Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Hingedepäeva loovkirjutamise õpituba Sargvere mõisas

Pühapäeval, 2.novembril kell 11.00-13.00 toimub Järvamaal Sargvere mõisa muuseumis
Hingedepäeva loovkirjutamise õpituba
Eelregistreerimine vajalik telefonil 514 9619!
Õpitoa osalustasu 2 €
Kaetud maitsev suupistelaud!
MTÜ Sargvere Maakultuuri Edendamise Selts (MES)

Hingejutu inne hingipäivä: ettekuulutus tõsõst ilmast

Ilvesse Aapo pildimäng

Mu kallis ämm oll’ vast juba mitu aastat Vana-Roosa kalmuaian puhanu, ku ütel hummugul ütel’ mu tõnõpuul: «Tiiät, imä käve mul üüse külän ja ütel’, et keäki teist tulõ pia är mu manu.»

Vähä kõhedu tunnõ külh oll’, a mõista es midägi arvada. Järgmädsel üül pesse miis minnu üles. Esi üleni higine ja näost jumala hall. Ütel’, et tedä oll’ tahetu är tappa. Õkva nigu suur raskus olõvat tä pääle lammõnu nii, et es saa ei kätt ei jalga liiguta ja hing jäi kah kinni. Oll’ tahtnu minnu appi kutsu, a helü es tulõ vällä.

Viimätsen hädän olõvat saanu kuigi kätt nii pall’u liiguta, et ristimärk pad’a pääle tetä. Vandsõ jumalakeeli, et pääle tuud oll’ uma silmäga nännü, kuis kolm musta kujju tarõst vällä lätsi. Rassõ tunnõ oll’ kaonu ja hingämine piaaigu kõrran. Edimäne asi, miä päähä tull’, oll’gi tuu, et imä tahtsõ laskõ tedä hindä manu viiä.

Paar järgmist üüd olli rahuligu. A kolmanda päävä hummugu helisi telefon ja saimi teedä, et meheveli om väega rassõn saisun Tartu haigõmajan. Valla sotsiaaltüütäjä oll’ löüdnü tä sängü iist põrmandu päält. Mõtlimi kõrraga, et ku imä ütte poiga es saa hindä manu viiä, sõs nüüt pruuv tõist…

Õnnõs nakas’ meheveli iks paranõma. Läts’ müüdä mõni nätäl ja ütel pääväl sai miis matusõkutsõ – tädipoig oll’ koolu. Tuu oll’ külh nigu välk selgest taivast: tä oll’ kõgõ parõmban vannusõn ja tävven jõun. Viil tükk aigu ildamba hüpäs’ mu mehele päähä, et tädipoig oll’gi tuu lähkü inemine, kelle kotsilõ imä ütel’: «Keäki teist tulõ pia är mu manu.»

Antoni Annika, Tagakolga, Rõugõ khk

Edesi saa lukõ Internetist www.umaleht.ee

Rakvere Linna Algkool tähistas hingedepäeva varjuteatriga

Rakvere Linna Algkool pidas kooli sisehoovis neljapäeval, 8.novembril hingede aega ja saabuvat mardipäeva traditsioonilise varjuteatriga ehk valgusepeoga kesk sügavat sügist, seisab Linnavalitsuse pressiteates.

Sel aastal etendasid lasteaiaõpetajad Juhan Kunderi muinasjutu „Vaenelaps ja talutütar“, kus „vaene tütarlaps läks laupäeva õhtul sauna. Vihtles ja pesi vanakesi, mis eest talle mitukümmend korda aituma anti. Et ta nüüd teisi niipalju aitas, ei  saanud ta ise enne lavale minna, kui kõik saunalised läinud olid. Kui ta parajasti laval vihtles, kuulis ta korraga väljas sauna läve ees kilinat ja kõlinat, nagu oleksid mitu  saksa tõlda ukse ees peatanud. Tütarlaps pani ruttu särgi selga ja vaatas läbi ukseprao välja….“ algas lasteaiaõpetajate varjude- ja helidekeelne muinasjutuveste.

