Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Eesti võitleb Brüsselis piimakvoodi ületamise tasu vastu

Piimatootjate karistamine soodsa turuolukorra toel tehtud pingutuste eest kvoodita olukorras konkurentsis püsimiseks pole mõistlik, ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Brüsselis toimuval põllumajandus- ja kalandusnõukogul.

“Tootjate täiendav rahaline survestamine viimasel kvoodiaastal on probleem paljude riikide jaoks ja vajab lahendamist,” sõnas Seeder. “Riikide hulk, kes juba praegu kvooti ületavad või selleni potentsiaalselt jõuavad, on kiiresti kasvamas.”

Eesti ettepaneku kohaselt tuleks kasutada olemasolevaid pehmendamisvõimalusi ja korrigeerida rasvasisalduse koefitsienti. Referentsist väiksema rasvasisalduse puhul kasutatavat koefitsienti tuleks Eestis kvoodiületamise ärahoidmiseks suurendada ca 2,5 korda.

Kvoodiületamise probleem viimasel kvoodiaastal puudub Balti riike, Austriat, Iirimaad, Hollandit, Luksemburgi, Poolat, Belgiat, Taanit ja Saksamaad.

2015. aasta aprillist kaob ligi 30 aastat toiminud piima tootmiskvootide süsteem. Piimatootmise praeguste arengute jätkudes jõuab Eesti tänavusel kvoodiaastal (aprill 2013 – märts 2014) kvoodi piiri lähedale ja ületab seda viimasel kvoodiaastal (aprill 2014 – märts 2015) ligi 5% võrra. See tähendab, et kvooti ületavail Eesti tootjail tuleb viimasel kvoodiaastal maksta 11 miljoni euroni ulatuv kvoodiületamise tasu.

Põllumeestel seisab ees üleminekuaasta

Wheat and Blue Sky2014. aasta on põllumajandustoetuste maksmisel üleminekuaasta, kus jätkub senise süsteemi järgi otsetoetuste ja osade maaelu arengukava toetuste maksmine, rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Tartus toimunud konverentsil “Põllumajanduse äriplaan 2014″.

“Järgmine aasta on otsetoetuste maksmisel üleminekuaasta, kus pikenevad senised toetusskeemid ja nõuded,” ütles minister Seeder. “Otsetoetusi makstakse 2014. aastal samadel alustel kui seni.”

Põllumajandusministri sõnul tuleb järgmisel aastal teha olulised otsused järgnevaks kuueks aastaks.

“Jätkame läbirääkimisi tootjatega, et saaksime uuel aastal langetada otsused uute otsetoetuste rakendamise detailide kohta. Teada on, et tootjate huvid ja soovid varieeruvad – meie eesmärk on leida toetamisel Eesti põllumajanduse jaoks tasakaalustatuim ja pikemat arengut toetav lahendus,” rääkis Seeder.

Lisaks toimuvad 2014. aastal läbirääkimised Euroopa Komisjoniga maaelu arengukava 2014-2020 teemal. Kuni uus maaelu arengukava saab kinnituse Euroopa Komisjonilt, jätkuvad taotlusvoorud meetmetes, kus on veel järel 2007-2013 perioodi raha. Samuti pikendatakse teatud meetmete puhul, nagu keskkonnasõbralik majandamine, olemasolevaid kohustusi ja võetakse vastu uusi taotlusi.

“Neid rahastame juba uue perioodi vahenditest,” selgitas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rääkis 2014. aasta põllumajandustoetustest 20. novembril Tartus toimuval konverentsil “Põllumajanduse Äriplaan 2014″ .

Seeder: saime põllumeestele väga hea tulemuse

Helir-Valdor Seeder. Foto: Vikipeedia

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles Euroopa Liidu ülemkogul sõlmitud eelarvekokkulepet kommenteerides, et Eesti saavutas parima võimaliku lahenduse.

„Jõudmine 196 euro tasemeni hektarilt oli tänastes tingimustes kindlasti parim võimalik lahendus,” ütles Seeder. “2014. aasta toetuste vähenemine on meil võimalik katta maaelu arengu vahendite arvelt, kuhu Eesti sai algse pakkumisega võrreldes juurde 50,7 miljonit eurot.”

