Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Raplamaal alustav ökokogukond Väike Jalajälg rajab Mõisamaale ökoloogilise eluviisi keskuse

Ökokogukonna Väike Jalajälg tuumik Mõisamaa mõisa ees. Foto: Paavo Eensalu

Ökokogukonna Väike Jalajälg tuumik Mõisamaa mõisa ees. Foto: Paavo Eensalu

Raplamaal alustab tegevust ökokogukond Väike Jalajälg, kes plaanib rajada Märjamaa valda Mõisamaa mõisakompleksi ökoloogilise eluviisi keskuse. Väikese Jalajälje ökokogukonna liikmed kutsuvad kõiki huvilisi septembri teisel nädalavahetusel Mõisamaa ökoloogilise eluviisi keskuse loomise toetuseks korraldatavatele esimestele talgutele ja avatud uste päevale.

Väikese Jalajälje ökokogukond, mis liidab sarnase maailmavaatega inimesi, on teinud juba kaks aastat eeltööd, et luua Eestisse omanäoline ökoloogilise eluviisi keskus. Sobiv hoonetekompleks koos piisava suuruse maaga leiti Märjamaalt Mõisamaa külast, kus AS Hoolekandeteenused oli pannud enampakkumisele seni hooldekoduna kasutusel olnud Mõisamaa mõisa. Leping kaks aastat tühjana seisnud Mõisamaa mõisa ostmiseks sõlmiti augusti alguses.

Ökokogukonna Väike Jalajälg üks eestvedajaid Riinu Lepa ütles, et Mõisamaa mõis on küll suur ning selle kordategemine ja keskkonnasõbralikuks kujundamine tõeline väljakutse, ent kogu kompleks vastab ökokogukonna visioonile majutada ja pakkuda koolitusi tulevikus kuni sajale inimesele. „Toome Märjamaa valda uut energiat aktiivsete inimeste näol, plaanime panustada paikkonna elu arengusse läbi ettevõtluse, turismi ja keskkonnahariduse edendamise,“ rääkis Lepa. Ta lisas, et Väikese Jalajälje kogukond on avatud koostööle sarnaste eesmärkidega ühingute ja üksikisikutega.

Riinu Lepa sõnul moodustab ökokogukonna tuumiku hetkel kümnekonnast leibkonnast koosnev grupp inimesi, kelle eesmärgiks on rajada keskus, kus pühendutakse jätkusuutliku elu loomisele, väärtustades seejuures hoolimist nii meie koduplaneedist kui inimestest. „Väikese Jalajälje kogukonna tegevus on ajendatud soovist panustada sihipäraselt lahendustesse, mis aitavad parandada globaalset keskkonnaolukorda, vähendavad taastumatute loodusvarade liigtarbimist, toovad inimesi lähemale ühiskonnaelule, toetavad harmoonilisi inimsuhteid, soodustavad laste turvalist ja igakülgset arengut ning väärtustavad inimese tervist,“ selgitas Lepa.
Jätka lugemist »

Eesti ökokogukondade ühendus kutsub kokkutulekule kogukondliku hariduse teemal

Ökokogukondliku liikumise suvine kokkutulek peetakse Sänna kultuurimõisas. Foto: www.kogukonnad.ee

Ökokogukondliku liikumise suvine kokkutulek peetakse Sänna kultuurimõisas. Foto: www.kogukonnad.ee

22.-24. augustil toimub Võrumaal Sänna Kultuurimõisas Eesti ökokogukondade ühenduse suvine kokkutulek, mille teemaks on sel aastal “Kogukondlik haridus – on vaja tervet kogukonda, et kasvatada last”.

Kuidas luua kogukonda ja toetada ühiselt uue põlvkonna kasvamist? Kuidas läheb Eestis sündivatel kogukondlikel lasteaedadel ja koolidel? Kuidas õpivad lapsed Leiutajate Külakoolis ja Portugali ökokülas? Mis on Gaia kool? Seda ja kõike muud Eesti ökokogukondade 8. kokkutulekul Sänna Kultuurimõisas.

