Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Homme mälestatakse juuniküüditamise ohvreid

Homme, 14. juunil mälestatakse Eestis 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid. Tallinnas Lindamäel toimuval tseremoonial asetatakse Linda kuju jalamile mälestuspärjad Vabariigi Presidendi, Riigikogu, Valitsuse, Kaitseväe ja Kaitseliidu, Tallinna linna, diplomaatilise korpuse aga ka kodanikeorganisatsioonide poolt.

Kell 12 algaval mälestustseremoonial peab kõne Riigikogu esimees Eiki Nestor ning palvuse viib läbi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Einar Soone. Sõnavõtuga esineb ka Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu.

Linda kuju jalamile asetavad pärjad Vabariigi Presidendi käsundusohvitser, Riigikogu esimees Eiki Nestor, peaminister Taavi Rõivas, Kaitseväe peastaabi ülem mereväekapten Igor Schvede ja Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Ilmar Tamm, Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, diplomaatilise korpuse vanem Iirimaa suursaadik Peter McIvor, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu ja teised.

Lisaks Lindamäel toimuvale korraldavad erinevaid mälestusüritusi ka kodanikeühendused. Kell 16 avatakse Noblessneri Valukojas näitus “Inimõigustest nõukogude ühiskonnas” ning Eesti küüditamislugude kaart, kuhu on võimalik märkida oma perekonna küüditamise koht. Samas kogutakse algatuse Kogu Me Lugu raames inimeste lugusid ja mälestusi küüditamisega seoses. Kell 19.30 ja 21.30 näidatakse Noblessneri Valukojas Eesti mängufilmi “Risttuules”. Lisainfo ja filmile registreerimine Inimõiguste Instituudi kodulehel www.eihr.ee/registreerumine-filmi-risttuules-erilinastusele.

Juuniküüditamise käigus viidi Siberisse üle 10 000 süütu inimese.

Juuniküüditamisest möödub 71 aastat

Kaheteljeline vagun, mida kasutati inimeste küüditamisel. Foto: wikipedia

Täna möödub 71 aastat juuniküüditamisest. Pille Kippar on kogunud küüditatute lugusid ja avaldanud need hüperajakirjas Mäetaguse. Kylauudised toovad teieni mõned katked nendest.

Korraga valitses tubades tohutu segadus. Lapsed nutsid, sõjaväelased otsisid midagi ning loopisid isa riiuleist raamatuid. Mõned võõrad tõmbasid vooditekke nööriga puntrasse. Ema oli toolilt tõusnud ja ladus kohvrisse naftaliinilõhnalisi lõngavihte. Isa pakkis midagi püssimeeste pilgu all. Sahvrist visati ühte kasti suitsuliha ja poolik hernekott. Ka käsiõmblusmasin mahtus sinna. Eriti valvsalt jälgiti vanemat venda, kui ta oma lauasahtlist võttis mõned õpikud või sulges klaverikaane ja pani portfelli mõni tund tagasi mängitud noodid. “Bõstreje! Bõstreje!- Kiiremini! Kiiremini!” Siis ma veel ei teadnud ega suutnud mõista, et on olemas asju, mida saab teha ainult öö musta katte varjus (Helvi Koppel).

Keegi ei osanud seda ette näha, et viiakse ära ka naised ja lapsed, arvati, et viiakse ainult mehed. Isa koos poolvenna Lembituga põgenes järve taha tallu ning käskis ka 7-aastasel Endlil seda teha. Nende perekonnatuttav ämmaemand Alide Toom arvas koguni, et naisi ja lapsi võeti pantvangiks, kuna mehi ei saadud kätte, mille peale isa tuli oma naiivsuses, mõeldes lastele, välja ning andis ennast ise üles (Endel Muuga)Jätka lugemist »