Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2019
E T K N R L P
« juuni    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Jõelähtme valla elanikud koguvad allkirju Jägala lõhejõe taastamiseks

Kohalikud elanikud, loodussõbrad ja kalamehed on mures – muret teeb kalavarude tulevik, kalanduse kui kultuuripärandi säilimise võimalused ning looduse liigirikkuse kestmine.

Illustreeriv foto lõhejõest Sindi kohal. Foto Urmas Saard

Illustreeriv foto lõhejõest Sindi kohal. Foto: Urmas Saard

üks vähestest Põhja-Eesti jõgedest, kus looduslikult saaksid olla ka siia kala jaoks sobilikud tingimused

Samas asub Jõelähtme vallas potentsiaalilt üks Eesti paremaid lõhejõgesid – Jägala jõgi, mis aga Linnamäe tammi tõttu ei ole lõhedele kudemiseks kättesaadav. Lõhe koeb kruusase põhjaga kärestikulises jões. Kahjuks on aga suur osa sellisest jõest paisutuse tõttu tekkinud mudajärve all.

Kui kogu elupaik, mis kuulub ka NATURA 2000 võrgustikku, oleks lõhele avatud kuni Jägala joani, võiks see ca 5 km pikkune Jägala jõe lõik igal aastal anda kuni 12 600 lõhemaimu, millest täiskasvanuks saab umbes 1890 lõhet. Jägala jõgi on ka üks vähestest Põhja-Eesti jõgedest, kus looduslikult saaksid olla ka siia kala jaoks sobilikud tingimused.

Sellele lisanduks veel meriforelli ja jõesilmu arvukuse kasv. Kui lõhe ja meriforell pääseksid Linnamäe tammist ülesvoolu, saaksid nad asustada ka Jõelähtme jõge.

Jätka lugemist »

Uuest aastast muutub kalapüügiandmete esitamise kord

Vabariigi valitsus on kiitnud heaks kalapüügiga seonduvate andmete esitamise uue korra, mis kohustab suuremaid kalalaevu kasutavaid kutselisi rannakalureid esitama püügi- ja lossimisandmeid uuel vormil. Uus kord jõustub 1. jaanuaril 2017.

Kalad kevadpüügilt Foto Urmas Saard

Kalad kevadpüügilt. Foto: Urmas Saard

Uue korra alusel peavad kalurid, kes kasutavad Läänemerel enam kui 10meetrist kalalaeva, püüavad kala kastmõrra või põhjanoodaga, hakkama täitma Euroopa Liidu püügipäeviku või lossimisdeklaratsiooni vormil põhinevaid püügipäevikute lehti.

“Võrreldes seni täidetud püügipäevikulehega on uuel vormil andmevälju rohkem, näiteks püügivahendi nõudmise aeg ja täpsed püügikoordinaadid. Täiesti uue nõudena tuleb hakata esitama infot alamõõdulise kala kaaspüügi kohta,” ütles maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome. “Lisaks on uue korraga määratud ka püügiandemete esitamise nõuded juhuks, kui püütud kala ei tooda pärast püüdmist kohe maale, vaid asetatakse enne maaletoomist mõneks ajaks veekogus kala püügijärgseks hoidmiseks mõeldud sumpa.”

10 meetrit või pikemaid Läänemere rannapüügil kasutavaid laevu on Eesti riiklikus kalalaevaregistris kokku 82. Kalurid, kes püüavad kala kastmõrra või põhjanoodaga, on pidanud esitama püügiandmeid Euroopa Liidu nõuetele vastaval vormil ka seni kehtinud korra alusel.

Kalalaeva kalapüügi- ja rannapüügipäeviku, üleandmisdeklaratsioonide raamatu ja esmakokkuostukviitungite raamatu väljastab Maaeluministeerium. Enne 2016. aastat trükitud kalalaeva kalapüügipäeviku vormil võib kalapüügi- ja lossimisandmeid esitada kuni 31. detsembrini 2017.

Sügisräimepüügil Tibriku madalal

Sain näha selle aasta sügisräime suurhetke, kui räimevõrgud olid paksult räime täis ja Kihnu tublid mehed jaksasid seda püüki veel tegemas käia.

