Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2019
E T K N R L P
« juuni    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Elron lisas sõiduplaanidesse rattainfo

Ratastooliga sissepääs Elroni rongides.

Ratastooliga sissepääs Elroni rongides.

Kavandades rongisõitu, saab nüüd internetist järele vaadata, kas jalgrattale on piisavalt ruumi. Elroni sõiduplaani otsing sai sel nädalal täienduse, mis annab infot, millistel reisidel on ratta kaasavõtmine mugavam.

„Jalgrattahooaeg on alanud ja rattureid on ka rongides iga päevaga rohkem. Et kliente paremini teenindada, oleme loonud vahendi, mis aitab rattaga reisijatel informeeritumaid valikuid teha. Anname reisijatele teada, millistes rongides on ratta kaasavõtmiseks eeldatavalt rohkem ruumi ning millistel juhtudel soovitame kaaluda mõne teise väljumise kasutamist”, räägib Elroni kommunikatsiooni- ja turundusjuht Mai Vahtrik.

Elroni kodulehele (elron.ee) tehtud täiendused rattaga reisijatele kuvatakse sõiduplaani otsingus rattamärgi kujul. Rattamärk asub iga reisi juures ja võib olla kas roheline, kollane või punane. Roheline rattamärk kuvatakse, kui reisil on rattakohti reeglina saadaval, kollane, kui rattakohti võib nappida. Punasega on märgitud populaarsed reisid, mille puhul rattaga sisenemine ei ole soovitatav. Õige info saamiseks on oluline sisestada ka planeeritava reisi kuupäev. Reeglina on rattaga reisimiseks rohkem ruumi päevasel ajal sõitvates rongides.

Algab Teeme Ära talgupäeval osalejate kirjapanek, ilmus mere- ja talgulugude kogumik

t2_teeme_ara_logo_1Teeme Ära talgupäeva meeskond kuulutab täna Viimsi vabaõhumuuseumis avatuks talguliste kirjapaneku 7. mail peetavale üle-eestilisele talgupäevale. Tänaseks on talguveebis registreeritud juba rohkem kui 1400 talgut, mille seast leiab iga eestimaalane endale osalemiseks sobiva talgu. Koos Merekultuuriaasta 2016 korraldajatega esitletakse sel puhul täna Viimsi vabaõhumuuseumis ahjusooja CD-plaati “Mere- ja talgulugude kogumik 2016″, tutvustatakse tänavust talguhundi passi ja sellega kaasnevaid soodustusi talgulistele ning räägitakse muid talgupäeva uudiseid.

Mere- ja talgulugude kogumik 2016_ymbris_foto ERMMerekultuuriaasta 2016 projektijuhi Karen Jagodini sõnul on värske CD-plaadi näol tegemist talgukorras valminud jutukogumikuga, mis vaatab tagasi meie talgutraditsioonidele nii lähemas kui kaugemas minevikus. CD-plaadile ”Mere- ja talgulugude kogumik 2016″ mahtus kokku 26 lugu, neist 18 juttu ja kaheksa muusikapala. Jutud luges sisse näitleja Piret Simson. Muusikavaliku aitas plaadi jaoks kokku panna Eesti Pärimusmuusika Keskus. Rohkem ja vähem tuntud lugudega astuvad üles Vägilased, Meisterjaan, Silver Sepp, Anu Taul ja Tarmo Noormaa jt.

Värske talguplaat jõuab igasse talgupaika üle Eesti, sest see on lisatud kõikidesse talgute stardipakettidesse. Talguplaat on kuulatav ka veebis www.teemeara.ee/talgulood/helilood.

Jätka lugemist »

Tartu ülikooli juurde loodi Eesti maapõueressursside arenduskeskus

Maavarade uurimine ja kasutamine on taaskord tõusnud tähelepanu keskmesse, millega kaasneb ka palju infomüra ja ebatõest infot. Tartu ülikooli arengufondist 100 000 euro suuruse toetuse saanud ökoloogia ja maateaduste instituudi juurde loodud Eesti maapõueressursside arenduskeskus püüab erinevate valdkondade teadlastega tuua selgust mitmetesse maavaradega seotud küsimustesse.

