Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

veebruar 2019
E T K N R L P
« jaan    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728  

INTERVJUU: Kuhjaverest saadi taas mitmekülgseid teatrielamusi

Helena Kesonen ütleb lõpusõnad Kuhjavere XII festivalil

Helena Kesonen ütleb lõpusõnad Kuhjavere XII festivalil

Möödunud nädalavahetusel Viljandimaal Suure-Jaani vallas Kuhjaveres toimunud Külateatrite festivalil pani rohkearvulist publikut mõtlema ja naerma nii Eesti klassika kui ka tänapäevased näitemängud, kus pilamist leidis nõukogudelik  lähiminevik ja kapitalistlik tänapäev. Külauudistele rääkis teatrifestivalist Kuhjavere Külaseltsi juhatuse esimees, külavanem Romeo Mukk (RM) ja külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk (UM).

Milline oli teatrifestivali üldine meeleolu, missugused etendused tekitasid enim elavust?

UM: Telkide alla kogunenud publik ja näitetruppide liikmed on alati väga sõbralik ja positiivne vaatajaskond. Tullakse ju ka teistelt õppima ja isekeskis suhtlema. Paljudele on see tuttavatega kohtumise paik.  Publikut ei jätnud külmaks ükski lugu. Publiku lemmikutena tekitasid enim elevust Avinurme suveteatri, Võhma Rassijate, Jõesuu, Surju, Mädara, Sulbi ja Krabi külateatrite teasted. Paljud tulid ekstra vaatama lasteetendusi.

Kuidas võeti vastu uustulnukate etteasted?

UM: Esmakordselt Kuhjavere lavalaudadel esinenud truppide esinemist vaadati suure huviga. Festivali avaski Läänemaalt Piirsalu näitering juhendaja Aino Viilupi seatud „Kõik määgiks” etendusega. Üllatajaks sai Jõhvi vallast esinema tulnud duo Lia Kangur ja Tiia Linnard, kes lavastasid lühinäidendi „Agitbrigaadi eeskava ”Pilv pükstes””, tuues esile vaatenurki nõukogude naise elust, mida teiste truppide poolt pole kajastatud. Kolmas esmakordne festivalil osaleja oli Viljandimaa Pärsti Mõisa Teater, kes etendas Enn Vetemaa ja Erki Aule loodud „Limonaadi Etsi”. Paljudele tulid nõukogudeaegse asjaajamise situatsioonid ja asjaajamised tuttavad ette ja kutsusid esile naerupahvakuid.

Jätka lugemist »

Teatrilegendid Kalju Komissarov ja Luule Komissarov sisustavad loominguliselt teatrikohvikut Kuhjavere külas

Komissarov Külauudised

Kalju Komissarov

Sündmuse proloogiks on aga 2. augustil külaplatsil avatav teatrikohvik, kus külalisteks teatripedagoog, lavastaja ja näitleja Kalju Komissarov ja populaarne näitlejanna Luule Komissarov. Kohvikukülastajatel on võimalus ka saada ülevaade Kuhjavere küla tegemistest laiemalt, samuti Suure-Jaani vallast, mis on suurvallana toiminud kümme aastat.

Kalju Komissarovi sõnul on ta kümme aastat seotud Kuhjavere Külateatrite festivaliga – täpsemalt on ta selle sündmuse patroon. “Kui korraldaja Urve Mukk tegi ettepaneku teatrikohvikut sisustama tulla, siis ütlesin, milles “küssa”, teeme ära,” lisas ta. “Luule Komissarovi nõusse saamine sõltus sellest, kas ta on vaba. Ta on näitlejatööga väga hõivatud. Selgus, et vastaval päeval on tal aga võimalus Kuhjaveresse tulla,” ütles Kalju Komissarov. Tema enda osalemiseks Kuhjavere teatrikohvikus andis võimaluse ka asjaolu, et uute üliõpilaste vastuvõtt Tartu Ülikooli Villjandi Kultuuriakadeemiasse oli lõpule jõudnud.

