirukaid ja teed.

Kaasa võtta hea tuju, ilmastikule vastavad rõivad ja kummikud.
Töövahendid saab kohapealt.

Lisainfo ja registreerimine:
Kristine Palm
kristine.palm@keskkonnaamet.ee
Tel +372 5770 2475

Kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise koosolek

Keskkonnaamet kutsub lapsi kevadist loodust avastama

Keskkonnaamet pakub alates 17. aprillist kuni 8. juunini üldhariduskoolidele ja lasteaedadele üle 70 õppekavakohase programmi, mis aitavad koolis õpitut praktiliste kogemuste ja vaatlustega rikastada.

Programmid on koostatud aktiivõppena, pakkudes osalejatele vaheldusrikast tegevust ja ümbritseva tunnetamist kõigi meeltega. Teemad hõlmavad looduskaitset ja elurikkust, kooslusi ja nende kujunemist, pinnavorme ja tekkelugu, aastaaegadega seonduvaid muutusi looduses, vee kasutamist ja kaitset, jäätmetekke vähendamist ning maavarade kaevandamist ja kasutamist.

„Kevad on parim aeg õuesõppeks. Pakume õpetajatele võimalusi viia õpilased koolist välja, et kinnistada talvel koolitunnis õpitu praktiliste vaatluste ja kogemustega. Loodus on üks lõputu praktikabaas, mida koolid kahjuks seoses pingelise õppetööga tihti kasutada ei saa. Loodame, et meie pakutavad programmid aitavad kaasa laste loodusearmastuse kujunemisele,“ ütles keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Programmid on koolidele ja lasteaedadele tasuta. Juhendajateks on keskkonnahariduse spetsialistid. Kaasa saab lüüa keskkonnaameti looduskeskustes, õppe- ja matkaradadel, jäätme- ja veejaamades, koolide juures õuesõppe aladel või koolis.

Eelmisel aastal korraldas keskkonnaamet 1332 õppeprogrammi, kus osales 27 606 õpilast. Keskkonnaameti pakutavate programmide nimekirjaga saab tutvuda kodulehel www.keskkonnaamet.ee. Programmi tellimiseks tuleb võtta ühendust vastava maakonna keskkonnahariduse spetsialistiga.

Täpsem info programmide sisu kohta (töölehed ja programmide kirjeldused) on keskkonnahariduse andmebaasis www.keskkonnaharidus.ee

Kuressaares loodusõhtu “Loomult loom”

Eesti kaitsealad on kõrgendatud tähelepanu all

Eesti on aastatel 2012-2014 Euroopa Looduskaitsealade Liidu Põhja-Balti (EUROPARC Nordic-Baltic)regiooni eestistujamaa. Eesistumisstaatusega seotud tegevusi hakkab ellu viima Eesti kaitsealade valitseja – Keskkonnaamet.

Eesistujamaa staatus tõmbab ühelt poolt rahvusvahelist tähelepanu Eesti kaitsealade süsteemile, teisalt võimaldab suunata Põhja-Balti regioonis kaitsealade valitsemise ja korraldamise kogemusi Eestile olulistele teemadele. Regioon järgib EUROPARC`i võtme-eesmärke ning säilitab aktiivse suhtlemise selle liikmete ja organisatsiooni vahel.

Seoses eestistumisstaatusega korraldab Keskkonnaamet 7. märtsil Roosta Puhkekülas Läänemaal rohelise taristu teemalise avaseminari „Protected areas as part of green infrastructure“ (“Looduskaitsealad kui osa rohelisest taristust“). Jätka lugemist »