Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Kalevipoja muuseumile annetati
eesti rahvusest Vene kunstniku maal

Alfred Oja teos "Kalevipoja tagasitulek Pihkvast".

Alfred Oja teos “Kalevipoja tagasitulek Pihkvast”.

Saare vallas Kääpal asuvale Kalevipoja muuseumile annetati Venemaal elanud ja töötanud eesti rahvusest kunstniku Alfred Oja maal “Kalevipoja tagasitulek Pihkvast “. Töö autori eesti rahvuseepost tutuvustavat sarja on tutvustatud ka maailmanäitusel.

Alfred Oja sündis 1924. aastal  Venemaal Kirovi oblastis Oparinos.

“Tema vanemad pärinesid Lõuna-Eestist Võrumaalt ja isa luges lastele ette “Kalevipoega”. Küllap nii kujuneski välja hilisem huvi meie rahvuseepose sündmustiku jäädvustamise vastu kunstis, ” ütles Kalevipoja muuseumi juhataja Ulvi Tamm. “Haruldase töö annetasid meile Alfred Oja sugulased Olga ja Kalju Junus, kes on ka varem muuseumit külastanud.”

Tamme sõnul töötas Alfred Oja kunstniku ja õppejõu-professorina Penzas ja tema loomingulise pärandi moodustavad akvarellid, litograafiad, skulptuurid ja tööd teisteltki kujutava kunsti aladelt.

Eesti juurtega kunstniku tehtud “Kalevipoja”-teemalist sarja tunnustati 1958. aastal Nõukoge Liidus üleliidulisel kunstinäitusel hõbemedaliga ja 1958. aastal Brüsseli maailmanäitusel pronksmedaliga.  Alfred Oja kunstiteoseid on eksponeeritud erinevates riikides, Eestis olid need esmakordselt näitusel vaatamiseks 1957. aastal. Alfred Oja suri aastal 2000.

Jaan Lukas

Krati seikluspark Kalevipoja Kojas saab endale õhuatraktsioonid

Krati seikluspark Foto: www.kalevipojakoda.ee

Jõgevamaal Kääpa külas paiknevas kultuuri- ja turismikeskuses Kalevipoja Koda valmivad juuli lõpuks uued õhuatraktsioonid, mis ehitatakse seni juba kolm aastat põnevust pakkunud Krati Seikluspargile lisaks.

“Kõrgseiklusrada Lennuk on esimene kõrgseiklusrada Eestis, kus rada läbivad grupid ning see muudab oluliseks omavahelise koostöö. Mujal seiklusparkides asuvad kõrged rajad on rohkem individuaalsed, korraga on atraktsioonil üks inimene,” ütles seikluspargi ja uue raja idee autor Hannes Soosaar.

Kalevipoja Kojale, kuhu alla kuulub lisaks seikluspargile ka Kalevipoja muuseum, varakamber ja Saare rahvamaja, loob uus rada lisaväärtuse. Soosaare sõnul saavad külastajad seiklusrajal rakendada nii füüsist kui vaimu. Selleks, et efektiivselt ja heade tulemustega rada läbida, tuleb lisaks kätele ja jalgadele ka pea tööle panna. See, et seiklusraja nimi Lennuk vastab ka Kalevipoja laeva nimele, on Soosaare sõnul kokkusattumus ning nimi tegelikult seikluspargi ehitaja Valdo Kanguri idee.

“See zipline’iga (õhuköiega-toim.) kõrgel sõitmine on ka omamoodi lendamine ja annab vägeva kogemuse. Eks mul on Kalevipoeg kusagil alateadvuses peas ja sealt see motiiv siis pinnale ujuski,” tunnistas Kangur.

Lisainfo: www.kalevipojakoda.ee

Projekti “Krati seikluspargi kõrgseiklusrada Lennuk” elluviimist toetab PRIA Leader programmi meede Atraktiivne Keskkond.

Pühapäeval toimub Kalevipoja IV Uisumaraton

Kolmapäeval, 7. märtsil sai Mustvees kokku Kalevipoja IV Uisumaratoni töögrupp, kes otsustas, et uisumaraton toimub kokkulepitud kuupäeval, 10. märtsil.

Korralduskomitee esimees Jõgeva maavanem Viktor Svjatõševi sõnul lubavad sellised külmad ilmad head sõidetavat rada. „Rajahooldusmasin on iga päev töös ja freesib jääd. Tingimused paranevad iga päevaga,“ lisas ta.

Võistluste peakohtunik Uno Valdmetsa sõnul on võistluse tingimused ja distantsid endiselt sellised, nagu algselt planeeritud. „Kõik soovijad saavad nüüd juba Peipsi järvejääl ka uisutama minna.“

Maratoni stardi- ja finišipaik asub Peipsi järvel Mustvee jõe suudmes. Start esimesele, 30 km pikkusele võistlusdistantsile antakse kell 11. Kell 13 stardivad kuni 18-aastased võistlejad 10 km pikkusele distantsile ning seejärel on võimalik asuda viie või kümne kilomeetri pikkusele uisumatkale. Lisaks sellele on soovijatel võimalus ka jalgsimatkaks. Võistlus toimub 5 km ringil, millel on üks teenindus-toitlustuspunkt. Võistlusrada suletakse kell 15.

Osavõtjate registreerimine toimub kohapeal ning lisainfot võistlustingimuste kohta saab aadressil www.sportinfo.ee.