Sügisräime püük Kihnu madalal Foto Urmas Saard

Sügisräime püük Kihnu madalal. Foto: Urmas Saard

Kaluri päev algab varajasest hommiktunnist palju varem ja tööpäev võib kesta ettearvamatult pikalt. Kui Rannametsa talus elav Valdo Palu, harrastuskalurid Pille Tuvik ja Arne Saluste Kihnu sadamasse jõudsid, seisid Tõnni talu Tõnis Köster ja Uustalu Jaanus Kott juba väljasõidu ootel. Astusin viimasena paati. Aega viitmata käivitas Valdo kakuamipaadi mootori ja alus päästeti köidikutest valla. Kell näitas 4:45. Suur valgustus kustutati, põlema jäi üksnes kaptenisilla kohal olev tuluke. Merepind läikis tavatult peaaegu peegelsiledana ja lainetust tekitasid üksnes sõukruvi pöörded. Sadama akvatooriumilt väljumisel pöördus paat paremale ja liikus enamvähem paralleelselt saare rannikuga Kihnu lõunatipu suunal. Eemal vilkusid meremärgid ja üle parema poordi vaadates võis näha rannikuudu kohal hõljuvat Kihnu saare tumedat viirgu, aga pisut pead laeva ahtri suunda pöörates ka vaevu aimatavat päikese kuma. Päikese tõusuni oli jäänud veel veidi alla paari tunni.

Jätka lugemist »

Rannapiirkondade ja kalanduse konkurentsivõimesse investeeritakse ca 129 miljonit eurot

Haapsalus sai täna avalöögi üleriigiline kalandustoetuste infopäevade sari, kus tutvustatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014-2020 rannapiirkondadesse ning kalandussektorisse suunatavaid toetusi. Kahe nädala jooksul toimuvad infopäevad kõigis kaheksas Eesti kalanduspiirkonnas.

Pärnumaal Tahkuranna vallas asuv uuendatud Võiste väikelaevade kalasadam Foto Urmas Saard

Pärnumaal Tahkuranna vallas asuv uuendatud Võiste väikelaevade kalasadam. Foto: Urmas Saard

Läänemaa kalanduspiirkonda investeeritakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 vahendusel järgmise viie aasta jooksul 2,2 miljonit eurot. “Tahame saavutada investeeringute toel olukorra, kus võimalikult suur osa püütud kala väärtusest jääb kalurile. See tähendab investeeringuid töötlemisse, et kalur ei müüks oma toodangut lihtsalt toormeks,” ütles MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Seltsi tegevjuht Margus Medell täna Haapsalus toimunud kalandustoetuste infopäeval.

Medell rääkis, et teiseks rannakalurite murekohaks on püügi hooajalisus. “Püügiperiood on vaid viis-kuus kuud aastas. Seepärast investeerime ka tegevustesse, mis aitavad rannakaluritel oma tegevusalasid mitmekesistada ja leida aastaringset teenistust,” selgitas Medell.

Läänemaa kalanduspiirkonna strateegia järgi investeeritakse 2,2 miljonist eurost 30% kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamisse, 30% kalandustoodete töötlemisse ja otseturustamisse, 27% rannakalurite tegevuste mitmekesistamisse, 3% kudealade taastamisse ja 10% kalandustraditsioonide edendamisse.

Jätka lugemist »

Võiste kakuamid Liivi lahel

Aeg-ajalt võis näha hõbedaselt helkivaid pika nokaga „angerjaid“ vonklemas. Käeulatusesse sattudes haarasid mehed neil keskpaigast kinni ja heitsid oma paati. „Need on tuulehaugid,“ sõnas Pille. „Kui tuulehauge hakkab juba väga palju olema, siis tähendab see räime püügi lõppemist,“ rääkis Pille, kes üks vähestest naistest kalamees.

