Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2019
E T K N R L P
« juuli    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Kampaania “Kiida teenindajat” kutsub osalema

90Märts on juba 13. aastat hea teeninduse kuu ning seepärast kutsutakse kõiki organisatsioone, kes peavad oluliseks suurepärast teenindust, taaskord osalema kampaanias “Kiida teenindajat!”, mis toimub 2016. aasta märtsikuus.

Üleriiklik kampaania kutsub üles märkama ning kiitma häid teenindajaid, teenindust ja teenuseid ning tõstab esile teeninduskohti, mis klientidelt enim kiita saavad. Nendele teeninduskohtadele, mis saavad klientidelt märtsikuu jooksul vähemalt 30 kiitust, väljastatakse aprillis tunnistus ja uksekleebis “Kliendid kiidavad 2016″, mis kehtib terve järgneva aasta.

Kõik organisatsioonid on kutsutud osalema kampaanias “Kiida teenindajat!”, milles saab paigutada teeninduskohtadesse kampaania materjale (plakatid, kiidu-postkastid, kalendrid, rinnamärgid jne) ja veebilehele “Kiida Teenindajat!” bänneri ning osaleda kasulikel koolitustel ja teenindajad saavad osaleda parim teenindaja konkurssidel.

Kampaaniaga liituda saab kuni 25. jaanuarini 2016 spetsiaalses tellimiskeskkonnas SIIN

Lisainfo: kiida@heateenindus.ee.

Algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Esmaspäeval, 15. septembril alustab Veterinaar- ja Toiduamet sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Läti ja Vene piiriga külgnevatel aladel.

Vaktsineerimine viiakse läbi 20-40 kilomeetri ulatuses Läti piirist, 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Lõuna- ning Kagu -Eestist, seejärel teostatakse vaktsineerimist Ida-Virumaal ning peale Venemaa poolse puhverala vaktsineerimist suundutakse pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast läände kuni Pärnu laheni.

Rebaste ja kährikute suukaudseks  vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Peibutussööda pinnal on hoiatuskleebis. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus.

Kui vaktsineerimise ajal leitakse vaktsiinipala, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise toimumise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.

Metsloomade suukaudne vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 25. septembrini.

Täiendavat informatsiooni vaktsineerimise kohta leiab ning vaktsineeritavate maakondade ajagraafikuga saab tutvuda Veterinaar-ja Toiduameti kodulehel  www.vet.agri.ee

Enel Niin

Üleeuroopaline šokotuur jõuab oktoobris Eestisse

3 kuud, 14 riiki, 10 000 km – 1. augustil 2014, alustas Saksamaal Berliinis oma teekonda Make Chocolate Fair! kampaania šokolafka, mis ristirästi läbi Euroopa seigeldes oktoobri lõpus Eestisse jõuab. Šokotuuri eesmärgiks on teavitada teekonnal kohatud inimesi šokolaaditööstuse varjupoolest nagu kakaotalunike madal sissetulek, lapstööjõu kasutamine ja läbipaistmatud tarneahelad.

“Šokotuuriga näitame šokolaaditööstusele, et meie nõudmisi ei saa enam eirata,” selgitab tuuri koordinaator Sven Selbert Saksamaa MTÜ-st INKOTA. “Üle Euroopa on Make Chocolate Fair! kampaaniaga ühinenud juba üle 40 000 inimese, kes ei soovi näha inimõiguste rikkumisi kakaotootmises. Šokotuuriga loome üleeuroopalise liikumise õiglasema šokolaadi heaks. Eurooplased armastavad šokolaadi ja nüüd on käes aeg šokolaaditööstuse tegudeks ja õiglaseks šokolaadiks,” kinnitab Selbert.

Koostöös kohalike partneritega tutvustatakse šokotuuri vältel avalikel üritustel kakao teekonda puu otsast šokolaaditahvlisse, kirjeldades ka inimõiguste rikkumisi kakaod tootvates riikides. Enamus kakaotalunikke teenib alla 1€/päevas: vaesus, nälg ja orjatöö (sh lapstööjõu) kasutamine on osa nende argipäevast. Šokolaaditööstuse müüginumbrid on aga hinnanguliselt 100 miljardit US dollarit aastas. Viimase kolmekümne aastaga on inflatsiooni arvestades kakaoubade müügihind langenud poole võrra, kui šokolaaditööstuse kasumid on tõusuteel. Lisaks sotsiaalsetele küsimustele mõjutab madal sissetulek oluliselt ka kakaoistanduste jätkusuutlikkust, mis pideva halvenemise jätkudes tähendab tooraine vähenemist ja sellega seotult märkimisväärset šokolaadi hinna tõusu. Seega on kakaotalunikele elamisväärse sissetuleku tagamine nii šokolaadifirmade kui tarbijate huvi.

Baltikumis seikleb šokolafka koos põnevate sündmustega 14.-23.10.2014. Tartusse jõuab šokotuur 20. oktoobril ja Tallinnasse 23. oktoobril, mil leiab aset ka järjekordne õiglase kaubanduse nädal. Kogu tuuri tegevustega saab end kursis hoida kodulehe kaudu, kuhu koguneb jooksvalt infot nii toimunud kui tulevate sündmuste kohta.

