Pilkuse järvel toimub kalapüügivõistlus

Fotomeenutus eelmise aasta võistluselt. Liisa Ruukeli foto
Fotomeenutus eelmise aasta võistluselt. Liisa Ruukeli foto

1.märtsil korraldab Pilkuse küla Pilkuse lahtised karikavõistlused talvises kalapüügis. Kalapüügile on oodatud nii suured kui ka väikesed kalastajad. Võistlus on kella 10-13, Registreerimine alates kella 9.30.

Võistlusklassid on: mehed, naised, noored (13-16a.), lapsed (kuni 12aastased) ning võistkonna suurus on kolm  võistlejat. Täiskasvanutele osalustasu 3 eurot, noored/lapsed tasuta.
Kalapüügivõistluse üks korraldajatest, Marika Ein ütles, et individuaalse võistlusklassi võitjat autasustatakse karikaga ja kolme paremat medaliga, on ka üllatusauhinnad.

Kõigil võistlejatel peab olema harrastuspüügiõigus, võistlejad ning pealtvaatajad on jääl omal vastutusel.

Ürituse peakohtunik on Pilkuse küla pikaaegne elanik Jaan Uibo.
Monika Otrokova

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel avati eile uuesti kalapüük kutselistele kaluritele

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas kolmapäeval käskkirja, millega avati alates 11. detsembrist kuni 19. detsembrini kaluri kalapüügiloa alusel toimuva latikapüügi ja nakke- või raamvõrguga püügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Püük avati, sest pärast püügiandmete laekumist selgus, et Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on aastasest lubatud latikasaagist alles 22,9 tonni (3,1%), haugi puhul 16,68 tonni (13,9%) ja koha puhul 87,5 tonni (13,5%). See tähendab, et 2014. aastaks lubatud saakide arvelt on tänavu võimalik lühiajaline püügi avamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Kutselistele kaluritele avati püük nakke- või raamvõrkudega Peipsi järvel kaldast kaugemal kui 1 km ning Lämmi- ja Pihkva järvel kaldast kaugemal kui 500 meetrit. Samuti avati uuesti latikapüük, mis seoses aastase lubatud saagi ammendumisega 100% lähedal varem peatati.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel peatatakse latikapüük

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas käskkirja, millega peatab alates teisipäevast, 7. oktoobrist kaluri kalapüügiloa alusel toimuva latikapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, sest latika lubatud aastasaak on piirkonnas ammendumas.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kaluri kalapüügilubade alusel on tänavu püütud vähemalt 690 tonni latikat. Piirkonna lubatud aastane väljapüük on 750 tonni. Sellega on piirkonnale lubatud aastane latikasaak ammendunud vähemalt 90% ning kalapüügiseaduse (§ 9 lg 6) kohaselt tuleb püük peatada.

Kuna latikat ei ole nakkevõrkudest võimalik elujõulisena vabastada peatas põllumajandusminister ka kalapüügi nakke- või raamvõrguga.

Kutselise kalapüügi peatamise käskkiri avaldatakse täna Ametlikes Teadaannetes. Käskkiri avalikustatakse ka Põllumajandusministeeriumi veebilehel ja edastatakse vastavatele erialaliitudele.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lõpeb haugipüük

 

Foto: bio.edu.ee

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna käskkirja, millega peatatakse alates 18. veebruarist kaluri kalapüügiloa alusel toimuv haugipüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, sest lubatud poolaasta saak on ammendunud. Piirang kehtib kuni 30. juunini 2014.

Tänase, 14. veebruari seisuga oli Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel püütud vähemalt 54 tonni haugi. Sellega on piirkonnale lubatud poolaasta saak (60 tonni) ammendunud vähemalt 90% ulatuses ning kalapüügiseaduse (§ 19 lg 6) kohaselt tuleb püük peatada.

Lisaks peatatakse kalapüük nakke- või raamvõrkudega Peipsi järvel kaldast kaugemal kui 1 km ja Lämmi- ning Pihkva järvel kaldast kaugemal kui 500 meetrit, kuna nende püügivahenditega püütakse esimesel poolaastal enamus haugist ja neist püügivahenditest ei ole haugi võimalik elusalt vabastada.