Paremal poolel poeg ja isa, Kristo ja  Kauri Krüger Foto Urmas Saard

Paremal poolel poeg ja isa, Kristo ja Kauri Krüger. Foto: Urmas Saard

Esimene tutvus Arne Salustega jääb hästi meelde. Eksides kuupäevaga lasin eskalaatoritel ennast sõidutada Port Artur 2 kaubanduskeskuse kolmandale korrusele, et minna naiskodukaitse kutsel Piano kohvikusse – kohtumisele, mis tegelikult pidi toimuma hoopis järgmisel päeval. Üksnes tänu minu erakordsele hajameelsusele läks paremini, kui oleksin osanud ise oma järgnevaid ettevõtmisi kavandada. Aega parajaks sammudes märkasin kahe aatriumi vahelises avaras vahekäigus kedagi meest maalritrepi astmetel turnimas ja ilmatuma suuri fotosid seinale riputamas. Meri, paadid ja mehed äratasid sedavõrd tähelepanu, et võtsin nõuks näituse korraldajaga veidi vestelda. Kohe sai selgeks, et pildimaterjal tutvustab kakuami püüki ja Arne Saluste on hobikalandusuurijana heade teadmistega kalandusajaloolane. Samas pakkus ta mulle võimalust minna merele, et lähemalt uudistada kakuami püüki. Lapsepõlvest kaasa saadud merelembus ei lubanud lasta kutset korrata.

Jätka lugemist »

Eesti kalandus sai Euroopa Kalandusfondi toel uued õppelaborid

Neljapäeval tutvustati TTÜ Eesti Mereakadeemia peahoones kolme äsja valminud kalanduse õppelaborit, mis võimaldavad edaspidi praktilisemat õpet ja koostöövõimalusi kalandusettevõtetega. Uued laborid valmisid Euroopa kalandusfondi toel.

Avamisel tutvustati kolme uut laborit: kalapüüniste, kalakvaliteedi ja kalakäitlemise laborit ning arutleti kalanduse tuleviku teemal, kalavarude säästlikust kasutamisest ja kalandusalase tegevuse koordineerimisest. Pärast laboritega tutvumist näidati huvilistele ka Mereakadeemia nüüdisaegses simulaatorikeskuses asuvat kalapüügisimulaatorit, mis võimaldab Mereakadeemial nüüdsest koolitada kalapüügilaevadele laevajuhte ning püügimeistreid.

TTÜ Eesti Mereakadeemia direktori Roomet Leigeri sõnul on tehtud väga suur samm edasi kogu Eesti kalandussektori arendamisel. “Oleme väga palju panustanud erinevate õppelaborite ehitamisele ning simulaatorikeskuse arendamisele, kus on nüüdsest olemas ka kalapüügifunktsioon. Äsja valmis saanud kalanduse suunalised laborid võimaldavad meil kalanduse suunalist õpet teha veelgi praktilisemaks,” sõnas Leiger. “Uued laborid on eelkõige mõeldud kasutamiseks kalanduse tehnoloogiate majandamise ja juhtimise eriala tudengitele, ent kindlasti ootame ka kalandusettevõtteid meie laboreid kasutama, näiteks töötajate täiendõppeks või uute toodete/tehnoloogiate arendamiseks.”

Kalapüüniste ja kalakäitlemise laborite ehitust toetati Euroopa Kalandusfondi meetme 3.1 tegevuse “Muud ühistegevused” kaudu toetussummaga ligi 450 000 eurot.

Konverentsil vaetakse Eesti rannikumere majandamise võimalusi

Neljapäeval, 29. jaanuaril Tallinnas toimuval konverentsil “ Sinise majanduskasvu potentsiaal Eesti rannikumeres” arutatakse, kuidas saaks Eesti rannikumerd praegusest tulusamalt majandada.

“Uuringud näitavad, et saaksime oma rannikumerd praegusest palju paremini ja tulusamalt majandada,” ütles Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik. “Näiteks on meil head tingimused vetikakasvatuseks, ravimudast ja püütud kalast ning kalatööstuse jäätmetest kõrge lisandväärtusega toodete tegemiseks. Ressurss on olemas, kuid kasutame seda praegu veel liiga vähe.”

Konverentsil teevad Eesti, Taani ja Norra eksperdid ülevaate rannikumere majandamise võimalustest (nt väheväärtusliku kala väärindamine, vetika- ja karbikasvatus, meremuda kasutamine) ja kasvuvaldkondadest Läänemeres ning maailmas tervikuna.

Septembris 2012 võttis Euroopa Komisjon vastu teatise “Sinine kasv – võimalused mere ja merenduse jätkusuutlikuks kasvuks” (“Blue Growth – Opportunities for Marine and Maritime Sustainable Growth”). Sinise majanduskasvu eesmärk on leida võimalused, kuidas rannikumerd majandades parandada Euroopa Liidu rahvusvahelist konkurentsivõimet, ressursside kasutamise tõhusust, luua töökohti ning leida uusi majanduskasvu allikad.