Peaesinejad Juliane Eckmann ja Janos Valder jagavad kogemust Portugalis asuva Tamera ökoküla koolist “Escola da Esperanca” (www.escola-da-esperanca.org/). Põhjalikult jagatakse Euroopa ökokülade võrgustiku GEN Europe selle aasta konverentsi muljeid Saksamaalt ökokülast Zegg. Kirsiks tordil loomade ja taimedega suhtlemise töötuba. Õhtuti tants ja laul, kaasa pillid-trummid!

Meie usume, et veidike pori teeb kõhule head; et ehedaim haridus võib sündida puu otsas ja elu keskel; et inimesed suudavad kokku tulla ja pakkuda oma lastele üheskoos tõeliselt avarat keskkonda arenguks ja kasvamiseks.

Lähem info kava kohta ja registreerumine: http://kokkutulek.kogukonnad.ee/
Sündmus Facebookis: https://www.facebook.com/events/720066848059830/
Jätka lugemist »

Ökokogukondade ühendus alustab õhtuseminaride sarja

Hetk ökokogukondade ühenduse kokkutulekult. Foto: Katrin Jõgisaar

Hetk ökokogukondade ühenduse kokkutulekult. Foto: Katrin Jõgisaar

Eesti Ökokogukondade Ühendus kutsub neljapäeval, 5. juunil kell 17.00 ökokogukondade esimesele õhtuseminarile, kus tutvustatakse ökokogukondade olemust, räägitakse kogukondade algatamisest ning tutvustatakse uusi ökokülade algatusi. Üritus toimub Lilleoru ökokogukonnas Rae vallas Aruvalla külas.

Kava:
16:00-17.00 Saabumine Lilleorgu ja ringkäik. MTÜ Lilleoru ja MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse üks eestvedajaid Ave Oit tutvustab Lilleoru keskust ja kogukonda. Kogunemine Lilleoru suure valge välitelgi ees.

17:00-20:00 Kogunemine indiaani püstkotta Lilleoru Elulille pargis. Algusring. Liina Järviste tutvustab ökokogukondade ehk teadlikult loodud kogukondade olemust. Räägime milliseid samme on ökokülade loomiseks ette võetud. Ennast tutvustavad Kulina ja Väikese Jalajälje kogukondade algatused.

Igaüks võiks midagi ühisele lauale näkitsemist kaasa võtta. Lilleoru poolt tee ja väikesed suupisted. Registreerumine hiljemalt 2. juuni õhtuks: kadri@kogukonnad.ee või 537 477 04. Palun anna meile märku, kas saad ka kellelegi transporti pakkuda või vajad seda ise.

Seminar toimub projekti “MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse tegevusvõimekuse suurendamine” raames. Projekti rahastab EV Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. www.kysk.ee Vaata ka teisi projekti tegevusi: www.kogukonnad.ee ja www.facebook.com/kogukonnad

MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus on organisatsioon, mis toetab kestliku elukorralduse teket.

Allikas: MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus

Taastuvenergia on kui pensionifond

Emil RutikuEmil Rutiku,
kodanik

Maailmas on kaks põhilist ressurssi, mille pärast võideldakse – toit ja energia. Need on riikidevahelised ja –siselised pingestajad, sõltuvuse tekitajad ja ometigi ka esmatarbekaubad, milleta elu ette ei kujuta. Kuidas saada hakkama iseseisvalt, rahuldada enda energiavajadusi ilma, et see hukutaks ümbruskonda ning investeerida seejuures tulevikku?

Ülisuure osa kogu Euroopas tarbitavast energiast toome tankerite ja torujuhtmetega sisse. See peaks meid ometigi mõtlema panema, kui kaua me toidame teisi riike ning investeerime nende tulevikku.

Ja kui me arvame, et need olulised muutused peavad tulema samade inimestega ja samade võttetega, siis me eksime täielikult. Ebakompetentsus viib ainult mäest alla. Me ei ole nii rikkad, et hoida üleval sellises koguses oma ja võõrast, ahnust ja lollust. Muutused on hädavajalikud. Kas me tahame lähi tulevikus elada ilma metsata, nagu enamus euroopast? Siis see pole enam see eriline paik maamuna peal.

