keskkond

Piltuudis: Truxor puhastab igal aastal kindla regulaarsusega Sindi tiikisid

Truxoriga Sindis Raudtee tänava tiigil Foto Urmas Saard — Truxoriga Sindis Raudtee tänava tiigil. Foto: Urmas Saard

Viie ruutkilomeetri suuruse Sindi 25 parki ja roheala moodustavad ligikaudu seitsmendiku linna territooriumist. Looduspildi teevad veel kaunimaks linna loode servas voolav Pärnu jõgi ja vähemalt neli erineva suurusega tiiki. Kesktänaval asuv tiik on ca 6200 m2 , Paide maantee ja Raudtee tänava vahel asuva tiigi pind on 850 m2 . Kõige nähtavamalt vohab neis veekogudes pilliroog, mis kasvab kuni meetrisügavuses vees ja soodsates tingimustes levib 5 m aastas. Tänavused jahedad ilmad pole pilliroo kasvu eriti soosinud ja seepärast on sel suvel amfiibniiduk-kogujal tööd vähem.

Neljameetri laiune lõikur võtab taimi poolteise meetri sügavuselt. Pärast lõikamist sai lõikur asendatud kogumishanguga ja Mairo Rohesalu juhtis Truxori tagasi veele. Pilliroog ja muud veetaimed tõsteti kaldale kuivama, et seejärel minema vedada.

Abilinnapea Rein Ariko sõnul läheb kahe tiigi puhastamine Sindi linnale maksma ca 900 eurot, millele lisandub käibemaks.

Loe edasi: Piltuudis: Truxor puhastab igal aastal kindla regulaarsusega Sindi tiikisid

Tänati Sindi paisuepopöa dramaatilise kadalipu läbijaid

Algatusrühma „Sindi pais“ kutsel kogunesid 16. mail püha üritusse „Pärnu jõgi kalarikkaks, Sindi pais maha“ enampanustanud austust ja tänu pälvinud isikud Kiisa talu jõeaasale.

Kalev Kiisk Foto Urmas Saard — Kalev Kiisk. Foto: Urmas Saard

Tori volikogu esimees Kalev Kiisk, 2008. aastal loodud algatusrühma „Sindi pais“ üks asutajaliikmeid, on korduvalt varemgi oma talu jõeaasal võõrustanud inimesi, kes tegutsevad Pärnu jõe kalarikkaks muutmise nimel. Viimati tulid mõttekaaslased Kiisale eelmise aasta 27. septembril selleks, et kohtuda poliitikutega, rääkida lõhejõe haldamisest, anda allkiri Tori-Oore sama päeva koosoleku resolutsioonile. Kõige tähtsam tegevus oli Oore kärestiku kohal 2094 lõhemaimu vette laskmine. Tartu Ülikooli mereinstituudi teadlaste ja Lääne-Virumaal asuva Põlula kalakasvatuskeskuse koostööna alustati üheaastaste lõhemaimude Pärnu jõkke laskmisega tunamullu ja sellega jätkati eelmisel aastalgi Tori valla sobilikel kudealadel Oore, Virula, Songa, Levi, Jõesuu kärestikel. Alustatud tegevusega loodetakse juba lähemas tulevikus taastada lõhe kogused ammuste aegade tasemele. Seda siiski kindlal eeldusel, et vette lastud maimukeste suureks sirgumise ajaks on Pärnu jõkke tagasi siirdunud lõhede rändeteelt oluline takistus kõrvaldatud.

Loe edasi: Tänati Sindi paisuepopöa dramaatilise kadalipu läbijaid

Algas heategevuslik värvijääkide kogumise ja taaskasutuse aktsioon

18. aprillil algas Teeme Ära talgukevade raames koostöös Vivacoloriga ellu kutsutud heategevuslik aktsioon, mille eesmärk on innustada eestimaalasi koguma kodudest kokku oma kasutuskõlblikud vesialuselised värvijäägid ja annetama need taaskasutamiseks koduta loomade varjupaikadele ja Tallinna Loomaaiale. Värve saab ära tuua ja annetada taaskasutuseks 18. aprillist kuni 2. maini Eestimaa erinevais paigus. Lähemat teavet värvijääkide kogumise ja taaskasutamise aktsiooni kohta leiab talguveebist.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et värvijääkide kogumise algatusel on kaks olulist eesmärki. “Esiteks võimaldab see aktsioon laiemalt teadvustada, et värvidele, mis muidu kasutult seisavad ja vananevad, saab anda uue elu. Teiseks aitab see tuua inimeste teadvusse, et riknenud ja kasutuskõlbmatute värvidega kaasneb keskkonnaoht ning selle vältimiseks on vajalik viia need jäätmejaamadesse ja kogumispunktidesse,” selgitas Tüür.

Talgukevade raames kogutud kasutuskõlblike värvijääkidega on plaanis aidata kodutute loomade varjupaikasid ja Tallinna Loomaaeda, et talgupäeval saaksid talguliste abiga üle värvitud vajalikud hooned ja ruumid, kus elavad loomad ning tegutsevad nende hooldajad. Algatusega on kaasa tulnud Tallinna Loomaaed ning Pärnu, Rakvere, Viljandi, Valga ja Võru kodutute loomade varjupaigad.