Vastavalt Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppele kehtestab valitsus neil järvedel Eestile eraldatud lubatud aastase saagi kalaliikide kaupa. Lubatud saagi võib valitsus kehtestada ka poolaastate kaupa, mida 2014. aastaks on tehtud ahvena, haugi, koha ja latika puhul. Et tagada piisav kalakogus püügi jätkamiseks ka teisel poolaastal, kehtestas valitsus Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarusid uurivate teadlaste ettepanekul esmakordselt poolaasta lubatud saagi haugipüügiks. Ettepanek kooskõlastati kaluritega eelmise aasta 7. novembril toimunud koosolekul.

Ministri käskkiri haugipüügi peatamise kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel avaldatakse esmaspäeval, 17. veebruaril Ametlikes Teadaannetes ning see jõustub 18. veebruarist.

Pilkuse järvel toimub talvine kalapüük

Foto: Monika Otrokova
Foto: Monika Otrokova

22. veebruaril korraldab Pilkuse küla Otepääl Pilkuse lahtised karikavõistlused talvises kalapüügis, kuhu on oodatud nii suured kui ka väikesed kalastajad.

Üks korraldajatest, Pilkuse küla elanik Marika Ein ütles, et võistelda saavad mehed, naised, noored (13- 16 aastased), lapsed (kuni 12 eluaastani) ning võistkonnad (kolm võistlejat).

Individuaalse võistlusklassi võitjat autasustatakse karikaga ja kolme paremat medaliga. Kavas on ka üllatusauhinnad. Kõigil võistlejatel peab olema harrastuspüügiõigus, võistlejad ning pealtvaatajad on jääl omal vastutusel.

“Tegemist on kogupereüritusega, mis annab võimaluse kõigil pereliikmetele kalapüügiga kätt proovida,” ütles Marika Ein.

Võistluste reeglitega saab tutvuda Otepää valla kodulehel www.otepaa.ee

Täna lõpeb Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel kutseline kalapüük

Alates 10. oktoobrist kuni aasta lõpuni on peatatud ahvenapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kuna kalasaak on ammendumas. Kutseline kalapüük on kogu ulatuses peatatud neil järvedel kõigi kutselise kalapüügi vahenditega.
Lubatud kalasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni kokkulepete alusel.

Kolmapäevast lõpeb Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel latikapüük

Põllumajandusminister allkirjastas käskkirja, millega peatab alates 18. septembrist 2013 kuni aasta lõpuni latikapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kuna lubatud kalasaak latika osas on ammendumas.

Kalurite esitatud püügiandmete kohaselt on 17. septembri seisuga sel aastal neist järvedest püütud vähemalt 586 623 tonni latikat ehk 90% lubatud saagist.

Lubatud kalasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni kokkulepete alusel.

Emajõe festival toob elu veele

Sel nädalavahetusel Tartus toimuva VIII Emajõe festivali alateema on „Elu veel“. Võidu ja Kaarsilla vahelisel festivalialal peetakse mitmeid võistlusi, imetletakse erinevaid Emajõel liikuvaid aluseid, püütakse kala ja kuulatakse head muusikat.

Emajõe paremkaldal toimuv festival püüab tuua elu veele ja näidata, kui palju erinevaid võimalusi on tegevusteks jõel. „Üsna sageli ei märka Tartu inimene oma igapäevaaskeldustes kodulinna läbivat kaunist Emajõge. Meie soov on tuua jõge tartlastele lähemale ja näidata, milliseid võimalusi Emajõgi meile pakub,“ selgitas Emajõe festivali projektijuht Aile Parmsoo.