Make Chocolate Fair! kampaania eesmärgiks on üle Euroopa koguda 2015. aasta juuniks 100 000 allkirja, mis antakse üle šokolaaditootjate iga-aastasel peaassambleel. Petitsioon nõuab tootjatelt kakaokasvatajatele õiglase tasu maksmist, inimõiguste kaitsmist (sh lapstööjõu kasutamise vastu võitlemist), jätkusuutliku kakaotootmise edendamist ning sõltumatu sertifitseerimis- ja järelevalvesüsteemiga ühinemist.

Kampaaniat veab Eestis MTÜ Mondo, kes edendab õiglast kaubandust Eestis. Kampaaniat rahastab Euroopa Liit.

„Julged hoolida?“ portaalis on sel kuul teemaks „Hoolivalt keskkonnast!“

Koostöös heade ja asjatundlike partneritega oleme augustikuuks „Julged hoolida?“ portaali koondanud laia valiku teemasid, mis ühest või teisest küljest avavad meie elukeskkonnaga seotud probleemkohti.

Vaatleme keskkonna teemat laiemalt kui vaid looduskeskkonda  – mõtleme sellest kui üldisest füüsilisest, sotsiaalsest ja kultuurilisest ümbritsevast, mis kõik meid igapäevaselt mõjutab.

Keskkonna teemal kirjutavad augustikuus www.julgedhoolida.ee portaalis Keskkonnaameti, Mürgistusteabekeskuse, Keskkonnaministeeriumi, MTÜ Eesti Pakendiringluse, Minulaps.ee, Eesti Roheline Liikumine MTÜ ja Tööinspektsiooni esindajad ning avaldame loo ka Bioneeri kaasautori sulest.

Ootame lugema:
* Ohtlikud ained meie kodudes ja koduõues
* Kuulmislangus töökeskkonnast – müra tõttu
* Intervjuu: Maarika teeb vabatahtlikku tööd, sest „kuidas teisiti?“
* Keskkonnamärgised – kui hästi me neid teame?
* Elukeskkonna ja toidu mõju tervisele
Mis saab pakendist pärast konteinerisse jõudmist?
* Keskkonnasõbralikud ettevõtted ritta
* Keskkonnasäästlikkuse viis põhimõtet
* Prügi teekond puust, punaseks ja vilkuvate tuledega
* ARVAMUS: Tasuta ja justkui raiskamiseks loodud
* Linnatänavad inimsõbralikuks alandades piirkiirust

„Julged hoolida?“ Facebooki-lehel on üle 25 500 kasutaja. Liikumise „Julged hoolida?“ on G4S Eesti loonud tõstatamaks sotsiaalseid teemasid. Kajastame oma portaalis ja sotsiaalmeedias laia spektrit teemasid, mis kõik üht või teistpidi mõjutavad meie turvalisust ja elukeskkonna terviklikkust. „Julged hoolida?“ on infoportaal, mis koondab asjalikke, huvitavaid ja usaldusväärseid artikleid ja nõuandeid turvalisuse teemadel.

Eesti Terviseedenduse Ühing tunnustas AS G4S Eestit “Julged hoolida?” tegevuste eest Aasta Tervisesõber 2013 tiitliga.

36 000 allkirja õiglasele šokolaadile kogutud

Tänasel rahvusvahelisel lapstööjõu kasutamise vastasel päeval täitub Make Chocolate Fair! kampaanial esimene aasta. Selle ajaga on petitsioonile üle Euroopa kogutud peaaegu 36 000 allkirja, nõudmaks šokolaaditootjatelt õiglase tasu maksmist kakaokasvatajatele.

MCF! kampaania Eesti koordinaatori Tiina-Katrina Kaber’i sõnul on kampaania jooksul saavutatud tulemused märkimisväärsed. “Nelja kampaaniat juhtiva riigi koostöös on petitsioonile tänaseks kogutud peaaegu 36 000 allkirja. Käesoleva aasta kevadest liituvad allkirjade kogumisega veel 12 riiki ning 2015. aasta juuniks planeeritakse koguda juba 100 000,” selgitas Tiina-Katrina.

Eestis on šokolaaditööstus astunud suure sammu läbipaistvama ja jätkusuutlikuma tootmise suunas. AS Kalev ühines maikuus UTZ Certified süsteemiga ning alustas sertifitseeritud tooraine kasutamist. 2016. aastaks plaanivad nad viia kogu tootmise üle ainult sertifitseeritud toorainele.

Kampaania näeb ette ka suuremat teavitussündmust, mille käigus alustab 1. augustil oma teekonda läbi Euroopa suur kampaaniabuss. Sõiduk peatub oma teekonnal kõikides suuremates linnades ning kohalikud kampaanias osalevad organisatsioonid korraldavad seal erinevaid sündmusi. Eestis näeb bussi nii Tartus kui Tallinnas oktoobri lõpus, õiglase kaubanduse nädala raames.

Make Chocolate Fair! kampaania eesmärgiks on üle Euroopa koguda 2015. aasta juuniks 100 000 allkirja, mis antakse üle šokolaaditootjate iga-aastasel peaassambleel. Petitsioon nõuab tootjatelt kakaokasvatajatele õiglase tasu maksmist, inimõiguste kaitsmist (sh. lapstööjõu kasutamise vastu võitlemist), jätkusuutliku kakaotootmise edendamist ning sõltumatu sertifitseerimis- ja järelevalvesüsteemiga ühinemist.

Kampaaniat veab Eestis MTÜ Mondo, kes edendab õiglast kaubandust Eestis. Kampaaniat rahastab Euroopa Liit.

