Viljandi fotonäitus viib Viru kaevanduse sügavustesse

22. septembrini on Viljandis Sakala Keskuse jalutussaalis avatud Karel Kraviku fotonäitus „Viru kaevanduse viimane toodang“.

2013. aasta juunikuus suleti taas üks põlevkivikaevandus Ida-Virumaal, see kord oli tegu Viru kaevandusega. Sealt oli päevavalgele toodud 80,5 miljonit tonni „pruuni kulda“. Varud ammendusid, nii nagu ka veel täiesti töökorras köistee, allmaaraudtee ja tehnika sobinuks juba muuseumieksponaatideks.

Sügaval nõukogude ajal avatud (1965) kaevanduse hämaraid käike viimast korda jäädvustanud Karel Kravik on kiindunud Ida-Viru tehismaastikesse ja kõikvõimalikesse keskkonna anomaaliatesse, mis on tekkinud sinna energeetika ja tööstuse kutsel. Karel on Ida-Virumaa Fotoprojekti eestvedaja.

Karel tõdeb, et tema eesmärk on viia oma piltide vaatajad hetkeks mugavustsoonist välja, kohtadesse, kuhu nad niisama tõenäoliselt ei satu, kohtadesse, mis näitavad meile seda, mida on vaja meie igapäevaseks toimimiseks, kuid sellegipoolest ei ole osad meie igapäevasest ümbruskonnast.

Küllap on põnev meil, maapealsetel, saada aimu sügavate käikude suisa arhitektuursest esteetikast ja sukelduda fotode vahendusel heaoluühiskonna tumedamatesse kihtidesse.

Näituse aitas ellu Eesti Energia. Näitused on avatud maja lahtioleku aegadel
1.06 – 31.08, E – R kell 10.00 – 18.00
Alates 1.09.2014: E-L 10.00 -19.00

Allikas: Sakala Keskus

Kaivanduisilõ saistas kimmämbält vasta

Eesti luuduskaitsõ seldsi täüskogo otsust’ 21.06., et nakkas saisma katõ dolokivikaivandusõ vasta, midä Eesti lõunatippu plaanitas.

Rõugõ kihlkunnan Pähni luuduskeskusõn kokko saanu 28 luuduskaitsjat sõidi edesi Mehkamaalõ kaivanduisi kotussit kaema. Sääl saiva nä ütele meelele, et Nahalõ ja Kalkahulõ es tohtnu dolokivikaivandust tetä. Mõnistõ vallavolikogo nakkas asja arotama 17.07. kuunolõkil.

Eesti luuduskaitsõ selts saat’ keskkunnaministeeriümile kirä, mille seen pallõs Piitre jõõ maastigukaitsõala laembas tegemist ja pikembät keskkunnamõo hindamist. “Keskkunnamõjju parhilla hinnatas, rabakunna ja muakunna elupaiga omma joba löütü,” selet’ Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna päämiis Silla Silver.

Muakunn om Eestin väega harv elläi, kõgõ inämb eläs näid Piirissaarõ pääl. Pikembät keskkunnamõo hindamist küsüse luuduskaitsja selle, et viisais om timahava harilikust madalamb. «Saa-s hinnada, kuis mõos kaivanduisist vii vällä pumpaminõ suurvii aigu – suurtvett olõki es,» ütel’ Silla Silver.

Puulpäävä Kanepin kuun olnu Lõuna-Eesti luuduskaitsja saadi viil eräle kirä Mõnistõ vallavolikogolõ ja keskkunnaammõtilõ.
Kirän pakutas, et nuu võinu ministeeriümile ka umalt puult kopsada, midä kaivanduisi tegemisest arvasõ.

Harju Ülle, Uma Leht

Luuduskaitsja võitlõsõ suuri lubjakivikaivanduisi vasta

Luuduskaitsja Tulviste Hele ja Silla Silver Piitre jõõ hoiuala piiri pääl: sälä taadõ tulõsi kivimurd. Foto: Uma Leht
Luuduskaitsja Tulviste Hele ja Silla Silver Piitre jõõ hoiuala piiri pääl: sälä taadõ tulõsi kivimurd. Foto: Uma Leht
Mõnistõ kandi luuduskaitsja võitlõsõ katõ suurõ dolokivi(lubjakivisort)kaivandusõ vasta, midä plaanitas õkva Piitre jõõ hoiuala ja lõunatipu puhkõala mano.