Festivali avab juba neljandat aastat toimuv Emajõe Karikas avaveeujumises, eelregistreerimine e-mailile:  info@ujumine.ee. Võistlusele järgneb Laululahing, kuhu oodatakse laulusõpru kaasa laulma koos Estraadiraadio ja perekond Mõtsmehega tuntud jõe- ja merelaule. Festivali ajaks sildub kahe silla vahelisele alale praam, kus on avatud kohvik. Kaldapealsel esinevad ansamblid Estraadiraadio ja Zorbas. Õhtuhämaruses kell 21.15 toimub traditsiooniline päikeseloojangu paraad, kus saab imetleda Tartu väärikaid rauast laevu. Reedese festivaliõhtu lõpetab öökino „Siin me oleme“.  Loe edasi: Emajõe festival toob elu veele

Rõuge Purakas toimub juba sel laupäeval

Püügivõistlus Rõuge Purakas toimub Rõuge Suurjärvel laupäeval, 9. veebruaril. Kalapüügivõistlus käib kõige raskema kala püüdmise

peale.

Lisaks toimuvad püügivõistluse ajal pealtvaatajatele ja lastele erinevad talimängud ning -võistlused.

Tänu headele sponsoritele on tänvuse aasta võistlusel valida umbes 60 auhinna vahel. Kõige suurema panuse auhinnalauale on andnud SALMO.

Lisaks püügivõistlused toimuvad rahvale ka talimängud, kus jagatakse samuti auhindu.

KÕIGI PÜÜGIVÕISTLUSEL OSALENUTE VAHEL LOOSITAKSE VÄLJA LOOSIAUHIND. Loe edasi: Rõuge Purakas toimub juba sel laupäeval

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüük taas lubatud

Põllumajandusminister avas oma käskkirjaga 17. detsembrist kuni aasta  lõpuni kutselise kalapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel nakkevõrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 130 mm.

Jääle minekut võimaldava jääkatte tekkimise korral saavad seega kalurid püüki käesoleval aastal jätkata ning 2013. aasta püügikvootide piires edasi püüda ka järgmise aasta alguses 2013. aastaks antavate kaluri kalapüügilubade alusel.

Kalapüügiseaduse kohaselt peatab põllumajandusminister kalapüügi, kui lubatud saak on ammendunud 90% ulatuses, kuid võib püügi uuesti avada, kui püügiandmete laekumise järel selgub, et püügi piiratud avamiseks on veel jäänud piisavalt vaba püügivõimalust.

Nakkevõrgud silmasuurusega vähemalt 130 mm on kalapüügieeskirja kohaselt minimaalne silmasuurus Peipsi järvel kaldast kaugemal kui 1 km ja Lämmi- ning Pihkva järvel kaldast kaugemal kui 500 m.

Käskkiri jõustub avaldamisega Põllumajandusministeeriumi Ametlikes Teadaannetes.

Lisainfo:  Karin Volmer, Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja, tel 625 6254 / 5696 4876, e-mail karin.volmer@agri.ee

Maablogi: Kuhu kaob Eestis püütud kohalik kala?

Statistikaameti andmetel on Eestis kala tarbimine 10,5 kg ühe elaniku  kohta. Samas väljapüük Eesti vetest ulatub ligikaudu 80 000 tonnini.

Seega ületab Eestis püütud kala kogus siinset kalatarbimist peaaegu kuuekordselt. “Lisaks imporditakse eestisse ligikaudu 40 000 tonni kala ja kalatooteid aastas, mis kala tarbimist ühe elaniku kohta arvestades katab juba iseenesest Eesti tarbijale vajaliku kala koguse,” kirjutab täna Maablogis kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome.

“Kuna kala on kiiresti riknev kaup, siis eelistavad suuremad tootjad näiteks kilu ja räime puhul saagi pärast väljapüüki kohe külmutada ning seejärel turustatakse see peamiselt idaturul, kus on seda võimalik müüa suurtes kogustes. Traalpüügist saadavaid suuri kilu- ja räimekoguseid kohalikul turul värskelt turustada on saagi kiire riknemise tõttu üpris keeruline ning eeldab seda, et turule toodavat kogust peab olema võimalik veel samal päeval maha müüa,” selgitab Soome.

Kuhu kala kaob ja mis parandaks kohaliku kala kättesaadavust loe lähemalt Maablogist.

