Kust tulevad äpid?

Andero Sepp ja Anto Veldre
Andero Sepp ja Anto Veldre

“Kas äppe toob kurg või tulevad need kapsalehe alt?“ naljatleb CERT Eesti infoturbe ekspert Anto

Veldre turvalise interneti päeval toimunud konverentsil „Nutikalt netis“.

Kadi Hainas

Tegelik olukord on palju tõsisem, sest mobiilirakendustega kaasnevad sageli ohud, millele  pööratakse liialt vähe tähelepanu. „Kui sa aru ei saa, siis ära lihtsalt vajuta!“ toob ta lihtsa näite, kuidas võimalikest probleemidest hoiduda.

Mobiilirakenduste uuendamine on oluline, sest programme täiendatakse ning tehakse järjest paremaks. „Minul on aga paar programmi sellised, mida ma teadlikult ei uuenda,“ toob Veldre näite teadlikust kasutamisest. Põhjused on lihtsad – ühe videomängija uusversioonis võeti osade videote näitamisõigused ära ning teine programm tahtis peale uuendamist nuhkima hakata.

Sellised rakendused, mis avaldavad installeerimisel või uuendamisel soovi ligi pääseda omaniku andmetele, tekitavad palju furoori. See on Veldre sõnul olukord, kus tuleb langetada otsuseid. Näitena toob ta Facebooki, mille rakenduse uusversioon tahab ligipääsu omaniku andmetele, kuid Veldre sellega aga ei nõustunud ning kustutas äpi ära. „Minu otsus oli lihtne, sest Facebooki kasutaja ma pole,“ toob ta näite sotsiaalvõrgustiku põhjal. Samas mõistab ta, et igapäevaste kasutajate otsus ei saa nii sirgjooneline olla.

Tuleb enda jaoks selgeks mõelda, kas loobuda või aktsepteerida olukorda ja teatada oma võrgusõpradele, et nad ei saadaks sellist infot, mille lekkimine võiks probleeme tekitada. Loe edasi: Kust tulevad äpid?

Vihjeliinile teatatakse kord kuus lapse seksuaalset ärakasutamist kujutavast veebilehest

Alates vihjeliini avamisest veebruaris 2011 kuni juunini 2013 on vihjeliini veebilehe www.vihjeliin.ee kaudu saabunud 1738 teadet, millest 204 sisaldas viidet veebilehele, mis esitas laste seksuaalset ärakasutamist esitavat Vihjeliinmaterjali.
Projekti „Targalt internetis“ raames MTÜ Lastekaitse Liit poolt pakutav veebipõhine tasuta infoteenus www.vihjeliin.ee võimaldab internetikasutajal anda teavet veebis olevast ebasobilikust materjalist. Eelkõige on vihjeliin mõeldud laste seksuaalset ärakasutamist esitavatest internetilehekülgedest teavitamiseks.
Teabe saab edastada veebilehe www.vihjeliin.ee avalehel oleva lihtsa vormi kaudu Vihjeliin
kontrollib vaid avalikel veebilehtedel olevat materjali. Kui veebilehe sisu on ebaseaduslik, siis edastatakse vastav teave sellest Politsei- ja Piirivalveametile. Kui veebilehe haldaja asub väljaspool Eestit, siis edastatakse teave vastava riigi vihjeliinile ja/või õiguskaitseasutustele.
Projekti „Targalt internetis“ koordinaator Malle Hallimäe sõnul rikub laste seksuaalset ärakasutamist esitavate materjalide tootmine, levitamine ja tarbimine ohvriks langenud laste õigusi, au, väärikust ning kehalist puutumatust. Vihjeliini töö eesmärk on kaasa aidata taoliste materjalide eemaldamisele internetist. Loe edasi: Vihjeliinile teatatakse kord kuus lapse seksuaalset ärakasutamist kujutavast veebilehest

Tartus toimub täna “krüptopidu”

Teisipäeval, 20. novembril kella 16-19 toimub Tartus “krüptopidu”, mille eesmärgiks on õpetada linnakodanikele oma andmete ja sidekanalite turvamiseks elementaarsete krüptovahendite kasutamist. Krüptovahendite õppimine toimub lühikeste 20-minutiliste erinevatele teemadele pühendatud praktiliste töötubade vormis ja osalejatel soovitatakse kaasa võtta oma sülearvutid ja/või
andmekandjad. Osalemiseks piisab elementaarsest arvutikasutamise oskusest, eriteadmisi pole vaja.