Loe edasi: Algas heategevuslik värvijääkide kogumise ja taaskasutuse aktsioon

Homsest hakkab üle Eesti kehtima tuleohtlik aeg

Viimase nädala ajaga väga kiiresti kasvanud maastikupõlengute arv viitab sellele, et Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Päästeameti peadirektori käskkirjaga määratakse tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 20. märts 2015.

Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee.

Avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti võib uurida kohalikust omavalitsusest. Lõkke tegemisel nii metsas, maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei tohi jätta kunagi järelevalveta, vaid tuleb lasta lõpuni põleda, kustutada veega või summutada näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Tuletame meelde, et igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud ja karistatav.

Sel aastal on päästjad kustutanud juba 326 metsa- ja maastikutulekahju.

Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

Liina Reinsaar

Päästeamet

Keskkonnaamet pakub rahvusvahelise veepäeva tähistamiseks veeteemalisi õppematerjale ja -programme

Vee teemaline installatsioon Pärnus 2012 a suvel Foto Urmas Saard — Vee teemaline installatsioon Pärnus 2012. a suvel. Foto: Urmas Saard

Üleilmset veepäeva tähistatakse ÜRO eestvedamisel juba 22. korda. Varasematel aastatel on veepäeva teemad keskendunud näiteks põhjaveele kui nähtamatule ressursile, veele ja loodusõnnetustele, vee ja toidu seostele, veekvaliteedile ja linnade arengule ning veekasutuse tihedale seosele energiatootmisega. Tänavu on veepäeva teemaks „Vesi ja säästev areng”. Rahvusvahelist veepäeva tähistatakse igal aastal 22. märtsil.

Keskkonnaamet kutsub rahvusvahelise veepäeva puhul koole ja lasteaedu kasutama õppetöös atraktiivseid veeteemalisi õppematerjale ning osalema õppeprogrammides.

Keskkonnaameti tellimusel on valmis saanud täiendav interaktiivne lahendus möödunud aastal valminud veeteemalisele õpimapile. Õpimapi peatükid sisaldavad terviklikku infot Eesti põhja- ja pinnaveest, samuti vee kasutuse, reostusallikate ning reovee puhastamise kohta. Mapi lisana koostatud töölehed on mõeldud kolmele vanuseastmele: II, III kooliaste ja gümnaasium. Interaktiivne veebilahendus võimaldab õpimappi lehitseda peatükkide kaupa. Näiteks saab kaardilt uurida, millises piirkonnas on üleujutusohuga alad või kus asuvad reoveepuhastusjaamad. Mapi üks osa on viktoriin, kus valikvastustega 15 küsimuse abil saab oma veealased teadmised proovile panna.

Üldhariduskoolidele mõeldud õppeprogramm „Puhta vee ABC“ ärgitab õpilasi arutlema selle üle, kuidas vett säästa ning kust tuleb joogivesi ning kuhu jõuab tarbitud vesi. Õppeprogrammi toetab töölehtede mapp ja saadud teadmisi aitab kinnistada lauamäng, mis on kättesaadav nii eesti- kui venekeelsena Keskkonnaameti koduleheküljel.

Annika Remmel

Algas kandidaatide esitamine konkursile Keskkonnakäpp 2015

Kuni 12. aprilli südaööni saab esitada kandidaate Keskkonnaameti poolt läbiviidavale keskkonnasõbraliku haridustegevuse konkursile Keskkonnakäpp 2015.

Keskkonnasõbraliku haridustegevuse konkurss Keskkonnakäpp toimub tänavu teist aastat ning selle eesmärgiks on esile tõsta kõiki neid, kes on panustanud mõne keskkonnateadliku tegevusega keskkonnasõbraliku haridustegevuse edendamisse.

„Eelmisel aastal esitati üle ootuste palju kandidaate üle Eesti nii suurte kui ka päris väikeste keskkonnasõbralike ettevõtmistega. Üheks eredamaks näiteks oli Räpina Aianduskool, kus viidi läbi suurejooneline tomatiprojekt, mis on tänavu saanud juba samaväärse jätku melissi ja suhkrulehe kasvatamisega. Julgustame esitama ja väärtustama tegevusi, milles on võetud suund säästvatele tarbimisharjumustele. Näiteks riisuvad lapsed kooliõues lehti, teevad sellest komposti ning kasvatavad selles taimi. Võimalusi keskkonnasäästlikult tegutseda on väga palju, tuleb vaid olla loov ja oma väärt tegudest meile teada anda,“ ütles Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna projektijuht Kristi Palm.

Kokku on konkursil viis kandideerimise rühma: kool, lasteaed, õpilasrühm/klass, õpetaja ja keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon.

Kandideerida saab kategooriates Tubli tegutseja, Tark tarbija, Õnnelik õpe, Kogukonna kaasamine ja Innukas innovaator.

Konkursi žüriisse kuuluvad Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja vabaühenduste esindajad ning eelmise aasta konkursi üks võitjatest.

Võitjad selguvad Keskkonnakäpa galal, mis toimub 3. juunil.

Annika Remmel

Generaadio alustab uue keskkonnasaatega Tuuletallaja

Tartu kogukondade raadio Generaadio alustab reedel, 27. veebruaril uue iganädalase saatesarjaga, mis võtab fookusesse keskkonnateemad.