“Eks Luule otsustab ise, kuidas ja millega esineb. Tema on aastakümneid igasugustel kohtumisõhtutel käinud ja täielik professionaal. Mina istun nurgas vaikselt. Kui peaksin kellelegi huvi pakkuma, siis tõusen püsti ja räägin, mida soovitakse,” lisas teatritegelane. Kalju Komissarov meenutas, et tõenäoliselt esimene koostöö Luule Komissaroviga (toona Luule Paljasmaa) oli tal Kihnu Jõnni elust jutustav film “Metskapten”. Olen selle filmi režissöör, Luule mängis laevakokka.”

Kalju Komissarov andis hinnangu näitemänguharrastuse mõjule üsna murederohke argielu rõõmsamaks ja postiivsemaks muutmisel. “Muresid võib parajasti rohkem või vähem olla. Minu jaoks on külateatritegemise võlu ja imetlusväärsus see, et vaatamata argimurdele ja sellele, et kõigile ei jätku Eestimaal korralikult tasustatud tööd, jäävad mitmedki naised koju, määrivad kingaviksiga oma ninaalused mustaks ja mängivad näiteks Oskar Lutsu “Kapsapead”. See on fantastika!”

Kuhjavere külateatrite festivali korraldajad Urve Mukk ja Romeo Mukk ütlesid, et 15.-16. augustil mängitakse kaheksateistkümmet näitemängu. “Teatritegijad tulevad Ida-Virumaalt, Saaremaalt, Pärnumaalt, Järvamaalt, Võrumaalt, Põlvamaalt ja Viljandimaalt. Tõelise veteranina on kohal Avinurme Suveteater, kus näitemängutegevust üle kümne aasta juhendas Malle Pärn. Nüüd on eestvedajaks Mari Oolberg. Esmakordselt osalevad festivalil ON-Teater Türilt ja trupp Kolmas Voorus Abjast. Repertaaris on nii Eesti kui välismaa klassikute looming. Mõnegi näitemängu on aga kirjutanud “oma küla kirjamehed”. Kaasa saab elada ka kolmele lasteetendusele, ” laususid nad.

Jaan Lukas

Tiit Alte: Inimene on kõige suurem väärtus, hoidke teda

oo põrm, mis kord maailma hoidis vaos, on saanud tuuletõkestajaks seinapraos... Tiit Alte ja Üllar Saaremäe. Foto: erakogu

Oo põrm, mis kord maailma hoidis vaos, on saanud tuuletõkestajaks seinapraos… Tiit Alte ja Üllar Saaremäe. Foto: erakogu

Rauno Põld, reporter

Eestimaa on väikene, aga tema inimesed jõuavad palju. Tiit Alte on õppinud kultuurijuhiks ning lavastajaks, pärast Nõukogude sõjaväge töötanud mitmes kultuurimajas. Hetkel 52-aastane Tiit töötab lavastajana, tõlkijana ning lööb ka ise vahel näitlejana lavastustest kaasa. Eelmisest aastast alates on ta juhtinud ka näitlemistööd Ka Rak Ter teatris. Tiit Altet võiks iseloomustada Rousseau poolt öeldud lausega:  “Elu pole puhkus, vaid tegutsemine”.

Miks läksite Viljandisse kultuurijuhtimist õppima?

Sellepärast, et sellel aastal, kui kooli sisse astusin, lavakunsti kateetrisse vastuvõttu ei olnud. Ja see oli kõige lähem eriala soovitud tegevusele, seal huvitas mind eelkõige lisaeriala, näitejuhtimine.

Ja te lisa erialaks võtsite näitejuhtimise, kuidas teil üldse see mõte tekkis?

Ma ei tea, kust ta võis tulla. Ilmselt, kuna mu vanaema oli kunagi Rakvere teatri garderoobis riidehoidja ja tänu sellele sain ma peaaegu kõiki etendusi näha ja üsna palju teatris käia. Ju siis mulle siit miskit meeldima hakkas.

Kuidas oli näitlemisega kooli ajal?

Vot kooliteatris ma ei käinud. Küll aga jah, kui oli klassiga esinemine, siis küll.

Miks huvitute vene kultuurist?

