Rakvere Aqva spaa ja hotelli juurdeehitus sai nurgakivi

Andres Jaadla.
Neljapäeval, 2. veebruaril pandi Rakveres Parkali tänaval asuvale Aqva spa ja hotelli juurdeehitusele pidulikult nurgakivi.

Juurdeehituse nurgakivi panekul osalenud Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul on Aqva spaa ja hotellikompleksi näol tegemist Rakvere jaoks olulise kohaga, mille rahvas on hästi vastu võtnud. „Aqva spaa ja hotellikeskus on kasvatanud Rakveret külastavate turistide arvu sedavõrd, et on tekkinud vajadus uute hotellitubade ja konverentsikohtade järele,” ütles Andres Jaadla ja tõi näiteks tänavuse aasta, mil juba praegu on Rakveres pooleks aastaks hotellikohad broneeritud. “Rakvere linnus, Aqva spaa ja veekeskus, Rakvere teater ja linnas toimuvad mitmesugused eripalgelised üritused täiendavad üksteist, tuues linna nii külalisi kui ka Rakverele tuntust Eestist kaugemalgi – Peterburis ja Soomes,” lisas Jaadla.

Nurgakivi silindrisse pandi muude dokumentide, tänase ajalehe, müntide jmt ka läkitus tulevastele põlvedele, kuhu koosviibijad oma allkirjad kirjutasid.

AQVA Hotel & Spa neljakorruselise juurdeehitusega alustati 2011. aasta septembris. Uus hoone, kuhu tulevad kaasaegsed konverentsiruumid ja 45 hotellituba, peaks valmima 2013. aasta sügisel. Hoone arhitektid on büroost Koko Arhitektid, ehitajaks on Mudel Ehitus OÜ.

Allikas: Rakvere Linnavalitsus

Tallinnas avati Kreutzwald Hotell

käik ootTallinnas Endla tänaval avati Kreutzwald Hotelli nime kandev majutusasutus, renoveeritud endine hotell Mihkli. Hotell kuulub Unique Hotels ketti, kellel Eestis on juba Citi Hotell ja  von Stacelberg Hotell Tallinnas ning hotell Vihula mõisas.

Kas innustas von Stacelbergi nime kasutamine leidma analoogset nime ka renoveeritavale Mihkli hotellile? Tulemus on igatahes see, et üks väga soodsas kohas asuv heatasemeline Tallinna hotell kannab nüüd arsti, kirjaniku ja eepose autori Friedrich Reinhold Kreutzwaldi austavat nime. Lauluisa muuseumi poole pöörduti mõni aeg tagasi palvega aidata hotelli kujundamisel Kreutzwaldi puudutava teabe ja materjalidega. Esialgu võõristasime – kas Kreutzwaldi nimega mitte liiga meelevaldselt ei talitata? Ebalus möödus ja muuseum andis igakülgset abi firmale Restor, kes kujundas hotelli kreutzwaldlikuks.

Sisenedes võtavad külastajat vastu Kreutzwaldi elu ja loomingut tutvustavad tekstid mitmes keeles, teksti taustaks portreefotod. Seintel  eepose tõlgete kaanepildid. Lifti sisenedes loeb külastaja hotelli poolt pakutavate teenustega koos ka read Kreutzwaldi luuletusest, mis ülistab eesti keelt. Korrustel on raamituna illustratsioonid Kreutzwaldi muinasjuttudest. Tubades reproduktsioonid G. Reindorffi ja teiste kas ajastu, või teemalt sobilike kunstnike töödest. Kogu kujundus on maitsekas ja diskreetne. Kreutzwald Restoranis on kirjaniku  hotellile väga sobilikult raamaturiiulid meie ilukirjandusega.

Muuseumi poolt kinkisime mõned Kreutzwaldi muinasjuttude tõlkeraamatud. Väikese sõnavõtus sai meenutatud Kreutzwaldi käiku Tallinna tema enda  kirja põhjal akadeemik Schiefnerile (1872), Kreutzwald meenutab, kuidas ta üritas 1871.a. Soome sõita, tuli Tallinna, aga tormine meri ei lase laevadel liikuda. Tallinnas püüdis ta siis kottpimedas vanalinnas leida tuttavate maju : “.. kuskil ei kübetki valgust, niisama vähe võis elavat hinge leida; kätega kobades leian siin ja seal mõne ukse, kuid ei ühtki kellanööri…“ Ja edasi: „Tallinn on raudtee mõjul kasvama hakates suurlinna jume saanud, nagu mulle tundub, rohkem suure linna varju- kui valgusekülgi omaks võtnud. Võõrastemajas elatakse üleüldiselt üsna mõnusasti, kuid kukkur saab järelvalusid tunda.“ Mingu Kreutzwaldi nime kandval võõrastemajal ikka hästi!  

Siiri Toomik