Kuulajate hääletuse tulemusel kannab reedeti kell 16 interneti eetrisse jõudev saade nime Tuuletallaja. Keskkonnasaate Tuuletallaja saatejuhid ja toimetajad on Kadri Kalle ja Sven Paulus, kel mõlemal on pikaajaline kogemus looduskaitse, keskkonna ning säästva arengu teemade kajastamisel. Toimetajad tunnevad heameelt, et saatesarja tegemisse õnnestus kaasata mitmeid erinevaid keskkonnaorganisatsioone, kellest enamik asub Tartus. Nõnda on oma sisendi lubanud saatesarja valmimisse anda Maaülikool, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Eesti Ökokogukondade Ühendus, Keskkonnaõiguse Keskus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering ja teisedki.
Erinevate keskkonnaühenduste osalusel loodab Tuuletallaja anda senisest märksa laiemat kõlapinda selles valdkonnas tegutsevatele vabaühendustele ja nende tegevusele. Samuti tõotab suure hulga partnerite osalemine ootamatut potentsiaali sünergia tekkeks. Iganädalase pooletunnise saate eesmärgiks on reede pärastlõunal süveneda lähemalt mõnda tollel nädalal
kõneainet pakkunud keskkonnateemasse. Samas on saate lahutamatuks osaks ka lood väljastpoolt stuudiot ning säästva tarbimise nipid. Tuuletallaja soovib olla ka keskkonnale pühendunud vabaühenduste info levitajaks, kutsudes kuulajaid osalema erisugustel üritustel ja sündmustel. Loomulikult ootab saade tagasidet ja teemasoovitusi oma kuulajaskonnalt.
Täna kell 16 eetrisse jõudva esimese Tuuletallaja peamine fookus on suunatud erakondade keskkonnaprogrammide analüüsile. Poliitilisi lubadusi aitavad lahata loodusajakirjanik Kristel Vilbaste ning Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Siim Vahtrus. Samuti kuuleb saates ülevaadet äsja Riias toimunud Teeme Ära konverentsilt.
Generaadio on Tartu kogukondade raadio, mis alustas tegevust mullu veebruaris. Tänaseks on programmis üle 30 saate ja raadiotegemisse panustab üle 60 vabatahtliku entusiasti. Internetis tegutsevat Generaadiot kuuleb aadressil www.generaadio.ee ja Tuuletallaja saate võrgupaik asub https://www.facebook.com/tuuletallajasaade
Sven Paulus,
Generaadio peatoimetaja

Eesti ohustatud liikide punast nimestikku hakatakse uuendama

Eesti on tänapäeval koduks hinnanguliselt 35 000–45 000 taime-, seene- ja loomaliigile. Riigi väikest pindala arvestades on Eesti oma laiuskraadil üks liigirikkamaid piirkondi, kus on arvukalt esindatud ka mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike.

Looduskaitse arengukava järgi on liigikaitse tulemuslikuks korraldamiseks vajalik järjepidev ja süsteemne hinnangute ülevaade Eesti liigilisest mitmekesisusest ja liikide ohustatusest. Ohustatuse hindamine peab toimuma pideva protsessina, mille tulemusel on meil ajakohased teaduslikud ülevaated liikide ohustatusest ehk punane nimestik.

Ohustatuse hindamise aluseks on ühtne rahvusvaheline teaduslikel alustel põhinev metoodika, mille on välja töötanud Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN). Punaste nimestike puhul on oluline nende usaldusväärsus ja hindamise läbipaistvus, sest ainult sel moel saab neid kasutada liikide kaitse korraldamisel. Punase nimestiku koostamiseks moodustas keskkonnaminister koordineeriva juhtrühma, kuhu kuuluvad nii teadlased kui riigiasutuste esindajad.

Punase nimestiku ajakohastamise protsess käivitati sel neljapäeval, kui toimus seminar, kus tutvustati lähemalt punase nimestiku uuendamise projekti tegevust. Ühtlasi tähistati seminariga ka Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) Punase Raamatu 50. aastapäeva.

Annika Remmel

Ehtne ja huvitav Eesti Mooska talus Haanjamaal

Meenutagem, et 2014.a. novembris Pariisis toimunud UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee istungil otsustati kanda Vana – Võromaa suitsusaunakombestik UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja. Taotluse selleks esitas Eesti riik UNESCOle 2013. a.

Selle saavutuse taga on paljude tublide inimeste mitu aastat kestnud entusiastlik töö. Külli Eichenbaumi ja Eda Veeroja panust hinnati koguni Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiaga.

Maailmapärandi nimekirjas olek tähendab ennekõike vastutust ja hoolt, et pärimus ei kaoks.

Eda Veeroja Mooska talu Haanjamaal edendab suitsusaunakultuuri, talu pakkus Eesti Maaturismi Ühingu EHE märgise (Ehtne ja Huvitav Eesti) konkursile välja kaks turismitoodet: Vana – Võrumaa suitsusauna vaimset pärandit tutvustava ekskursiooni ja saunaskäigu Mooska traditsioonilises Vana – Võrumaa suitsusaunas. Mõlemad paketid said EHE märgise, Võrumaalt veel Setomaa Turismitalo Seto söömaaeg, mis esindab seto kultuuri. Kokku omistati märgis 15 turismiettevõtte pakettidele üle Eesti.

