Laupäeval, 14. septembril 2013 algusega kell 11:00 toimub Mooste rahvamuusikakoolis kohtumine päkarauakandle mängijatega.
Külalisteks on Johannes Arike Järvseljalt ja Eo-Rinaldo Männiste Põlvast. Lisaks kohalikele vanameistritele on oma kogemustest rääkimas ja pillimängu esitlemas külalised-meistrid Tallinnast -Toivo Luhats, Andres Abro, Margus Veenre, Jaagup Kippar ja Tarmo Kivisilla, kes esindavad Räpina pillimeistri Elmar Luhatsi kanneldega seotud kandlepärimust. Loe edasi: Moostes saab kohtuda päkarauakandle mängijatega
Et väiko kannõl om kõgõ parõmb pill, midä mängi latsiga laulmisõ man vai hällütämises, tuud vällä märknüid immi ja latsiaiaoppajit tulõ kõgõ mano. Sügüsest valla lännü Võro luuvuskooli kandlõoppusõ 20 kotust sai kõrraga täüs.
Udrase Milja õpetab väikekannelt värvide järgi mängima Foto: Mirjam Nutov
Ni istsõvagi ütel kolmapäävä päältlõunal latsiaidu oppaja ja muido huvilidsõ puulkaarih Võro luuvuskooli latsi mängmistarõh ja mängsevä kannõld, oppust vidi Udrasõ Milja.
Hariligult lätt pillimängmises vaia väega hääd kuulmist ja pall’o keeroliidsi tiidmiisi. A kandlõ mängmises olõ-i vaia muud ku õnnõ pilli. Vähembält nii ütel’ Udrasõ Milja.
Väiko kannõl oll’ timä jutu perrä umbõs sada aastakka vällä koolnu „Selle oll’, et Euruupast tulnu muusiga oll’ keerulidsõmb ja naati tegemä kandlit, kon oll’ kõrrast rohkõmb kiili pääl,” selet’ Udrasõ Milja. A perämidsil aastil om väiko kandlõ mängmise huviliidsi kõgõ mano tulnu. Kannõld opatas muusigakoolõn, kõrraldõdas nii kandlõmängo ku esi kandlõtegemise laagrit.
Võro luuvuskooli oppus om kats kõrda kuun. Üts opja, parhilla latsõga kotoh ollõv Eliste Annika ütel’, õt kandlõga and kõik latsilaulu är mängi ja päält tuu om kannõl ka väega rahustaja pill. Tuud om tä kotoh latsi pääl perrä pruuvnu.
Kuldrõ latsiaia oppaja Kapi Linda om opnu klavõri- ja akordionimängu, a huvi kandlõmängu vasta om täl kõgõ olnu. Tä ütel’, õt kandlõga om latsi laulmisõlõ parõmb üteh mängi:latsõ laulva jo väiku helüga.
Villändih pillimängmist opnu Udrasõ Milja om vällä märknü uma kõrra, kuis kandlõmängu värve abiga opada. Nii hõigaski tä helkäjide silmiga „Sinine-sinine-sinine-sinine-kõllanõ-sinine!”, esi mängse samal aol kannõld ni näüdäs’ jalguga esi värmi topsikõisi pääle. Taa värmiria sisse oll’ käkit „Kaara-Jaani” viis. Ku mõtõlda, õt tuu, midä ma kaemah käve, oll’ tõõnõ kokkosaaminõ, olli kokkokõla ja üttemängmine hää. «Tubli kamp om külh!» kitt’ ka Udrasõ Milja. Päält timä oppas kandlõmängu ka Kambergi Kersti.
