Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Maablogi kirjutab Läänemere kaladest ja dioksiinist

 

Keskmine räim on tervisele täiesti ohutu ja seda võiks süüa kuni 300g nädalas. Foto: Tiit Koha

Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev rääkis Terevisioonis Läänemere kalade dioksiinisisaldusest.

Maablogi tõi välja kümme punkti, mida kalasõber peaks teadma Läänemere kalast ja selle söömisest.

  1. Jah, maailma enim uuritud veekogu Läänemerd iseloomustab mitmete saasteainete kõrge tase. Dioksiine ja dioksiinilaadseid PCB-sid on kokku umbes 400 erinevat ühendit, millest toksilised on umbes 30 – Läänemere kalad sisaldavad rohkem saasteaineid kui Põhja-Atlandi kalad. Need ühendid säilivad pikaajaliselt keskkonnas, bioakumuleeruvad toiduahelas ning võivad ohustada inimeste tervist ja keskkonda.
  2. Tervisele ohtlikku dioksiini leidub kõige rohkem Läänemere põhjaosas, eriti Botnia lahes. Soomes lahes on seda vähem ja mere lõunaosas on olukord üsna rahuldav. Teadlaste andmed näitavad, et olukord Läänemeres on paranemas.

Järgmisi punkte saab juba lugeda siit.

Peipsi järve tuba taasavatud

Peipsi Koostöö Keskuse annab teada, et alates 10. maist on kõigil huvilistel taas võimalik külastada näitust “Peipsi järve elu tuba”. Uus näituseruum asub vahetult Peipsi järve ääres, Jõgevamaal Kasepääl. Üheskoos näitusega on Peipsi Infopunkti ja Kasepää valla koostöös avatud turismiinfopunkt.

“Peipsi järve elu tuba” on püsinäitus, mis jagab Peipsi järve looduslike tingimustega seotud teavet ja annab ülevaate Peipsi-äärsest elu-olust. Näitus tutvustab Peipsi järves elavat 34 kalaliiki, millest on tehtud mulaažid. Peipsi järve kujutab ja iseloomustab ligi 4 m pikkune ja 1,4 m laiune kolmemõõtmeline makett, millelt leiab suuremad Peipsi-äärsed asulad, majutuskohad, muuseumid, vaatetornid ja palju muud põnevat.
Maketti ja kalamulaaže täiendavad saatetekstid eesti, vene ja inglise keeles. Näituselt saab teadmisi ka näiteks järve toiduahelast, kala arengust, vee-elustikust jne.

Näitus ja turismiinfopunkt on suveperioodil avatud T-L kl 11-15 aadressil Sõpruse 84, Kasepää, Jõgevamaa.
Lisainfo: info@peipsi.ee, tel: 602 0105
Kõikidel külastajatel on võimalik kasutada tasuta ka WiFi leviala.

Homme saavad huvilised osaleda röövpüügis kalavetel

Rannarahva Muuseumis Viimsis avatakse röövpüüki tutvustav näitus „Röövpüüdjad“. Näitus „Röövpüüdjad“ tutvustab röövpüüdjate poolt toime pandud rikkumisi, tekitatud keskkonnakahju ning õpetab õigesti käituma ja reeglite järgi kalastama. Igal aastal pannakse Eestis toime ligikaudu 2000 kalapüüginõuete seadusrikkumist. 2009. aastal oli koguni 2283 rikkumist. Rannarahva Muuseumi avatav näitus juhib tähelepanu erinevatele röövpüügiviisidele ja nende laastavale mõjule.

Näitusel on välja pandud erinevates Eestimaa piirkondades püügilt eemaldatud või konfiskeeritud röövpüügivahendeid ahingutest ja võrkudest kuni omavalmistatud lõkspüüniste ja muude kurioossete leiutisteni. Vaataja ette on toodud markantsemad röövpüügijuhtumid.

Röövpüük on globaalne probleem – maailma kalavarudele teeb suurimat kahju illegaalne kalapüük. Eestis kahjustab kalavarusid püügikvoote ületav tööstuslik püük, kuid hävitav mõju on ka harrastuskalastajate ja muidu ebaseaduslike püüdjate hoolimatul tegevusel. Enamlevinud rikkumised on püügiloata ja keelatud vahenditega kalapüük, keelualadel ja -aegadel kalastamine ja alamõõdulise kala püük. Röövpüük kahjustab meie rahvuslikku rikkust ja kalavarude kaitse on meie kõigi ühishuvi.

Näitusega „Röövpüüdjad“ samaaegselt on Rannarahva Muuseumis üleval ka Eesti Loodusmuuseumi zooloogi ja loodusfotograafi Tiit Hundi fotonäitus „Eesti kalad“. Oma loomulikus keskkonnas on üles pildistatud pea kõik Eesti vetes elavad kalaliigid. Nende seas on nii Eesti veekogudes laialt levinud kalu kui ka põnevad liike, kellega tavaelus pea kunagi kokku ei satuta.

Näitused avatakse neljapäeval, 20. jaanuaril ning on külastajatele avatud 20. maini 2011.

Jõed avatakse kaladele

Keskkonnainvesteeringute keskuses lõppes taotlusvoor, kus oli võimalik taotleda toetust vooluveekogude seisundi parandamiseks. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist

Jõeforell. Foto: Eesti Kalakasvataja

rahastatavasse vooru laekus 12 taotlust, mille toetussoov on üle 140 miljoni Eesti krooni. Vooru eelarves on toetusteks ette nähtud 50 miljonit krooni, rahastusotsuseid on oodata uue aasta märtsiks.

Laekunud taotlustest üheksas soovitakse rajada kalatreppe ja avada kaladele liikumisteid, ülejäänud kolm on jõgede ja järvede seisundi parandamisega seotud projektid. Enamik taotlejaid on MTÜd, aga taotlusi on saatnud ka kohalikud omavalitsused ja äriühingud. Lõppenud taotlusvoor on esimene, kus sai taotleda toetust veekogude tervendamiseks.

Üks Eesti vooluveekogude probleem on nii inim- kui ka loodustekkelised paisud, mis mõjutavad veekogu seisundit, muutes näiteks kiirevoolulise jõelõigu seisva veega veekoguks või takistades kalade liikumist kudemispaikadesse. Lisaks mõjutab vooluveekogu piiramine paisuga ka veekogus olevat veehulka ning selle temperatuuri, mis võib panna vetikad vohama ja veekogu kasvab kinni. Lõhejõgedel on umbes 150 paisu, millel tuleb 2013. aastaks tagada kalade vaba liikumine. Kõigil teistel paisudel tuleb kalade vaba liikumine tagada hiljemalt aastaks 2015, kui seda peab vajalikuks eksperthinnang.

Allikas: Loodusajakiri Uudistaja