Kalevipoja IV Uisumaraton saab teoks tänu Mustvee linnavalitsusele, Kasepää vallavalitsusele, Jõgeva maavalitsusele, Eesti Uisuliidule, Jõgevamaa Spordiliit Kaljule ja AS Põltsamaa Felixile.

Rahvatantsijad otsivad Kalevit

O. Kallise Kalevipoeg

Järgmise aasta 17. juunil toimub Tamperes III Soome-Eesti tantsupidu, kus osaleb Eestist 2400 rahvatantsijat, Soomest pisut vähem. Peo pealavastajad on Petri Kauppinen ja Kalev Järvela.

Peo kandvaks ideeks on kahe kange mehe kohtumine: “Keset Soome lahte kohtuvad eestlaste Kalev ja soomlaste Kalevi. Kahe kange mehe kohtumisest tekib ühendav sild kahe naaberrahva vahele ning siis saab alata juba lähedasem suhtlus, võttes ühiselt saunas leili ning avastades, kõike, mis meie kahel rahval nii sarnast ning ühendavat on. Alustades ilusaimatest naistest lõpetades armastusega mere, oma maa ning kaasmaalaste vastu.“

 Et idee ka tegelikkuseks saaks, otsib peo korraldaja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Kalevit! Üks õige Kalev peaks olema 25-35aastane, 190 cm pikk, mehelik eesti mees. Ta peaks olema tantsinud vähemalt viis aastat ja oskama hellalt ringi käia ning kätel kanda ka oma tantsupartnerit. Eesti Kalev valitakse välja võistutantsimise käigus. Ja eriti tore oleks, kui ka tema ees-. per- või hüüdnimi oleks Kalev.

 Kalevi kandidaatidest oodatakse märku andma kuni 8. detsembrini Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi kodulehel www.eers.ee.

Pakkuge kandidaate 23. veebruari
Kalevipoja vastuvõtule!

Vabariigi sünnipäev on aeg, kus riik tänab oma teenekaid kodanikke. Vastuvõttudele kutsutakse edukad ja andekad. Aastast aastasse korduvad samad näod ja inimesed. Ometi on meie kõrval palju inimesi, kes töötavad päevast päeva palehigis meie riigi heaks, kes panustavad oma aega ja raha kodukoha või riigi hüvanguks. Paljusid neist ei kutsuta kunagi ühelegi vastuvõtule.

Meie rahvuskangelane Kalevipoeg, kes alustas omal ajal ühisalgatuse propageerimisega ja ühiskonnale kasulike ehitiste rajamisega, märkas seda ja otustas naasta, et tänade tublisid inimesi tehtud tööde eest.

Vaadake  enda ümber ringi, mida teie või teie ümber inimesed on teinud oma kodumaa jaoks. Ära küsi, mida riik saab sinu jaoks teha, vaid mida sina saad riigi heaks teha. Mida sina oled teinud, et meie elu siin väiksel maalapil oleks parem.

Märka neid tegusid, isegi väikeseid ja anna neist meile teada.

Tunnustuseks kutsume sinu poolt esitatud inimese koos kaaslasega Kalevipoja vabariigi aastapäeva vastuvõtule. Kui sind pole kunagi märgatud, siis võib olla see sinu hetk. Kogutud lugusid tutvustame internetis ja vastuvõtul. Jätka lugemist »

Lauluisa muuseumis loetakse detsembrini “Kalevipoega”

Võrus Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis loetakse eesti rahva eepost „Kalevipoeg”. Ühislugemisega tähistatakse tänavust lugemisaastat ning 140 aasta möödumist Kalevipoja õhtutest, millest kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts.

kalevipoega lugemas

Lauluisa muuseumis käis "Kalevipoega" lugemas EÜSi esindus, kannelt mängis Kristin Avans.

„Kalevipoja” ühislugemine algas 14. oktoobril. Esimesel lugemisel käisid õpetajad Võrust, Antslast ja Vastseliinast. Loeti sissejuhatus, soovitus ja esimene lugu. „Laena mulle kannelt, Vanemuine!” – nende üldtuntud sõnadega võttis lugemise üles Võrumaa haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Liblik.

Kõlas kandlemäng muusikakooli õpetaja Kadri Lepassoni ning tema õpilaste Miina Piho ja Mirjam Vodi esituses. Vastseliina Gümnaasiumi poiste tööõpetuse õpetaja Geenart Nagel oli kingituseks kaasa toonud pihutäie puidust treitud siile, mida sobib nii seinale kui ka medaljonina kaela riputada. Neid on tänuks jätkunud nii esimesel kui ka järgmistel kordadel lugenuile.

Esimesel lugemisel oli kohal ka kaugemalt külaline – kooliõpetaja Austriast, kes tuli koos Võru Kesklinna Gümnaasiumi õpetaja Sirje Parvega. Tema luges meie eepost saksa keeles. Oli üllatuskülaline, õigem oleks öelda: majaperemees Papa Kreutzwald harrastusnäitleja Ilmar Kudu etteastes.

„Mõnikord on ka Kreutzwald kohal, kui ta oma rohkete ametitalituste kõrvalt aega saab,“ kommenteeris muhedalt „Kalevipoja” lugemise algataja, Kreutzwaldi memoriaalmuusemi juhataja Aimi Hollo. Jätka lugemist »