Too oma teema Arvamusfestivalile 2015!

Arvamusfestival sünnib Eestimaa inimeste mõtetest ja seisukohtadest. Sinu ja minu arvamustest. Kolmandat aastat järjest kerkib Paide Vallimäele 14.-15. augustil festivaliala ning pärismaastiku kohale tõuseb arvamusmaastik.

Arvamusfestival on kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Arutelude tulemusel saavad alguse uued ideed, ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ja areneb arutelu- ning suhtluskultuur Eestis.

Kutsutakse kaasa lööma inimesi ja organisatsioone, kes tahavad tuua oma teemasid Arvamusfestivalile. Kui midagi pakitseb hinges või kripeldab keelel, siis on aeg panna festivalil püsti üks arutelu ja suu puhtaks rääkida. Arvamusvahetuse jaoks aga ei pea kasutama vaid arutelu vormi. Kui soovitakse oma laval arvamust avaldada kas muusika või mängu; kujutava, etendus-, filmi- või muu kunstivormi kaudu, on ka see oodatud. Endast ja oma aruteluteemast tuleb kirjutada SIIA.

Kõigilt ideede esitajatelt eeldatakse valmisolekut pakutud arutelud ka ellu viia. Eestikeelsetele aruteludele lisaks on väga oodatud venekeelsed, inglisekeelsed ja segakeelsed mõttevahetused. Juba oma ideed sõnastades palutakse silmas pidada festivali head tava.

Kes pole varem festivalil käinud, siis arvamusfestival.ee fotod ja videod annavad ettekujutuse. Möödunud aasta teemadest saab aimu programmist. Rohkem infot saab teemalavade programmi juhilt Maiult (maiu.uus@arvamusfestival.ee ). Kes ja millest peaks Arvamusfestivalil sel aastal rääkima? Mis on need kõige tähtsamad aruteluteemad, milleta kolmandat Arvamusfestivali kuidagi teha ei saa?

Arutelude ideid oodatakse 28. veebruarini.

Arvamusfestival 2014 ettevalmistused on alanud, paku oma aruteluteema!

Järgmise kolme nädala jooksul ootab Arvamusfestivali korraldusmeeskond kõigilt huvilistelt ettepanekuid, mis teemade üle võiks tänavusel festivalil arutleda. Ettepanekuid saab esitada kuni 24. veebruarini.

“Esimesel aastal aitasid festivali põhiarutelud paika saada eri meediakanalite peatoimetajad. Tänavu ootame teemade kohta ettepanekuid ja ideid ka igalt inimeselt ja organisatsioonidelt,” ütles Arvamusfestival 2014 eestvedaja Kristi Liiva.

Liiva lisas, et organisatsioone ärgitatakse välja tulema oma lavadega, kus päeva või kahe jooksul keskenduda kas kindlale valdkonnale või ühenduse jaoks tähtsatele küsimustele. Nii tulid eelmisel aastal Arvamusfestivalile ettevõtlusteemadega Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja noorte ettevõtlusprogramm ENTRUM, erinevad noorteorganisatsioonid lõid ühise noortelava, ühel laval oli aga tähelepanu all vaid see, mis oluline Järvamaale. Samuti olid oma lavadega väljas suuremad meediaorganisatsioonid nagu Postimees ja Eesti Päevaleht/Delfi, erakonnad ja poliitilised liikumised panid püsti maailmavaatekohvikud, otsestuudiotega olid kohal Kuku ja Vikerraadio.

Aruteluteemasid saavad huvilised pakkuda veebilehel www.arvamusfestival.ee. Ettepanekut esitades palub korraldusmeeskond seda lühidalt põhjendada ning soovitavalt pakkuda ideid, kes oleks värsked ja seniavastama kõnelejad, kes võiksid arutelus osaleda. Oodatud on kõik mõtted haridusest majanduseni, kultuurist rahvaterviseni.

“Oleme väga rõõmsad, kui aruteluideid tuleb üle Eesti ja inimesed erinevatest piirkondadest pakuvad välja oma mõtteid, mis just neile ja nende kodukandile tähtsad,” ütles Liiva. “Eriti oodatud on teemad, mis on ühiskonnas olulised, kuid mille üle pole senini ehk avalikult eriti arutletud.”