Et kõige pisematel pimeduse ning kasvõi kavala ja kurja muinasjututegelase Vanapagana ees liiga suurt hirmu peale ei tuleks, võis varjuteatrisse tulla koos perega.

Pärast etendust  läksid lapsed koos vanematega ümber lasteaia rongkäigule, igal lapsel käes oma valgus – enda meisterdatud latern.

„Alati on nii tore, kui nad kõik pärast oma laternatega mööda pimedaid
tänavaid kodude poole liiguvad,“ ütles kooli direktor Ene Nool.

Täna on hingedepäev

Kirikukalendri järgi on täna hingedepäev – päev, mil süüdatakse küünal kõikide manalateed läinud inimeste mälestuseks. Rahvakalendri järgi jääb hingedepäev hingedeaja sisse – see on sügisene periood, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi.

“Meie rahvas on ikka olnud hinge usku. Hing on meil meeles ja keelel” kirjutab Maavalla koda. ” Kui miski on hingel, on hing raske, kui miski rõõmustab, muutub hing kergeks. Iidvanas kuldnaise laulus on hing yks neid olulisi asju, mida on vaja selleks, et muuta kuld elavaks”.

Inimene peab end hoidma, et hing sees püsiks.

 

Lilleorus täna Gooti kella ja hingedepäeva tseremoonia

Gooti kell Lilleoru Elulille pargis. Foto: lilleoru.ee

Huvilised on oodatud täna, hingedepäeval, Lilleorgu, et osaleda kell 12.00 Lilleoru Elulille pargi uue objekti “Gooti kell” avatseremoonial ja kell 18.30 hingedepäeva tseremoonial.

Rahvusvaheliselt tunnustatud arhitekti Vilen Künnapu kogu suve Londoni linna ilmestanud installatsioon jõudis tagasi Eestimaale. Sümboolne kunstiteos seati üles Aruvalla külla Lilleoru Elulille parki, kus toimub täna “Gooti kella” avatseremoonia.

Vilen Künnapu installatsioon lõi suvisel Londoni arhitektuurifestivalil laineid. Seal “Jõe kella” nime kandnud ja üheks huvitavamaks vaatamisväärsuseks nimetatud ekspositsioon paiknes Thamesi kaldal Southwarki katedraali ees ja sai esimesed õnnistused anglikaani kirikupea enda poolt.

Vilen Künnapu on loonud templitest ja stuupadest lähtuvaid geomeetrilisi mudeleid, esinenud nendega arvukatel näitustel ja Veneetsia biennaalil, ning koos partneri Ain Padrikuga ehitanud mitmeid tornehitisi Tallinna ja Tartusse. Samuti on Künnapu põhjalikult uurinud Euroopa pealinnade kirikute arhitektuuri, templeid ja püramiide Egiptuses ning stuupasid Nepaalis, Tais ja Jaapanis. Jätka lugemist »

Hingedepäeval saab ERMis kuulata loengut
siin- ja sealpoolsusest

Hingedepäeval, 2. novembril, kell 16 on Eesti Rahva Muuseumis Maire Sala loeng “Siin- ja sealpoolsus”.

Hingedepäeval mõeldakse oma esivanematele, meist lahkunud kallitele lähedastele ja sõpradele. Me süütame neile küünlad koduakendel või kalmudel. Sügisene hingedeaeg on eestlaste rahvakalendris alati olnud hingede rändamise aeg ja vanasti oodati neid hingedepäeval koju kaetud laua juurde. Hingedeajal ei tehtud taluperes ühtegi kärarikast ega villa või lõngaga seotud tööd. Ei riieldud, ei naerdud, naljatatud ega kisatud.

Maire Sala koostatud näitus Eesti matmiskombestikust on avatud Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas. Hingedepäeval peab Maire Sala matmiskombestiku uurijana loengu siin- ja sealpoolsusest ning surmajärgsest elust.

Näitus “Eesti matus. Eesti kalmistu- ja matmistraditsioonid ning tänapäev” on ERMi näitusemajas avatud kuni 3. novembrini. See on ERMi projekti “Oma Näitus” võidutöö.

Lisainfo: Maire Sala, maire.sala@mail.ee, 5262 915