Paberil on ametlikult kirjas, et tegu on turismitootega, ometi tahaks turismis kasutada mõnd muud määratlust – elamus, emotsioon, tunne… Just seda läheb külaline saama ja nautima. Mooska talu suitsusaunades on see elamus tõeliselt kuum ja ka maitsev, sest Mooska talus pakutakse külalisele saunas traditsioonilisel viisil suitsutatud liha, mida on võimalik ka osta. Saunaskäik Mooska talus ei ole pelgalt ihu kasimine, see on ka hinge harimine ja puhastamine. Siit lahkutakse argipäeva heas meeleolus ja uue energiaga.

Tunnistused EHE märgise omistamise kohta anti üle 14. veebruaril 2015 Tallinnas rahvusvahelisel turismimessil Tourest. Vaata: www.mooska.ee

Siiri Toomik

Toimub Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu

18. veebruaril toimub Mõniste rahvamajas Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalik arutelu. Keskkonnaametile esitati 2013. aastal kaks taotlust, millega sooviti Võrumaal Mõniste vallas Kalkahju ja Naha maardlates dolokivi kaevandama hakata. Amet algatas taotlustele keskkonnamõju hindamise. Selgus, et taotlejad viivad mõjude hindamise läbi eraldi ning Kalkahju dolokivikarjääri KMH programmi avalik arutelu toimus 2014. aasta aprillis. Kohalike huvi otsustamisel kaasa rääkida oli väga suur, arutelul osales 70 inimest. Tänaseks on ekspert, võttes arvesse esitatud ettepanekuid, programmi täiendanud ja saatnud Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks. Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise programmiga on võimalik tutvuda Keskkonnaameti Võru ja Räpina kontorites ning keskkonnaameti kodulehel.

Naha dolokivikarjääri KMH programmi avalik arutelu toimub Mõniste rahvamajas (Kuutsi külas) 18. veebruaril kell 17.

Annika Remmel

National Geographic keskendub teemale ‘esimesed’

National Geographic Eesti uue aasta esimene number keskendub teemale ‘esimesed’: inimajaloo esimesed kunstnikud, imiku esimene eluaasta, esimeste ameeriklaste päritolu, Aafrika esimene linn Lagos jt temaatilised käsitlused.

Jaanuari ajakirja põhiteemad on järgmised:

Esimesed kunstnikud
Neile kuulub au inimajaloo kõige murrangulisema uuenduse eest: nad leiutasid sümboolse väljendusviisi.

Esimene eluaasta
Imiku aju on erakordne õppimismasin ja selle areng sõltub armastavatest hooldajatest.

Esimesed ameeriklased
Geneetilised andmed ja uued arheoloogilised leiud aitavad lahendada esimeste ameeriklaste päritolu mõistatust.

Esimene lind
Valgepea-merikotkas võib olla majesteetlik rahvussümbol, ent ta on väga kange iseloomuga.

Lisaks tuleb juttu maailmas haruldase pisiliblika alpi-tumekoi viimsest pelgupaigast Eestis, maasoojusenergia saarest, kunstliku viljastamisega saadud patagoonia pingviinide tibudest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne jaanuarinumber jõuab müügile 31. detsembril.

Allikas: www.national-geographic.ee

www.national-geographic.ee

Matsalu rahvuspark sai interaktiivse teejuhi

Keskkonnaameti eestvedamisel on huvilistele kättesaadav omanäoline e-teejuht, mis tutvustab Matsalu rahvusparki läbi rohke pildi- ja infomaterjali ning võimaldab kaardirakenduse abil kaitsealal nii virtuaalselt kui ka kohapeal ringi liikuda.

E-teejuht võimaldab pildirohke materjali abil tutvuda Matsalu rahvuspargi maastike ning taime- ja loomariigiga. Lehel asuva meeleoluprogrammi abil saab ette võtta rännaku läbi Matsalu linnukevade.

„Matsalu on loodushuviliste tähelepanu köitnud juba üle 140 aasta. Idee interaktiivse teejuhi loomiseks oli meil juba mõnda aega ning rõõm on tõdeda, et nüüdsest võimaldab elektrooniline teejuht infot saada nii kodus olles kui ka kaitsealal kohapeal ringi liikudes. E-teejuhti täiendatakse pidevalt uue infoga ning lisatakse ajakohaseid andmeid,“ ütles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja ja üks idee algatajatest Kaja Lotman.

E-teejuhi eesmärgiks on huvilistele näidata ka neid kohti rahvuspargis, kuhu muidu kaitsealal ilma loata minna ei või. Peale tekstide ja piltide saab e-teejuhi kaudu lugeda ja vaadata intervjuusid rahvuspargiga seotud inimestega. Huvilised saavad oma teadmised proovile panna viktoriini küsimustele vastates.

Nutiseadmega kohapeal ringi liikudes võimaldab abivahend GPS-i abil tuvastada oma asukoht, vaadata, mis objektid lähedusse jäävad ning soovi korral lugeda leitud objektide kohta ka lisainformatsiooni.

Interaktiivne teejuht on valminud koostöös OÜ-ga Naturewalk ning selle valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

7. novembril toimub Matsalu rahvuspargi keskuses Penijõel e-teejuhi esitlemine ning selle sündmusega tähistatakse ka Matsalu rahvuspargi 10. sünnipäeva.