Arvamusfestival 2014 toimub tänavu 15.-16. augustil Paide vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ja ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Maanteemuuseum ootab kunstiprojekte suviseks festivaliks

Maanteemuuseum kutsub kunstnikke osalema sel suvel toimuvale maanteekunsti festivalile. Väljavalitud kunstiprojektid teostatakse festivali jooksul muuseumis ja selle lähiümbruses. Osalemiseks on vaja saata ideekirjeldus, mis on ajendatud festivali teemast “ÜKS TÜKK TEED”.

15.-20. juulil toimuva maanteekunsti festivali näol on tegemist kohaspetsiifilise kunsti festivaliga, mille eesmärk on kõnekate, diskussiooni tekitavate, kindlast teemast lähtuvate kohaspetsiifiliste kunstiprojektide loomine väljaspool traditsioonilisi galerii-, teatri jms. saale. Kunsti loomise ja vaatamise kohaks festivalil on tükk vana Tartu-Võru postiteed koos Eesti Maanteemuuseumiga.

Festival loob võimaluse ja territooriumi teedega lähemaks kohtumiseks ning nende põhjalikumaks ja teistsuguseks kogemiseks, uurimiseks ning mõistmiseks. “Maanteemuuseumi jaoks on oluline käsitleda teede temaatikat laiemalt ja avada erinevaid vaatenurki, kui on lihtsalt igapäevane tee, mida mööda me liigume,” rääkis ürituse ideest muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Oma kunstiprojekti ideedega on oodatud kandideerima erinevate alade kunstnikud: tänava-, maastiku- ja graffitikunstnikud, teatri-, tantsu- japerformancekunstnikud, heli- ja videokunstnikud, fotograafid, skulptorid, kirjanikud, maali- ja tekstiilikunstnikud, muusikud jne.

Kandideerimiseks ootab muuseum kunstnike elulookirjeldusi ja projektide tutvustusi hiljemalt 28. veebruariks. Saadetud projekti-ideedest valitakse välja kümmekond tööd, mis valmivad kohapeal festivalinädala jooksul. Festivali viimastel päevadel leiab aset valminud tööde esitlus, mille formaadi saab iga kunstnik ise valida.

Filmisari ”Eesti lood” ootab ideid konkursile

Algab ideede konkurss dokumentaalfilmide sarja „Eesti lood” tootmiseks aastal 2013. Saabunud kavandite hulgast valivad Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital esimeses voorus välja 20 huvipakkuvamat ideed, teises voorus jääb lõppvalikusse 12 filmiprojekti.

„Eesti lugude“ ideekavandite esitamise tähtaeg on 8. oktoober. Ühel A4-suurusel lehel esitatud kavandisse peaks mahtuma idee kirjeldus ja karakterite tutvustus, samuti filmilooks komponeerimise viis koos põhjendusega. Eelkõige on oodatud filmilikud ja julged lähenemised. Ideed palume saata e-posti aadressil eestilood@err.ee.
„Eesti lood” on sari väikese eelarvega pooletunnistest tõsielufilmidest, mis keskenduvad inimestele ja olulistele teemadele tänapäeva Eesti ühiskonnas. Teleformaadis dokumentaalfilmide tootmist rahastavad ühiselt Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital.

Anneli Tõevere-Kaur

Kommunismiohvrite memoriaali ideekavandid jõuavad Pärnusse

Neljapäevast, 16. augustist saab vaadata Pärnus, Port Arturi keskuse II korrusel kommunismiohvrite memoriaali asukoha ja ideekavandite rändnäitust, mis jääb seal avatuks 31. augustini. Kohapeal saab avaldada arvamust monumendi ideekavandite kohta, mida saab ka jätkuvalt teha internetis www.arhliit.ee/memoriaal.

Sel aastal jõuab rändnäitus veel Põltsamaale, Põlvasse, Tartusse, Rakverre ja Jõhvi. Järgmisel aastal saab näitust vaadata Kärdlas, Kuressaares, Märjamaal, Valgas, Võrus, Viljandis ja Paides.