Koht: seminarikeskus ZAAL (Raekoja pl 10, III k)
Lisainfo: https://cryptoparty.org/wiki/Tartu

Sissepääs on tasuta ja töötoad alustavad “nõudmisel”, mistõttu võib läbi astuda millal tahes. Töötubade materjalid avaldatakse hiljem ka veebis.

Üritus on mõeldud eelkõige neile, kellel on vaja käia ringi tundlike andmetega või kes tahavad olla teadlikud infoühiskonna kodanikud. Iseäranis võiks olla osalemisest tulu praegustele ja tulevastele ajakirjanikele, advokaatidele, raamatupidajatele, arstidele, disaineritele, kirjanikele, kunstnikele, poliitikutele, aktivistidele jne. Mõistagi on oodatud ka need, kes eraisikutena muretsevad oma digikeskkonna turvalisuse pärast.

Töötubade umbkaudsed teemad:

* Turvaline veebilehitsemine
* Turvaline paroolihaldus ja autentimine
* Turvaline andmete säilitamine, transport ja kustutamine
* ID-kaardi kasutamine sõnumite krüptimisel ja allkirjastamisel
* Vestlus/sõnumid krüptitud kanali kaudu
* Bittorrenti failijagamise turvaline kasutamine
* Anonüümsuse säilitamine Internetis
* Kohapeal allkirjastatakse üksteise PGP-võtmeid

Töötubasid juhendavad erineva taustaga inimesed vabakutselistest disaineritest kuni Tartu Ülikooli tudengite ja õppejõududeni. Üritust on noortealgatuse korras toetanud Tartu linnavalitsus ja see toimub rahvusvahelise CryptoParty algatuse egiidi all.

Kuidas käituda targalt internetis?

Siseminister Ken-Martti Vaher kirjutas sel nädalal Delfis, et lastevastased ründed küberruumis on plahvatuslikult kasvanud. Kahjuks on see õige. Internetiturvalisus on lastekaitses üks uuemaid ja kiiremini levivaid probleeme. Olukorras, kus pea igal Eestimaa lapsel on kodus internet ning nende vanematel on tihti väga vähe aega pöörata pidevat tähelepanu oma lapse seiklemistele internetis, on oluline lastele selgeks teha, mida tohib internetis teha ja mida tasub vältida. Nii, nagu on suhteliselt uus internetioht, nii on ka alles lapsekingades lahendused ning ideed selle vastu võitlemiseks. Siiski need ei puudu. MTÜ Lastekaitse Liit tänab Politsei- ja Piirivalveametit juba tehtud teavitustöö ning pideva asjakohase informatsiooni eest.
Praegu on võimalik saada informatsiooni internetiohtude ja -kaitse kohta Targalt Internetis koduleheküljelt www.targaltinternetis.ee või lasteabi infotelefonilt 116 111. Lisaks ilmub selle kohta ka artikkel järgmises Lastekaitse Liidu ajakirja „Märka Last“, mis ilmub mai alguses.

Mida siiski teha, kui tekib oht lapse väärkasutamisest internetis.
Politsei selgitab:

“Õige oleks selline kasutaja kohe blokeerida. Kui oled juba saanud erootilisi voi pornograafilisi klippe, tuleks säilitada saatja andmed ja saadetud materjalid. Salvesta saatja aadress, kui võimalik, säilita MSNi vestluse logi. Kui sul ei ole logide salvestamise võimalust, siis kopeeri vestlus või tee vestlusest  ekraanipilt (screenshot). Tuleb säilitada voimalikult palju vestluse üksikasju, sealhulgas saatmise aeg (kuupäev ja kellaaeg), saadetud lingid, veebiaadressid jm. Hoia alles ka saadetud klipid. Pöördu kogu säilitatud materjaliga kodukohale lähimasse politseiprefektuuri.
Prefektuuri pöördumise puhul ei ole vahet, kas lähed isiklikult kohale või saadad info e-kirja teel (kohati võib see isegi mugavam olla). Politseisse teatamine on vajalik, sest ainult politsei saab lõpetada pornograafilisi klippe ja pilte saatvate inimeste tegevuse. Sina küll blokeerid vestluspartneri, aga tema leiab uue isiku, kellele neid materjale saata. Tavaliselt ei lõpeta nad oma tegevust enne politsei sekkumist. Ja reegel on ikka ja alati –
blokeeri, kopeeri, reageeri.”

Allikas: ajakiri “Märka Last”

Lisainfot internetiturvalisuse kohta saab www.targaltinternetis.ee või lasteabi infotelefonilt 116 111.

Mart Valner, MTÜ Lastekaitse Liit