See on väga rikas ja muidugi väga huvitav kultuur. Seda on küll nüüd üle 70 aasta hoolega hävitatud, aga lõplikult sellest lahti pole veel saadud. Seal on praegusenigi väga huvitavaid perioode. Kõige huvitavam periood on minu arvates 19. sajand, aga ei saa öelda, et praegune sajand vähem tähtis oleks, värvitum või igavam. Seal on praegugi väga häid autoreid, teatreid ja näitlejaid. Kuigi suuri tähti, nagu olid vanasti, on muidugi vähem, aga sellele vaatamata huvitavaid näitlemisisiksusi on endiselt. Teine asi on vaimne otsing, mis on juurte alguse saanud just 19. Sajandi kirjandusest eelkõige ja millel on tänapäevani jätke. Üldiselt meeldib mulle vene kirjandusest just näitekirjandus, kuigi ka proosa meeldib kohutavalt, selles valdkonnas on häid autoreid.

Jätka lugemist »

Kodanikualgatuse vili – Rakvere oma harrastusteater

Rauno Põld, reporter

Harrastusteatris on grimm iseteeninduslik. Fotod: Rauno Põld

Harrastusteatris on grimm iseteeninduslik. Fotod: Rauno Põld

Poolteist aastat tagasi sündis Rakvere kodanikul Alina Klimoval soov lüüa Rakveres kaasa harrastusteatris. Aga sobiva teatri otsimisel selgus, et Rakveres polegi sellist truppi, kus näitlemist harrastavad kodanikud saaksid kaasa lüüa. Näitlemissoov oli aga Alinal suur ja ta otsustas luua ise trupi, kus esinemishimulised kodanikud saaksid kaasa lüüa.

Esimese asjana oli vaja leida lavastaja, mis õnnestus suurema vaevata, positsiooni sai endale Tiit Alte. Näitlejate proovide tegemise kohaks sai Rakvere kultuurimaja keldrisaal ning vajadusel muud kultuurimaja ruumid. Kuna teatris on siiski esmatähtsad näitlejad, siis nende leidmiseks pandi kuulutus Virumaa Teatajasse, mille peale tuli palju soovijaid.  Rakvere esimese harrastusteatri nimeks sai Ka Rak Ter teater (edaspidi lihtsuse mõttes Karakter).

Nüüdseks on Karakteri näitetrupp 21-liikmeline, kuhu kuuluvad 30-70 aastased erinevate elukutsetega harrastusnäitlejad, on nii ehitajaid, klienditeenindajaid, kui ka lihtsalt pensionäre. Näitetrupil on ka üks takistus: kuna inimesed töötavad ja teater on rohkem kui hobi, siis esinemisaegade kokkuviimine töögraafikuga on vahel üsna raske. “Proovidega polegi enam nii raske, sest traditsiooniliseks proovide tegemise päevaks on saanud pühapäev, mil inimesed on enamasti vabad, aga raske on just esinemispäevade sättimine, sest nädala sees näitlejad ju töötavad”, tunnistas Alte.

Karakteri meeskond käis alles hiljaaegu Kärdlas andmas etendust “Õnnistatud Hullumeelsus” ning paari nädala eest esietendus “Kokaiin”, kus näitles ainult kaks inimest: Alina Klimova ja Margus Christopher Kalda. Enne etenduse algust sai uuritud Karakter teatri loojalt Alinalt, mis motiveerib teda Karakter teatriga tegutsema. “Tegelen sellega, mis mulle meeldib. Kuna kooliaeg polnud selleks võimalust, siis teen seda nüüd. Lisaks on meil trupis toredad inimesed,” selgitas Alina peegli ees grimmi tehes.

Jätka lugemist »

Kasepää rahvamajas esitendub näitemäng “Sõber”

Osatäitjad möödunud aasta jaanipäevaks valminud Kasepää harrastusteatri näidendis "Kallis, ma olen alati olemas Sinu jaoks".

Osatäitjad möödunud aasta jaanipäevaks valminud Kasepää harrastusteatri näidendis “Kallis, ma olen alati olemas Sinu jaoks”.