Kultuuriministeerium edastab näituse lõppedes võistlustööd koos kommentaaridega Vabariigi Valitsusele arutamiseks, kes teeb ka lõpliku otsuse memoriaali rajamise osas.

Kultuuriministeerium ja Eesti Arhitektide Liit korraldasid eelmisel aastal kommunismiohvrite memoriaali ideekavandi konkursi. Esimene ja teine koht läksid jagamisele, kolmandat kohta välja ei antud. Esimese ning teise koha vääriliseks tunnistas žürii ideekavandi märgusõnaga VEST, mille autorid on Armin Valter ja Joel Kopli ning ideekavandi märgusõnaga MÄLUTULBAD, autoriks Koit Ojaliiv.

Kommunismiohvrite memoriaali ideekonkursile laekus kokku 66 võistlustööd. 2011. aastal eksponeeriti võistlustöid Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumis.

Ave Toots-Erelt

Kultuuripärandi aasta ideid oodatakse augusti lõpuni

Kultuuriministeerium ootab augusti lõpuni ideid ja ettepanekuid kultuuripärandi aasta läbiviimiseks ning 2012. detsembris toimuva avaürituse korraldamiseks. Kultuuriministeeriumi ettepanekul on 2013. aasta kuulutatud kultuuripärandi aastaks.

Oodatud on ettepanekud pärandiaastat tähistavate sündmuste korraldamiseks Eestimaa eri paigus. Korraldajad võivad esitada ka ideid, mille elluviimiseks otsitakse koostööpartnereid, samuti rahalist tuge vajavaid ettevõtmisi. Toetust vajavate projektide seas eelistatakse avalikkust, eriti noori kaasavaid kultuuripärandit tutvustavaid ja mõtestavaid ettevõtmisi. Toetatavad projektid valib välja töögrupp, kuhu kuuluvad Kultuuriministeeriumi ja kultuuripärandi valdkonna esindajad. Kultuuripärandi aasta  juhtmotiiv on „Pärijata pole pärandit”, mille eesmärk on teadvustada ja mõtestada kultuuripärandit laiema avalikkuse, eriti noorte hulgas. Teema-aasta on mõeldud kultuurimälestiste, pärimuskultuuri, vaimse kultuuripärandi, pärandkultuuri ja ka vähemusrahvuste pärandi tutvustamiseks.

Kultuuripärandi aasta ettepanekuid ja ideid ootab koordinaator Riin Alatalu 27. augustiks meilile Riin.Alatalu@gmail.com või saata märksõnaga „Kultuuripärandi aasta“ Kultuuriministeeriumisse aadressil Suur-Karja 23, Tallinn.

Riin Alatalu,

kultuuripärandi aasta koordinaator

 

Rakvere keskväljakul on avatud puuinfo internetipunkt

Rakveres keskväljakul on avatud omanäoline puuinfo internetipunkt ja lava – puitarhitektuuri välkkonkursi võidutöö „Lipp lipi peal“. Infopunkt on varustatud IT-lahendusega, kus igal külastajal on võimalik uurida metsa- ja puidusektorit tutvustavaid kodulehti ning saada infot puidukasutuse kohta.

Puuinfo internetipunkti näol on tegemist Rotermanni kvartalisse infopunkti ja lava ehitamiseks korraldatud välkkonkursi võidutööga „Lipp lipi peal“.

Konkursi võidutöö autorid on arhitektuuri eriala tudengid Siim Tiisvelt, Tanno Tammesson ja Gunnar Kurust, kelle jaoks oli see esimene realiseerunud projekt.

Lippidest puuinternetipunkti ja lava ehitamiseks kasutasid üliõpilased standardmõõtudes prusse ning ühendasid need tappidega.

Välkkonkursile laekus 95 osavõtjalt 44 ideekavandit. Kavandite koostamiseks oli osalejatel ainult 24 tundi ning samapalju aega oli ka žüriil otsuse langetamiseks. Konkursi eesmärk oli leida parimad ideekavandid infopunkti ja lava ehitamiseks Rotermanni kvartalisse.

Nüüd on konkursi võidutöö jõudnud metsapealinna Rakverre ja jääb siia esialgu kaheks kuuks.

