Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2017
E T K N R L P
« märts    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Seljametsa muuseum külastas Sindi muuseumit

„Kevad toob alati kaasa meeleolu tõusu ja suurendab tegutsemistahet,“ ütles muuseumipedagoogina jätkav Seljametsa muuseumi eksjuhataja Laine Järvemäe, kes külastas kevade hakul koos uue juhataja Annika Põltsamiga Sindi linna muuseumit.

Seljametsa muuseumi juhataja Annika Põltsam (vasakul) ja Laine Järvemäe Sindi muuseumis Foto Urmas Saard

Seljametsa muuseumi juhataja Annika Põltsam (vasakul) ja Laine Järvemäe Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

1. märtsist Seljametsa muuseumi juhatajana tööd alustanud Annika Põltsam soovis tutvuda naabrite ja nende tegemistega. Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend tegi ringkäigu väikese maja tubades ja andis selgitusi museaalide kohta. Laine Järvemäe arvates oli uut ja huvitavat palju. Järvemäe nägemuses oli näitus „Sinine tikand vanaema riidekapist“ väga nostalgiline, sest neis esemeis leidus tema jaoks palju tuttavat lapsepõlvekodust. Põltsam elab Vaskrääma külas, kus peab juba viiendat aastat avatud käsitöökambrit. Sellepärast on tema eriline huvi igasugune käsitöö. Mõlemat külalist üllatas Jakob Suti suur maal Sindi kirikust. Jutuks tuli ka sama kiriku edasine saatus.

Kohvilauas tunti mõlemapoolselt huvi naabrite lähemate ja kaugemate plaanide vastu. „Paari tunni vältel vahetasime infot kummagi mäluasutuse hetkeseisust ja lähituleviku tegemistest. Võrdlesime asutuste eelarveid, pidasime aru lahtiolekuaegade, külastatavuse, soojamajanduse, personali koosseisude jpm üle. Räägiti ka muret tekitavatest probleemidest. Seljametsa muuseumis on ruumi rohkem, Sindis tuleb jätkuvalt seista silmitsi ruumipuudusega ja sellele lahenduse leidmisega. Juttu oleks jätkunud kauemakski,“ vahendas kohtumise muljeid Vellend.

Jätka lugemist »

Sindi lasteaias kestis sõbrapäeva trall veel tänagi

Enne päris suurt trallimist õppisid lapsed riigi vanimas järjepidevalt töötavas lasteaias märgviltimist, vaatasid näidendit ja külastasid Punamütsikese kohvikut.

Sõbrapäeva trall Sindi lasteaias Foto Urmas Saard

Sõbrapäeva trall Sindi lasteaias. Foto: Urmas Saard

Enne Krõllide, Tibude, Nublude ja Päikesejänkude rühmade laskumist keldrikorrusele olid laste õppeharjutusteks kõik ettevalmistused tehtud. Laudadel suured veega täidetud kausid, seebid ja erinevat värvi villad, mis ootasid laste õpihimulisi käsi. Õpetajate juhendamisel anti villale kuju. Seejärel seebitati nõnda, et mõne käed ei paistnudki seebivahust välja. Valmis tööd asetati alustele kuivama, iga töö külge kinnitati sildike lapse nimega.

Edasi mindi esimesel korrusel asuvasse liikumissaali, kus lapsed kohtusid esmalt Punamütsikesega. Veidi hiljem vaadati tillukest nukuteatrit. Laval arutlesid omavahel lehm, lammas, siga seda ja teist, rääkisid mardi-, sõbra- ja vastlapäevast. Lapsed vaatasid, kuulasid ja elasid kõigele sellele põnevusega kaasa. Etenduse lõppedes ilmusid lava tagant välja nukkude teisikud, ainult palju suuremad ja väga inimestele sarnanevad lehm, lammas, siga. Hüpeldes, tantsides ja lauldes pandi päris sõbrapäeva trall käima, kuni avanesid suured peegeluksed ja lapsed paluti Punamütsikese kohvikusse. Lauast tõustes jätkus trall juba päris lae all.

Jätka lugemist »

Piltuudis: Jõuluturg Tallinnas Raekoja platsil

Eelistatult kaubeldakse Raekoja platsil Eesti käsitööde ja toiduainetega. Tavapäraselt ei puudu soojad joogid, suupisted, maiustused, kingitused.

Jõuluturg Tallinnas Raekoja platsil Foto Urmas Saard

Jõuluturg Tallinnas Raekoja platsil. Foto: Urmas Saard

Turg avati Läti iseseisvusepäeval ja kestab kanuti päevani ehk kuni Gregoriuse kalendri seitsmenda päevani. Jõuluturgu peetakse juba 16. korda. Esimese turuga alustati aastal 1991. Kuusk toodi kohale umbes 100 kilomeetri kauguselt Käru vallast juba mardipäeval ja aeti kohe ka Raekoja platsi keskel püsti.