Kalakasvatajad saavad oma laenufondi

Kalandusfondi seirekomisjon kinnitas tänasel istungil heaks rakenduskava muutmise, millega luuakse vesiviljelusega tegelevatele ettevõtetele võimalus kalandusfondist laenu saada.

Laenu hakkab väljastama Maaelu Edendamise Sihtasutus, kes võib laenu anda vesiviljelusega alustavatele või tegelevatele ettevõtetele investeeringuteks tootmisesse või töötlemisse ning seda järgmisteks tegevusteks:

uue kasvanduse või töötlemisüksuse püstitamine; olemasolevate kasvanduste või töötlemisüksuste rekonstrueerimine, laiendamine ja tehnosüsteemide muutmine; investeering põhivarasse eesmärgiga oma tegevust tõhustada; uue või oluliselt täiustatud toote turule toomine; uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi, tarnimismeetodi või tootmise abitegevuse, mille eesmärk on toote kvaliteedi, tootmise või  selle abitegevuse tõhususe, paindlikkuse, keskkonna- säästlikkuse või turvalisuse kasv, kasutusele võtmine.
Loe edasi: Kalakasvatajad saavad oma laenufondi

Esmaspäevast ei tohi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel kala püüda

Foto: Peeter KümmelPõllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna käskkirja, millega peatab kutselise kalapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel alates  12. novembrist 2012, kuna nende järvede mitme majanduslikult olulisema kala püügikvoodid on täitumas.

Latika ja haugi käesoleval aastal kutseliseks kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud kalasaagid on ammendunud 90% ulatuses, mis tähendab, et kalapüügiseaduse (§19 lg6) kohaselt tuleb püük peatada. Kolmapäeva, 7. novembri seisuga on käesoleval aastal neist järvedest esitatud püügiandmete kohaselt püütud 565,5 tonni latikat ehk 92,1% lubatud saagist, 145,4 tonni haugi ehk 90,9% lubatud saagist ja 638,4 tonni koha ehk 89,4% lubatud saagist.

Kuna püügikeeld jõustub esmaspäeval, jääb kaluritele terve nädalalõpp, et püünised õigeks ajaks välja võtta.

Lisaks haugi ja latikapüügi peatamisele peatas põllumajandusminister püügi ka kõikide kutselise kalapüügivahenditega, mille kasutamine on praegu  lubatud, kuna neist püügikeelu aluste kalade eluvõimelisena vabastamine ei ole üldjuhul võimalik ning ka mõrrapüügil on küsitav alamõõdulise koha eluvõimelisena vabastamine.
Loe edasi: Esmaspäevast ei tohi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel kala püüda

Kihnu ja Manilaiu rannakalurid said loa sügispüügiks

Põllumajandusminister avas tänasest oma käskkirjaga kuni 15. oktoobrini 2012. a räimepüügi Liivi lahel Kihnu saare ja Manilaiu saare püsielanikest kutselistele kaluritele, kes püüavad kala kaluri kalapüügiloa alusel. Kuna Vabariigi Valitsus suurendas Pärnu maakonnale räime lubatud saaki, siis saavad Kihnu ja Manilaiu kalurid tänase seisuga välja püüda veel kuni 90 tonni räime.

Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. aasta määrusega nr 67 suurendati kaluri kalapüügiloa alusel aastast lubatud räimesaaki Pärnu maakonnas 480  tonni võrra. Sellega soovitakse leevendada väikesaarte kalurite keerulist olukorda, mille põhjustas senine erakordselt madal püük võrreldes eelmiste aastatega.

Kokku on 2012. aasta lubatud räimesaak Pärnu maakonnas 5990 tonni, millest ära on kasutatud 5899,55 tonni ning kasutamata osa 90,45 tonni.
Räimekvoodi suurendamine oli võimalik, kuna Euroopa Komisjon kandis Eestile taotluse alusel üle meie möödunud aastal kasutamata jäänud räimekvoodi.

Põllumajandusministri käskkiri jõustub 3. septembril, Kihnu ja Manilaiu rannakalurid võivad sügispüüki alustada päev hiljem, teisipäeval 4. septembril.