Meie energiaga varustajad manipuleerivad „Täna annan, homme ei anna“ ja Euroopa vastab: „Oleme ikka sõbrad – anna meile energiat!“. Euroopa on otseselt Venemaa lõa otsas, kuigi ei peaks seda olema, sest kohalikke, puhtaid energiaressursse on piisavalt, et toetada kohalikku majandust.

Muutused ei saa toimida päevapealt, kuid suhtumise muutumisega peab alustama juba täna! Kuidas?

1) Ühise sihi võtmine – kuhu me liigume?
Palju lihtsam on teha otsuseid paremate lahenduste nimel, kui me teame, kuhu me liigume. Kas me tahame olla sõltumatud, investeerida enda ja oma laste tulevikku? Kui me otsustame, et Eesti tahab olla sõltumatu,siis peame ennekõike panustama enda riiki, majandusse ja jätkusuutlikusse
Jätka lugemist »

Tudengikonverents uurib, kuidas vähendada reostust

28. veebruarist kuni 2. märtsini Pühajärvel toimuval säästva arengu teemalisel konverentsil „Reostan – järelikult olen olemas?“ osaleb enam kui 100 teadushuvilist. Konverentsil esinevad eri valdkondade eksperdid nii Eestist kui välismaalt, et diskuteerida inimese ja majanduse rolli üle reostuses ning üheskoos lahendusi leida.

„Reostusega puutub meist igaüks mingil moel kokku, niisiis saame ja peame küsima, kust on see reostus tulnud, millised on reostuse tekkimise majanduslikud tagamaad, kuidas me seda reostust vähendada saaks,“ selgitab TalveAkadeemia projektijuht Kärt Einasto konverentsi olulisust. „Reostus ja sellega tegelemine pakub väljakutseid nii majandus-, sotsiaal- kui ka loodusteadlastele ning konverentsi eripära seisnebki selles, et reostuse temaatikale vaadatakse mitme kandi pealt.“

Reostuse tagamaid aitavad mõtestada Garri Raagma, Margit Keller, Heikki Kalle, Erik Puura, Lauri Tammiste, Madis Kõrvits, Anne Kahru, Richard Reibstein jpt. Teemad ulatuvad tarbijakultuurist riidetööstuseni ning nähtamatust reostusest valitsuse reostuspoliitikani. Konverenstil esitatakse tänavuse TalveAkadeemia teadusartiklite konkursi parimad tööd. Jätka lugemist »

Läheneb Eesti ökokogukondade huviliste suvekokkutulek

Eesti Ökokogukondade Ühenduse VII kokkutulek toimub sel aastal 23.-25. augustil Lilleoru kogukonnas Harjumaal. Lilleoru tähistab sel aastal ka oma 20-aastast juubelit. Täpsem info programmi kohta ja registreerimisinfo tehakse teatavaks lähiajal.

Aga kalendrisse võib märke juba ära teha ning arvestada tasub kolmepäevase sündmusega. Juba reede pärastlõunal algavad huvitavad ettekanded ning kuulda saab nii Eesti kui rahvusvahelistest arengusuundadest ökokogukondade valdkonnas. Kokkutulek lõpeb pühapäeva pärastlõunal.

Loe lähemalt rahvusvahelise ökokogukondade ühenduse GEN tänavuse kokkutuleku kohta Eesti ühenduse liikme Toivo Aalja kirjutist siit.

Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühendus

Täna algab konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine

tunnusmeene_Kogukonna pärl 2013Eesti Külaliikumine Kodukant alustab 8. ja 9. juulil koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames tänavu esile tõstetud perede tunnustamist. Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Esimesena antakse tunnustus üle Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa ja Võrumaa peredele.

Jõgevamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Anne ja Aado Mägisoo perekond Puurmani vallast Pööra külast. Tunnustamine toimub 8. juulil kl 13.00 Pööra külas Piiri talus.

Tartumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Katrin ja Aivar Jõgari perekond Mäksa vallast Veskimäe külast. Tunnustamine toimub 8. juulil kl 15.30 Veskimäe külas.

Põlvamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Tiina Länkuri ja Ander Konksu perekond Põlva vallast Peri külast. Tunnustamine toimub 9. juulil kl 10.00 Põlva vallas Vanakülas.

Võrumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Helgi Saare ja Agu Hollo perekond Haanja vallast Ihatsi külast. Tunnustamine toimub 9. juulil kl 12.30 Ihatsi külas Hartsmäe talus.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga „Kogukonna pärl“ soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi. „Eelmisel aastal kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,“ rääkis Toobal. „Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.“ Jätka lugemist »

Miljon allkirja ökotsiidi lõpetamiseks Euroopas

Foto: End Ecocide in Europe

Foto: End Ecocide in Europe

22. jaanuaril Brüsselis Euroopa Parlamendis ametliku avalöögi saanud Euroopa kodanikualgatus võib viia selleni, et ökotsiid muutub Euroopa Liidus kuriteoks.

Ökotsiid on ökosüsteemide ulatuslik kahjustus, hävitamine või kadu kindlal alal. Tuntuimad näited ökotsiidist on naftareostus Mehhiko lahes ning Kanada naftaliivade kaevandamine, aga ka Amazonase vihmametsade laialdane raie. Ökotsiidi võib lahti mõtestada kui genotsiidi elusloodusele või ökoloogilist suitsiidi, sest sõltume oma heaolus ju tegelikult looduslike protsesside olemasolust ning toimimisest ja nende hoidmine on meie eetiline kohus.

Euroopa kodanikualgatuse “Lõpetame ökotsiidi Euroopas” taga on 11 EL kodanikku, kes on pärit Saksamaalt, Austriast, Prantsusmaalt, Suurbritanniast, Kreekast, Hispaaniast, Portugalist ja Eestist. Neid on kokku toonud mitmed soovid: et laiaulatuslik keskkonnakahjustus lõppeks, et suurkorporatsioonid oleks sunnitud oma tegevust muutma, et ise tarbijana ei peaks ise alati juurdlema, kas meie ostud toetavad ökosüsteemide hävimist teiselpool maakera. Juriidilise lähenemine on valitud sellepärast, et tahes-tahtmata on õigusloome see raamistik, milles toimetavad nii valitsused, ettevõtted kui kodanikud ning seadustel on oma roll ka ühiskonna mõttemallide seadmisel.

Algatuse eesmärgiks on kutsuda ellu direktiiv, mis keelaks ökotsiidi kolmel juhul: kui see toimub Euroopa Liidus, kui seda viivad läbi (sh rahastavad) Euroopa Liidus registreeritud firmad või Euroopa Liidu kodanikud, kas siis Euroopas või mujal. Kuna tänapäeval toimub suur osa EL firmade tegevust väljaspool Euroopat, mõjutavad meie äripraktikad tegelikult olulisel määral ülejäänud maailma ning EL on üks suurimaid ökotsiidi rahastajaid maailmas. Nii Mehhiko lahe ning Kanada juhtumi puhul on tegu kas EL’s registreeritud firma või Euroopast tuleva rahastusega, mis direktiivi olemasolu puhul annaks oluliselt suurema juriidilise jõu nende tegevuste takistamiseks ja karistamiseks.
Jätka lugemist »

Täna algab Põlvamaal ökofestival “Rohelisem elu”

Neljapäeval, 16. augustil saab Põlvamaal alguse seitsmes ökofestival „Rohelisem elu“, mis seekord on keskendunud rohelise energia teemadele.

Festivali juhatab sisse kell 11 algav seminar “Rohelise energia maja”, mis käsitleb energiasäästlike hoonetega seotud teemasid ning viib huvilised Põlvasse ehitatavat passiivmaja uudistama.

„Enamik meist on aru saanud, et vanaviisi loodusressursse edasi kulutada enam ei saa. See on väga kulukas ning vaja on taas leida tasakaalupunkt inimese ja keskkonna vahel,“ tõdes festivali patroon – Riigikogu kultuurikomisjoni esimees ning endine Põlva maavanem Urmas Klaas. „Me võime loodusele palju kurja teha, kuid meie võimuses on ka väga palju head teha, kui me teadlikult tegutseme,“ nentis Klaas. Tema sõnul õpetab traditsiooniks saanud ökofestival muuhulgas näiteks, kuidas energiat säästa ja kallineva elektrihinnaga toime tulla ning kuidas tervislikku tasakaalustatud toitu valmistada.