Konverentsi korraldab Kalanduse teabekeskus. Konverentsi korraldamist rahastatakse Euroopa Kalandusfondi vahenditest, osalemine on registreerunutele tasuta.

Kalandustoetuste rakenduskava kiideti heaks

Põllumajandusministeeriumi juures tegutsev kalandusnõukogu andis põhimõttelise heakskiidu Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) vahendite Eesti rakenduskavale aastateks 2014-2020. Kokku investeeritakse järgmise kuue aasta jooksul Eesti kalandusse ja rannapiirkondade arengusse ligi 130 miljonit eurot.

„Uuel rahastamisperioodil pöörame suurt tähelepanu töötlemisele ja turustamisele, milleks plaanime kokku 32,5 miljonit eurot. Meie võimekus töödelda kala ja seda turustada kaugematel turgudel on praegu Venemaa poolt Euroopa Liidule kehtestatud toiduainete sisseveokeelu taustal eriti oluline. Uute turgude leidmine on meie strateegiline eesmärk,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Samuti plaanitakse rakenduskavasse 27,7 miljonit eurot rannapiirkondade arenguks, 26,2 miljonit eurot kalapüügivahenditega ja keskkonnahoiuga seotud investeeringuteks ning 17,8 miljoni eurot vesiviljeluse arendamiseks. „Need investeeringud ja toetused peavad tagama, et aastaks 2020 on Eesti kalandussektor ja rannapiirkonnad elu- ning konkurentsivõimelised,“ lisas Padar.

Pärast kalandusnõukogu heakskiitu saadetakse rakenduskava kooskõlastuseks ministeeriumidele, seejärel kinnitab kava Vabariigi Valitsus. Lõpliku heakskiidu peab kavale andma ka Euroopa Komisjon.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 2014–2020 on programm, mis hakkab pakkuma rahalisi vahendeid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ning jagab mitmeid investeeringutoetusi kalandussektori ettevõtetele ja rannapiirkondadele.

Perioodil 2014–2020 on fondi Eesti rakenduskava eeldatavaks mahuks 129,6 miljonit eurot, millest 100,9 miljonit eurot tuleb EMKF vahenditest ja 28,6 miljonit eurot Eesti riigieelarvest. Lõppeva, 2007-2013 rahastusperioodi mahuks oli koos Eesti omaosalusega 112,8 miljonit eurot.

Kalandusnõukogusse kuuluvad Põllumajandusministeeriumi, Eesti Maaülikooli, Eesti Mereakadeemia, Eesti Kalakasvatajate Liidu, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, Rahandusministeeriumi, Eesti Rohelise Liikumise, Eesti Kalaliidu, Peipsi Alamvesikonna Liidu, Eesti Kalapüüdjate Ühingu, Veterinaar- ja Toiduameti, Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi, Eesti Kaugpüüdjate Liidu, Keskkonnaministeeriumi, Eesti Kalaspordi Liidu, Keskkonnainspektsiooni ja Eesti Kalurite Liidu esindajad.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Esmaspäevast piiratakse räimepüüki Liivi lahel

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas käskkirja, millega peatab alates 5. maist kastmõrdadega räimepüügi Liivi lahel Pärnu maakonna kaluri kalapüügilubade omanikele. Püügikeeld ei puuduta Kihnu ja Manija saare püsielanikke.

Arvestades keskmist päevapüüki, ammendub Liivi lahe Pärnu maakonna kaluritele (v.a Kihnu ja Manija saared) lubatud aastane räimesaak arvestuslikult esmaspäevaks, 5. maiks. Räimepüügi lõpetamine ei puuduta Kihnu ja Manija saare püsielanikke, kelle lubatud 901 tonni suurusest saagist on 2. mai seisuga välja püütud 231 tonni.

Kutselise kalapüügi peatamise käskkiri avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ning see avalikustatakse ka Põllumajandusministeeriumi veebilehel ja edastatakse vastavatele erialaliitudele.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel saab rohkem haugi püüda

Kutselised kalurid saavad sellest sügisest püüda 10 tonni haugi enam. Mullu oli Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tänavuseks haugi püügivõimaluseks 155 tonni. Seda suurendati 10 tonni võrra, seega on uueks püügivõimaluseks 165 tonni.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin selgitas, et kutseliste kalurite jaoks pikenes sügisene püügihooaeg eeskätt nakkevõrkudega püügil, mis muidu tulnuks püügikvoodi täitumisel varem lõpetada. Püügivõimalust suurendati, kuna varu seis on väga hea ja ka paari aasta järelkasv on heal tasemel.