Petitsioonile saab allkirja anda siin: et.makechocolatefair.org

Veeohutuskampaania kutsub üles takistama purjuspäi vette minekut

Sel nädalal algatas Päästeamet suvise veeohutuskampaania „Ära lase purjus sõpra vette“, mis tuletab meile meelde, et mitte ükski reklaam ei suuda purjus inimest vette minemast takistada, aga sõbrad suudavad. Alkoholijoobes ujumise ohte näitav sotsiaalkampaania ütleb, et halvima saab ära hoida juba kaldal.

2013. aastal uppus Eestis kokku 56 inimest. Läbi aastate tõuseb uppumissurmade arv hüppeliselt suvekuudel, tavapäraselt on see kõrgeim juunis või juulis. Sellel perioodil hukkunutest suurema osa moodustavad mehed, kuid võrreldes eelnevate aastatega on pidevalt tõusmas ka naiste osakaal. Enamusel uppumisjuhtumitest on läbiv märksõna jätkuvalt alkohol. Hoolimata sellest, et ollakse teadlikud joobes vette mineku ohtlikkusest, kaob alkoholi mõjul ohutunne ning inimene läheb veekogusse end värskendama, ujuma või oma võimeid proovile panema.
Liina Reinsaar

“Bussi Riot” väisab Põlva, Võru ja Valga maakonda

Euroopa Parlamendi kandidaadi Silver Meikari kampaaniatuur liigub täna Värska poole, teisipäeval jõutakse läbi Põlva- ja Võrumaa Valga maakonda Lüllemäele ning kolmapäeval osaletakse debatil Viljandis. Kõigil kohtumistel ja peatustel jagatakse värsket infot olukorrast Ukrainas, õpetatakse inimesi seisma praktiliste vahenditega jälgimisühiskonna vastu ning ehitatakse üles vabakondade võrgustikku.

Silver Meikari sõnul piisab inimestel vaid “Bussi Riot”‘i ees käsi püsti ajada, et kandidaadi ja tema meeskonnaga kohtuda. “Tahame minna ka sinna, kuhu erakonnad oma massikampaaniaga ei jõua,” ütles Meikar. “Erakondade poliitpropaganda asemel arutame sisuliste teemadel ja korraldame praktilisi töötubasid.”

Sõltumatu kandidaat Meikar teeb kampaaniat koos Piraadipartei juhatuse liikme Märt Põdra ja Tartu Vabakunna aktivisti Gea Kangilaskiga. “Valid Silver Meikari, saad Euroopa Parlamenti ka Märt Põdra ja Gea Kangilaski,” kinnitab Meikar. “Me oleme selgete eesmärkidega meeskond, mis suudab rohkem saavutada kui ükski teine kandidaat kasvõi seetõttu, et me pole kinni vanades stampides, vaid tegutseme 21. sajandi osalusdemokraatia põhimõtetest lähtuvalt.”

“Tavapärase valimisnänni asemel on meil kaasas Estobuntu DVD plaadid, seega kui keegi tuleb kohtumisele oma süle- või lauaarvutiga, saame vananenud ja ebaturvalise XP asemel paigaldada üheskoos arvutisse eestikeelse vabavara,” ütles Märt Põder. “Estobuntu vabatahtlike osalusel loodud kiire, turvaline ja just Eesti kasutajatele mõeldud opsüsteem.”

Värskas, Lüllemäel ja Viljandis toimuvad kohtumised kohalike kogukonnaaktivistidega. Gea Kangilaski sõnul kasutatakse kampaaniat ka selleks, et ehitada üles uue põlvkonna väärtusi kandvate kodanikuliikumiste võrgustik. “Inimesed soovivad muutust, isiklike kontaktide loomine ja kogemuse jagamine aitab seda ellu viia,” ütles Kangilaski. “Eestil on võimalik saada poliitiliselt kõige innovaatilisemaks Euroopa Liidu liikmesriigiks.”

Silver Meikar rahastab oma Euroopa Parlamendi kampaaniat annetuste teel ning kogus kautsjoni maksmiseks vajaliku summa vähem kui 24 tunniga. “Bussi Rioti” siltidega kaunistatud buss on saadud tasuta kasutamiseks kampaania toetajatelt. Meikar sõidab valimiskampaania raames koos oma tulevase Euroopa Parlamendi kontori ja kaasmõtlejatega läbi kõik Eesti maakonnad. Sõit algas 30. aprillil Tartust, kampaaniat on käidud tegemas juba Narvas, Tallinnas, Paides, Kuressaares, Tartus ja paljudes väiksemates kohtades.

Lisainfo “Bussi Riot”‘i ringireisi ja #euromeikar kampaania kohta: https://www.facebook.com/euromeikar

12. mai kohtumine Värskas: https://www.facebook.com/events/647992698600684/?ref_dashboard_filter=upcoming

13. mai kohtumine Lüllemäel: https://www.facebook.com/events/252669508250754/?ref_dashboard_filter=upcoming

14. mai debatt Viljandis:

http://www.europarl.ee/et/uudised-ja-sundmused/uudised/uudised-2014/052014/pr-2014-mai-05.html

Võrus selgusid sissekirjutuskampaania võitjad

Täna loositi Võru linnavalitsuse infosaalis välja läinud aasta detsembris Võrus korraldatud sissekirjutuskampaania “Võrus on mõnus” võitjad. 46 sedeliga loosikausist tõmbas linnapea Anti Allas välja järgmised nimed: Anna, Jaanika, Helbe, Mailiis, Mari, Pirgit, Keidi, Katriine-Maria, Lilli ja Milana. Võitjatega võetatakse ühendust, igaüks neist saab endale Võru linnaga seotud ettevõtte 100-eurose kinkekaardi.
Kuu aega kestnud kampaania eesmärgiks oli kutsuda inimesi end Võru linna kodanikeks registreerima. Kampaania raames raames sai linn juurde 41 uut kodanikku, neile lisandus viis vastsündinut. Enim registreerus inimesi Võru vallast (10), kaugemalt tulijad olid Iirimaalt, Soomest ja Venemaalt. Alanud aasta 1. jaanuari seisuga elab Võrus 13 169 inimest.