Kärdil oli mõneks tunniks pealinna asja ja otsustas üürikest aega kasutada ka Jõuluturu uudistamiseks. Teda huvitasid eriti just kudumid. Kuigi oli kuulnud laiast valikust Eesti käsitööst, üllatas teda varrastega kootud esemete vähesus. Tegelikult seda peaaegu polnudki. Tänapäeval kootakse valdavalt ikka masinatel. Kuigi ka säärane kodune tegemine mahub mõneti käsitöö alla, peab ta vanade tavade au sees hoidjana päris käsitööks siiski varrastega kootud sokke, kindaid, kampsuneid, salle, mütse.

Jätka lugemist »

Marge Kimmel õpetab neli aastat tagasi õpitud käsitööd

Täiskasvanu õppija nädala osana toimus täna õhtul Sindi seltsimajas käsitöökaartide ja külmikumagnetite valmistamise töötuba.

Marge Kimmel (paremal) juhendab käsitöökaartide valmistamist Foto Urmas Saard

Marge Kimmel (paremal) juhendab käsitöökaartide valmistamist. Foto: Urmas Saard

Läinud nädala reedest kuni ülehomseni kestva täiskasvanu õppija nädala (TÕN) tegemistega liitus ka Sindi seltsimaja, et harjutada lihtsat käelist tegevust. Marge Kimmeli juhendamisel osales 11 naist. XIX TÕNi juhtmõte „Õige aeg on õppida“ sobib hästi ka käsitöö erinevate võimaluste vastu huvi tundvate inimeste innustamisel. Kaartide meisterdamisel kasutati erinevaid tehnikaid: mustrilisi pabereid, templeid, paelu, kivikesi, pärleid, nööpe.

Kimmel jagas neid käsitöö võtteid ja kogemusi, mida oli ise omandanud neli aastat tagasi umbes samasugusel TÕNi õppepäeval. Igapäevaselt töötab ta politseis uurijana, aga käsitöökaartide valmistamine ja oma oskuste edasi andmine kõigile huvilistele on Kimmeli jaoks meeldiv ajaviide, millest jätkub rõõmu nii endale kui paljudele teistelegi.

Lisaks kääridele ja liimile kasutati abivahendina spetsiaalset mehaanilist tööriista, mis lõikab ja pressib reljeefseid mustreid. Seadeldist nimetatakse võõrkeelselt: embossing. Kimmeli sõnul on see masin alati kõige suuremat huvi äratanud. Pealtnäha lihtne ja mõõtmetelt väike abivahend on mitmete tööoperatsioonide jaoks täiesti asendamatu. Siiski on see üksnes abivahend. Kogu loomingulise töö pidi iga kaardimeistriks õppija ikkagi ise ära tegema.

Jätka lugemist »

Käsitöö aitab säilitada tööharjumust

Täna keskpäeval avati Sindi muuseumis ära viskamisele määratud materjalidest valmistatud uuskasutusega esemete näitus “Vanast kraamist uus“, mille esitleja on Sindi tööharjutus klubi.

Näitus Vanast kraamist uus Sindi muuseumis Foto Urmas Saard

Näitus “Vanast kraamist uus” Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Sindi Sotsiaaltöökeskuse majas tegutsev Sindi tööharjutus klubi on tegutsenud tosina inimese osavõtul ja MTÜ Eneseabi keskuse tegevusjuhendaja Iivi Kallaste juhendamisel alates augusti keskpaigast. Valdavalt elavad käsitöö huvilised Sindis, mõned linna lähiümbruses.

Kunstiteraapia eriala magistriõppes teadmisi omandav Kallaste ütles, et tööharjutuse klubi viis ta läbi esmakordselt. „Varem olen küll inimestega töötanud, aga mitte päris sellisel moel. Sellepärast oli kahe kuuga ära tehtud töö väga huvitav väljakutse.“ Valdavalt polnud need inimesed varem käsitööd üldse teinud, mõned viimati kooli tööõpetuse tunnis. Paljudel olevat olnud kooli ajast ebameeldivaid mälestusi käsitöö tegemisel. Tunnetati sunnitud tegevust ja õpetajad ei olnud võibolla piisavalt rahul tehtud tulemusega, asuti eelarvamuse kammitsas, et mis nüüd mina ja kas ma ikka tahan.

Jätka lugemist »

Laupäeval tuleb esimene Pühajõe käsitöölaat

Võrumaal, Varese külalistemaja hoovis toimub 13. augustil esimene Pühajõe käsitöölaat. Laadal müüvad oma tooteid Lõuna-Eesti käsitöölised ja väiketootjad.

Foto: Reimo Ani

Foto: Reimo Ani

Lõuna-Eestis on ehe käsitöö ja ise nokitsemine olnud alati au sees, seisab pressiteates. Siin piirkonnas on palju osavaid meistreid, kes teevad oma kätega ilusat ja erilist käsitööd või toodavad väikeses koguses erinevaid tooteid, mis sageli poelettidele ei jõua. Pühajõe käsitöölaat on neile võimalus oma tooteid tutvustada.