Laupäeva õhtul esietendub Kasepää rahvamajas kohaliku harrastusteatri esituses näitemäng “Sõber “, mille on kirjutanud ja lavastanud istegevusliku teatri edendaja Erlend Kollom.

Lugu  räägib kolme põlvkonna elust, armastusest, pettumuses, leppimisest.

Erlend Kollomi põhimõte on, et näitemängu tehakse sellepärast, et seda teha tahetaksee ja tegemisel peab olema rõõm. Näidendi teiseks lavastajaks on kultuuritöötaja Anni Luud.

Kasepää harrastusteatri lavastaja Erlend Kollom.

Kasepää harrastusteatri lavastaja Erlend Kollom.

Etenduses teeb kaasa kaksteist näitlejat.

 

Pärast esitendust Kasepääl mängitakse näidendit “Sõber” Mustvee kultuurikeskuses. Üles astutakse ka mais toimuval Tartu- ja Jõgevamaa harrastusteatrite festivalil ning augustis toimuval külateatrite  festivalil.

Jaan Lukas

Renee Rummi fotod

Siimu-Jaani talu õuele tuleb “Mees minevikuga “

Terje Paalits Siimu-Jaani talu õuel. Foto: Johannes Haav

Terje Paalits Siimu-Jaani talu õuel. Foto: Johannes Haav

Pühapäeval, 7. juulil  etendub Vägaris asuva Siimu-Jaani talu õuel näitemäng  „Mees minevikuga, mida esitab Seasaare Näitemänguselts Viljandist“.

Siimu-Jaani talu perenaise Terje Paalitsa sõnul toimub näidendi “Mees minevikuga ” tegevus väikeses provintsilinnas, milles heal järjel abielupaari tütar tuleb pealinnast koju koos kavaleriga, kes pole aga meelepärane tulevasele äiale.

“Siit hakkab järgnema pöörane virr-varr, mida vürtsitavad veel naabriproua Minni oma tütardega, perekonnasõber kapten Sang, isegi krahvi tiitliga mees tuleb mängu, lisaks veel kuulus operetiprimadonna.

Loo “Mees minevikuga on lustmänguks seadnud ja lavastanud Margus Vaher Ugalast . Mämgivad harrastusnäitlejad  Valdeko Jaanson, Reet Raudsepp, Kesrti Sillaots, Ene Maaten, Voldemar Nikolajev, Kersti Kobi, Agu Lall, Romet Koser, Marika Poolakese, Jaanus Kukk/Marek Nõmm, Anne Mikson, Annika Kiis, Mari Lember, Ane Purgas. “  Jätka lugemist »

Naiste vahetamine Ranna-Viru Rahvateatris

Etenduse kuulutusPühapäeval, 23. juunil algusega 17.00 esietendub Kunda linna klubis vene autori Juri Poljakovi komöödia kahes vaatuses “Homo Erectus ehk naiste vahetamine”. Etendus kestab orienteeruvalt 2,5 tundi.

Juri Poljakov on sündinud 1954. aastal Moskvas, ta on tuntud kirjanik, mitmete romaanide, filmistsenaariumide ja näidendite autor. Alates 2001. aastast on ta nädalalehe Literaturnaja Gazeta toimetaja.

Lavastaja Tiit Alte sõnul räägib näidend armastusest. Armastusest üheksa- kümnendate lõpu Venemaal. Mis juhtub siis, kui armastus muutub äriks, iseenesestmõistetavuseks, sõltuvuseks, vajaduseks, tüütuseks, elementaarsuseks? Kui inimestevahelised suhted kulgevad risti-rästi läbi armastuse kõiki ühendava orgiani… Mis juhtub siis, kui meeleheidet ravib vaid andumine?

Ranna-Viru Rahvateater on pikkade traditsioonidega harrastustrupp, kes kuni möödunud aastani kandis nimetust Kunda Huviteater. Truppi kuuluvad näitlejad Kundast, Rakverest ja Rannust.

Näidendi on tõlkinud ja lavastanud Tiit Alte, heli ja lava sättis Kaido Veski. Osades: Kertu Kaljund, Kaido Veski, Elli Vallbaum, Tiit Alte, Ille Limberg, Tauno Küngas, Alina Klimova, Hillar Vimberg, Uno Trumm,
Laura Anton ja Egert Veski.