Lastefond kogub uuel aastal annetusi puuetega lastele hoiukodu loomiseks

lastefondTänasest käivitub Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi 2014. aasta põhikampaania “Unistuste puhkus”, millega kogutakse raha sügava ja raske puudega lastele mõeldud hoiukodude loomiseks. 

Esimesena hakkab hoiuteenust kõrgendatud hooldusvajadusega sügava ja raske puudega lastele pakkuma SA Tartu Perekodu Käopesa. Teenust hakatakse rahastama Lastefondile laekunud annetustest.

Käopesa lastekodul on olemas aastatepikkused kogemused puuetega laste hooldamisel ning asjatundlikud töötajad, kelle hoolde vanem võib oma lapse julgelt viia. Ühele perele pakutakse tasuta teenust kuni 30 päevaks aastas ning annetuste abil on lootust tänavu natuke puhkust anda sajale perele.

Lisaks hoiuteenusele hakkab fond partnerite abiga tegevust pakkuma ka vanematele, kinkides neile näiteks kino- või teatripileteid. Puudega lapse vanem, kes on juba aastaid olnud oma lapse käsutuses ööpäevaringselt ei oska tihtipeale saadud vaba ajaga midagi peale hakata, neile proovitakse pakkuda siis sobivat meelelahutust. Lisaks olemasolevatele koostööpartneritele on oodatud ka uute partnerite pakkumised, kes sooviksid omalt poolt panuse anda.   Jätka lugemist »

Võru linnavalitsus korraldab sissekirjutuskampaania VÕRUS ON MÕNUS!

Kampaania eesmärgiks on kutsuda inimesi Võru linna kodanikeks registreerima. Kõigi registreerunute vahel loositakse välja kümme 100-eurost kinkekaarti.
Kampaanias ei saa osaleda inimesed, kes 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2013 Võru linna elanike hulgast lahkuvad ja siis uuesti Võru linna registreerivad. Osalevad vaid need kampaania vältel (1.-31. detsembrini 2013) registreerunud, kes on 31. detsembri 2013 seisuga Võru linna kodanikud. Ühiselukohateate esitanud inimeste puhul osaleb iga pereliige kampaanias eraldi.
Kampaania keskendub eelkõige neile inimestele, kes elavad Võru linnas, kuid pole veel linnakodanikud. Inimene, kes elab linnas või vallas ja tarbib sealseid teenused, peaks olema ka selle linna või valla kodanik. Igaüks saab anda oma panuse linna arengule, sest elanike arv mõjutab otseselt linna tulubaasi. Mida suurem on linna tulubaas, seda paremaid teenused suudab linn pakkuda. Lisainfo: Marje Randverilt telefonil 785 0918.

Valgamaa veekogude seiklusmäng kutsub osalema

Valgamaa tuntuim järv Pühajärv. Foto: www.tourism.valgamaa.ee

Valgamaa tuntuim järv Pühajärv. Foto: www.tourism.valgamaa.ee

Osale Valgamaa veekogude Facebooki kampaanias “Valgamaa otsib superpuhkajat – avasta meie aarded”!

Valgamaa on veekogude maakond, kus on enam kui 200 järve ning ennekuulmatu hulk paadiga läbitavaid jõekilomeetreid. Saa osa Valgamaa looduse aaretest: uju, proovi allveesukeldumist, kalasta jõekäänakutes, telgi jõeäärsetes puhkekohtades või võta ette purjereis!

Kampaania osalemiseks tuleb käia võimalikult paljude Valgamaa veekogude ääres, jagada kogemusi ning anda teada oma lemmikust. Lae kampaania lehele üles foto Valgamaa veekogust, mida külastasid, ning märgi veekogu asukoht kaardil. Kui tead selle veekoguga seoses mõnd lahedat lugu või legendi, pane see kirja enda lisatud foto alla. Auhinnad ootavad. Kampaania kestab 12. juulist 12. oktoobrini.

https://www.facebook.com/Valgamaa/app_490504207692330

Kampaania peaauhind on perepuhkus imeilusa mõisamiljööga Sangaste lossis ning lõbus loodusmatk OÜga Loodusturism. Peaauhind antakse välja kõige enam Valgamaa veekogusid külastanule.

Eksklusiivsed eriauhinnad on:

  • Romantiline puhkus kahele Taagepera lossis koos sviidis ööbimise ja õhtusöögiga – auhinna pälvib rahva lemmik ehk kõige enam “meeldib” klikke kogunud foto.
  • GMP Clubhoteli & Pühajärve restorani kolmekäiguline eksklusiivne pimeõhtusöök kahele koos veinidega - auhind loositakse välja kõigi kampaania käigus üles laetud fotode vahel.