Maaelu arengukava osas võib Seederi sõnul tulemust pidada laiemat eelarvekonteksti arvestades igati positiivseks. „Olukorras, kus kogu Euroopa Liidu eelarvet vähendati eelmise perioodiga võrreldes 33 miljardi euro võrra, on MAKi vahendite säilitamine peaaegu senises mahus, väga hea tulemus,“ rääkis Seeder.

Seederi sõnul on kokku ligi 40-protsendilise Euroopa Liidu vahendite tõusu taga diplomaatide, ametnike ja põllumeeste ühine tegutsemine. „Tulemus on oluliselt parem, kui ta oli sel perioodil ja ka võrreldes sellega, mida Euroopa Komisjon algselt pakkus. Selle taga on kaks aastat kestnud poliitikute, diplomaatide ja ametnike pidev selgitustöö teistele liikmesriikidele ja põllumeeste aktiivne toetus, “ ütles Seeder.

Ülemkogul täna heaks kiidetud eelarve kohaselt saab Eesti Euroopa Liidust aastatel 2014–2020 põllumajandustoetusteks kokku üle 1,73 miljardi euro, mis on ligi 500 miljoni võrra enam kui eelmisel perioodil. Põllumajandustoetuste kasv on ka kõigist valdkondadest suurim.

Perioodil 2007–2013 sai Eesti Euroopa Liidult põllumajandustoetusteks ligi 1,23 miljardit eurot, millest ca 500 miljonit eurot läks otsetoetusteks ning 723,7 miljonit eurot maaelu arengukava meetmetele.

Seeder: Eesti edu sõltub liitlaste leidmisest suurte riikide seas

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles täna Eesti Põllumeeste Keskliidu konverentsil, et otsetoetuste läbirääkimiste lõpptulemus sõltub eelkõige Euroopa Liidu kogueelarvest ning Eesti liitlastest suurte riikide seas.

“Minu selle nädala kohtumised voliniku ja mitmete riikide ministritega näitasid väga selgelt, et põhimõttelisi otsuseid ei langetata enne, kui on selge EL kogueelarve,” rääkis Seeder. “Esimest korda toimub ühise põllumajanduspoliitika otsustamine kaasmenetluses Euroopa Parlamendiga, mis tähendab, et EL ministrid ja parlament peavad komisjoni tehtud ettepaneku osas jõudma kokkuleppele.”

Seederi sõnul saab Eesti edukas olla ainult suurte riikide seast liitlasi leides. “Kergeid läbirääkimisi ja lihtsaid kokkuleppeid ÜPP osas näha ei ole. Meie edu sõltub liitlaste leidmisest suurte riikide seas. Täna võime öelda, et meie suurim liitlane on Saksamaa,” sõnas Seeder.

Kui Euroopa Komisjoni praegune pakkumine jääks jõusse, tähendaks see 2014. aastal Eestile otsetoetuste reaalset vähenemist, mis eelkõige puudutab piimasektorit, kus top-up’i osa on suurim. “Sellega me nõustuda ei saa ja selline olukord on olnud teistes riikides üllatuseks,” ütles põllumajandusminister.

Põllumajandusministri kinnitusel ollakse sel samal põhjusel Euroopas valmis Balti riikide erisust toetama. “Kahepoolsed kohtumised teiste EL ministritega on näidanud, et Balti erisust mõistetakse ja ollakse erandina valmis toetama, sest toetuste vähenemist toimuda ei tohi,” selgitas Seeder.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku maksta aastateks 2014-2020 täiendavaid otsetoetusi
891 mln eurot, Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjoni raportööri esmane ettepanek on 972 mln eurot. Eesti ametlik positsioon on saada vähemalt 90% keskmisest toetusest ja selleks kuluks 1461 mln eurot. Balti riikide ühispositsioon tähendaks Eestile otsetoetuste kogusummana 1247 mln eurot.

“Kõik pakkumised, mis täna laual on, oluliselt parandavad tänast olukorda, kuid see ei tähenda, et need oleks õiglased,” ütles Seeder.