Endla teatris tulekul sajandipidu

Sel kuul möödub sada aastat ajast, mil valmis ajalooline Pärnu Endla teatrimaja, mille rõdult kuulutati 23. veebruaril 1918 välja Eesti Vabariik. 22. oktoobril tähistab Endla kutselise teatrina oma 100. juubelit.

Endla teatrimajale pandi Pärnus nurgakivi 23. mail 1910. Rahalistest raskustest hoolimata edenesid ehitustööd ja jõudsid lõpule 1911. aasta sügiseks. 22. oktoobril toimus Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus ning sel päeval tähistab Endla teater nüüd Eesti kolmanda kutselise teatrina oma 100. juubelit.

23. oktoobri 1911 päeval korraldati vastvalminud Endla majas kontsert solistide, koori ja orkestri osavõtul ning õhtul toimus August Kitzbergi “Libahundi” esietendus. 23. veebruaril 1918 kuulutati Endla teatrimaja rõdult välja Eesti Vabariik. 1944 aasta sügisel süütasid teatrimaja taganevad Saksa väed.

Juubelipidustused Pärnus algasid juba 20. oktoobril ja jätkuvad kogu nädalavahetuse. 21. oktoobri pärastlõunal toimub praeguste ja endiste teatritöötajate traditsiooniline ühine külaskäik Pärnu Metsakalmistule. Õhtul kell 21:30 on Teatrikohvikus Endla Jazzklubi erikontsert, kus astub üles ansambel Airipos, koosseisus Airi Allvee, Tõnu Raadik, Ants Õnnis, Tiit Saluveer ja Argo Toomel.

22. oktoobril kell 18 esitletakse Teatrikohviku I korrusel teatri juubeliraamatut „Endla teater 100“, mis annab saja lavastuse kaudu sissevaate kutselise Endla teatri esimesse tegevussajandisse. Raamatu on koostanud teatri dramaturg Triinu Ojalo.

Raamatuesitlusele järgneb Suures saalis kell 19 William Shakespeare’i/Andres Noormetsa „Hamlet Andersoni“ esietendus, lavastajaks Andres Noormets. Esietenduse lõppedes algab teatrimajas sünnipäevapidu, kus meeleolukat muusikat teevad Endla teatri praegused ja endised näitlejad.

Margit-Mariann Koppel

Kolgaküla rahvamaja valmistub juubeliks

Seoses Kolgaküla rahvamaja 80 aasta juubeliga sel sügisel on Kolgaküla seltsi juhatus kuulutanud välja:
1. Kolgaküla rahvamajaga seotud meenete kogumise ja mälestuste salvestamise. Kellel on pilte, filmilõike Kolgaküla rahvamajast, vanu kutseid, kuulutusi vms või kes on nõus Kolgaküla rahvamajast kaamera ees rääkima, see võtku rahvamajaga ühendust;
2. Kolgaküla lipu kavandi konkursi tähtajaga 20. oktoober.

Info: kaisa@kolgakyla.ee või tel 523 9239.

Tulekul on Mõniste kodukandipäevad ja valla 20. aasta juubel

Mõniste kodukandipäevad toimuvad kord viie aasta jooksul. Tänavu toimuvad need 25. juunil koos Mõniste valla 20. aasta juubeli tähistamisega.

Mõniste kodukandipäevade kava:

Osalejate registreerimine

12.00 pidulik kontsert-aktus rahvamajas

14.00 külaliste pidulik vastuvõtt koolimajas ja ühissupp Mõniste muuseumis

15.00 näituse avamine Mõniste muuseumis

15.45 ringsõit kõigile soovijatele valla vaatamisväärsuste ja tähtsate paikade külastamiseks (suur buss).

17.00 Mõniste muuseumi etendus „Kiviaeg“ Mõniste pargis

18.00 tutvumine Mõniste pargiga

19.00 kontsert rahvamaja taidlejatelt pargi välilaval

20.00 simman Mõniste kapelli ja ansambli GEM saatel

21.30 tule süütamine

Simman jätkub…

Üritus kõigile tasuta! Pargis puhvet ning kohaliku käsitöö ja toidu müük.

Kogu päeva vältel on võimalik külastada Alaveski loomaparki, pilet 2 eurot, lastele 1 euro.

