Saaremaal kütiti rebase pähe esimene šaakal

Soomlane Jouni Holopainen lasi kolmapäeva õhtul Pihtla vallas Sutu külas Saaremaa esimese šaakali.

Illustratiivne pilt jahipidamisest Foto Urmas Saard
Illustratiivne pilt jahipidamisest. Foto: Urmas Saard

Holopainen Pihtla jahiseltsis veel ametlikult jahimees ei ole, aga tal on olemas erinevad load väikeulukite jt laskmiseks.

Kolmapäeval avastas ta, et kodu kõrval on rebane põllul. Loom tundus suur ja mees mõtles, et trofeena võiks tegu olla kuldmedali-rebasega. Holopainen lasi endale teadaolevalt rebase maha, kuid sai üllatuse osaliseks, sest tegu ei olnudki rebase, vaid hoopis šaakaliga.

Et tegu ei olnud ka kährikuga, helistas Holopainen peale looma laskmist tuttavale jahimehele, kellelt sai kinnitust, et tegu on tõepoolest šaakaliga.

Holopaineni naine nägi seal samal põllul aasta eest samuti analoogset looma. Naine tõdes, et tegu ei olnu ei rebase ega ka koeraga, kuid loom oli pildistamiseks liiga kaugel. Rohkem antud piirkonnas šaakaleid märgatud ei ole, kuid kuuldud on hääli.

Meie Maa 19. veebruari lehes

Mida teha ülestõngutud põldudega?

Wikimedia.
Wikimedia.

Anu-Mari Kivisiv

Metssead ei ole kunagi olnud vaid metsamajandajate murelapseks. Enam-vähem igaüks, kel kunagi on olnud mahti oma põllumaad pidada, teab, et metssiga on sage külaline ka põllumaadel. Neid on üritatud eemale peletada  igasugu nippidega ammustest aegadest. Küll on proovitud karvaseid kurinahku eemale hoida hernehirmutistega, plekkpannide, raadioga või lampide vilgutamisega.  Veidrama näitena isegi loomade kombeid järgides maamärgistamisega. Kahjuks kaua  looma narritada ei saa ja üks hetk on soovimatu külaline ikkagi platsis.

Sarnased lood on juba mitmendat aastat Hiiumaal Käina lähedal asuvais taludes toimunud, kuid kindlasti ei ole see vaid lokaalne probleem, metsseast rüüstajaid jätkub tervesse Eestisse. Metssiga, nagu iga teine metsloom on inimesepelglik ning ilma põhjuseta inimasustusele ei ligine. Kuid kui mets ei toida enam suurt populatsiooni ära, ollakse valmis minema juba inimasustustesse süüa otsima. Toiduotsingul songitakse üles peale talvekartuli vagude ka nii heina kui õuemaad, mida inimesed ei jõua enam maapinna niitmise jaoks siluda. Samuti tekitavad külateedel ja põllumaadel liikuvad metsloomad liiklusohtlikke olukordi ja ehmatavad inimesi.

Loe edasi: Mida teha ülestõngutud põldudega?

Muistseid jahipidamisviise: hundijaht reel

Et hundid talvel näljased olid ja tihti tee ääres luusisid, korraldasid mehed järgmisel viisil hundijahti. Nad istusid 2-5-kesi rekke ja sidusid pika nööri otsas heinakoti ree taga järele jooksma. Et hunti juurde meelitada, võeti tavaliselt põrsas ehk kutsikas kaasa. Muist mehi hoidsid püssid laskevalmis, üks hoolitses selle eest, et põrsas või kutsikas hästi pidi kisama. Hundid, kes kisa kuulsid, ruttasid teele, kus nad rege ja selle järele hüplevat kotti nägid. Teel „kikerdavat“ kotti koeraks pidades viskusid nad aplalt selle kallale. Seda ootasidki kütid. Et hundid laskekaugusesse olid tulnud, anti reest tabavat tuld.

Oskar Loorits, „Endis-Eesti elu-olu II, lugemispalu metsaelust ja jahindusest“, Tartu, 1941.

Ulukid saavad jõulupuhkuse

Jahimehed kuulutavad 21. detsembril Jäneda Linnamäel välja metsades traditsioonilise jõulurahu, millega peatatakse jahipidamine 26. detsembrini.

Jõulurahu väljakuulutamise tava sai Eestis Soome eeskujul alguse 1993. aastal. Seejärel on seda tehtud taas iga aasta erinevates maakondades, teatas Eesti Jahimeeste Selts.