Iga nädala alguses loositakse välja ka vähemalt üks Valgamaa meene eelmisel nädalal foto(sid) laadinute seast. Auhinnad antakse välja kampaania lõpus 12. oktoobril. Võitjad tehakse teatavaks kampaania lehel ning võitjate Facebooki seinal.

Maaleht ja Nordea Pank kutsuvad: Teeme Eesti korda!

Maaleht ja Nordea Pank kutsuvad kampaania ”Teeme Eesti korda” raames mõtlema, mida saame oma kodukohas või kogukonnas paremaks muuta.

Ülekutse on suunatud nii eraisikutele kui ka kogukondadele, küla- ja noorteseltsidele ning sõpruskondadele, kelle ühiseks sooviks on midagi koos ära teha, korda saata. Kuna 2013 on pärandi aasta, on ka Maalehe ja Nordea Panga sooviks toetada kodukoha arengut läbi paikkonnaga seotud (kultuuri)projektide. Soovime anda tuge hea idee teokssaamisele, toetada kogukonnatunnet ning koostegemise rõõmu ja kasulikkust.

Parimad ideed ja projektid leiavad ka rahalist toetust. Kokku panevad Maaleht ja Nordea Pank selleks välja 5000 eurot.

Kampaanias osalemiseks oodatakse hiljemalt 5. maiks täidetud ankeeti, mis asub aadressil www.maaleht.ee/eestikorda.

Soola pane kahvliga!

Tervise Arengu Instituut alustas taas soolateemalist teavitust, mis suunab inimesi lugema ning võrdlema toiduainete ja valmistoodete pakenditel olevat soolasisaldust, et seeläbi vähendada rahvastiku soolatarbimist.

Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi sõnul tarbivad inimesed soola palju enam kui nad ise arvavad end tarbivat. Soola märkamatu ületarbimine aga kurnab keha ja võib endaga kaasa tuua kõrgvererõhutõve väljakujunemise või süvenemise ning kasvatades veelgi kurvemate tüsistuste võimalusi.

„Me saame umbes 80% soolast poest ostetud valmistoodetest, ülejäänu lisatakse toidu valmistamisel või roale söögilauas ise juurde. Just seetõttu on eriti oluline jälgida pakenditelt toodete soolasisaldust ning otsustada väiksema soolasisaldusega valikute kasuks,” lausus Pitsi. „Kui inimesed toodetel olevaid märgistusi ei loe või ei saa neist aru, siis on lihtne jätta toiduga tarbitava soola kogus tähele panemata. Nii võib üllatuslikult avastada, et palju soola võib olla ka neis toodetes, mida ei oska esmapilgul arvatagi, näiteks hommikusöögihelvestes.”

Pakenditel olev soolasisaldus võib olla märgitud kas koostisosade loetelus protsendina toote massist, toitainete nimekirjas naatriumina 100 grammi toote kohta või GDA märgistuses protsendina päevasest soovitatavast kogusest. Soolasisaldus ei ole praegu veel märgitud kõikide toitude pakenditele. See on hetkel kohustuslik vaid suurema soolasisaldusega toodete puhul ning juhul, kui pakendil on esitatud mõni toitumisalane väide, nt „vähesoolane” või „lahja” jms. Teistel juhtudel võib naatriumikogust esitada vabatahtlikult.  Jätka lugemist »

Millest hoolivad põlvamaalased?

G4Si algatatud ning maavalitsuste, kohalike omavalitsuste liidu, politsei ja päästeameti koostöös elluviidav sotsiaalampaania „Hoolin oma kodukandist!“ on läbi käinud juba 11 maakonda, detsembris on tõstetud fookusesse Põlvamaa. 

“Kampaania juhindub põhimõttest, et kui tunnustada ja jagada hoolivust, siis suureneb ka ühiskonna turvatunne,“ selgitas liikumise kommunikatsioonijuht Ande Etti.

„Soovime, et inimesed oleksid rohkem kaasatud nii kogukonna- ja turvalisus-probleemide tõstatamisse kui ka lahendamisse,“ lisas ta.

Facebooki-keskkkonnas “Julged hoolida?”, mille jälgijate arv ulatub kommunikatsioonispetsialisti sõnul 14 000-ni, on oodatud kõik huvilised lugema, kommenteerima ning arutlema selle üle, mida tähendab elada Põlvamaal ning kuidas saaks seal olla veel parem. Või mis on nii hästi, et paremaks enam nii lihtsalt ei lähe.

Põlvamaa kuu juhatab sisse maavanem Ulla Preeden, kes on veendunud, et maaelu tegelikke väärtusi mõistavad ja hindavad paremini need, kes on oma kodukandiga tihedalt seotud, kelle juured on sügaval.

Noorsoopolitseinik Tiina Kiik arutleb, miks tingimustes, kui Põlvamaal on noortel mitmekülgne valik, millega tegeleda ja kuhu oma energiat panna, valivad paljud noored midagi andva tegevuse asemel mõttetu ringi hulkumise.

SA Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Kaire Mets teeb üleskutse valida jõulukingitusteks kohalike väiketootjate valmistatut, et anda neile lootust ja head käekäiku ning loodusele kestvust.

Kuu teises pooles toob Annely Eesmaa Põlva linna eeskujuks selle poolest, et linna jõulukuusena kasutatakse alates 2006. aastast keskpargis kasvavat umbes 100 aasta vanust kuuske, mitte ei „ohverdata“ igal aastal uut puud.