Bussiringid 25. juunil

kell 10.30 Vastse – Roosa – Mõniste – Ahelo – Saru LT ––Kuutsi –  Karisöödi – Kuutsi.

kell 15.00 võimalik saada bussiga tagasi koju.

kell 22.30 väljub buss Mõniste pargist marsruudil Mõniste – Ahelo – Saru LT –– Karisöödi – Kuutsi – Vastse –Roosa.

Hiiumaal tegutsev Lauka Segakoor tähistab juubelit

Pühapäeval, 15. mail tähistab Hiiumaal tegustev Lauka Segakoor oma auväärset sünnipäeva – 55. juubelit – kontserdiga Kõrgessaare Vaba Aja Keskuses (Tööstuse tee 25) algus kell 19.00.

55. aastat on tunnustamist vääriv väga pikk aeg, mis on koorikollektiiv koos püsinud. Järjepidev on olnud see aeg, mil on süstitud laulmise armastust väga paljudesse inimestesse ja kantud laiali koorilaulu kõlamise imet. Koor, asutati 1956. aastal, kui nääpsuke vastloodud koori juht Aili-Nelside oli vaid 22-aastane.

35 aastat tagasi selles kooris laulnud Leili-Helve Väljas on meenutanud: “Mäletan koolitüdrukuna Kärdla pargis laulupeo rongkäiku oodates, et peagi näen oma lemmikut Lauka kandi kooride juhatajat Aili Soopi. Ta oli minu meelest maailma ilusaim inimene. Ja kui ta siis Muhu rahvarõivaste kollases küüdus koori ette astus, ei olnud minu meelest midagi kaunimat. Aga seda ma veel ei teadnud, et kunagi laulan ise tema kooris. See oli aastatel 1974/75. Aili oli endiselt kena, kuid mina laulsin kooris, soovist üks kordki elus esineda üldlaulupeol suures lauljate peres. Juba laulupäeva rongkäik oli omaette elamus. Läbi hiidlaste kolonni kanti hiidlaste seltsinimedega plakateid-silte. Käinakad, naljamehed, kandsid oma meeskoori ees “märahiidlased”. Pealtvaatajad kahel pool tänavat olid naerust kõverad. Nii kaua kui jaksasime, naersime kaasa.” (Allikas Hiiu Leht, 24.05.2001)

Aili-Nelside Soop on olnud kõik need aastad ikka väärikana ja nõudlikuna meie koori ees, vaid kümnekonnal viimasel aastal on abiliseks Aave Kark. Tema juhtimisel on koor esindanud meie valda erinevatel üritustel alates laulupidudest, sinna vahele arvukad kohalikud ning vabariiklikud esinemised, kirikukontserdid ja välisesinemised. Loe edasi: Hiiumaal tegutsev Lauka Segakoor tähistab juubelit

Võru segakoor Hilaro tähistab 20. tegevusaastat

Segakooril Hilaro on võrukeste kultuuri- ja muusikaelus oma koht tänaseks juba 20. aastat. 1991. aastal asutatud koor on jätkuvalt täis rõõmsat energiat ja seda jagatakse muusikasõpradega kontserdisarjas „Hilaro juubeldab“. Kontserdid toimuvad 13. veebruaril, 24. aprillil ja 29. mail Võru kultuurimajas Kannel.

13. veebruaril „Hilaro rokib“. Koos Andres Määri saateansambliga esitatakse kergemat koorimuusikat ja rockmuusikat kooriseades. Dirigent Silja Otsar. Solistid on Kait Tamra ja Pertti Prätz, kontserti juhivad Lauli Otsar ja Kaspar-Oskar Kramp, liikumisjuhid Lauli Otsar ja Andre Laine, lavastaja Tarmo Tagamets.

24. aprillil ollakse klassikalise koorimuusika radadel, ettekandele tuleb Antonio Vivaldi Gloria koos Võru Kammerorkestriga. Solistideks on Hilaro vilistlane Maris Liloson ja Juuli Lill. Juhatab Hilaro külalisdirigent Erki Pehk.

29. mail toimub a cappella juubelikontsert „Hilaro juubeldab“, kus esitatakse eesti heliloojate muusikat, kavas on ka Hilarole pühendatud kooriteose esiettekanne. Loe edasi: Võru segakoor Hilaro tähistab 20. tegevusaastat

Eesti Ornitoloogiaühing alustab juubeliaastat linnujuttudega

Sel aastal 90. juubeliaastat tähistav Eesti Ornitoloogiaühing avab juubeliaasta esmaspäeval, 10. jaanuaril Tallinnas Rahvusraamatukogus.