Pühajõe käsitöölaada idee sündis käsitöömeistritel endal. Juba pikemat aega olid käsitöölised mures, et laadad on sageli liiga suured, mistõttu kaob nende eriline käsitöö muu kauba sisse ära, ja samuti on suuremaid rahvahulki kohalemeelitavate laatade kohatasu väikesele käsitöölisele liiga kõrge. Nii toimubki Pühajõe käsitöölaat Varesel, külalistemaja hoovis. Varesel seetõttu, et samal päeval toimub ka Hauka laat, mis meelitab kohale palju külastajaid üle Eesti. Nüüd ongi võimalus Antslasse laadale sõitjatel külastada tee peal ka Pühajõe käsitöölaata, puhata seal jalga ja nautida maitsvaid toite ning loomulikult soetada endale väärtuslikke käsitöötooteid.

Kauplejate hulgas on palju Lõuna-Eesti käsitöömeistreid ja väiketootjaid. Kui alguses lootsid korraldajad saada kokku kuni 25 kauplejat, siis nüüdseks on registreerunute hulk loodetust enam kui kahekordne. „Korraldajana on mul äärmisel hea meel näha nii palju kauplejaid,“ ütles üks korraldajatest Reimo Ani. „Rõõmustav on ka see, et oleme suutnud hoida laada puhtana odavast välismaisest masstoodangust,“ lisas teine korraldaja Agur Piirisild. Jätka lugemist »

Antslas toimub piirkonna meistreid tutvustav päev

Pühapäeval, 05. juunil kell 13-17 toimub Antsla kesklinna pargis kogupereüritus „Meistrite päev“. Oma tegevusi ja kaupa tulevad tutvustama üle 30 kohaliku meistri alates käsitöömeistritest kuni massaaži-ja tantsumeistriteni. Toimub 7 erinevat töötuba, meistrite vaheline viievõistlus Jaanus Kala eestvedamisel ning suur tehnikaparaad „Kõik, mis liigub“, kus saab näha ja katsuda tehnikat vanast Pobeedast võistlustel osaleva ralliautoni.

Suur tehnikaparaad (foto illustratiivne Pärnust) Antslas Kõik, mis liigub, kus saab näha ja katsuda tehnikat vanast Pobeedast võistlustel osaleva ralliautoni Foto Urmas Saard

Suur tehnikaparaad (foto illustratiivne Pärnust) Antslas “Kõik, mis liigub”, kus saab näha ja katsuda tehnikat vanast Pobeedast võistlustel osaleva ralliautoni. Foto: Urmas Saard

Päeva lõpetab kell 16 algav kontsert „Meistritelt meistritele“ kus astuvad üles Karula kandi muusikud Lauri Õunapuu, Meelika Hainsoo ja Celia Roose.

Päeva jooksul on võimalik registreeruda ekskursioonidele, mis toimuvad 7. juunil Tsooru ja 8. juunil Karula kandi meistrite töökodadesse. Mõlemad ekskursioonid lõpetab just selleks päevaks üles seatud kodukohviku külastus.

Kadri Kõiv, Meistrite päeva idee autor ja üks peakorraldajatest : „Sageli otsitakse elamuste loojaid või tooteid, mida oma külalistele või tähtpäevadeks kinkida. See, kui palju meistreid, kes seda kõike pakkuda suudavad, tegutseb meie kandis, võib tulla paljudele üllatusena. Meistrite päeval saabki tegijatega kontakti ja loodame, et siit saavad alguse paljud vastastikku kasulikud ja rikastavad koostöösuhted.“

Päeva eesmärgiks on, et inimesed väärtustavad oma elukohta ja piirkonnas elavaid inimesi saades teadlikuks siin tegutsevatest oma ala asjatundjatest, nende poolt pakutavatest teenustest ja toodetest. Suureneb kogukondlik identiteet ning tuntakse rõõmu koos tegutsemisest.

Jätka lugemist »

Helle Hanseni keraamika Sindi muuseumis

Alates 1. maist näeb Sindi muuseumis avatud Helle Hanseni keraamikatööde isikunäitust.

Helle Hansen, Lembit Roosimäe ja Heidi Vellend keraamikanäituse avamisel Foto Marko Šorin

Helle Hansen, Lembit Roosimäe ja Heidi Vellend keraamikanäituse avamisel. Foto: Marko Šorin

Helle Hansen on Tallinna pedagoogilise kooli haridusega palju aastaid lasteaia kasvatajana leiba teeninud. Tema teiseks südamelähedaseks kutsumuseks kujunes keraamikaga tegelemine, millega alustas 1982. aastal. Hansen töötas 16 ja pool aastat AS Reideni keraamikas mudeli valmistajana. Keraamika pole olnud tema jaoks mitte üksnes palgatöö, vaid ka vabaaja harrastus. „Kuulusin Pärnu kunstiklubisse aastast 1989. Praegu enam mitte,“ meenutab ta huvitavat ajasisustust, mis täitusid põnevate kunstiliste vormidega.

Kümnete Hanseni tööde väljapanek paljude näituste korraldamise ahelas pole Sindi muuseumis juhuslik paik. Töötades mõnda aega Sindi muuseumis sidus keraamik oma harrastuse nooruses õpitud erialaga – lastega. Ta õpetas neile käelist tegevust materjali voolimisel ning vormimisel. Aga Hanseni juhendamisel tegid lapsed ka päris lihtsaid käsitöö harjutusi.