2013. aastal esimese seitsme kuu jooksul on püütud 92 tonni haugi.

Eesti soovib kalanduses suuremat tähelepanu turuarendusele

Foto: Tiit Hunt

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles kohtumisel EL kalandusvoliniku Maria Damanaki ning eesistuja Küprose põllumajandusministri Sofoclis Aletrarisega, et kalandussektor peab paremini ära kasutama turu võimalusi. „Peame toetama eelkõige seda, et kalurid saaksid oma sissetuleku turult,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Eesti prioriteet on eelkõige koostöö, seda nii rannapiirkondade kui tootjaühenduste näol. Samuti peame toetama turgude arendamist ning säilitama võimaluse viidata kala päritolule.“

Seeder rõhutas, et uuel finantsperioodil peab olema võimalik jätkata juba välja kujunenud koostöövormidega. „Kalandussektori edasiseks arenguks on oluline jätkata praegusel perioodil juba määratletud rannapiirkondadega,“ sõnas Seeder. „Kalanduskogukondadel peab olema tagatud võimalus rakendada eelkõige kalandussektori vajadustele suunatud strateegiaid. Seetõttu soovime, et liikmesriik võiks jätkata juba olemasolevate piirkondade ja tootjaühendustega.“

Jätka lugemist »

Kihnu ja Manilaiu rannakalurid saavad loa sügispüügiks

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder saatis Vabariigi Valitsusse määruse eelnõu, millega suurendatakse Liivi lahe rannakaluritele 2012. aastaks kehtestatud lubatud räimesaaki.

„Sügispüügi avamine Kihnu ja Manija saarte rannakaluritele on sel aastal eriti oluline,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Pärnu maakonna kalurid püüdsid kevadel lubatud saagi väga kiiresti täis, mistõttu väikesaarte kaluritel, kelleni kala jõuab hiljem, jäi saak mullusega võrreldes oluliselt väiksemaks.“

2012. aastaks lubatud räimesaagi suurendamine Liivi lahel võimaldab katta Pärnu maakonna rannakalurite poolt käesoleval aastal lubatust enam püütud kalakoguse ning avada sügispüügi Kihnu saare ja Manilaiu saare püsielanikest rannakaluritele. Lubatud aastast räimesaaki Liivi lahel on võimalik suurendada ka Saare maakonnale.

Räimekvoodi suurendamine on võimalik, kuna Euroopa Komisjon kandis Eestile üle meie möödunud aastal kasutamata jäänud räimekvoodi. Kokku suureneb Liivi lahel 2012. aastaks lubatud räimesaak 510 tonni võrra, mis jaguneb Pärnu ja Saare maakonna kalurite vahel – Pärnu maakonna lubatud räimekvoodiks saab senise 5510 tonni asemel 5990 tonni räime ning Saare maakonnal senise 415 tonni asemel 445 tonni räime.

Nimetatud kogused katavad sügisperioodil väikesemahulise räimepüügi vajaduse Kihnu ja Manija saarte rannakaluritele. Sügispüügi avamine toimub septembri alguses põllumajandusministri käskkirjaga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Saaremaa vetest avastati agressiivne ahvenaline

AGRESSIIVNE AHVENALINE: Selline 20 cm pikkune ümarmudil püüti eile Sõrves Lõu lahest. Foto: Egon Sepp

Salme valla Lõu küla elanik püüdis eile hommikul kohalikust lahest ennenägematu kala, kelles tuvastas ahvenaliste seltsi kuuluva ümarmudila.

Suur oli Egon Sepa üllatus, kui ta kala kohta uurides lugeda sai, et 20 cm pikkuse ümarmudila näol on tegemist agressiivse kalaga, kes tõrjub välja kohalikud liigid. “Tegemist on täpselt sama teemaga nagu kormoranide ja huntide puhul, aga ümarmudil tegutseb vee all ning seda me ise ei tunneta ega näe,” ütles Sepp Saarte Häälele.