Lisainfo:
Gunnar Lambing,
kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroo juhataja,
Põllumajandusministeerium
gunnar.lambing@agri.ee, tel 625 6238

Emajõe Festival jätkub täna kalapüügi, palliralli ja jõeparaadiga

Jõeparaad 2011

Eile Tartus alanud Emajõe Festival jätkub täna kapten Vladislav Korzhetsi juhtimisel mitme huvitava üritusega.

Hommikul saavad kalamehed osaleda kalapüügivõistlusel “Heade võtete jõgi”, kus kalapüük toimub käsiõngega kaldal tähistatud alal. Söödana on lubatud kasutada taimseid ja loomseid söötasid, välja arvatud eluskalad. Võistluspüük käib nii kogukaalu arvestuses kui ka raskeima kala tabamise eesmärgil. Püütud kalad lubatakse  ära süüa, kassile viia või naabrinaisele kinkida.

Heategevusliku palliralli eesmärgiks on koguda annetusi Tartu Kristlikku Noortekodu jaoks, kellel endal napib võimalusi laste arengu toetamiseks ning SA Tartu Kultuurkapitali Laste Ande Arengu Fondi jaoks, kes toetab stipendiumiga neid alla 18-aastaseid lapsi ja noorukeid, kellel puuduvad piisavad võimalused oma talendi arendamiseks. Kell 16.00 lastakse Kaarsilla pealt korraga Emajõkke  tuhandeid pesapalli suuruseid plastikpalle, mis ujuvad voolu abil mööda jõge umbes 100m eemal asuvasse finišisse. Esimestena finišisse jõudnud pallide omanikke ootavad auhinnad. Peaauhinnaks on Jõmmu lodjasõit Emajõel, kuhu võitja saab kaasa võtta 35 sõpra! Ühe palli hind on 2 eurot.

Kell 18.00 saab alguse Emajõe paatide ja laevade seitsmes paraad, mis liigub teekonnal Rebase sadam – Rebase slipp – Jõe sadam – Kogunemisala – Turu sadam – Festivali ala – Lodjakoda. Välja selgitatakse uhkeim paat, vanim ja vaikseim mootorajamil liikuv alus, ilusaim puupaat, suurima ja uhkeima sildiga sadam ning kõige kaugemalt tulnud alus.

Lisaks saab kuulata erinevat muusikat, näha vetelpäästekoeri ning näidisõppust, toimub avaveeujumine “Kahe silla sprint”. Täpsema festivali programmi leiab siit.

Ruhnus on võimalik jäält kalu noppida

Vesi murrab jääkihi alt pinnale.

Kummalisel kombel pressib vesi tugeva merejää kihi alt välja pinnale. Pikki mõrasid asetsevad tumedad augud, millest väljapurskuv vesi tekitab miniatuurseid järvesid jää peale. Pisikesed kalad, ei saa midagi parata, et vee surve nende uimedest tugevam on, niisiis surub vesi nad teisele poole turvalist jääkihti.
Seal on kalakesed kergeks saagiks röövlindudele ja rebastele ning muidugi ka meile! 

Tänu säärasele kummalisele fenomenile on ühtäkki kalapüük sama lihtne ja seaduslik kui metsast marjade noppimine. Kõik teie, kellel pole võrku või püügiluba või paati või üldse mitte midagi, siin on teie võimalus saada endale või kassile üks soolane suutäis! Kott kaasa ja kalu korjama!

Allikas: Ruhnu blogi, Marten

Läheneb kalapüügivõistlus Võrtsjärve Karikas 2012

Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi kutsub kõiki kalapüügihuvilisi laupäeval, 11. veebruaril Limnoloogiakeskuse juurde Võrtsjärve jääle võistu kala püüdma – toimub kalapüügivõistlus Võrtsjärve Karikas 2012.