Eesti maapõueressurssidega tegelev arenduskeskus MAREK koondab ja koordineerib maapõueuuringute, maapõueressursside kasutamise ja töötlemise ning keskkonnakaitse küsimuste rakendusuuringuid.

Teiselt poolt soovib keskus pakkuda ülikooli teadlaste eksperthinnanguid ja teenuseid erinevate maapõuega seotud küsimuste lahendamiseks riigi, omavalitsuste ja ettevõtetest partneritele ning rääkida kaasa maapõueressursse puudutavate strateegiliste otsuste tegemisel.

Virge Tamme

Tuntud Eesti mehed räägivad meeste (tervise)probleemidest

Hoolimata pere väärtustamisest, varjutab Eesti mehe elu ülekaal, riskantne käitumine ja tervisemured, selgus Tartu ülikooli teadlaste ja rakendusuuringute keskuse Eesti meeste uuringust. Kuidas kommenteerivad uuringu tulemusi tuntud Eesti mehed, selgub täna, 10. detsembril Athena keskuse pööningusaalis (Küütri 1, Tartu).

Eesti meeste uuringu tulemused näitasid, et meestele meeldib olla suhtes. Eesti mees leiab püsipartneri 34. eluaastaks ja eelistab paljulapselist perekonda. Eesti meeste suurimaks terviseprobleemiks on ülekaalulisus. 21% Eesti meestest on depressiooniga seotud sümptomeid. Uuring näitas, et vähemalt iga neljas mees tarvitab alkoholi kaks või enam korda nädalas ja kolmandik meestest on igapäevased suitsetajad. Meeste terviseriske suurendab ka riskantne seksuaalkäitumine.

Nende ja paljude teiste tulemuste valguses kohtuvad oma nägemuste ja kogemuste jagamiseks vestlusringis „Mida teab Eesti mees iseenda kohta?“ näitleja Jan Uuspõld, kirikutegelane Juhani Jaeger, jalgpallur Kristjan Tiirik, suhtekorraldaja Janek Mäggi ning matemaatik Mart Abel. Vestlusringi juhib telesaadete produtsendi ja vabakutselise ajakirjanikuna tuntud Ylle Rajasaar.

Enne seda teeb TÜ RAKE analüütik Marek Sammul sissevaate uuringu „Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: tervis, haridus, tööhõive, ränne ja pereloome“ tulemustesse. 2015. aastal esitletud uuringus osales üle 2000 Eestis elava 16–54-aastase mehe.

Osalemiseks palume ennast eelnevalt registreerida.

Virge Tamme

Looduslik kodukujundus ja traditsioonilised materjalid – õppepäev Kurgjal

Loodusliku kodukujunduse ja siseviimistluse on huvilisi oodatakse 29. novembril  C. R. Jakobsoni Talumuuseumi talukultuurikooli õppepäevale. Õppepäeval juhendab Kermo Jürmann ettevõttest Säästvad Ehituslahendused OÜ.

Koolitaja annab ülevaate tehtud töödest ja objektidest, keskendutakse kodu terviklahendustele, sisekujundusele, ruumiplaneeringule ning materjalide valikule.

Praktilises osas õpitakse peenviimistluskrohvide ning savivärvide kasutamist. Katsetatakse erinevate kujundite ja ornamentide modelleerimist seinale.

Koolitus algab kell 10 muuseumi käsitöömajas. Planeeritud on 3 tundi teoreetilist ning 4 tundi praktilist tööd. Osalustasu on 10 €, toitlustus 3 € (vajalik ettetellimine). Eelregistreerimine kuni 26. novembrini e-posti aadressil info@kurgja.ee või telefonidel 445 8171, 5860 0025.