„Kõneleme külaelu edendamise võimalustest; heidame pilgu põlvamaalaste tervisele ja ei unusta ka Põlvamaa sädeinimesi,“ vahendab kommunikatsioonispetsialist.

Põlvamaa ja teiste maakondade teemasid saab lugeda Facebookis

Mulle meeldib Rõuges!

Pilt: loodusemees.ee

Rõuge Vallavalitsus on algatanud kampaania „Mulle meeldib Rõuges”, mis on suunatud eelkõige neile Rõuge vallas elavatele inimestele, kes pole end veel siia sisse registreerinud, aga ka uutele tulijatele. Vallavanem Tiit Toots rõhutab, et Rõuge vallast on aastatepikkuse töö tulemusel kujundatud hea elukeskkond, kus hoolitakse väikestest ja suurtest, noortest ja vanadest. Kampaania käigus kutsume uusi peresid valda elama, et seeläbi rahvaarvu suurendada. Elujõulise piirkonnana tõuseb meie valla võimekus veelgi.

Ülevaade Rõuge valla poolt pakutavast asub kampaania kodulehel www.rauge.ee/kodukoht. Jätka lugemist »

Omanikuta kiirgusallikaid saab tasuta ära anda

Keskkonnaministeerium koostöös Päästeameti ja AS-ga A.L.A.R.A. korraldab kampaania, mille käigus saavad eraisikud ja ettevõtted tasuta ära anda omanikuta kiirgusallikaid. Kampaania kestab kuni 17. detsembrini.

Kiirgusallikas on seade või radioaktiivne aine, mis on ohtlik nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. Kiirgusallikat ise jäätmete ladustamispaika transportida ei tohi. Radioaktiivse eseme olemasolul palutakse teavitada AS-i A.L.A.R.A, kes hoolitseb selle ohutu transpordi eest.

Eestis leidub kiirgusallikaid sisaldavaid seadmeid peamiselt tööstuses, meditsiinis ja teaduses. Aga ka mõned tavakasutuses olevad esemed on radioaktiivsed, näiteks mitukümmend aastat vanad suitsuandurid sisaldavad ohtlikku plutooniumi, vanaaegsed helendavate numbrilaudadega kellad ja kompassid ning muud helendavate sihverplaatidega mõõteriistad. Helendava luminofoorvärviga kaetud numbrid sisaldavad raadiumi, mis ongi kiirgusallikas.

Kui kellegi valduses on kiirgusallikaid või keegi on märganud midagi kahtlast, mida võib pidada kiirgusallikaks, tuleks leiust 17. detsembrini teavitada radioaktiivsete jäätmete käitlejat ASi A.L.A.R.A. telefonidel 674 1366 või 517 4284. AS A.L.A.R.A. korraldab kokkukogutud jäätmete veo Paldiski radioaktiivsete jäätmete käitluskeskusse ning nende nõuetekohase käitlemise ja ladustamise vahehoidlas.

Radioaktiivsete jäätmete kokkukogumise kampaania toimub tänavu kolmandat korda. 2009. aastal koguti kampaania käigus ühe kuu jooksul kokku 117 kiirgusallikat, 2010. aastal kolme kuuga 214 allikat ja 1,5 m3 radioaktiivselt saastunud metalli.

Reelika Runnel,
Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist

Oska märgata tuleohtu oma kodus

Mullu sai Eestis tulekahjudes kannatada ligemale 1200 kodu. Enamasti sai põleng alguse katkisest ahjust välja lennanud sädemest, ülekoormatud elektrijuhtmetest või toas suitsetamisest.

Päästeamet soovib oma algatatud kampaaniaga «Kas ohtu näed?» juhtida tähelepanu levinumatele tulekahju tekkepõhjustele ja panna inimesi märkama ohte oma kodus.

«Enamik tulekahjusid on sellised, mida inimene ise saaks ära hoida, kui oleks kodus natukenegi tähelepanelikum ja tegutseks tuleohtlikku olukorda märgates kohe ega lükkaks probleemi lahendamist edasi,» kõneles päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints. «Oma kodu tuleohutuse eest vastutab iga peremees ise. Kui päästjad välja kutsutakse, on järelikult tulekahju tekkinud ja suur kahju juba sündinud,» lisas ta.

Ometi on selliseid, tihtipeale väga raskete tagajärgedega õnnetusi võimalik lihtsalt ära hoida, kui küttekollet regulaarselt hooldada ja lasta katkised kohad parandada; püüda elektrisüsteemi kasutada mõistlikult ning läita sigaret õues või loobuda suitsetamisest sootuks.

Kindlasti tuleb regulaarselt testida ka suitsuandurit, sest elusid päästab vaid töökorras suitsuandur.

Käivitame üle-eestilise kampaania “Sööme ära!”

17. september -7. oktoober 2012

Sööme ära!” on mõeldud üldrahvaliku aktsioonina ning selle eesmärgiks on kaasata kõik elanikkonna kihid, sõltumata nende elukohast ja sotsiaalsest staatusest. Aktsiooniga saab liituda alates 17. septembrist www.toitumine.ee kampaanialehel.

