Eestimaa spordiliit Jõud valis aasta tegijad

Aasta tegija 2012 – Uno Valdmets.

Eesti maakondade spordiliite ühendava Eestimaa spordiliidu Jõud koosolekul valiti aasta paremaid kahes üleriigilises kategoorias.

Aasta tegija 2012 tiitli pälvis Jõgevamaa spordiliit “Kalju” esimees Uno Valdmets. Talle järgnesid Henn Põlluste ja Mart Siimann.

Aasta noortetreeneriks tunnistati KK Hito treener Priit Sternhof. Talle järgnesid Nikolai Järveoja ja Helen Nelis-Naukas.

Lisaks tunnustatakse Eestimaa spordiliidu Jõud aasta tegijaid kahes maakondlikus kategoorias: kohalik spordielu edendaja ja piirkondlik spordisündmus.

Aunimetusi annab Jõud alates 2003. aastast üksikisikule või isikute rühmale, kelle töö ja tegevus on silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud spordiliidu arengut. Eestimaa spordiliidu Jõud aasta tegijad valiti maakondade spordiliitude poolt esitatud kandidaatide hulgast vastavalt 2012. aasta konkursi juhendile.

Tänavuse aasta tegijate tunnistused, stipendiumid ja mälestusesemed antakse üle 8. detsembril Moostes toimuval EMSLi Jõud pidulikul aastalõpuüritusel. Aasta tegijatega saab lähemalt tutvuda siin.

Jõud ja tervenemine tuleb värvitust veest

Värvitu, lõhnatu – see on vesi. Kuidas saab olla miski, millel pole värvi ja miski, millel pole lõhna, meie jaoks nii oluline?

Õuesõppe koolitustel teen õpetajatele tihtipeale harjutust, mis võib esmapilgul veidi kummaline tunduda – ma rivistan nad näoga mõne ilusa loodusobjekti poole ja palun järgemööda mõelda mõnele omadusõnale – minut aega vaadates, kuulates, ümbrust kompides, lõhnu haistes ja lõpuks midagi maitstes.

Tulemused on seinast seina, sageli oleneb ka aasta-ajast, mida õppurid tunnevad. On teatav hulk inimesi, kes on positiivselt häälestatud ja nii nimetavad nad nähtut ja kuuldut ülistavate sõnadega – kaunis, ilus, maaline…

Aga väga paljud märkavad vaadates ja kuulates vaid inimtekkelist visuaalset ja helilist reostust – prahti pargiteel või automüra eemal teel. Küllap kõneleb siin inimloomus.

Raskemaks läheb ülesanne siis, kui nad peavad kompima ümbrust. Tõsi paljud tunnevad murupaitust või maapinna soojust, mõnikord on läheduses mõni puuoks siidpehmete pärnalehtedega, kuid umbes kolmandik ei suuda seekord kiiresti lahendussõna leida.

Hoopis hätta jäävad õpetajad lõhnade tunnetamise ülesandega, reeglina on sügisel pooltel osalejatel nohu ja nad lihtsalt ei tunne lõhnu. See on meie allergiat tekitavate siseruumide tagajärg. Ka läheb lõhnabuketi tunnetamine negatiivsemaks – kõduhais, porilõhn. Siiski kevadel on lõhnadel üks kindel omadus – kevadetulemise lõhn! Loe edasi: Jõud ja tervenemine tuleb värvitust veest