Jätka lugemist »

Sindi tihastele valmistatakse pesakaste

Margus Ots, Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu esimees ja rasvatihase aasta koordinaator, õpetas Sindi gümnaasiumi vene õppekeelega algklasside õpilastele tihaste pesakastide valmistamist.

Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator, õpetab Sindi gümnaasiumis lindude pesakastide ehitamist Foto Urmas Saard

Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator, õpetab Sindi gümnaasiumis lindude pesakastide ehitamist. Foto: Urmas Saard

Elupõline linnuvaatleja Eedi Lelov õpetab esimest õppeaastat Sindi gümnaasiumis bioloogiat ja on viinud juba korduvalt Sindi noori linnuhuvilisi loodusesse. Õpetaja Jelena Oleštšenko oli väga huvitatud, et Lelov korraldaks ka tema üheteistkümnele õpilasele midagi lindusid tutvustavat. Samal ajal pakkus Margus Ots Pärnumaa õpilastelegi võimalust õppida pesakastide valmistamist, millest Lelov kohe kinni haaras ja rasvatihase aasta koordinaatori Sindi gümnaasiumisse kutsus.

„Rasvatihase aastal pani Keskkonnainvesteeringute Keskus õla alla ja toetas pesakastide ehitamist. Materjaliks kasutatakse ühe Tartumaa puidufirma jääke,“ selgitas Lelov. Pesakasti detailid olid eelnevalt täpsesse mõõtu saetud ja iga komplekt eraldi kilesse pakitud. Esimese pesakasti pani näitlikult kokku Ots. Seejärel jagas komplektid välja ja läkski kõrvulukustavaks kopsimiseks. Tegelikult tuli pesakaste ehitama rohkem kui üksnes 11 vene õppekeelega õpilast. Näis, et haamri hoidmisega tulid kõik hästi toime, sest näpu piha löömise karjatust polnud kordagi kuulda ja kastid said kenasti valmis.

Lelov ütles, et kastid pannakse järgmisel nädalal üles.

Jätka lugemist »

Pitsimuinasjutt Kadrioru lossis

Pitsikuninganna Alla Meos esitles 13. jaanuaril Kadrioru kunstimuuseumis enda koostatud mahukat raamatut Кружевное сказание от “Яблоньки” до свастики” (“Pitsimuinasjutt. Õunapuuraost haakristini”) ja avas ühtlasi väikese valikuga näituse oma rikkalikust pitsivaramust, mis kantud selle ainulaadsuses „Guinessi rekordite raamatusse“.

Lossi hõnguses

Nicole oma vanaema Alla Meosega külalisi vastu võtmas Foto Urmas Saard

Nicole oma vanaema Alla Meosega külalisi vastu võtmas. Foto: Urmas Saard

Kolmekümnendatel aastatel kohaliku vene arhitekti Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitatud uus neostiilne banketisaal peeglite, böömi kristall-lühtrite ja stukk-kaunistustega ongi üks sobilikumaid kohti, kus sajanditevanused pitsid pääsevad parimal tundelisel viisil jutustama kõige erinevamaid lugusid, mida neisse õrnadesse töödesse on mitmesuguste märgiliste sõnumitena talletatud. Peasaali uksel tervitas ja juhatas külalisi edasi Alla Meose pojatütar Nicole. Inimesed liikusid ühe eseme uudistamiselt teise juurde sõnatult või üksnes vaiksel häälel muljeid vahetades. Alla ise võinuks oma tagasihoidlikus olekus ja vaikse häälega kergesti ka hoopis märkamatuks jääda, aga olles pidevalt ümbritsetud tema kutsumuse austajatest, nii see õnneks siiski ei kujunenud. Paljude külaliste hulgas, keda hinnanguliselt 60 ümber, oli muidugi ka Aleksandra Murre, Kadrioru kunstimuuseumi direktor ja kirjastuse Aleksandra juhataja ning “Pitsimuinasjutt. Õunapuuraost haakristini” toimetaja Nelli Abašina-Melts, samuti raamatu väljaandmist abistanud Annely Akkermann jt. Raamatu kirjastamist on toetanud samaväärselt Pärnu linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupp, ühendus Sadko, vandeadvokaat Argo Küünemäe, Nurme & Partner Advokaadibüroo OÜ.

Jätka lugemist »

15. Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite näitus Riigikogus

Nädala algusest tänaseni on väljas juba viieteistkümnes Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite tööde näitus Riigikogu vestibüülis.

Näitusel on väljapanek erinevatest hoidistest, kudumitest, puidust- ja metallist käsitöötoodetest, kaltsuvaipadest, jõululinadest, keraamikast ja paljust muust.

Kõik 101 riigikogu liiget said kingituseks käsitöömeistrite näputööna valminud omanäolised padjad, mille välimus oli inspireeritud lähtuvalt riigikogusaadikust endast. Iga padja meister kujundas padja vastavalt oma tunnetusele selle saajast.

Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite näitus Riigikogus ning riigi valitsusasutuste külastamine iga aasta sügistalvel on saanud toredaks traditsiooniks, mida jätkatakse loodetavasti ka järgnevatel aastatel.

Sindi käsitööringi „Isetehtud jõulukingid“ Sindi muuseumis

Tänasel kadripäeval avati Sindi muuseumi mitmes toas Sindi käsitööringi liikmete näputööde näitus „Isetehtud jõulukingid“, mida näeb kuni 20 detsembrini.

Sirje Ristikivi Foto Urmas Saard

Sirje Ristikivi. Foto: Urmas Saard

Näitusele on oma tööd toonud Sirje Ristikivi, Vaike Vill, Malle Adamsoo, Maie Saarman, Anne Ats, Ene Michelis, Taimi Laus, Marie Pärkma, Loore Silluste, Anne Pusse, Anu Kallaste, Ljubov Arbuzova. Sirje Ristikivi juhendamisel töötab käsitööring alates 1988. aastast. Aga vanust on sellel ringil 57 aastat. Enne seda tegutseti õmblusringis. Sindi muuseumi poolt kinkis juhataja Heidi Vellend käsitööringile foto, millel näeb tolleaegse õmblusringi liikmeid. Hilisemas vestluses selgus, et kingitud foto ei saanud olla tehtud varem kui 1954. Üks külastajatest tundis ära oma õe, kes kolis Sinti 1953. a lõpus.

Kadripäeva tavades on ajapikku toimunud muutusi. Nii näiteks palusid ülemöödunud sajandi kadrid rohkem näputööks vajaminevat, muidugi ka villa. Seega täna avatud näituse ja kadripäeva vahel on otsene sümboolne seos. Väljapanekute valikus näeb palju villaseid kudumeid. Mitte ainult sokid, kindad, mütsid, sallid, sussid. Kootud on isegi nukke. Kudumite kõrval leidub ka heegeldusi, kangastelgedel kootud vaipu ja linast valmistatud käterätte.

Jätka lugemist »

Wiera jõulukoda kutsub külla

Plakat_jõul_lõplik15Esimest korda meie tegevuse jooksul avab Wiera jõulukoda oma uksed ning paiskab laiali imelisi küünlaaroome, kinkekomplekte ning hinnaüllatusi. Kui otsid tegevust jõuludeks või kingitust sussi sisse, siis astu läbi meie imepärasest jõulukojast. http://wiera.ee/index.php/contacts

Merilin Alve
Wiera Natural OÜ

Üleskutse Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistritele

Foto on illustreeriv

Foto on illustreeriv

Head käsitöömeistrid

Alates 2000. aastast on Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrid eksponeerinud ja müünud oma käsitööd jõulukuu esimesel nädalal Riigikogu hoone vestibüülis. Taoline ettevõtmine on kujunenud pikaajaliseks traditsiooniks, millest tänavu täitub väärikas 15 aastat.

Ka sel aastal on Võrumaa Omavalitsuste Liit saanud nõusoleku Riigikogu juhatuselt korraldada käsitöö näitus-müük Riigikogu hoone vestibüülis, sedapuhku 7.-9. detsembril 2015. aastal.

Sellest tulenevalt, kutsume Teid, head käsitöömeistrid, üles loovalt kaasa mõtlema ja oma tooteid esitama. Meie jaoks on oluline, et Teie käsitöö oleks kvaliteetne, omanäoline, innovatiivne, kuid samas ka Võrumaale omane.

Käsitööd saate esitada 29.-30. novembril 2015 Rõuge Ööbikuoru Külastuskeskusesse.

Täpsemat informatsiooni jagavad Teiega:

Lya Veski, tel 5552 3366; e-kiri lyaveski@hot.ee
Ülle Lehtsalu, tel 5635 1010; e-kiri UlleLehtsalu@gmail.com

„Kirju-mirju maailm“ on Sindis avatud Maie Tamme käsitööde näituse pealkiri

Tänasest kuni 25. novembrini soojendavad Sindi muuseumi seinasid Maie Tamme lapitekid, mille kohta Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup ütles, et need pole tekid, vaid kunst.

Maie Tamme Kirju-mirju maailm Foto Urmas Saard

Maie Tamme Kirju-mirju maailm. Foto: Urmas Saard

„Kui mul midagi hästi välja kukub, siis tahan seda ka teistele näidata ja jagada,“ jutustas näituse avamisel Maie Tamme, kellel olevat pensionieas hakanud kummalisel kombel rohkem aega kätte jääma, kuigi jätkab koolis geograafia ja bioloogia õpetamist. „Mõtlesin siis, kuidas aega täita ja avastasin enda sees istuva maalimise kuradi, kes kippus välja tulema,“ naeris Tamme ja temaga koos kõik teisedki head kolleegid töö juurest. Kuidas tal senine maalimine on õnnestunud, saab tutvuda veel terve kolletamiskuu jooksul Sindi Linnaraamatukogus.