Varem on Musta mere piirkonnast pärit ümarmudilat Eestis leitud Pärnu ja Tallinna lahest. Viimases on ta saanud juba niivõrd tavaliseks kalaks, et Prangli saare kalurid pidavat teda päevas mitmesaja kilo kaupa püüdma. Jätka lugemist »

Räimepüük ning kastmõrraga kalapüük on peatatud

Alates 16. juunist on kalapüügiluba omavatele kaluritele räimepüük kvoodi täitumise tõttu peatatud. Samuti on peatatud kastmõrraga kalapüük.

Ida-Viru, Saare, Hiiu, Lääne, Harju ja Lääne-Viru maakonna ühine räimekvoot aastaks 2011 on 1126 tonni räime. Kui sellest kogusest on välja püütud 826 tonni, saab iga maakond enne kvoodi täitumist püüda veel 50 tonni. Kui ühine räimesaak on välja püütud, selgub, kuidas on ühine saak jaotunud maakondade vahel ehk mitu tonni räime nimetatud 826 tonnist püüti ühes või teises maakonnas.

Kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi puhul on peamine räimepüügi vahend kastmõrd, millega püütakse 95-98 protsenti räimesaagist. Kastmõrd on püügivahend, millega püüdmise korral ei saa vältida räime sattumist püünisesse. Kui räime massilise rände ajal püütakse kastmõrraga jätkuvalt kala, ei ole räimepüük tegelikult lõpetatud, sest ei ole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse. Kastmõrda sattunud räime ei ole võimalik ka elujõulisena vabastada, sest teiste kalade ja kastmõrra võrgulina vastu hõõrudes saab räim vigastusi, kaotades suure osa oma soomuskattest, mille tulemusel kaotab räim ka eluvõime. Seetõttu on tarvilik peatada Ida-Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel kastmõrraga kalapüük.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Luke mõisas peetakse pühapäeval perepäeva

Pühapäeval, 12. juunil kell 12.00 kuni 16.00 toimub perepäev „Kalad“ Luke Mõisas. Meisterdame kalu ja paati, teeme ise õnge ja püüame kala ning uurime, kuidas näevad kalad välja seestpoolt. Perepäev on kõigile huvilistele tasuta. Tule kogu perega sulle sobival ajal päeva jooksul. Toetab SA KIK. Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kärnerimaja kohvik. Lisainfo telefonil 5088359 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.

Allikas: Gea Järvela, SA Luke Mõis

Liivi Lahe Kalanduskogu avas taotlusvooru

MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu avab taotlusvoorud meetme 4.1 “Kalamajanduse säästev areng” kolmes tegevussuunas:

a) Kalasadamad ja lossimiskohad

Taotluste vastuvõtt jooksvalt alates 21.01.2011 kuni meetme rahade lõppemiseni.

b) Tegevuste mitmekesistamine

Taotluste vastuvõtt alates II poolaastast (teavitatakse täiendavalt).

c) Koolitustegevus

Taotluste vastuvõtt jooksvalt alates 21.01.2011 kuni meetme rahade lõppemiseni.

2011. aastal on Pärnumaa kalanduspiirkonnas ühtekokku toetusteks kasutada 12 275 811 kr (784 567.32 €).

Põhjaliku info leiab siit.

Allikas: www.kalanduskogu.ee

Raku, Harku ja Maardu järves täiendatakse kalavarusid

Varude taastamise käi­gus saavad kala­maime juurde näiteks Raku, Harku ja Maardu järv, kirjutab Eesti Päevaleht.

Linask. Foto: fishing24.ee

Keskkonnaamet on kalakasvatusliku taastootmise programmi raames asunud Eesti jõgedesse ja järvedesse asustama kala- ja vähimaime, et nende kohati kesiseks jäänud püügivarusid rikastada. Nii nagu mujal on Harjumaalgi sihikule võetud just sellised veekogud, mis on õngemeeste seas kõige popimad püügikohad.

Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti rääkis, et kui seni on jõutud uusi kalu asustada Lõuna-Eesti tuntumatesse kalakohtadesse Pangodi, Tamula ja Vagula järve, siis järgmise nädala alguses läheb see lahti ka Maardu, Harku ja Raku järvel. Kõigisse kolme järve on keskkonnaametnikel plaanis asustada linaskeid. „Maardu järves näiteks ei olegi praegu veel linaskit sees, kuigi tegu on väärtusliku püügikalaga. Samas Harku järve paneme peale linaskite ka noori hauge,” selgitas Tuusti.