Korraldajate teatel on tegemist juba neljandat korda toimuva üritusega, mille eesmärgiks on populariseerida kalastamist kui virgestavat tegevust värskes õhus ning soodustada kalastajatevahelist suhtlemist. Tänu heale koostööle Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskusega on sel üritusel ka hariv eesmärk: võistlusjärgselt on võimalik tutvuda järvemuuseumi ekspositsiooniga ning samas toimub ka kalateadlase Teet Krause loeng Eesti väikejärvede kalastiku olukorrast.

Kalapüügivõistluse reglemendi järgi võisteldakse kolmes individuaalklassis: noorte ehk kuni 16-aastaste; naiste ja meeste arvestuses. Kõigil võistlejatel on võimalus koonduda ka kuni neljaliikmelisteks võistkondadeks, kes siis samuti omavahel mõõtu võtavad. Registreerimine kohapeal algab kell 9.30 ning püügiaeg on kella 11–14.

Võistluspüük toimub selleks ettenähtud akvatooriumis. Püügivahendiks on taliõng, mis võib olla varustatud kas kirptirguga või tirgu ehk siis talipüügiks mõeldud landiga. Kalameeste keeles on esimene niinimetatud marmõssiõng ja teine sikuõng, öeldakse pressiteates. Söötadena võib kasutada traditsioonilisi talikalastamisel kasutatavaid naturaalseid söötasid: usse, tõuke, vastseid.

Võitjad selgitatakse välja saakide kaalumise teel ning autasustatakse karikate või medalitega ja meenetega. Lisaks loositakse kõigi osalejate vahel välja rohkesti loosiauhindu.

Arusaamatuste vältimiseks paluvad korraldajad enne võistlust kindlasti tutvuda täieliku võistlusjuhendiga Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi kodulehel www.kalastusinfo.ee.

Kõik osalejad võivad teha ka ühe pisikese heateo Elistvere loomapargi heaks, kui annetavad oma päevasaagi loomapargi asukate toidulaua rikastamiseks. Kalastusklubi liikmed koguvad püütud kalad kokku ning toimetavad loomadele-lindudele maiustamiseks.

Rõuges hakatakse purakat jahtima

Juba sel laupäeval toimub Rõuge Suurjärvel kalapüügivõistlus Rõuge Purakas 2012!

Kalapüügivõistlus käib kõige raskema kala püüdmise peale. Lisaks toimuvad püügivõistluse ajal pealtvaatajatele ja lastele erinevad talimängud ning –võistlused.

Registreerimine võistlustele algab kell 9.00. Purakaid tohib järvest püüdma hakata kell 10.00 ja purakad peavad olema püütud hiljemalt kell 13.00. Autasustamine toimub orienteeruvalt kell 14.00.

Võistlejad ega külalised korraldajate sõnul nälga kartma ei pea. Võistluste ajal pakutakse suppi ja pirukaid. Külmakartlikud saavad end soojendada kuuma teega.

Kaasa lubatakse võtta ka hulgaliselt kingitusi tublidele kaluritele. Kingitused saab asetada auhinnalauale või jagada järvel enda arvates kalapüügiga tegelevatele isikutele.

Rohkem infot leiab siit.

Vaata homme internetist otseülekannet kalapüügivõistlusest Võrumaal Plaanil!

Linask (tinca tinca). Foto: fishing24.ee

Homme, 18. juunil alates kella 20 saab vaadata internetiaadressil http://www.ustream.tv/channel/e-motion-live-event otseülekannet kalapüügivõistlusest Plaanil. Kõigi vahel, kes ennustavad, kes võiks tulla võitjaks, loositakse välja nädalalõpp kahele Plaani Lodge’is.

Võistlusel osalevad:
1. Zhang Xiaotian (Hiina)
2. Zuzu Gul (Aserbaidžaan)
3. Maddy Madness (Eesti sisemaa)
4. Maarja-Liisa Käärid (Saaremaa)
5. Ingo Dentz (Saksamaa)
6. Bob Armstrong (UK)

Arva ära, kes nimetatud osalejatest tuleb võitjaks ja avalda oma arvamust ürituse Facebooki lehel: http://www.facebook.com/?ref=home#!/event.php?eid=126965734053372.