Teejuhi leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Kolm Eesti rohemajanduse edendajat said “Läänemere sõber 2014” tiitli

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinna) auhind “Läänemere sõber 2014” anti täna üle kolmele Eesti silmapaistvale meremajanduse esindajale: AS-ile Green Marine, AS-ile Läätsa Kalatööstus ja Eesti Väikesadamate Liidule.

Auhinnad anti üle SEI Tallinna korraldatud säästva arengu foorumil 2014 “Meremajandus tundlikus Läänemere keskkonnas”. Foorumi pealelõunasest sessioonist võtsid osa ka Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel.

Seekordne säästva arengu foorum oli rahvusvahelise Soome Lahe ja Eesti jaoks ka Läänemere aasta puhul pühendatud Läänemerele. Alates juulist on Eesti eesistuja nii Läänemere merekeskkonnakaitse komisjonis (HELCOM) kui ka Läänemeremaade Nõukogus. Tänasel foorumil arutleti muutuste üle Läänemeres ettevõtete seisukohalt ning koostöövõimaluste üle, kuidas saavutada Läänemere hea tervis.

“Läänemere sõber 2014” on auhind, mis tunnustab ettevõtteid, kes järgivad oma tootmises ja ärijuhtimises keskkonnahoidlikke ja ühiskondlikult vastutustundlikke põhimõtteid. Esimest korda anti auhind välja kaks aastat tagasi, säästva arengu foorumil 2012, kui parimatele ettevõtetele anti “Rohemajanduse edendaja 2012” tiitel. Loe edasi: Kolm Eesti rohemajanduse edendajat said “Läänemere sõber 2014” tiitli

Ööl vastu pühapäeva läheb Eesti üle talveajale

Pühapäeval, 26. oktoobril kell 4 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi.

Kella keeramisega ja talveajale üleminekuga jõuab Eesti tagasi vööndiaega. Talveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.

Suveaeg algab taas märtsikuu viimasel pühapäeval kell 3 ning siis nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra edasi.

Lahemaa rahvuspargis toimuvad Muuksi linnamäe talgud

Keskkonnaamet, Soomepoiste Pärimusühing, Eesti Metsaühistu ja Muinsuskaitseamet korraldavad 18. oktoobril Lahemaal Muuksi linnamäel talgupäeva. Talgutel toimub võsa lõikamine ja koristus, pärastlõunal saab kuulata põnevaid lugusid ning head muusikat. Tallinnast sõidutab talgulised kohale Looduse Omnibuss.

Talgupäeval puhastatakse Muuksi linnamäe klindinõlvasid, vaateid ning linnuse lääneserva. Pärastlõunal saavad talgulised lõkke ääres kuulata põnevaid lugusid siinsete randade lähemast ja kaugemast ajaloost. Juttu vestavad Ott Sandrak, Edgar Sinisalu, Gurly Vedru, Robert Treufeldt ja Madis Arukask. Talguõhtu jätkub Näkiallika talus, kus Rein Maran räägib loodusest. Päeva täidavad hea muusikaga Margus Põldsepp ja Jaak Johanson.

Muuksi linnamägi Lahemaal on ajalooliselt tähtis paik, kus inimene on toimetanud juba alates kiviajast. Pronksiajal oli siin asulakoht ning viikingiaja lõpus linnus. Piirkonna rahva jaoks on Muuksi linnamägi olnud sajandeid tähtis kogunemiskoht. Siia püstitatud Põhjatähe mälestusmärgid on pühendatud Eesti ja Soome võitlejatele Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas.

Talgutega tähistatakse ka hõimupäeva, mille eesmärgiks on tutvustada hõimurahvaid ja nende kultuure. Hõimupäeva tähistatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud. Talgupäeval löövad kaasa ka soomepoisid ehk Teise maailmasõja ajal Soome relvajõududes teeninud eestlased.

Talgutele on väga oodatud pered koos lastega, kellele on planeeritud eraldi tegevused.

Talgupäev on kõikidele osalejatele tasuta. Tallinnast sõidutab talgulised kohale Looduse Omnibuss. Väljasõit Rahvusraamatukogu eest kell 10 (täpsem info bussisõidu kohta). Toitlustamise korraldamiseks on vajalik osalejate eelnev registreerimine. Registreerimislingi, toimumiskoha kaardi ja täpse päevakava leiab SIIT.

Talgupäeva toetavad Kuusalu vald, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Erametsakeskus.

Muuksi talgupäev toimub Lahemaal laupäeval, 18. oktoobril algusega kell 11.

Annika Remmel

Keskkonnaamet kutsub osalema rahvusvahelisel veskipärandi seminaril

Keskkonnaamet ja MTÜ Veskivaramu korraldavad 9. ja 10. oktoobril Lahemaa veskipärandi seminari, mille eesmärgiks on väärtustada veskite kultuuri Eestis ning pöörata tähelepanu veskipärandi hoidmisele. Veskiseminaril räägitakse veskite muinsuskaitselisest väärtusest, veskite tekkest Eestis, tuulikute taastamisest ning vesiveskite taaskasutamisest. Seminaril esinevad ka Ukraina Pirogovo vabaõhumuuseumi peadirektor Dmitri Zaruba ning vanemteadur Natalia Ivantšenko, kes tutvustavad Pirogovo vabaõhumuuseumi tuulikute kollektsiooni ning räägivad lähemalt Ukraina tuulikutüüpide ajaloost ning erinevatest veskitüüpidest.