Looduslike viimistlusmaterjalide kasutamine on lihtsam kui sageli arvatakse. Enamiku materjalide paigaldamisega saab iga inimene ise hakkama ning need sobivad nii korterisse kui ka eramusse. Kui remondite vana või kavatsete ehitate uut, siis kaaluge kindlasti ka naturaalsete materjalide kasutamist siseviimistluses. Looduslike viimistlusmaterjalide toonid ja valguspeegeldused pindadelt on pehmed, loomulikud ning mõjuvad hubaselt.

Looduslik viimistlusmaterjal üldjuhul ei kulu ära mõne aastaga, vaid vana­neb väärikalt, muutudes ajas üha kaunimaks. Lisaks loob looduslik viimistlusmaterjalide kasutamine kodus  ühtlase ja tervisliku sisekliima. Üks sisekliima oluline määraja on ruumis kasutatavate materjalide niiskuse puhverdamisvõime. Talvel on siseruumide õhk tihti liiga kuiv ja selle tagajärjeks sagedane hingamisteede haiguste põdemine. Suvel on aga probleem vastupidine: õhuniiskuse tase ruumides on liiga kõrge. Seda saab vältida looduslikke materjale kasutades.

Kohtumiseni Kurgjal!

Margit Kadak

Piimatoodang maailmas on tõusuteel

Prognooside kohaselt suureneb aastaks 2024 piimatoodang maailmas kokku 175 mln tonni (23%) võrra võrreldes aastatega 2012-2014. Enamus piimatoodangu kasvust (75%) tuleneb arengumaadest, eelkõige Aasiast, selgub OECD ja FAO raportist “Põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoosid 2015-2024″.

Maablogis teeb piimaturu prognoosidest ülevaate põllumajandusturu korraldamise osakonna loomakasvatussaaduste büroo peaspetsialist Ahto Tilk.

Loe lähemalt: https://maablogi.wordpress.com/2015/11/04/piimatoodang-maailmas-tousuteel/

Karin Volmer

Ööl vastu pühapäeva läheb Eesti üle suveajale

Pühapäeval, 29. märtsil kell 3 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra edasi.

Suveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.

Talveaeg ehk vööndiaeg algab taas oktoobri viimasel pühapäeval kell 4 ning siis nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra tagasi.

Eesti läheb täna, Euroopa 112 päeval üle ühele hädaabinumbrile 112

273325-c90440afc10e0b4dcd574e48a28b963d11. veebruaril on Euroopa 112 päev. Eestis algab Euroopa 112 päeval üleminek ühele hädaabinumbrile 112. Alates 11. veebruarist saab hädaabinumbrilt 112 kutsuda kiirabi, päästjaid ja nüüd ka politseid.

112 on hädaabinumber kogu Euroopa Liidus. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides saab hädaabinumbrilt 112 kutsuda kiirabi, päästjaid ja politseid. 112-le saab Euroopa Liidus tasuta helistada nii mobiililt kui ka lauatelefonilt ilma suunakoodi valimata. Euroopa Liidu riikides 112-le helistades saab abivajaja kohe ühenduse selle riigi häirekeskusega, kust kõne tehakse. Ainult ühe hädaabinumbri 112 meelespidamine lihtsustab hädaolukorras abi kutsumist ja kiirendab abi saamist kogu Euroopas.

Eesti on Euroopa Liidus üheksas riik, mis läheb üle ühele hädaabinumbrile 112. Ainult üks hädaabinumber 112 on riigisiseselt kasutusel Taanis, Soomes, Rootsis, Hollandis ja Rumeenias.  Portugalis, Bulgaarias ja Maltal  on sisuline üleminek ainult 112-le toimunud, kuigi siseriiklikud numbrid on veel töös, ei reklaamita neid enam välja hädaabinumbritena. Lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele on EL lähedastest riikidest ainult 112 kasutusel ka Islandil ja Gruusias.