Pärast etendust väljub klubi juurest buss, mis viib soovijad randa jaanikule.

 

Kambja hobinäitlejad astuvad rahva ette Luke mõisapargi suvetükis

Kambja piltLuke mõisapargis juuni lõpul ja juuli algul kaheksal õhtul etendatavas kangelaslikus, lustlikus ja rahvalikus „Thijl Ulenspiegeli loos“ täidavad rolle ka teatud-tuntud Kambja harrastusnäitlejad.

Heli Jaamets, Peeter Ruuge, Raimond Käsi, Margo Käsi, Märt Jaamets, Siiri Paap, Reet Kiuru, Margus Kriiva mängivad koos paljude teiste Tartu kandi harrastusnäitlejatega (+ lõõtspillimängija ja mustlastantsutrupiga) etenduses, mille läbi pika talve kestnud prooviperioodi alustas lavastaja Meelis Hansing juba eelmisel sügisel.

„Thijl Ulenspiegeli lugu“ on lugu sõprusest, armastusest ja vaprusest. Etenduse aluseks on 1867. aastal ilmunud Charles De Costeri romaan Thijl Ulenspiegelist ja Lamme Goedzakist. Romaani ainetel kirjutas tuntud vene näitekirjanik Grigori Gorin komöödia „Thijl“, mis on aluseks ka Lukel rahva ette jõudvale etendusele.

Etendused toimuvad 27., 28., 29., 30. juunil ning 4., 5., 6. ja 7. juulil algusega kell 20 Luke mõisapargis. Piletid (täispilet 12 €, sooduspilet 9 €) müügil Piletilevis ja tund enne etendust.

Etenduse tulud lähevad Luke mõisa taastamiseks.

Pajusi Teater annab esimese etenduse

OLYMPUS DIGITAL CAMERAJõgevamaal Pajusi Rahvamajas tegevust alustanud Pajusi Teater (harrastusnäitlejate trupp) toob 1. mail välja esimese etenduse.

Debüütetenduseks on Eugene Ionesco/Tarmo Kruusi näidend “NINASARVIK”. Lavastaja ja kunstnik on Tarmo Kruus.

Osades: Siimar Kivisild, Kristina Lepiste, Silver Aug, Maia Lepiste, Lea Krass, Sirje Nurka, Joosep Helve, Rein Annuk (Teater NORA), Anni Luud (Teater NORA), Rauno Leets (Teater NORA)

Ka käppadeta kass peab hiiri püüdma, sest see on tema loomuses!

Inimesed on inimesed ja ninasarvikud on ninasarvikud. Ühed ei saa teiseks moonduda ega vastupidi!
Kui kassil oleks neli uime, oleks ta kala!
Loogiline…? Mitte…?
Üks imelik masin see inimene on! Looduna unikaalseks, saab tema esimeseks mõistuspäraseks tegevuseks oma unikaalsuse kaotamine ja teiste “unikaalsetega” samastumine.
Säh sulle loogikat…!

Esietendus 1.mail algusega kell 19 Pajusi Rahvamajas

Selgus Kagu-Eesti parim teatrigrupp

Mooste Veskiteater

Mooste Veskiteater

Laupäeval, 13. aprillil selgus Kagu-Eesti parim teatritrupp. Põlva Kultuuri- ja Huvikeskusesse kogunes üheksa näitetruppi (viis Põlvamaalt ning kaks Valga- ja Võrumaalt) kokku ligi 100 osalejaga. Nendeks olid Kanepi Harrastusteater (kahe etendusega), Karisilla Külateater (kahe etendusega), Mooste Veskiteater, Ruusa Näitemängu Seltsing, Vastse-Kuuste Kultuurimaja näitering, Tõrva Kultuurimaja näitering, Kungla Muusikalitrupp, Tsooru Külateater ja Krabi Külateater.