Oma kogemusi jagavad ning aruteludes osalevad MTÜ Eesti Veskivaramu juhataja ja Hellenurme veski omanik Mae Juske, Jaan Vali Muinsuskaitseametist, Enn Tarvel Ajalooinstituudist, Arvo Järvet Tartu ülikoolist ja Mihkel Koppel MTÜ-st Koppel Arhitektid.

Seminari esimesel päeval saab kuulata ettekandeid ning toimuvad teemakohased arutelud oma ala asjatundjate eestvedamisel. Teisel päeval tehakse ringsõit Lahemaa ja Lääne-Viru veskites.

Seminari päevakava ja info registreerimise kohta on leitav Keskkonnaameti kodulehelt.

Annika Remmel

Algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Esmaspäeval, 15. septembril alustab Veterinaar- ja Toiduamet sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Läti ja Vene piiriga külgnevatel aladel.

Vaktsineerimine viiakse läbi 20-40 kilomeetri ulatuses Läti piirist, 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Lõuna- ning Kagu -Eestist, seejärel teostatakse vaktsineerimist Ida-Virumaal ning peale Venemaa poolse puhverala vaktsineerimist suundutakse pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast läände kuni Pärnu laheni.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Peibutussööda pinnal on hoiatuskleebis. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus.

Kui vaktsineerimise ajal leitakse vaktsiinipala, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise toimumise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.

Metsloomade suukaudne vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 25. septembrini.

Täiendavat informatsiooni vaktsineerimise kohta leiab ning vaktsineeritavate maakondade ajagraafikuga saab tutvuda Veterinaar-ja Toiduameti kodulehel www.vet.agri.ee

Enel Niin

National Geographic Eesti kõneleb noorest eestlasest Franz Josephi maa ekspeditsioonil

Ajakirja National Geographic eestikeelne number käsitleb augustis ühe põhiteemana muutusi, mille toob jää sulamine kaasa Franz Josephi maana tuntud Vene arktilise arhipelaagi tipus. Ühtlasi tuleb juttu noorest eestlasest, kes osales koos National Geographicu meeskonnaga samal ekspeditsioonil – arhitekt Mari Hunt planeerib Franz Josephi maale loodusradu.

Põhilugude lühitutvustus:

Gombe perealbum
Tutvustame mõningaid šimpanse, kes muutsid Jane Goodalli elu.

Enne Stonehenge’i
Orkney saartel kõrgub võimas minevik.

Nälja uus pale
Miks on rikkas Ameerikas alatoidetud inimesi?

Lisaks tuleb juttu hairünnakute ärahoidmiseks mõeldud vahenditest, biopestitsiididest, koametsadest, liiklusrobotist jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne augustinumber jõudis müügile 30. juulil.

Allikas: www.national-geographic.ee

Suviste puuvillaste riiete tootmine saastab keskkonda

Puuvillased rõivad on kuumal suvepäeval üks meie lemmikutest. Tarbija peaks siiski enne uue kleidi või särgi ostmist mõtlema, millise jälje tema riided jätavad loodusele ja särgi tootnud inimestele.

Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert Evelin Andrespoki sõnul kasutatakse puuvilla kasvatamiseks meeletutes kogustes pestitsiide, mis teeb sellest ühe keskonnavaenulikuma materjali. Maailma putukamürkidest läheb puuvilla tarbeks neljandik, kuigi puuvilla all on vaid 2,5% haritavast maast. Hektari puuvilla kasvatamisel kasutatakse umbes kilo jagu mürke.

Peale selle, et pestitsiidid rikuvad ökosüsteemi loomulikke protsesse, kahjustavad mürgid ka põllul töötavate inimeste tervist. Tunnustatud keskkonnaõiguse fondi (Environmental Justice Foundation) andmetel saab igal aastal põllumajandusmürkidest tõsise tervisekahjustuse ligi miljon farmerit ja nende pereliiget. Maailma Looduse Fond on öelnud, et igal aastal sureb mürgistusse 20 000 – 40 000 inimest.

„Keskkonna seisukohast on märkismisväärne ka see, et iga kilo puuvilla kasvatamiseks kulub üks kuupmeeter vett, teksapaari tootmiseks aga koguni 8000 liitrit vett. Arvestades, et puuvilla päritoluriikides on tihti niigi vähe vett, siis ei ole mõistlik seda kulutada puuvilla tootmisele, kui seda võiks hoopis toidu kasvatamiseks kasutada”, selgitas Andrespok.

Samas on puuvill olulisim looduslik tekstiilikiud. Seda kasvatatakse 70 riigis ja maailmas sõltub puuvillakasvatusest umbes 100 miljoni perekonda, seda peamiselt arengumaades. Nendele inimestele on see peamine või lausa ainus sissetulekuallikas, kuid puuvilla turuhinna langus on ots otsaga kokku tulemise äärmiselt raskeks teinud.

Hinnalanguse põhjustavad põllumajandustoetused, mida Ameerika, Euroopa ja Hiina oma põllumeestele maksavad. Selle tõttu tekib ületootmine, mis langetab järjest puuvilla hinda.