Õigesti ennustanute vahel välja loositav  auhind – nädalalõpp kahele Plaani Lodge’is sisaldab mugavat majutust Juta ja Bob Armstrongi puhketalus, ekskursiooni Suurele Munamäele, kalapüüki, grillimist laupäeva õhtul ja hommikusööki pühapäeva hommikul.

Lisainfo: Ingo Dentz Facebookis,  tel 5677 1236.

Nädalavahetusel võib perega rappa minna

RMK Endla looduskaitseala keskus tähistab elurikkuse päeva (22. mai), looduskaitsepäeva (24. mai) ning jätkuvat rahvusvahelist metsa-aastat 22. mail perepäevaga „Ehe Endla – retk rappa”.

Eheda Endla tunnetamiseks võetakse perepäeval ette palju põnevat: õpitakse tundma puid, püütakse kalu ning tehakse jalutuskäik kevadisse rappa.

Soovijad saavad võimaluse ise puude kõrgust ja vanust mõõta. Keskuse juures kasvab ka looduskaitse sümboliks olev puu – tamm. Uuritakse, kui vana see puu on.

Kaitsealal on läbi aegade harrastatud kalapüüki, seda just Endla järvel. Seekord kaitseala veekogudele ei minda, vaid ollakse Linajärve ääres. Toimub kalapüügivõistlus lihtkäsiõngega. Õpetatakse kalapüügireegleid, konksu õnge külge siduma jmt. Võidab see, kes saab kõige pikemad kalad (püütud kalad pannakse ritta ja kogupikkus mõõdetakse). Võitjatele auhinnad.

Kes kalapüügist huvitatud ei ole või sellest tüdineb, saab täringut veeretades tutvuda looduses liikumise võimalustega. Soovijatel on võimalus värvida paberil rabataimi.

Kaitseala äärealal asuv Männikjärv on kinni kasvamas. Selle ääres asub õõtsik. Selle peal saab hüpata nagu batuudil.

Kui kõik võistlused peetud, tehakse retk kevadisse rappa. Uudistatakse, milline elurikkus rabas peitub ning miks rabas laudteed vaja on. Rabaretkelt tagasi jõudnud, tehakse päevast kokkuvõtteid ja jagatakse võitjatele auhindu.

Osalemiseks on vaja registreerida e-posti aadressil eerika.purgel@rmk.ee. Söök-jook peab omal kaasas olema. Kes soovib ka lihtkäsiõngega kalapüügivõistlusest osa võtta, sel peab olema kaasas lihtkäsiõng, sööt ja anum püütud kalade jaoks.

Päev algab 22. mail algusega kell 11 Endla looduskaitseala keskuse juures. Rohkem infot: tel 506 7248, eerika.purgel@rmk.ee

Nasval tuleb särge, oodatakse räime

Saaremaal Nasval rõõmustab kalamehi kena särjesaak, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Sekka särjele on võrkudes rohkesti kiiska, kes võrgumehele just erilist rõõmu ei valmista, sest tema päästmine püünisest on teravate ogade tõttu tülikas ja sageli ka valuline. Kunagine jääminekujärgne massikala – säinas – on kalurile ja õngemehele juba aastaid kadunud.

Kuuldused headest särjesaakidest on Nasva jõe kallastele arvukalt õngemehi meelitanud. Kutselised kalapüüdjad sätivad ja panevad vette paate, et olla valmis viima merre esimesi kastmõrdu ning ega siis ole enam kaugel ka aeg, mil esimene kevadräim randa jõuab.

Uued liikluskeelud ja -piirangud Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve jääl

Seoses jääolude ohtlikuks muutumisega Peipsi järvistul on alates 9. aprillist keelatud liiklemine transpordivahenditega ning jalgsi Peipsi ja Lämmijärve jääl järgnevalt:
Peipsi järvel alates Emajõe suudmest lõuna poole kuni Piirissaareni ja Lämmijärvel;
jõgede ja ojade suudmete avatud veekohtadele lähemale kui 400 meetrit;
Lubatud on jääleminek jalgsi või maastikusõidukiga Peipsi järvel Emajõe suudmest Ida-Viru maakonna piirini ning Peipsi järvel Eesti Vabariigi territooriumil.