„Õmblemine on mul kogu elu olnud. Alates kuuendast klassist olen ma endale alati riideid ise õmblenud. Alguses ema muidugi juhendas. Lastele õmblesin samuti. Tahtsin, et minu lapsed oleksid teistest ilusamini riides,“ rääkis Tamme, kes tahtnud õpetajakski saada eelkõige sellepärast, et õpetajad nõnda ilusasti riides käivad. „Sõjaaegsed õpetajad oskasid vähesest kõike teha ja kaunilt tikkida. Oli üks õpetaja, keda ma jumaldasin, sest tal olid nii ilusad riided. Hiljem mõtlesin, et tegelikult olid tal lihtsad riided, aga väga hästi tehtud, tikitud ja kaunistatud. Ja rullidega soeng meeldis samuti. Kuidas saad sa olla õpetaja ja mitte ilusti riides käija? Ikka tegin ise.“ Aga õmblemine tõi vahel talle isegi leiva lauale.

Jätka lugemist »

Põltsamaal jutustatakse esimese sinimustvalge lipu õmblemise lugu

Põltsamaa Ühisgümnaasiumil on välja kujunenud tore traditsioon Eesti lipu sünnipäeva paiku korraldada koostöös teiste asutustega 5. klasside õpilastele õppepäev „Eesti lipu õmblemise lugu Põltsamaal“. Õpipaikadeks on muuhulgas kaks maja, mis ise seotud Eesti lipu ajalooga – endised Leihbergi pood ja kihelkonnakool.

Emilie Beermann õmbles esimese sinimustvalge lipu Põltsamaa kihelkonnakooli näputööklassis Foto Urmas Saard

Emilie Beermann õmbles esimese sinimustvalge lipu Põltsamaa kihelkonnakooli näputööklassis. Foto: Urmas Saard

Põltsamaa Linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni annab teada, et täna liiguvad Põltsamaal lapsed mööda linna ringi ühest õpitoast teise ja õpivad Eesti lipu lugu. Lipu õppepäeva on lõimitud muusika- ja kunstiõpetus, käsitöö, ajalugu ja kodulugu.

1884. aasta 4. juunil Otepääl õnnistatud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipu õmblemise algatas Karl August Hermanni abikaasa Paula, kaasatud olid ka Miina Härma ja Põltsamaa kihelkonnakooli näputööõpetaja Emilie Beermann. Lipu kangas pärineb Leihbergi poest, kus täna paikneb Põltsamaa Muusikakool. Emilie õmbles lipu Põltsamaa kihelkonnakooli näputööklassis. Emilie koolmeistrist isa Gustav Beermanni puutöökojas valmistati lipuvarras. Lipu aitas toimetada Tartusse ja Otepääle Emilie 19-aastane vend, EÜSi liige Christoph Beermann, kes oli ka lipuhoidjaks lipu õnnistamise ajal.

Mitmed Beermanni õpilased nagu Michael Jürman, Jaan Bergmann, Karl August Hermann ja sama kooli õpetaja Aleksander Mohrfeldt asusid õppima Tartu ülikooli ja kuulusid sellesse tuumikusse, mis hakkas looma ülikoolis õppivate eestlaste ühendust. Seetõttu on Beermanni-aegset Põltsamaa kihelkonnakooli nimetatud ka EÜS-i hälliks. Ajapikku kujunes Eesti soost üliõpilaste seltsi lipu sinimustvalgele juurde tugev rahvuslik tähendus ning 1918. aastal tunnistati see Eesti riigilipuks.

Urmas Saard

Sindi ANK avab 1. juunil näituse „Valge ja must Karoliina“

Lastekaitsepäeval avataval näitusel näeb arvutigraafikat, keraamikat ja vilditud töid, mis on valminud Sindi Avatud Noortekeskuse huvialaringides. Sarnane kolmiknäitus ei ole noortekeskuses esmakordne.

Spetsiaalselt lipu päevaks valminud Sindi ANK logo

Spetsiaalselt lipu päevaks valminud Sindi ANK logo

Sindi ANK-i juhataja Helle Vent ütles, et neil töötavad juba palju aastaid samad juhendajad, kelle erialased oskused loovad suurepärased eeldused laste huvialaseks tegevuseks. Ühtlasi moodustavad juhendajad ka omavahelises koostöös väga hea meeskonna, kellega saab pidevalt midagi uut ja lastele huvipakkuvat ette võtta.

Viljar Viik alustas Sindi noortega matkaringis, mille üheks oluliseks osaks on siiani ronimisharjutuste korraldamine. Sindis on selleks otstarbeks olemas spetsiaalne ronimistorn. Hiljem, kui õnnestus projektitaotlusega noortekeskusele savipõletamise ahi muretseda, asus Viik noorte õpisellidega keraamikat vormima. Aastatega on palju juurde õppinud nii juhendaja kui ka tõsised asjaarmastajad. Vent tänab seejuures Ene Tapferit, kes on keraamikat hästi tundva inimesena palju kordi nõu ja käteosavusega appi tulnud.