Jõulurahu ajal jahimehed loomi ei lase, vaid käivad peredega metsas ja viivad ühiselt sealsetele asukatele süüa. Rahuajal on kergem hingata suurulukitest huntidel, karudel, ilvestel, metssigadel, punahirvedel, põtradel ja metskitsedel.

Kuressaare linnas hakatakse kärssninasid küttima

Kuressaare linnavalitsus andis jahiseltsile loa küttida Roomassaare poolsaarel suurt pahandust tegevaid metssigu, kirjutab Meie Maa.

“Metssead on Roomassaare kergliiklustee juures juba palju pinnast üles tõngunud ja et nende tekitatav kahju oleks minimaalne, otsustasime kaasata Laugi jahiseltsi püssimehed neid jahtima,” sõnas Kuressaare linna heakorra järelevalvespetsialist Heino Vipp.

Kui jahimeeste püssitoru ette peaksid jääma Kuressaares üha rohkem võimust võtvad rebased, saab ka neid küttida.

Möödunud aastal andis linnavalitsus välja sarnase loa, siis tabasid jahimehed Kuressaare linna territooriumil üheksa metssiga.

Huntide ja ilveste lubatava küttimise arvu osas on suured erimeelsused

 3. detsembri Postimees kirjutas, et jahimeeste survel soovib Keskkonnaamet lubada hunte ja ilveseid praegusest mitu korda rohkem küttida. Keskkonnaameti ettepanekud suurkiskjate küttimise osas ei ole adekvaatsed, väidab Eestimaa Looduse Fond. Fondi arvates on Keskkonnaameti Metsaosakonna juhataja Jaanus Kala ettepanekud Keskkonnaministeeriumile hundi ja ilvese küttimiskvootide märgatavaks suurendamiseks üsna pretsedenditud.

Jaanus Kala kirjas on nii huntide kui ka ilveste arvukus tõenäoliselt olulisel määral ülehinnatud. Selliste hinnangute alusel tehtavad küttimisotsused võivad asurkondade seisundi muuta ebasoodsaks, öeldakse teates, mille all on Eestimaa Looduse Fondi poolt Rein Kuresoo nimi.
ELF väidab, et kahtlemata oleks väga riskantne määrata neile Euroopa Liidu Loodusdirektiiviga kaitstud liikidele küttimiskvoote andmete alusel, mille kogumisel ja analüüsil puudub metoodika. Selliste andmete kasutuskõlbmatust limiitide määramiseks on välja toodud juba 2001 aastal koostatud Eesti suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas.
Ehkki käesoleval aastal saabus lumikate varakult ja jahimeestel on olnud juba häid võimalusi ulukite arvukust oma jahimaadel täpsustada, ei seisne
ulukiseire siiski kõigi jahimeeste nähtud loomajälgede summeerimises, vaid eeldab kogutud andmete põhjalikumat teadmistepõhist analüüsi.
Küttimismahtude väljatöötamine peaks kuuluma Keskkonnateabe Keskuse ulukiseireosakonnale, mille töötajatel on vastav kompetents ja kogemus ning mille kasutatav metoodika on teaduslikult ja rahvusvaheliselt aktsepteeritav, ütleb Eestimaa Looduse Fond.

Jahimehed küttisid 57 karu

Jahimehed küttisid augusti algusest oktoobri lõpuni kestnud karujahi hooaja jooksul kokku 57 karu, lubatud maht oli 60.  Suurkiskjate karu, ilvese ja hundi küttimine on võrreldes teiste jahiulukitega rangemini reguleeritud ning lubatud mahu ja selle jaotuse maakonniti määrab Keskkonnaamet. Taoline regulatsioon aitab tagada asurkonna soodsat seisundit ja levikuala laienemist ning vähendada võimalikke kahjude riski.

  Suurkiskjad on meie looduse põlisosa ja nende asurkondade säilimisel kannab Eesti rahvusvahelist vastutust. Karude arvukus on viimase viie aasta jooksul pidevalt suurenenud ning seireandmete järgi on neid Eestis kokku 700 ringis. Viimasel paaril aastal on karude arvukuse suurenemist märgata enim Rapla, Jõgeva ja Viljandi maakonnas. Karusid elab meil tihedamalt Lääne-Viru, Jõgeva, Järva ja Ida-Viru maakonnas, kust kütiti kokku 34 ehk üle poole kõikidest kütitud karudest.

 1. novembril alanud hundijaht ja 1. detsembril algav ilvesejaht kestavad kuni 28. veebruarini. Keskkonnaamet on tänavu üle Eesti arvukuse reguleerimiseks väljastanud 85 hundilaskmisluba ja 180 luba ilveste küttimiseks.

Allikas Keskkonnaamet