Kalavarude turgutamise kõrval üritavad keskkonnaametnikud uuesti hinge sisse puhuda ka mitmele aastaid tagasi hävinud Harjumaa jõevähiasurkonnale. Näiteks Vääna jõest kadusid vähid paar aastat tagasi ja sama saatus tabas ka Soodla jõe vähke. Toona kahtlustati, et vähkide suure suremuse taga võis olla vähikatk. „Sel aastal otsustasime mõlemasse jõkke jälle uued vähid asustada – nii Vääna kui ka Soodla jõkke sai panna enam kui kolm tuhat noort vähki,” rääkis Tuusti. Tema sõnul pole põhjust karta, et ka uued noored vähid võiksid nendes jõgedes hukkuda. „Vähikatk ei jää tavaliselt veekogusse püsima, sest katk kaob ühes elusate vähkide kadumisega,” selgitas Tuusti.

Keskkonnaamet asustab siseveekogudesse kalamaime

Keskkonnaamet alustab kalakasvatusliku taastootmise programmi raames kala- ja vähimaimude asustamist siseveekogudesse, et rikastada järvede-jõgede kalavarusid väärtuslike kalaliikidega.

„Tänavu on kavas asustada koha, haugi ja linaski maime, mis on kasvatatud Haaslava kalamajandis ja jõevähi kahe- ja kolme-aastaseid maime, mis on kasvatatud Saaremaal. Kokku asustatakse 6000 koha, 6000 haugi, 4000 linaski ja 27 000 vähimaimu,” ütles keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti.

Veekogude valikul arvestatakse teadlaste soovitusi. Lisaks taastatakse mõnes veekogus hõredaks jäänud kalakooslusi ja rikastatakse neid just hinnatud röövkalade haugi ja koha maimudega. Linaski maime lastakse ka neisse veekogudesse, kus esinevad talvised hapnikuprobleemid.

Jõevähi asustamist plaanitakse mitmetes jõgedes, kus vähid on aastate eest hukkunud, näiteks Soodla, Vääna ja Reiu jões. Asustamisi plaanitakse ka mitmetes uutes veekogudes, kus need kalaliigid ja vähk puuduvad ja kus looduslik levik on takistatud. Selliste veekogude hulka kuuluvad mitmed paisjärved ja ammendatud karjäärid.

Projekti finantseerib KIK kokku ligi 650 000 krooniga.

Narva-Jõesuus peeti silmufestivali

Narva jões on sel sügisel silmusaak jäänud väikeseks, kuid sellegi poolest peeti Narva-Jõesuus silmufestivali, vahendas ERR.

Silmufestivalil jätkus värsket kala vaid kiirematele. Tunnike pärast silmugestivali algust oli suur katlatäis kapsasuppi otsas ja kalurid valmistusid uut portsu keetma. Kapsasupp silmuga on üks Narva-Jõesuu roogadest.

Sadamasse läinud inimesed ootasid kalureid, et silmu osta, aga seda kala pole tänavu veel kuigi palju välja püütud. Üks põhjus, mid silmu on Narva jões väheks jäänud, on kalurite arvates Venemaa pool asuv Narva hüdroelektrijaam. „Silmud ei taha reostatud jõkke tulla. See asi tuleks Venemaaga ära lahendada. Igal aastal lastakse saari alla ja sellest ei hoiatata. Vaadake, mis nad rannaga tegid ja mis toimub jões,” rääkis kalur Sergei Klessarev.

Narva-Jõesuus tahetakse tutvustada kaht vee-elukat — sügisel silmu ja kevadel meritinti. Ka meritinti oli tänavu vähe. Sellegipoolest arvavad kalurid, et taolisi kalapidusid tasub pidada.

Uljastel selgusid Eesti parimad spinningistid

Uljatse järve ääres peeti läinud laupäeval Eesti meistrivõistlused spinninguga kalapüügis, teatas Virumaa infoprtaal. 
Kehva ilma trotsides võeti viie tunni jooksul järvest välja hulgaliselt  kaalukaid kalu — hauge ja ahvenaid.