11. veebruaril tähistatakse Euroopa 112 päeva EL-is ametlikult riikide vahel kokkulepitud päevana alates 2009. aastast. Sel päeval korraldatakse kõigis EL-i riikides üritusi üle-euroopalisest hädaabinumbrist teadlikkuse tõstmiseks ja seeläbi abi kättesaadavuse parandamiseks Euroopa Liidus. Euroopa riikidel on kohustus arendada hädaabiteenust numbril 112. Eesti tähistab Euroopa 112 päeva sel aastal  üleminekuga ühele hädaabinumbrile 112.

Jaana Padrik

“Kalafest” toob kaasa muudatused Viljandi linna ühistranspordis

Seoses 13. veebruaril “Kalafesti” rongi saabumisega Viljandisse kell 18.50, sõidab raudteejaamast läbi Jakobsoni kooli juurest kell 18.45 sõitu alustav buss nr 10. Raudteejaamas on buss orienteeruvalt 18.58. Edasi jätkab buss teekonda oma tavapärasel viisil Paalalinn – Bussijaam kuni 10 minutilise hilinemisega.

Kuna laupäeval 14. veebruaril on järveäärne ala autode parkimiseks, siis ei ole võimalik bussil nr 2 sõita järve äärde, seega jäävad liinil ära peatused Tartu, Kõrgemäe, Järve.

*Kalfesti Rong väljub Balti jaamast 13. veebruaril kell 16.26, peatub teel Viljandisse kõikides peatustes ja jõuab sihtjaama kell 18.50.

Katrin Reimo

Matsalu rahvuspark sai interaktiivse teejuhi

Keskkonnaameti eestvedamisel on huvilistele kättesaadav omanäoline e-teejuht, mis tutvustab Matsalu rahvusparki läbi rohke pildi- ja infomaterjali ning võimaldab kaardirakenduse abil kaitsealal nii virtuaalselt kui ka kohapeal ringi liikuda.

E-teejuht võimaldab pildirohke materjali abil tutvuda Matsalu rahvuspargi maastike ning taime- ja loomariigiga. Lehel asuva meeleoluprogrammi abil saab ette võtta rännaku läbi Matsalu linnukevade.

„Matsalu on loodushuviliste tähelepanu köitnud juba üle 140 aasta. Idee  interaktiivse teejuhi loomiseks oli meil juba mõnda aega ning rõõm on tõdeda, et nüüdsest võimaldab elektrooniline teejuht infot saada nii kodus olles kui ka kaitsealal kohapeal ringi liikudes. E-teejuhti täiendatakse pidevalt uue infoga ning lisatakse ajakohaseid andmeid,“ ütles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja ja üks idee algatajatest Kaja Lotman.

E-teejuhi eesmärgiks on huvilistele näidata ka neid kohti rahvuspargis, kuhu muidu kaitsealal ilma loata minna ei või. Peale tekstide ja piltide saab e-teejuhi kaudu lugeda ja vaadata intervjuusid rahvuspargiga seotud inimestega. Huvilised saavad oma teadmised proovile panna viktoriini küsimustele vastates.

Nutiseadmega kohapeal ringi liikudes võimaldab abivahend GPS-i abil tuvastada oma asukoht, vaadata, mis objektid lähedusse jäävad ning soovi korral lugeda leitud objektide kohta ka lisainformatsiooni.

Interaktiivne teejuht on valminud koostöös OÜ-ga Naturewalk ning selle valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

7. novembril toimub Matsalu rahvuspargi keskuses Penijõel e-teejuhi esitlemine ning selle sündmusega tähistatakse ka Matsalu rahvuspargi 10. sünnipäeva.

Teejuhi leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Valmis õppematerjal “See on turvaline IT!”

Õpetajate ja noorsootöötajate käsutuses on uus õppematerjal, millega klassiruumis jutuks võtta veebiturvalisuse teema. Õppematerjal loodi projekti “See on turvaline IT!” raames Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ja BCS Koolituse koostöös, seisab pressiteates.