Järvele minek tuleb registreerida piirivalvekordonites ning sealt saavad järvele minejad ka infot keelupiirkondade ja järvel valitsevate ohtude kohta. Kordonites hinnatakse pidevalt jääolusid ning järvele minejad peavad arvestama asjaoluga, et praegustes ilmastikutingimustes võiva jääolud muutuda kiiresti veelgi ohtlikumaks.

Lõuna Prefektuuri piiriturvalisuse talituse vanemametnik Margo Sirendi ütles, et piirivalvuritel on väga hea meel, kui inimesed suhtuvad kehtestatud keeldudesse ja piirangutesse mõistvalt, ega seaks oma elu praegustes jääoludes kergekäeliselt ja mõtlematult ohtu.
Agu Lall
Politsei- ja Piirivalveameti kommunikatsioonibüroo pressiesindaja

Foto: kalastusinfo.ee

Kärdlas toimub teabepäev “Teadlik kalur”

Sõru sadam Hiiumaal

13. aprillil 2011.a. algusega kell 11.00 korraldab Lääne Prefektuuri piirivalvebüroo koostöös partneritega Kärdlas, Tuuru majas teabepäeva “Teadlik kalur”. Tegemist on ennetustöö raames korraldatava infopäevaga, mille eesmärgiks on kalurite ja kalapüügiga tegelejate teadlikkuse tõstmine meresõiduohutusest, merepäästest, esmaabist ning kalapüügijärelevalvest.

Teabepäeva kava: Loe edasi: Kärdlas toimub teabepäev “Teadlik kalur”

Nasva jõest tuuakse mõrrad välja, õngitsejad alustavad

Sel nädalal toovad kutselised kalurid oma viis mõrda Saaremaa Nasva jõest välja ja sel nädalal prognoositakse ka kevadise käsiõngedega püügihooaja algust. Loodusemärgid seda näitavad.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Sel nädalal toob Nasva kutseline kalur Tiit Kuusk koos ametivendadega Nasva jõest mõrrad püügilt välja. Mehed prognoosivad, et sel nädalal võivad õngemehed särge juba saada. Foto: Veljo Kuivjõg

“Mina sain eelmisel nädalal kümmekond säinast juba kätte, nüüd peaks varsti särg ka massiliselt jõkke tulema. Täna öösel viis loodetuul jää siit minema. Usun, et uuel nädalal on särg jões sees, kui sooja ilma peab,” pakkus oma rikkalikele kogemustele toetudes eile välja Nasva küla kutseline kalur Tiit Kuusk.

Oktoobrikuus jõkke püügile pandud mõrrad peavad kalurid 1. aprilliks välja tooma kalade kudeperioodi alguse pärast. Tiit sai kogu talve kohta tonni jagu särge, sada kilo ahvenat, natuke haugi, säinast ja kiiska ka. Mõni tursk oli ka.

“Hea oli see, et hüljes jättis sel talvel minu mõrra rahule. Pole pahandust teinud, kuigi teda nähti ka sel talvel siin jões.” Tiit meenutas aegu ammuseid, kui Nasva jões oli 40 mõrda püüdmas ja kahe kolmandiku jõe laiuses võis püünise püügile sättida.

Nüüd on lubatud kolmandiku laiusesse panna, kaks kolmandikku peab vaba olema. “Aprillist poole maini oli vanasti jões mõrdadega püügi tippaeg. Ühe päeva rekord oli 56 tonni säinast. Nüüd saame kilodes niipalju, kui siis tonnides tuli.”

Selle kevade säinas jäi Tiit Kuusel oma pere tarbeks. Suitsutatult on ta mehe hinnangul praegusel ajal parim. Sama kümmekond säinakala on Tiit viimasel ajal igal kevadel saanud, seega pole mingit märki, et säinas hakkaks tagasi tulema. Küll aga näitavad tema hinnangul märgid, et tursakala varud on Läänemeres taastumas.

Veljo Kuivjõgi, Meie Maa