Võistlejaid kogunes poolsada, kohal oli kogu Eesti paremik eesotsas Erki Oppega, kes on kuulunud juba mitukümmend aastat nii Eesti kui ka Baltikumi kalasportlaste tippu.

„Soovisime kasutada ja näidata võistluste läbiviimisel eelkõige Rakvere  lähikonnas asuva Uljaste järve potentsiaali, sest selle näol on tegemist areneva kultuuri- ja looduskeskonnaga,” ütles võistluse korraldaja,  Rakvere spordikeskuse direktori asetäitja Allan Jaakus.



Meeste arvestuses saavutas esikoha Alar Ruzits, kelle saagi kogukaal küündis ühe haugi näol 2278 grammini. Talle järgnesid teisena  meisterlikult hulgaliselt ahvenaid püüdnud Erki Oppe (1372 g) ja  kolmandana Mati Banhard (1252 g).

 Naistest teenis esikoha Julia Ivanova (144 g) ja noorte arvestuses Georg Semenovski (574 g).

Kalapüügiandmete esitamise kord muutub

Alates tuleva aasta 1. jaanuarist kehtivad kalapüügiandmete esitamise korra muudatused, nende eesmärgiks on saada parem kontroll kalakoguste üle, mis on püütud kutselise kaluri kõigi püügivahenditega.

Enne püügilt naasmist nõutakse nüüd andmete esitamist kõikide kutselise kalapüügivahendite tarvituse korral. Praegu kehtib selline nõue üksnes mõrra- ja põhjanoodapüügi kohta. See kohustus võimaldab inspektoril püüdjale ootamatult vastu minna ja kontrollida deklareeritud kalakoguseid ning vajaduse korral ka kasutatud püügivahendeid.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Saaremaal Riksu ojas ja lahel kehtestati kalapüügikeeld

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas ajutiste püügikitsenduste määruse, millega keelatakse kalapüük Saaremaal Riksu ojas ja Riksu lahel.

Püügikeeld on seotud signaalvähkide avastamisega Saaremaal Riksu ojas 2010. aasta sügisesel seirepüügil. Tegu on võõrliigiga, kes kannab meie jõevähile ohtlikku haigust — vähikatku. Ohule vihjab ka see, et sellest piirkonnast Eesti oma jõevähki enam ei leitud, kuigi veel mullu neid ojast püüti.

Vähikatku leviku ohu tõttu ongi kalastamine Riksu ojas ja lahel keelatud, sest haigustekitajaga saastunud püügivahenditega võib vähikatku tekitaja jõuda ka teistesse veekogudesse.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Herki Tuusi sõnul on võõrvähiliik Saaremaale sattunud inimese abiga ja ohtu seadnud kogu Saaremaa jõevähi populatsioonid. „On ülimalt oluline teadvustada, et just seetõttu on nii kalade kui ka teiste veeloomade viimine ühest veekogust teise ilma loata keelatud,” täpsustas ta.

Praegu proovib Keskkonnaamet signaalvähke võimalikult palju välja püüda. Samuti koguvad vähiteadlased vajalikku infot selle kohta, missugused on kõige tõhusamad moodused võõrvähkide leiukohtade isoleerimiseks.

Signaalvähk. Foto: vikipeedia

Võrtsjärvest püüti rekordangerjas

Reede hommikul leidis Tarvastu kalamees Aivar Kärp Võrtsjärve pandud mõrrast 2,7 kg kaaluva angerja, kirjutas ajaleht Sakala. Registreeritud Võrtsust püütud angerjaist on see seni raskeim ja vanim.

Üllatus rekordangerja üle oli seda suurem, et tänavu on Võrtsjärvest püütud väga vähe angerjaid, väidetavalt on nende arvukus üle kümne korra langenud. Kärbi rekordangerja pikkuseks mõõdeti 101 cm ja kaaluks saadi 2730 grammi.

Senine Võrtsjärve angerjarekord pärineb mõne aasta tagant, toona kaalus kala 2,3 kg.

Vastse rekordangerja ostis Kärbilt ära Võrtsjärve limnoloogiakeskus, kus seda eksponeeritakse elusana Võrtsjärve muuseumi akvaariumis. Sealne laborant Meelis Kask sõitis kohale ja veendus, et püütud kala on tõepoolest rekordiline.