Tänapäeval, mil tehnoloogia kasutamine on igapäevaelu osa, muutub üha olulisemaks noorte teadlikkus sellest, kuidas virtuaalmaailmas tegutseda, et hoiduda võimalikest ohtudest. Õppematerjal ” See on turvaline IT!” ongi abimaterjaliks õpetajale ja noorsootöötajale, et sel teemal 12-16aastaste õpilastega arutelda.

Õppematerjali leiate aadressilt http://www.itl.ee/veebiturvalisus/

Mis võib juhtuda, kui postitada Facebookis kutse peole või kasutada salaja sõbra kontot või tõmmata nutitelefoni tundmatu programm? Need on vaid mõned küsimused, mida klassiruumis arutamiseks pakutakse. Aruteluks sobiva häälestuse loovad neli videoklippi, mis iga alateema sisse juhatavad. Õpetaja käsutuses on näitlikud kasutajaprofiilid, skeemimäng ja situatsioonikaardid, mis suunavad õpilast analüüsima igapäevast internetikasutust ja avastama seal võimalikke ohte. Õpetaja töö lihtsustamiseks on koostatud ka õppematerjali toetavad metoodilised juhendid, tunnikavad ja esitlused iga alateema kohta.

Õppematerjali “See on turvaline IT!” koostasid Birgy Lorenz Pelgulinna Gümnaasiumist, Meeri Sild Lilleküla Gümnaasiumist ning Mari Tõnisson Tartu Hiie Koolist. Kõik kolm on pikaajalise kogemusega õpetajad, kellel infotehnoloogiga tihe kokkupuude. Lisaks on nad tegelnud ka veebiturvalisuse teemadega.

Videote režissöör on Hardi Keerutaja ning neis astuvad üles Lilleküla Gümnaasiumi näitestuudio Kruvikeeraja noored näitlejad, keda juhendas Andres Jakovlev.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit käivitas aasta tagasi projekti “See on turvaline IT!”, mille kaudu sooviti pöörata tähelepanu, kuidas täiskasvanuil on võimalik kaasa aidata noorte internetialase turvateadlikkuse tõstmisele. Selleks korraldati nime all “See on turvaline IT!” Eesti eri paigus 6 konverentsi ning loodi õppematerjal.

Projekti “See on turvaline IT” toetas Euroopa Regionaalarengu Fond.

Jõulukuuskede äravedu Võru linnas

Võru linn korraldab tasuta jõulukuuskede äraviimise kortermajade juurest. Erinevalt
eelnevatest aastatest ei pea kuuse äraviimise soovi seekord ette registreerima. Piisab kui jätta vana jõulupuu prügikastide kõrvale ootama. Äravedu toimub 15. ja 16. jaanuaril.
Lisainfo: järelvalvespetsialist Terje Moisto, tel 785 0915.

Maksuameti infoliinile pääseb nüüd ka läbi Skype’i

Tänasest saab   maksu- ja tolliameti (MTA) üldinfo telefonile 1811 helistadSkype’i kaudu. Ameti Skype’i konto on mta.eesti. ning sellel teenindatakse kliente esmaspäevast neljapäevani kella 8.30—16.30 ja reedeti kella 8.30—15.30.

Teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmanni sõnul aitab Skype parandada maksu- ja tollinõustamise kättesaadavust klientidele. «Võtsime Skype’i kasutusele, sest füüsilise isiku tulude deklareerimise ajal suureneb kliendikõnede arv ja välisriigis viibides on eriti kulukas telefoni teel meiega ühendust saada,» ütles Reitmann.

Maksu- ja tolliamet juhib tähelepanu, et Skype’i kontole on võimalik ainult helistada, tekstisõnumitele ei vastata.

Nädalavahetusel esineb katkestusi äriregistri töös

28. detsembri õhtul alustatakse äriregistri menetlustarkvara üleviimist uuele infosüsteemile ning sellega seoses on peatatud äriregistri töö kuni esmaspäeva hommikuni 31. detsembrini.