Jätka lugemist »

Pupimeistri Värtoni Aino käe ei püsü paigal

Pupimeistri Värtoni Aino. Kuulmetsa Heli pilt, Uma Leht

Pupimeistri Värtoni Aino. Kuulmetsa Heli pilt, Uma Leht

«Kolm aastat tagasi es mõista ma heegeldägi, a sis sai üte mänguasju tegemise raamadu ja tahtsõ säält õkva midägi tetä. Pidi sis heegeldämise raamadu kah ostma ja tuu tüü selges opma,» kõnõlõs Vahtsõst-Antslast peri Värtoni Aino (69) ja nakkas kastist puppõ vällä nõstma.

Ku ma küsü, et pall’u täl näid om, hõikas Aino: «Kas ma tuud tiiä, loe esi üle!» Suurõmba ja väikumba, egäsugumadsõ eläjä ja pupi saava sohva pääle lakja säetüs: umbõs 100 tükkü.

«Tõnõ niipall’u om mul jo lakja jaetu ja är müüdü, päämidselt Nõiariigin,» seletäs Aino edesi. Aino poig Aivo om Nõiariigi perremiis. «Kae, naid hiiri olõ ma uma 30 tükkü tennü, naid ostõtas häste,» hoit Aino ütte väikeist hiirekeist peo pääl. «Ja jõulõaigu läts’ kah hulga asju minemä. Anti, mu tõnõ poig, kül ütles, et ma anna odavalõ är, a mul om pääasi, et langaraha tagasi saa.

Puppõ jaos ma harutõdut langa ei pruugi, osta õks vahtsõ. Ja sisse topi patju sissu, mul om naid vannu patju kotun küländ. Nuu as’a, mis är läävä – ma tii õkva vahtsõ asõmõlõ. Ma taha, et mul olõs egäst ütest üts asi ka hindäl olõman.»

«Är tuud panku, tuu om mul üts edimäidsi puppõ ja ei olõ illus!» haard Aino mul üte jõuluvana käest ja käkk kasti tagasi. «Edimäne mänguasi, mis ma tei, oll’ pingviin, ja säält nakas’ki minemä. Pääasi et seletüs, skeema vai asi esi iin om, sis ma või kõkkõ perrä tetä. Esi uma pääga ma vällä ei viisi mõtõlda,» seletäs provva. Jätka lugemist »

Tänasest on taas avatud õpilaste virtuaalne käsitöönäitus

Virtuaalnaitus_A4_v2Alates tänasest, 5. maist saab aadressil www.virtuaalnaitus.ee näha virtuaalset õpilastööde näitust, mis sel aastal kannab pealkirja “Sõbralt sõbrale”. Juba neljandat korda Eesti Tööõpetajate Seltsi eestvedamisel toimuva virtuaalnäituse eesmärgiks on kokku koguda ning internetikeskkonnas näitusena üles seada pildid esemetest, mida õpilased töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning käsitöötundides teinud on.

Eesti Tööõpetajate Seltsi juhatuse esimehe Jürgo Nooni sõnul saatsid virtuaalnäitusele oma õpilaste töid üle saja kooli kogu Eestist. “Nagu juba tavaks on saanud olid lisaks töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning käsitööõpetajatele kaasatud ka algklassid,” lisas Nooni.

“Eelnevatel aastatel saadud positiivne tagasiside näitab, et tegemist on vajaliku ettevõtmisega, mille kaudu saavad noored käsitööhuvilised oma tundides tehtud paremaid töid ka teistega jagada,“ märkis Nooni. „Mullu külastas virtuaalnäitust esimese kahe nädala jooksul ligi 3000 inimest ja klikke tehti saidil selle aja jooksul üle 2,6 miljoni,” lisas ta.

Eesti Tööõpetajate Seltsi, Eesti Käsitööõpetajate Seltsi „Aita”, Eesti Klassiõpetajate Liidu ja Tallinna Ülikooli tööõpetuse osakonna liikmetest koosnev žürii valib virtuaalnäitusele saadetud tööde seast välja ka oma lemmikud, mille autorid saavad kingiks meene. Virtuaalnäitus “Sõbralt sõbrale” jääb veebikeskonnas avatuks kuni 2015. aasta lõpuni. Õpilaste virtuaalse käsitöönäituse korraldamist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: Eesti Tööõpetajate Selts

Pealinnas eksponeeritud näitused jõuavad Võrru

4. märtsil kell 16 avavad naha- ja tekstiilikunstnikud oma näitused Vana-Võromaa Kultuurikojas.

“Nahaalused lood” on Marje Taska ja Reet Varblase koostööprojekt nahakunstnike liidu, kunstiakadeemia nahakunsti osakonna, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli üliõpilaste ja Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilastega. Näitusega “Nahaalused lood” teadvustatakse Eesti paljurahvuselisust ja kultuurilist mitmekesisust.

Tallinna Kunstihoones toimus veebruaris  Eesti tekstiilikunsti esindusnäitus “SADA. Eesti tekstiilikunst 1915-2015″, mis pakkus  näitusekülastajale sissevaate saja aasta jooksul loodud tekstiilikunsti. Vana-Võromaa Kultuurikojas saab näha viimaste aastakümnete loomingut. Tänapäevane tekstiililooming mõjub oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Kultuurikojas on väljas mitukümmend vaipa, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.