Iga puuvillatups, mis kunagi meie särki jõuab, on harva jälitatav. Nii ei saa me alati kindlalt väita, kas see või teine tavasärk on röövellikult toodetud. Kui tahame kindlad olla, et särk toodeti loodusesse ja inimestesse hoolivalt suhtudes, siis tasub kõrva taha panna järgmised soovitused:

1. Kõige keskkonnasõbralikum ja nutikam lahendus on taaskasutus.

2. Osta õiglase kaubanduse (fairtrade) sertifikaadiga rõivaid, mille puhul on tagatud, et puuvilla kasvatajad saavad oma töö eest õiglast tasu ning et tootmises järgitakse rangeid keskkonnanõuded.

3. Kui tahad kindlasti just puuvilla, siis ainus võimalus puuvilla keskkonnasäästlikult toota on teha seda mahepõllumajanduslikult (organic cotton).

4. „Öko-Tex Standard 100” märgistus tootel tagab, et tooteid on testitud teatud kahjulike ainete suhtes. Need tooted on küll keskkonnasõbralikumad, ent mitte mahedalt toodetud.

5. Tavaline puuvill on kindlasti kõige halvem valik. Eelista alternatiivseid saadaolevaid materjale, mis on kestlikumad. Puuvilla aletrnatiividena võiks kaaluda kodumaisest villast, aga ka bambusest, kanepist, ökopuuvillast, sojast, tencel-is ja harva isegi sünteetilistest materjalidest rõivaid.

Katrin Pärgmäe

Looduskalender kutsub rahvast kimalasi vaatlema

Looduskalender käivitab kimalaste vaatlusprojekti, mille eesmärk on saada paremaid teadmisi kimalaste leviku kohta Eestis ning parandada kimalaste tuntust rahva seas.

Eestis elab ligikaudu 30 liiki kimalasi, keda tuntakse ka mets- ja maamesilaste nime all. Kimalaste tähtsus seisneb selles, et nad aitavad tolmeldada taimi ning parandavad puu- ja köögiviljade saagikust eriti just heitlike ilmadega parasvöötmes. Paraku on ligi poolte Euroopa kimalaseliikide arvukus kahanemas nii elupaikade kadumise kui ka taimekaitsevahendite laialdase kasutamise tõttu.

Kimalaste vaatlusprojektis osalemiseks tuleb kirja panna vaatluskohas nähtud kimalaseliigid ning õied, kus nad viibisid. Suurem tähelepanu on pööratud

koduaedadele, kuna aedade õiterikkusel on suur mõju ümbruskonna kimalaste käekäigule. Igal kimalaseliigil on oma elupaiga- ja toidueelistus, mistõttu püüame kimalasesõprade abiga välja selgitada, milliseid taimeõisi erinevad liigid suvekuudel külastavad. Vaatlusprojekt aitab muuhulgas vastata küsimusele, milliseid taimi võiks kimalasesõbralikus aias kasvatada.

Täpsemad juhised kimalaste vaatluses osalemiseks, samuti kimalaste määramislehed ja veebiankeet on üleval Looduskalendri veebilehel www.looduskalender.ee Kimalase aasta rubriigis.

Meelis Uustal,

Kimalaste vaatlusprojekti koordinaator

Eesti Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja konkursi võitis Mätiku talu Pärnumaalt

Täna kuulutati välja selle aasta Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja Eesti vooru võitja, kelleks on Aivar Pikkmets Mätiku talust Pärnumaalt.

Mätiku talu, mis ühtlasi esindab Eestit rahvusvahelisel Läänemere-sõbralike talunike konkursil, pälvis tunnustuse keskkonnasõbraliku mõtteviisi tervikliku ja läbimõeldud jälgimise eest mahepiima tootmisel.

Keskkonnasõbralikud talud nagu Mätiku aitavad vähendada liigsete toitainete voolu Läänemerre ning toetavad seeläbi meie kodumere kehva olukorra paranemist. “Kuna põllumajandus mõjutab veekogude olukorda väga palju, peame oluliseks tunnustada põllumajandustootjaid, kes suhtuvad keskkonda arvestavalt ja hoolivalt,” selgitas žürii liige ning Eestimaa Looduse Fondi loodussõbraliku põllumajanduse ekspert Aleksei Lotman. Loe edasi: Eesti Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja konkursi võitis Mätiku talu Pärnumaalt

Metsloom tunneb ennast kõige paremini metsas

Loomapoegade loodusest loata eemaldamine ja koju toomine ei ole lubatud. Viimati pälvis keskkonnaameti tähelepanu juhtum, kus inimene tõi koju vastsündinud põdravasika ning loodab riigilt saada tuge looma üleskasvatamiseks.

Kui inimene korjab tee äärest üles metsloomapoja ning viib koju, arvates et teeb sellega loomale heateo, siis eksib ta rängalt. Tänu inimese sekkumisele on võetud sellelt vasikalt normaalse elu võimalus.

Põdravasika tehistingimustes üleskasvatamine ei ole mõistlik, kuna tehiskeskkonnas kasvanud loom võib muutuda eluohtlikuks inimesele ning loodusesse tagasi lastes ei pruugi ta looduses enam liigiomaselt käituda.