Äriregistri ettevõtjaportaali katkestus algab reedel, 28. detsembril kell 18.00 ning lõpeb hiljemalt esmaspäeva, 31.detsembri hommikul kell 6.00.

Lisaks võib esineda tõrkeid ja katkestusi äriregistri teabesüsteemi ja x-tee teenuste töös ajavahemikul 29.12.12 kella 21.00-st kuni 31.12.12 kella 06.00-ni. 

Allikas: justiitsministeerium

Kultuuriministeerium ootab taotlusi eesti kultuuri tutvustamiseks maailmas

Kultuuriministeerium kuulutas välja programmi „Eesti kultuur maailmas” 2013. aasta esimese taotlusvooru, taotluste esitamise tähtaeg on 21. jaanuar.

Programmi eesmärk on soodustada eesti kultuuri rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, tutvustada Eestit maailmas ja luua Eesti loovisikutele, kultuurikollektiividele ja loomeettevõtjatele võimalusi rahvusvahelisele areenile jõudmiseks.

Toetatakse osavõttu Eestile olulistest rahvusvahelistest kultuuriüritustest ning välisriigis toimuvate  kultuuriprojektide, sh kontsertide ja turneede, etenduste, näituste, väljapanekute, esitluste jms korraldamist. Samuti toetatakse välismaal toimuvate Eesti kultuuripäevade ja -festivalide  korraldamist ja neist osavõttu. Ühtlasi saab toetust taotleda osalemiseks rahvusvahelistel messidel, esitlusfestivalidel ja teistel eksporti soodustavatel üritustel; osavõtuks rahvusvahelistest konkurssidest ja võistlustest ning eesti kultuuri tutvustavate veebilahenduste ja mobiilsete rakenduste väljatöötamiseks.

Kultuuriministeerium kavandab 2013. aasta eelarvest Eesti kultuuriekspordi toetusprogrammile ligi 535 800 eurot.

Täpsema info toetusprogrammi kohta leiab SIIT

Maanteeäärne kaart kutsub Järvamaad avastama

Eile paigaldati Mäekülla trükivärske Järvamaa turismikaart. Lähiajal saavad uue ilme ka Paide vallas Kükita grilli juures ja Ambla vallas Premiumi tankla parklas asuvad kaardid.

“Vanad Järvamaa kaardid vajasid hädasti uuendamist, sest need olid eestikeelsed ja väga vananenud infoga,” selgitas Järvamaa turismiinfokeskuse infokonsultant Piret Sihver.

Uuel kaardil on toodud välja objektid, mis ei tohiks ajas oluliselt muutuda või kaardilt lähiajal kaduda. Nii sise-kui välisturistid saavad ülevaate Järvamaa kirikutest, mõisatest, muuseumidest, teemaparkidest ja loodusimedest. Lisaks kirevale illustreerivale fotomaterjalile leiab kaardilt ka maakonna turismiinfo kontaktid ning hädaabinumbrid.

Sihveri sõnul olid kaartide asukohad juba eelnevalt hästi läbimõeldud, sest need olid paigutatud suurtesse teeäärsetesse parklatesse.

“Maanteeäärsed maakonna kaardid on huvi tekitamiseks,” märkis Piret Sihver. “Uuendatud kaart on kaetud rikkaliku fotomaterjaliga. Pilte sai valitud teadlikult rohkem, sest on ju teada fakt, et üks pilt räägib enda eest rohkem kui tuhat sõna,” lisas ta.

Maanteeäärsete Järvamaa turismiinfokaartide uuendamine on teoks saanud tänu Järva Maavalitsuse maakondlike arendustegevuste vahendite kaudu. Kaardid on valminud koostöös Järvamaa Arenduskeskuse ja KÜ Kujundusega.

Allikas: Järvamaa infoportaal