Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

veebruar 2020
E T K N R L P
« jaan    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829  

VÕITJAD EI TOHIKS VÕIDETUTE ÜLE KOHUT PIDADA EHK KOHTUNIK RADHABINOD PALI ERIARVAMUSEST TOKIO SÕJATRIBUNALIS

Jaak Uibu käsitleb hindu juristi Radhabinod Pali (27. jaanuar 1886 – 10. jaanuar 1967) väidet nagu ei tohiks võitjad võidetute üle kohut mõista ja küsib muuhulgas, kas Pärnu juurtega juristi Friedrich Fromhold Martensi klausel võis mõjutada Pali tegevust?

Näitus Friedrich Fromhold Martensi elust juristi sünnilinnas Pärnus 2010. aasta augustis. Foto Urmas Saard

Näitus Friedrich Fromhold Martensi elust juristi sünnilinnas Pärnus 2010. aasta augustis. Foto: Urmas Saard

Hiljaaegu lugesin võrguväljaandest www.rbc.ru Moskva professori Aleksei Makarkini artiklit Venemaa presidendi Vladimir Putini üllatavalt suurest ajaloohuvist. Tähelepanu selles sisukas artiklis köitis Tokio sõjatribunali liikme, hindu juristi Radhabinod Pali hääletamine, kus ta taotles kohtualuste õigeksmõistmist. Ta väitis, et võitjad ei tohiks võidetute üle kohut mõista.

Nimetatud argument ärgitas mind minema sügavamale ja juurde lugema nii Radhabinod Pali kui ka Tokio tribunali kohta. Lootsin leida midagi vajalikku tänasele sõgedale maailmale, kus igal aastal registreeritakse sadu valehäireid tuumarelvanuppudele, rääkimata muudest ohtudest ja sõdadest. Kui suur ja lai on see tööpõld, saab otsustada selle põhjal, et juba Pali eriarvamuse tekst tribunalile hõlmab 1235 lehekülge. Okupatsioonivõimud keelustasid selle.

Jätka lugemist »

Täna avaldatakse aruanne “Inimõigused Eestis 2014-2015”

12322645_996897510349301_32302681867678805_oTäna kell 11 esitleb Eesti inimõiguste keskus aruannet “Inimõigused Eestis 2014-2015”, mis käsitleb Eestis viimastel aastatel toimunud olulisemaid inimõigustealaseid arenguid.

“Eesti on inimõiguste tagamisega üldiselt hästi hakkama saanud, arvestades pingelist olukorda maailmas,” ütles Eesti inimõiguste aastaaruande toimetaja Egert Rünne. “Kooseluseaduse vastuvõtmine, automaatne kodakondsus kodakondsuseta alaealistele ja pagulaste ümberjaotamises osalemine on konkreetsed edusammud, millest võidab kogu meie ühiskond. Samas pole suudetud piisava tõsidusega reageerida rassistlikule vaenu õhutamisele ja võõravihast tingitud vägivalla levikule. Meid paneb muretsema ka populistliku poliitika levik, mis vastandab erinevaid ühiskonnagruppe ning seostab neid ebaõiglaselt ohtudega. Olgu sihtmärgiks siis eestivenelased, LGBT-inimesed või islamiusulised.”

Aruande peatükkide autoriteks on valitsusest sõltumatud eksperdid erinevatest organisatsioonidest. Autorid annavad Eesti praegusest olukorrast ülevaate ja esitavad riigile selgeid soovitusi, mille abil Eestis inimõiguste olukorda edendada.

Eesti inimõiguste aruanne koondab möödunud aastate olulisemaid inimõiguste valdkonna sündmusi ning on oluline pidepunkt inimõigustega tegelevatele organisatsioonidele ja institutsioonidele Eestis ja välismaal. Aruande esitlemine toimub rahvusvahelisel inimõiguste päeval, millega peetakse meeles ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni väljakuulutamist 1948. aasta 10. detsembril.

Esitlus toimub kell 11 Nordic Hotel Forumi konverentsisaalis Vega, aadressil Viru väljak 3. Pärast esitlust tehakse aruande avalikuks ka Eesti inimõiguste keskuse veebilehel http://humanrights.ee/.

Aruande koostamist ja avaldamist toetasid integratsiooni ja migratsiooni sihtasutus Meie Inimesed, kultuuriministeerium, Hollandi suursaatkond ja inimõiguste keskuse annetajad.

Inimõiguste kaitsesse Eestis saab panustada igaüks aadressil anneta.humanrights.ee.

Juulis algab teavitusprojekt rahvusvahelisest sundrändest

Alates 1. juulist alustas Eesti Inimõiguste Keskus teavitusprojekti “Rahvusvahelise sundrände suhtes teadlikkuse tõstmine Eesti ühiskonnas” läbiviimist. Projekt kestab kuni 30. juunini 2013 ja seda kaasrahastab Euroopa Liitu Euroopa Pagulasfondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.

Projekti vältel toimub palju erinevaid tegevusi – näiteks pühendatakse üks päev suvisest Tartu Armastusfilmide Festivalist tARTuFF migratsiooni teemadele, samuti on selleaastane PÖFFi inimõiguste eriprogramm samal teemal. Ajakirjanikele korraldatakse õppereis, kus nad saavad ülevaate lisaks Eestis sundrände valdkonnas toimuvast kui ka võrdlusmomendi teise riigiga. Ühtlasi korraldatakse ajakirjanikele kaks rahvusvahelist seminari, kus esinevad näiteks Belsat TV, aga ka ECRE esindaja.