Kell 18 algaval juubeliaasta esimesel üritusel räägib ühingu auliige Fred Jüssi oma mõtetest, Tarvo Valker Loode-Eesti lindudest ning Andres Kalamees ühingu ajaloost. Aasta linnust suitsupääsukesest räägib ja näitab pilte Mati Kose. Lisaks tutvustab Riho Kinks uut EOÜ raamatut “Linnuelu aabits. Talvised aialinnud”. Õhtut saadab klaveril ühingu nõukogu esimees Peep Lassmann. Õhtu toimub koostöös Looduse Omnibussiga.

Naisrühma Tsõõr veerandsada tantsuaastat

Fotod: Aare Rätsepp

Võru kultuurimaja Kannel naisrahvatantsurühmal Tsõõr on täitunud 25 tegevusaastat. Sündmust tähistati Kandle majas arvukate sõprade seltsis kadripäeva järgsel reedel.

Omaaegne rajoonileht annab teada: 5. novembril 1985 sai esimest korda kokku Võru Gaasianalüsaatorite Tehase naisrühm, juhendaja Maie Pau. Hiljem kanti Võru Aparaadi naisrühma nime. Ajad muutusid, tuuled pöördusid… Koliti Kandle katuse alla. Nime Tsõõr kannab rühm 1992. aastast. Naised ise arvavad, et see nimi on neid kaitsnud: tsõõr (sõõr, ring, ratas) on ümmargune, tsõõrile ei saa küüsi taha ajada… Eski aig ei lää ilma tsõõrita edesi.

Juubeliõhtul vuristasid Tsõõri tantsunaised külaliste ees vokiratast ja kerisid lõnga. Selle tegevuse saatel käis vilgas jutulõnga kerimine oma ajaloost ja tähtsündmustest. Jutt vaheldus tantsudega, tantsisid Tsõõr ja segarahvatantsurühm Kannel, keda samuti juhendab Maie Pau.

Läbi aastate on Tsõõrile meeldinud Kai Leete tantse tantsida. Veebruaris võttis rühm osa Kai Leete 100. sünniaastapäevale pühendatud võistutantsimisest. Sel puhul pani Maie Pau kokku tantsusüidi oma õpetaja tantsudest. Süiti “Kai keerutused” sai näha ka Tsõõri juubelipeol.

Tantsitud on nii oma maakonna kui ka Tallinna tantsupidudel, Võru ja Baltica folkloorifestivalidel, “Viru särul”, “Võru kevadel”, ülemaailmsel tervisesportlaste olümpiaadi avamisel, arvukatel kontsertidel, ülevaatustel, simmanitel, laatadel jm. Esinemisreisid koos kapelli ja segarahvatantsurühmaga Kannel on Tsõõri tantsijaid viinud Kaustise festivalile, Poola, Ungarisse, Prantsusmaale, Egiptusesse ja Austriasse.

Veerandsajandi jooksul on Tsõõris tantsinud üle 70 naise, neist üle kümne aasta tänased vilistlased Regina Halapuu, Anita Suurkivi, Varje Männiste, Virgi Kalda, Marge Vardja, Ülle Voitka. Praegu tantsib siin kolmteist tegusat naist, neist pikemat aega Kaive Timmi ja Marika Mahov. Ja veel: Tsõõri tänastel tantsijatel on sama palju lapsi kui rühmal eluaastaid – 25.

Õitsvasse ikka jõudnud Tsõõri õnnitlemine kujunes meeleolukaks jätkuks rühma peokavale. Heade soovidega astusid tantsijate ja juhendaja ette esindajad maa- ja linnavalitsusest, kultuurimajast Kannel, Kandle teistest kollektiividest, rahvatantsurühmadest linnast ja maalt. Maavalitsus väärtustas naisrahvatantsurühma Tsõõr omakultuuri edendamise eest tänukirjaga. Rühma tunnustas tähtpäeva puhul ka Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.

Mis on see rattamääre, tänu millele on Tsõõr veerandsada aastat hooga edasi liikunud?
“Inimesed! Särtsakad naised, kes tahavad, et ilus rüht säiliks ja vaim virge püsiks,” vastab pikemalt mõtlemata tantsujuht Maie Pau.

Pikka iga ja kerget tantsujalga Tsõõrile!

Liina Valper