Liituda on igati mõtet, sest lisaks lubadusele, mida iga inimene iseendale annab – süüa rohkem puu- ja köögivilju-, on aktsioon ühtlasi ka võistlus selgitamaks kohalike omavalitsuste seast välja kõige puu- ja köögivilja sõbralikum kodupaik Eestis. Iga liituja lisab oma andmetele koduvalla või -linna nime, me jagame maavalitsuse elanike arvu kampaanias osalejate arvuga ja nii saame kõige puu- ja köögivilja sõbralikuma elanikega valla või linna nime.

Aktsiooniga saavad liituda poed ja poeketid, samuti ootame osalema ka söögikohti, kes on aktsiooni ajal valmis pakkuma puu- ja köögiviljarikkaid toite, võimalusel soodustusega. Nemad saavad „Sööme ära!” ametliku partneri tähise, kui liitumissoovist antakse teada enne kampaania algust ja nad kuvatakse kampaania veebilehel. Söögikohtadel palume ühendust võtta Katrin Heimoneniga telefonil: 610 5806 või katrin.heimonen@taevas.ee.

 Kampaaniat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, programmi Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2012″ raames.

Facebookis algab heategevuslik kampaania koduta loomade toetuseks

Foto: help.ee

Täna, 26. septembril stardib BIGBANKi ja Eesti Koeraomanike Seltsi heategevusliku koertenäituse BIG Match Show Facebooki kampaania, mis annab võimaluse kaasa aidata Tartumaa koduta loomade olukorra parandamisele.
Koduta loomade toetamiseks tuleb liituda BIG Match Show toetajaskonnaga BIGBANKi Facebooki lehel www.facebook.com/bigbank.eesti . Toetajaskonnaga liitunute pealt teeb BIGBANK rahalise annetuse Tartu koduta loomade varjupaiga heaks.
Oleme heategevusliku BIG Match Show koertenäitusega abistanud igal aastal üht koduta loomade varjupaika Eestis. Tänavu valisime välja Tartu varjupaiga, mida toetame esmakordselt ka Facebooki kampaaniaga, mille mõte on muuta sotsiaalmeedia klikid reaalseks rahaks loomade heaks,” rääkis BIGBANK Baltikumi turundusjuht Svea-Elen Peters.
”Koduta loomade jaoks saavad heateo teha kõik, kes on 5. oktoobriks liitunud Facebookis BIG Match Show toetajaskonnaga. Facebooki abil kogutud rahasumma avalikustame heategevuslikul match-show’l,” lisas Peters.
7. oktoobril kell 12 Kristiine Spordihallis kaheksandat korda toimuv BIG Match Show on Eesti suurim iga-aastane heategevuslik koertenäitus. Tänavu lähevad kõik BIG Match Show tulud Tartu kodutute loomade varjupaiga toetuseks.
Lisaks koertenäitusele kuulutatakse heategevuslikul match-show’l välja tiitli ”Aasta kõige koerasõbralikum tegu” võitja. Oma hääle lemmikkandidaadile saab anda kuni 1. oktoobrini internetiaadressil http://www.bigmatchshow.ee/et/konkurss.html.
Paralleelselt kogu Baltikumis toimuva BIG Match Show ning konkursi „Aasta kõige koerasõbralikum tegu” algatajad ja läbiviijad on MTÜ Eesti Koeraomanike Selts ja BIGBANK AS.
Koertenäitusel osalemiseks saab end veebilehel http://www.bigmatchshow.ee/et/registreerun.html eelregistreerida kuni 4.oktoobrini.

Põlvas tehakse maailmarekordit porgandite söömises

6. oktoobril kell 11 püstitatakse Põlva talupoe juures maailmarekord porgandite söömises.
7. oktoobrini kestab Tervise Arengu Instituudi kampaania ”Sööme ära!”, mis juhib meie tähelepanu juur- ja puuviljade iga päevase söömise olulisusele. Põlva maavalitsus koostöös perekeskuse ja Põlva talupoega viivad selle kampaania raames läbi kolm põnevat aktsiooni.
4.oktoobril toimuvad talupoe perenaise juhendamisel perekeskuses kaks koolitust, kus valmistatakse juurviljadest põnevaid toite ning räägitakse üldisemalt köögiviljade olulisusest meie toidulaual. Koolitused toimuvad kell 13 ja kell 18 ning neile saab registreeruda e-posti teel
virgo@kaar.ee või telef 517 7872.
Suurem ja põnevam sündmus toimub aga 6.oktoobril kell 11 Põlva talupoe ees, kuhu oodatakse kõiki inimesi, kes peavad oluliseks puu- ja juurviljade söömist. Juhtimaks tähelepanu köögiviljade olulisusele meie igapäevases menüüs, sööme üheskoos ära igaüks ühe porgandi. Tegu on maailmarekordi sooritusega, sest plaanime kokku saada vähemalt 100 üheskoos
porgandeid söövat inimest. Häppening on tasuta, kaasa tuleb võtta ainult porgand söömiseks! Kõige rohkemaliikmelisele osalejategrupile auhind.
Sündmus jäädvustatakse filmilindile ning esitatakse ka Guinnessi rekordi nominendiks.
Rohekm infot www.talutoit.blogspot.com , Põlva talupoe Facebooki lehelt või telefonilt 520 6576, Eve Veski

Täna algab “Puhka Eestis” sügiskampaania

Tänavuse „Puhka Eestis” sügiskampaania sõnumiks on „Eesti puhkust ei pea pikalt planeerima. Puhata võib igal nädalavahetusel!”