16.-20. augustil toimuva festivali programmi mahuvad Põlvamaa eri paigus toimuvad seminarid, õpitoad, talgud ja loodusretked. Nii näiteks ehitatakse Moostes ühise töötoa käigus valmis väiketuulik kodumajapidamistes kasutamiseks. Seminaril “Roheline kool” jagatakse kogemusi kohalikust koolitoidust, loodusharidusest ja energiasäästlikust koolimajast. Lõkkeloengul arutletakse koos Anu-Mall Naaritsa, Aivar Ruukeli ja Indrek Maripuuga , kas elukorraldus, mida iseloomustab lähenemine “rohkem on parem”, on kestlik. Jätka lugemist »

Ökofestivali tegevusi jagub ka Rosmale

Hetk kogupere konverentsilt Rosmal möödunud kevadel. Foto: Rosma Haridusselts

Teadupärast on see nädal Põlvamaal algamas Ökofestival. Kui Sul pole olnud mahti kava lähemalt uurida, siis allpool on väike väljavõte sündmustest, mis leiavad sellega seoses aset Põlva külje all Rosma koolis.

Reedel toimub koolis seminar “Roheline Kool”, kus meie inimesed räägivad koolitoidust, keskkonnateadlikkusest kooliprogrammis, taimeõpetusest ning rohelsiest koolimajast. Vt täpsemat infot: http://rosma.edu.ee/wp/seminar-roheline-kool/

Laupäeval toimub koolis Gaia hariduse töötuba, kus tuleb arutluse alla kuidas muuta Põlva piirkonda üleminekul elu toetavate ettevõtmiste kohaks. Vt täpsemalt: http://www.polvamaa.ee/index.php?page=3336&

Allikas: Rosma Haridusselts

Järvamaal tunnustati Hele ja Sven Aluste perekonda

Järvamaa kogukonna pärl 2012: Hele ja Sven Aluste pere. Foto: Kodukant

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Järvamaal esile tõstetud Hele ja Sven Aluste perekonda Roosna-Alliku vallast Koordi külast.

Hele ja Sven Aluste perekond pälvis tunnustuse tänu hoolivale panustamisele kogukonda ning loodussõbraliku elulaadi edendamisele. Pere, kus kasvab neli last, kolis mitme aasta eest Tallinnast maale ning alustas vana talukoha baasil oma kodu ja koolituskeskuse rajamist.

Pere tegeleb loodusehituse ja hobuste ning ratsutamisteraapiaga, nende loodud MTÜ Equilibre on kaasanud tegevustesse huvilisi nii lähedalt kui kaugelt. Hele ja Sveni pere on oma külakogukonna ja piirkonna heaks väga palju teinud, muuhulgas on nad olnud seotud Vodja kooli ja Esna mõisa tegemistega, samuti Paide kogukonnakeskusega. Pereisa Sven on üks savi- ja põhumajade ehitamise eestvedajaid Eestis, kõik talu hooned on ehitatud talgukorras tema enda eestvedamisel. Pere on löönud kaasa ka Eesti Ökokogukondade Ühenduses.

Loe lähemalt www.kylaelu.ee

Allikas: Külaliikumine Kodukant

Ökokogukondade huviliste kokkutulek toimub augustis

Tänavune ökokogukondade huviliste suvine kokkutulek on augusti alguselt edasi lükatud ja toimub 24.-26. augustil Tartumaal Mäksa vallas, loodavas Kaveri Kogukonnas.

Kokkutuleku pealkiri on “Kogukondliku elu võlu Eestis – eile, täna, homme”. Esimesel päeval keskendutakse minevikule, teisel olevikule ja kolmandal tulevikule. Täpsem info lähiajal Eesti Ökokogukondade Ühenduse kodulehel www.kogukonnad.ee ja facebookis: http://www.facebook.com/kogukonnad.

Edasilükkamise põhjuseks on peamiselt see, et korraldajatel on vaja rohkem aega kokkutuleku ettevalmistamiseks.

Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühenduse juhatus