Näitused jäävad avatuks 12. aprillini. Kultuurikoda on avatud: K-P 11-18.
Jana Huul

Haanjamaa käsitööhuvilised tutvuvad makrameega

Head käsitööhuvilised!

Järgmine käsitöökohtumine toimub juba sel pühapäeval, 1. veebruaril kell 13 Plaani Lodge’is. Sel korral tutvume makrameega. Huvilistel palun kaasa võtta (linast) nööri või tugevat lõnga (jämedus valige vastavalt soovile, peenema nööriga saab väiksemaid ja peenemaid asju, nt prossi teha).

Kohtumiseni Plaanil!
Kärt Salumets
5399 8609

Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite näitus oli taaskord Riigikogus

Võrumaa omavalitsuste delegatsioon Riigikogus.

Võrumaa omavalitsuste delegatsioon Riigikogus.

1 – 3. detsembril toimus XIV Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite tööde näitus Riigikogus. Näitusel eksponeeriti erinevaid kudumeid, puidust-ja metallist käsitöötooteid, kaltsuvaipu, jõululinasid, keraamikat ja palju muud. Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite näituse avas Riigikogu esimees Eiki Nestor. Tervitussõnad lausus ka Võrumaa Omavalitsuste Liidu esimees Mailis Koger. Avaüritusel osalesid Riigikogu liikmed ning Võrumaa omavalitsusjuhtide ja ametnike delegatsioon. Näituse avamisele järgnes Võrumaal valmistatud suupistete degusteerimine.

Mailis Koger

Haani naised korraldavad pühapäeval Talvõtarõ

Pühapäeval, 7. detsembril kell 11 avab Haanja rahvamaja juba neljandat korda uksed neile, kes soovivad veeta üheskoos ühe toreda perepäeva. Talvõtarõ on kohalike inimeste algatatud töötubade, kohaliku keele, söögi ja muusika päev, mille eestvedajateks on Haani naised. Et igaüks leiaks endale sobiva ettevõtmise, anname väikese ülevaate sellest, mida huvitavat talvõtarõ sel aastal pakub.

Kotitarõs saab igaüks valmistada endale sobivas mõõdus kingikotte, kasutades selleks vanu plakateid ja ajakirju. Väiksemad osalejad saavad juba valmis kingikottidele kaunistusi joonistada.

Piparkoogitarõs leidub tegevust nii kõige pisematele kui ka täiskasvanutele. Valmistame, kaunistame ja küpsetame endale meelepärased piparkoogid. Piparkoogid saab kaasa.

Jutussõtarõs saab iga soovija osa kahest võrukeelsest talvemuinasjutust. Lauateatri lood kõnelevad lahkusest ja hoolimisest ning jagavad valgust aasta pimedamasse aega.

Kudamisetarõs õpitakse käte peal kudumist, s.t et varraste asemel kasutatakse käsivarsi. Lihtsam on neil, kes on enne varrastel kudunud. Kududa saab võrku (näiteks aluseks seinakaunistusele jõuludeks) ja praegu väga moodsaid ringsalle jne. Kellel on kindel huvi proovida, palume kaasa võtta jämedat lõnga (mida jämedam, seda parem, võib olla ka efektlõng) või lõigatud riideribasid (nagu kaltsuvaibale, aga hea oleks, kui ribad oleksid lõngaks ühendatud).

Savitarõs saab voolida endale meelepärase eseme või niisama savi mudida, sest teadupärast on savil rahustav ja teraapiline toime.

Supitarõs valmistatakse üheskoos kohalikust toorainest maitsev kõhutäis, mida hiljem saab väikse tasu eest lõunaks osta. Jätka lugemist »

Setomaal saab seentega värvida

värviseenedObinitsa Seto Muuseumitarõ Selts korraldab 14. septembril Setomaal seentega värvimise õpitoa. Juhendajaks on seto käsitöömeister Sirje Ots, õpituba toimub Rokina külaplatsil algusega kell 12.

värvitud lõngad“Sügisel saab lisaks söögiseente korjata ka värviseeni. Seentega värvides on värvimistehnika sarnane taimedega värvimisele, ent on võimalik saada veelgi omapärasemaid toone. Seekord keskendume valdavalt punastele toonidele”, kirjeldas õpitoa olemust korraldaja Kati Liiv.

Seentega värvimise õpituba on osa projektist “Traditsiooniliste töövõtete õpitoad”, mille käigus tutvustakse erinevaid traditsioonilisi töövõtteid, sidudes neid tänapäevaste võimaluste ja vajadustega. Õpitoas osalemine on eelregistreerimisega.

Projekti toetavad Meremäe vallavalitsus ja Kultuurkapital.

Registreerimine ja lisainfo:
Kati Liiv, projektijuht
Obinitsa Muuseum
Tel: 5397 1833
E-post: muuseum@meremae.ee

Haanjamaa nobenäpud tulevad taas kokku

kasitoo