Jaanuarist kuni juunini 2013. aastal toimub Postimehes igakuine online väitlus sundrände ja inimkaubanduse teemadel. Kevadel toimub ka suurem üleriigiline teavituskampaania.

Pagulaste ja varjupaigataotlejatega seotud loeng lisatakse nelja ülikooli õppekavva vabaainena, mille eest on võimalik teenida 6 EAP’d.

Täpsemad tegevused lisatakse projekti alguseks inimõiguste keskuse kodulehele.

Täitus 20 aastat inimõiguste väärtustamist taasiseseisvunud Eestis

2011. aasta oli maailmas inimõiguste vallas tormiline - inimõigused said erakordse tähelepanu osaliseks.

Suur panus selles oli sotsiaalmeedial, mis aitas infot jagada ja ühiskondlikke muutusi nõuda. Tuhanded inimesed otsustasid avalikult oma õiguste kaitseks välja astuda – toimusid protestiaktsioonid Tuneesias, Kairos, Madriidis, Londonis, New Yorkis ja paljudes teistes linnades. Tänu sotsiaalmeediale, mida on raske tsenseerida, jõudsid mitmed inimõiguste rikkumised kiiresti avaliku tähelepanu keskpunkti.

Eesti Inimõiguste Keskuse juhatuse liige Kari Käsper lisas: “Igaühel on võimalik inimõiguste rikkumise vastu välja astuda ja oma töökohas, koolis või kogukonnas inimõigusi au sees hoida. Erilise tänu võlgneme aga nendele, kes üle maailma inimõiguste eest välja astuvad, riskides sageli enda või oma lähedaste elu või vabadusega.”

Eestis on kahekümne aasta jooksul inimõiguste tagamisel saavutatud märkimisväärne edasiminek, ent siiski on mitmeid kitsaskohti. Eesti inimeste teadlikkus inimõigustest on vähene ning sageli ei teata ka võimalusi, mis oma inimõiguste kaitseks olemas on.

Inimõiguste keskuse juhatuse liige Marianne Meiorg sõnul said Eestis eelmisel aastal enim tähelepanu võrdse kohtlemise ning kohtumenetlusega seonduvad teemad, sealhulgas liiga suured riigilõivud, mis takistavad paljudel kohtus oma õiguste kaitsmist.

10. detsembril 1948. aastal võttis ÜRO peaassamblee vastu inimõiguste üldeklaratsiooni, millega kinnitati, et inimõigused on universaalsed ja kehtivad kõikidele inimestele ühte moodi. Sellest tulenevalt tähistatakse üle maailma iga aasta 10. detsembril rahvusvahelist inimõiguste päeva.

Eesti Inimõiguste Keskus on avalikes huvides tegutsev sõltumatu sihtasutus, mis edendab inimõiguste kaitset nii Eestis kui ka mujal. Keskus pakub regulaarset õigusnõustamist võrdse kohtlemise valdkonnas ja õigusabi varjupaigataotlejatele ning pagulastele. Igal aastal jälgitakse inimõiguste olukorda Eestis ning antakse selle põhjal välja aastaaruanne.

Inimõiguste päeva puhul käib õiguskantsler Ida-Virumaal

Õiguskantsler Indrek Teder käib täna  ja homme ringi Ida-Virumaal, kus isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitse jälgimiseks teevad õiguskantsler ja tema nõunikud kontrollkäike mitmetesse asutustesse. Visiidiga soovib õiguskantsler ühtlasi avalikkuse tähelepanu juhtida 10. detsembril tähistatavale rahvusvahelisele inimõiguste päevale.

Õiguskantsler kohtub Narva Humanitaargümnaasiumi õpilaste ja õpetajatega ning tutvustab õiguskantsleri tööd. Toimub õiguskantsleri usalduslik vastuvõtt isikutele, kus inimesed saavad põhiõigusi ja vabadusi puudutavates küsimustes õiguskantsleri poole pöörduda ning esitada avaldusi. Isikute põhiõiguste kaitse Ida-Virumaal on õiguskantsleri prioriteetse tähelepanu all.  9. ja 10. detsembril kontrollivad õiguskantsler ja tema nõunikud isikute põhiseaduslike õiguste tagamist Narva Haiglas, Narva Sotsiaalabi Ametis, Narva Linnavara- ja Majandusametis, Sihtasutuses Narva Linnaelamu ning mõnedes teistes asutustes. Indrek Teder külastab Narva Humanitaargümnaasiumi, kohtumisel õpilaste ja õpetajatega vahetatakse mõtteid Eesti põhiseadusliku korra, põhiseaduspatriotismi, õiguskantsleri tegevuse ja rolli üle ühiskonnas.

10. detsembril tähistab maailm rahvusvahelist inimõiguste päeva. Sel päeval 1948. aastal ÜRO Peaassamblees vastuvõetud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon on olnud inspiratsiooniallikaks kõikidele hiljem väljatöötatud inimõiguste konventsioonidele. Inimõiguste ülddeklaratsioon tunnistas esimest korda inimõiguste universaalsust ning kujundas seeläbi inimõiguste kaitseks ettevõetavaid tegevusi üle kogu maailma. Tinglikult võib inimõiguste päeva nimetada ka inimese õiguste päevaks, sest selle päevaga tähistatakse igaühe õigusi, mis seonduvad inimeseks olemisega. Inimõiguste ülddeklaratsiooni esimese artikli järgi sünnivad kõik inimesed oma väärikuselt ja õigustelt võrdsete ja vabadena.  Alates 1991. aastast on Eesti Vabariik ühinenud paljude ÜRO ja Euroopa Nõukogu inimõigusalaste lepetega, mis on vastavalt põhiseadusele Eesti õigussüsteemi lahutamatuks osaks.