Puitarhitektuuri välkkonkursi korraldasid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ja Puuinfo. Projekti juhtimise eest hoolitses OÜ Savaa disain ja kommunikatsioon. Võidutöö idee autoreid premeeris 2000 euroga Eesti Kultuurkapital. Konkurssi ja võidutöö ehitust toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Ida-Saaremaa noorte osaluskohvik

Tornimäe Noortekeskus Saaremaal Pöide vallas korraldab 26. aprillil algusega kell 16  Ida-Saaremaa noorte osaluskohviku. Eesmärk on panna noori rohkem kaasa mõtlema erinevatel aktuaalsetel teemadel.

Töölaudu  tulevad läbi viima oma ala spetsialistid maakonnas, kellelt on võimalik saada vastuseid erinevatele küsimustele.
Osaluskohvikul ootame osalema eelkõige  noori vanuses 12-27 eluaastat.

Osaluskohvik on osalejatele tasuta ja toimub ESF hanke ” Noorte konkurentsivõime suurendamiseks  ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks ühiskonnale pakutava noorsootöö teenuse osutamine” raames.

Info:
Aina Sepp, tel +372 5664 5212
Pöide valla noorsootöö kuraator

Ideekavandi konkurss trofee loomiseks

Seto Infoselts kuulutab välja ideekavandi konkursi valdadevahelise noorsootöö trofee loomiseks.

Trofee valmistamiseks kasutatakse laserlõikepinki ja seoses sellega on ka ideede suunitlus piiritletud. Meie masina võimalustega saate tutvuda SIIN.

Trofee valmistamiseks kasutatavad pildi- ja tekstifailid võivad olla koostatud ükskõik millises pildi- või tekstitöötlusprogrammis, lõikefailid tuleb esitada vabavaralistes graafikaprogrammides valminuna (Open Office Draw, Inkscape, Google SketchUp, Autodesk Beta vms). Lõikefailide valmistamisel tuleb jälgida, et lõikejoone paksus oleks väiksem kui 0,001 mm. Trofee laserpingis töödeldav pind peab olema tasapinnaline. Max mõõtmed 30*60*15 cm.

Ideekavandid saata: mainer.jarvelill@gmail.com.
Esitamise tähtaeg: 16. aprill 2012.

Trofeena kasutusele võetud töö autorile auhinnaks üks tund laserlõikepingi tööaega, kõigile ülejäänud osalejatele igaühele 15 minutit. Selle aja jooksul saate laserpingi abiga oma ideed teoks teha!

Lähem info: +372 514 7199, Mainer Järvelill
Laserdisain projektijuht

Saaremaa paekivi ootab rohkem rakendust

Saaremaa omavalitsustele on välja pakutud idee võtta igas vallas kasutusele nn oma valla kivi ning kasutada seda meenete ja mitmesuguste dekoratiivsete detailide valmistamiseks, vahendab ajaleht Saarte Hääl.

Geoloog Helle Perens tuli nn vallakivi ideega välja juba kümmekond aastat tagasi, aga toona ei leidnud see suuremat vastukaja.

Mõte pole aga aktuaalsust kaotanud, sest lisaks teada-tuntud Kaarma ja Selgase karjäärile leidub igas Saaremaa vallas omanäolise mustriga dolomiiti või lubjakivi. Muhut ja Ida-Saaremaad võib koguni nimetada dolomiidimaaks ja Lääne-Saaremaad ilusate lubjakivide maaks.

Seoses Saaremaa geopargi loomisega on vallakivi idee uuesti päevakorrale tõusnud.

„Minu idee on tõmmata inimesi oma kodugeoloogia juurde, sest igas vallas on mingi kivi, millele tähelepanu pöörata ja mida kasutada valla tunnusmärgina,” põhjendas Helle Perens.

Tema sõnul mõjub Saaremaa kividest kõige kaunimana Metsküla korall-lubjakivi Leisi vallas, mida on kunagi nimetatud ka Metsküla ilukiviks ja viidud koguni Peterburi.

„Pead tuleks tööle panna, mida sellest kivist teha, Saaremaal on ju nii palju kunstnikke ja stuudioid, pangu see kivivärk ka käima,” lisas Helle Perens.

Salme valla Kaugatoma paekivi
nimetatakse ka sõrmuspaeks.