Looduses looma- ja linnupoegi kohates või linnupesa leides on kõige mõistlikum neist kohe kiiresti eemalduda, sest nii anname nende vanematele võimaluse poegade juurde tagasi pöörduda. Enamasti on abituna näiva looma või linnu vanemad ajutiselt eemale peletatud ning nad naasevad oma poegade juurde kohe, kui oht inimeste näol on möödunud.

Annika Remmel

Tee lõket nii, et see tervist ei rikuks!

Nii aeda koristades kui matkates, tuleb olla tähelepanelik, et lõkkesse ei satuks midagi muud peale immutamata ja värvimata puidu ja paberi. Sobimatu lõkkematerjal paiskab põlemisel õhku hulgaliselt ohtlikke aineid, mis rikuvad nii inimeste tervist kui ka keskkonda. Loe prügi lõkkes põletamise ohtudest ja alternatiividest lähemalt KIKi toel valminud veebilehelt www.lõke.ee.

Vaata Vanamehe klippi:

Keskkonnainspektsioon puutub jäätmete põletamise probleemiga üsna sageli kokku. Inimeste seas levib iganenud arusaam, et jäätmeid võib põletada. Ilmselt aastakümneid tagasi võiski, sest jäätmed olid siis hoopis teistsugused. Veel mõnikümmend aastat tagasi pakiti näiteks vorst paberisse, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Plastpakendeid on meie igapäevases prügis ohtralt. Loe edasi: Tee lõket nii, et see tervist ei rikuks!

Puhta vee teemapargis saab vaatlustarus jälgida mesilaspere elutegevust

Puhta Vee Teemapargi õppe- ja keskusehoone.

Puhta vee teemapargis paigaldati mesilastarud, millest üks on vaatlustaru. Vaatlustaru on ehitatud spetsiaalselt klaasist seintega, mis on kaetud luukidega. Läbi klaasi saab jälgida mesilaspere elutegevust.
Puhta vee teemapargi 26 loodushariduslikku õppeprogrammi on sobilikud koolieelikutest täiskasvanuteni. Külaskäik putukate maailma ja meemeistri juurde on üks programm, mille tõmbenumbriks ongi vaatlustaru.

Vaatlustaru jälgimist elavdab mesilaspere sumin tarus, mille käigus maitstakse mett ja uuritakse mesiniku töövahendeid, mesilaspere hooldamise vahendeid, mesilasemade kasvatuse vahendid ja mesindussaadusi.

Programmi käigus külastatakse ka putukate hotelli, mis paikneb üle 120 aasta vanuse kase tüves, millel torm on ladva murdnud.
Putukad poevad sügavale puutüve sisse, munevad sinna ning seetõttu on aegajalt näha vastseid putukaid esmakordselt oma „pesast” välja ronimas. See on eriti kena vaatepilt kevadeti. Talvel leiavad selles hotellis paljud endale tänuväärse talvekorteri, ka linnud külastavad meeleldi seda paika.
Pärast ringkäiku saavad osalejad lahendada eakohaseid ülesandeid.

Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.

Priit Adler
MTÜ Ökokratt

Lõkkes põletamiseks sobib ainult puhas puit ja paber

Teavituskampaania juhib tähelepanu ohutule lõkketegemisele.

Prügist, mida põletame lõkkes, tekivad ohtlikud ained, mida hingavad sisse inimesed ja loomad.

Esmaspäeval alanud kampaania „Säästad või saastad?“ juhib elanike tähelepanu lõkketegemise seostele tervisega. Lõkkes põletamiseks sobib ainult puhas puit ja paber. Kõige muu põletamisel paiskuvad õhku ohtlikud ained, mis kahjustavad inimeste ja keskkonna tervist.

Keskkonnaportaal Bioneer koostöös Keskkonnaministeeriumiga alustas KIKi toel teavituskampaaniat, et pöörata elanike tähelepanu ohutule lõkketegemisele. Kampaania kodulehelt www.lõke.ee leiab rohkelt infot prügi põletamise ohtlikkusest ning loodussõbralikust jäätmekäitlusest.

Igasugune tarbimine toob kaasa ka jäätmete tekkimise. Olmejäätmete liigiti kogumiseks on Eestis paigaldatud hulgaliselt jäätmekonteinereid ning enamus jäätmetest saab ära anda tasuta. Paraku näitavad Keskkonnainspetsiooni kontrollkäigud, et osa jäätmeid põletatakse ära kodustes majapidamistes, mis seab ohtu inimeste tervise ja saastab loodust. Iga inimene, kes süütab prügilõkke, ohustab sellega ümberkaudseid elanikke ja keskkonda.

Parim viis tekkivate jäätmetega toimetulemiseks on need liigiti sortida ja panna viia vastavasse konteinerisse või kogumispunkti.

Pärijad Tartumaal prügi põletamas. Annika Osja fotod

Põlemisest tekkivad ühendid tõusevad õhku ning langevad taas maapinnale. Seda hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui loomad. Mürgiga saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud taimed. Seega koduaias prügi põletades katame ohtlike ainetega ka maasikad ning õunad, mida me kõik otse aiast korjatuna süüa armastame.

Projekti läbiviija on MTÜ Ökomeedia, kes on tuntud keskkonnaportaali www.Bioneer.ee eestvedajana. Keskkonnaministeerium koos allasutustega on projekti koostööpartner. Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Katrin Jõgisaar