Sügiskampaaniaga soovib Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) eeskätt juhtida tähelepanu sügis- ja talvehooaja nädalavahetusereisidele, mida on lihtne ja kiire Eestis korraldada. “Puhka Eestis” kampaaniat kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul püüab EAS internetikeskkonda Puhkaeestis.ee kampaaniaperioodiks koguda võimalikult palju häid mõtteid, kuidas veeta kogu perega sisukalt nädalavahetusi või lühemaid puhkuseid sügis- ja talvehooajal.

“Eestis on meeletult, mida avastada ja ma loodan, et Puhkaeestis.ee annab inimestele väga palju uusi ja huvitavaid ideid, mida kogu perega ette võtta. On väga hea meel tõdeda, et Eesti siseturismi pakkumise pool on aasta-aastalt aina mitmekülgsem ja kvaliteetsem. Turismiettevõtjad on ka kriisiaastatele ning sellega seoses toimunud muutustele loovalt reageerinud. See näitab Eesti turismisektori tugevust,” ütles Mutso.  Jätka lugemist »

Täna käivitub üle-eestiline kampaania “Sööme ära!”

Tervise Arengu Instituudi korraldab 17. septemberist -7. oktoobrini kampaania „Sööme ära!“, mis on mõeldud üldrahvaliku aktsioonina ning selle eesmärgiks on kaasata kõik elanikkonna kihid, sõltumata nende elukohast ja sotsiaalsest staatusest. Aktsiooniga saab liituda alates 17. septembrist www.toitumine.ee kampaanialehel.

Võrguplats sai Vinnis korda

Eesti Võrkpalli Föderatsiooni ja Credit24 Rahvaliiga poolt läbiviidud kampaaniaga “Võrguplatsid korda” sai Vinni Spordikompleks tänu rahvahääletusele võrkpalliväljaku inventari.

Taotluses oli lubadus, et väljaku rajamisel ja inventari paigaldamisel on abiks Vinni Spordiklubi Tammed liikmed.

On selge, et igale lubadusele peab järgnema ja tegu ning eile, so 28. juunil, paigaldasimegi koos Tudu võrgupoistega uued võrkpallipostid ja väljaku piirjooned ning tõmbasime pingule uue võrgu.

Tehtu kasutuskõlblikkuse prooviks sai maha peetud ka esimene mäng Vinni-Pajusti ja Tudu noorte vahel. Väljaku avavõistlus toimub 07.07.2012.

Kutse toetada Vinni taotlust on realiseerunud uue rannavõrkpalliväljakuga Vinni Spordikompleksi juures.

Gustav Saar
Vinni Spordiklubi Tammed

Heategevuskampaania viis teatrisse 12 500 last

Homme, 19. juunil kell 13 toimub Kadrioru roosiaias heategevuskampaania „Aitan lapsi” üritus, millest võtavad osa ürituse patroon Evelin Ilves, heategevuskampaania korraldajad, lasteorganisatsioonide esindajad ja Eesti teatrite juhid – kokku ligi 300 inimest, kellest üle 100 on lapsed.

Aasta tagasi käivitas SA Heategevusfond Aitan Lapsi koos patroon Evelin Ilvesega ulatusliku heategevusprojekti vähekindlustatud lastele kultuurielamuste pakkumiseks. Projekti raames paigaldati pakendiautomaatidele üle Eesti täiendav automaatika, mis võimaldab laste toetuseks annetada. Aasta jooksul on pandipakendi automaatide kaudu annetanud üle 60 000 inimese ning annetuste toel on Eesti teatritesse jõudnud 12 500 vähekindlustatud peredest pärit last.

Päästeamet alustas veeohutuskampaaniat

Päästeamet alustas sel nädalal veeohutuskampaaniat „Ära lase purjus sõpra vette!“, mis tuletab inimestele meelde, et alkoholijoobes vette minek on eluga riskimine.

Reklaam inimest suplema minekul ei peata, seda saab teha hooliv inimene, kes takistab parimal võimalikul moel napsitanud inimese vette minekut, märgib Päästeamet oma pressiteates.

Statistika näitab, et möödunud suvel oli iga viies uppuja alkoholijoobes 20-30 aastane meesterahvas. Hoolimata sellest, et ollakse teadlikud joobes vette mineku ohtlikkusest, kaob alkoholi mõjul ohutunne ning inimene läheb veekogusse oma võimeid proovile panema. Lisaks alkoholijoobest tulenevatele koordinatsioonihäiretele aitab uppumisele igati kaasa ka ebapiisav ujumisoskus. Eesti inimene hindab selgelt üle oma ujumisoskust ja ka võimet – täisealisest elanikkonnast 50 protsenti ei oska üldse ujuda või suudavad teha seda ainult vaid kuni 25 meetrit. Alkoholijoobes vette minek on eluohtlik ja väga hea ujumisoskusega inimesele.

„Paljudel juhtudel oleks kaaslased saanud veeõnnetuse ära hoida, kui oleks sõbral silma peal hoidnud ja õigel ajal sekkunud. Igaüks meist peaks tegema endast oleneva, et keegi alkoholijoobes vette ei läheks,“ leiab Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints.

Päästeamet tegeleb veeohutuse temaatikaga paar viimast aastat ning töö esimesed tulemused avaldusid 2011. aastal.

2010. aastal uppus 97 inimest, 2011. aastal 55 inimest.

Kampaania „Kui jood, ära uju!“ loovlahendused leiab siit.