«Piitre jõõ kaitsõala jääs vaivalt 50 miitret kavvõlõ, matkarada lätt Eesti lõunatippu kaivandusõ perve pite!» pahand’ Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna juht Silla Silver. «Häös putmada luudus, külälise nakkasõ kavvõlõ hoitma ja vaivalt ütski nuur pere taht inämb siiä elämä tulla.»

Samma miilt omma Mõnistõ vallavalitsus ja -volikogo. Vallavanõmb Roobi Katrin ütel’, et piirkunna ärtsurkmist ei massa kinni 40 000–50 000 euroga aastan, midä vald kaibja käest saasi. Lubjakivi kaibmisõ vasta om esiki RMK (kaivanduisi ala om prõlla riigimõtsamaa).

«Tuu olõssi suur ull’us ja kõgõ suurõmb kuritüü luudusõ vasta Võromaal!» ütel’ RMK Võromaa mõtskunna mõtsaülemb Palo Agu.
Päält kõgõ saasi riik kaivanduisist rahalist kahh’o. «Mõts kasus sääl väega häste, aastan 13–14 tihumiitret hektäri pääle, rahan 72 000 euro jago,» hinnas’ Palo. «Ku tuu kotussõ pääle jäänü kats perädüt mulku, saa-i säält inämb kunagi määnestki tullo tiini!»

Ettevõtja himostasõ suurt lubjakivivarru
Dolokivi kaibmisõs küsüse lupa kats firmat. OÜ Aigren Kaevandus taht Karissöödä küllä kaiba suurõmba, AS Kiirkandur Naha küllä väikumba mulgu – kokko nii sada hektärri karjääri. Plaanin om 25 aastaga vällä kaiba viis miljonni kuupmiitret dolokivvi.
Et kivvi kätte saia, tulõ päält är kaiba 2–7 miitret maad. Nii kolmõ meetri päält tulõ joba vesi vasta ja tuud tahetas pumbata läbi settekaivõ Piitre jõkkõ. Loe edasi: Luuduskaitsja võitlõsõ suuri lubjakivikaivanduisi vasta

Maa Päeva eel toetatakse Tšernosemja niklikaevanduse vastaseid

21. aprillil, ülemaailmse Maa Päeva (Earth Day) eelõhtul toimub rahvusvaheline solidaarsusaktsioon Tšernosemja kaitseks ja nikli kaevandamise vastu Voroneži piirkonnas Venemaal. Võitlus on kestnud juba rohkem kui aasta ja see pole üksnes kohalik mure, kuna Tšernosemja on unikaalse taimestikuga piirkond, mille abil on võimalik toita tervet vene riiki. See on oluline tervele maailmale, mille ees Venemaal on kohustus tagada toiduohutus seoses ülemaailmse majanduskriisiga.

Tänaseks on protestiaktsiooniga ühinenud 27 linna ja piirkonna üle maailma, sellele on avaldatud toetust ka Pariisis, Berliinis, Münchenis ja mujal.

Liikumise «В защиту Хопра” ( “Hopra kaitseks”) liikmed paluvad Tallinnal ja kogu Eestimaal kõnealust algatust toetada ühekordse piketiga või mõne muu solidaarsust väljendava aktsiooniga ning saata 21. aprillil toimunust foto korraldajatele sama päeva jooksul, et saaksime uudistes võimalikult laialdast kajastust.

Rohkem infot aktsiooni kohta ja selgitusi, miks teema on oluline just praegusel ajahetkel, samuti autoriteetsete teadlaste arvamusi selle kohta, miks nikli kaevandamine Tšernosemja piirkonnas on täiesti põhjendamatu, võite lugeda siit.

Praegusel hetkel on oluline igasugune toetus, sest puurimist kavatsetakse alustada vaatamata ulatuslikule vastuolule mitmete seadustega ning jätkuvad repressioonid kohalike elanike vastu, kes püüavad oma maad kaitsta. Samuti ei ole seni arvestatud sotsiaalsete protestidega, ohuga keskkonnale ega mõjule Venemaa majandusele.