Lavastusi jagus igale maitsele – komöödiast draamani. Žürii otsuste tegemise ajal sai nautida Bonzo kontserti. Kõiki truppe hindas asjatundlik ja erapooletu žürii – näitlejanna Ene Järvis, Eesti Harrastusteatrite Liidu liige, Tartu Kroonuaia Kooli näiteringi juhendaja, Kroonuaia Priitahtlik Näitemänguseltsi juhendaja - Katrin Luts ning Eesti Harrastusteatrite Liidu liige, teatri- ja sõnakunsti õpetaja, kõnetehnika treener ja lavastaja - Virko Annus.

Žürii üksmeelsel otsusel valiti välja parimad etteasted ja osatäitmised:
parim trupp - Mooste Veskiteater, lavastus “Moisekatsi lugu”;
parim meesosatäitja - Ain Juurikas Mihkli osa eest lavastuses “Nõia tütar”, Tõrva Kultuurimaja näitering;
parim naisosatäitja - Tuulike Mölder Ingridi osa eest lavastuses “Peegel peeglis”, Kanepi Harrastusteater;
parimad lavastaja - Siiri Põldsaar ja Reet Laanoja, lavastus “Anastasia”, Kungla Muusikalitrupp;
parim meeskõrvalosatäitja - Mati Oja Andrese osa eest lavastuses “Nõia tütar”, Tõrva Kultuurimaja näitering;
parim naiskõrvalosatäitja - Kaie Koser tedrekana osa eest lavastuses “Moisekatsi lugu”, Mooste Veskiteater.

Lisaks eripreemiad:
parim häälekasutus, lavakõne - Sirli Pippar Anastasia osa eest lavastuses “Anastasia”, Kungla Muusikalitrupp;
parim kostüümilahendus - Mooste Veskiteater, lavastus “Moisekatsi lugu”
aktuaalse külajandi kirjutamise ja lavastamise eest - Marje Mürk, Krabi Külateater;
julguse eest käsitleda üldinimlikke probleeme - lavastus “Peegel peeglis”, Kanepi Harrastusteater;
vaimuka tegelaskuju loomise eest lavasutuses “Massu masmise mass”, Krabi Külateater - Aare Loorits

Kagu-Eesti teatripäev sai teoks tänu headele toetajatele, kelledeks on Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp, Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgupp, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Rahvakultuuri Keskus. Teatripäeva korraldas Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus.

Kuhjaveres saab veeta kaks mõnusat teatripäeva

Romeo ja Urve Mukk koos Kihnu Virvega. Foto: erakogu/kylauudis.ee

18. ja 19. augustil peetakse Suure-Jaani vallas Kuhjavere külas VIII teatrifestivali, kus esinevad harrastustrupid erinevatest Eestimaa paikadest. Külauudistele rääkis kultuurisündmusest peakorraldaja, Kuhjavere külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk.

Kui palju näitetruppe Kuhjaveresse tuleb ja on seda rohkem kui varem?
Eelregistreerimine teatripäevadele algas juba jaanuaris ning suurim arv oli 22. Paar truppi olid kahjuks sunnitud loobuma ning praegu on kavalehel täpselt 20 näitemänguseltskonda. Seda on nelja võrra rohkem kui mullu, see arv on iga aastaga kasvanud. Tullakse peale Viljandimaa veel Ida-Viru-, Järva-, Pärnu-, Tartu- ja Võrumaalt.
Kas mõni trupp või trupid on mänginud kõikidel Kuhjavere teatrifestivalidel?
Esimese kutse peale 2005. aastal reageeris kaheksa näitetruppi, nende hulgas Avinurme suveteater, kes pole kordagi vahele jätnud. Lavastaja Malle Pärna käe all on igal suvel uus ja vahva lugu, mida on mängitud Passaia talu õuel neljas erinevas paigas, Alt-Siimu talu õuel ning viimased korrad külamaja terrassil.
Kas tänavusel festivalil on esmakordseid esinejaid?
Igal aastal täieneb osalejate kaart esmakordselt Kuhjaverre tulijate osas. Seekord on neid viis. Nende seas Viljandimaalt pensionäride ühenduse teatristuudio, Tänassilma rahvamaja näitering Vananaistesuvi, Vastsemõisa rahvamaja näitering Poolvillased, Ida-Virumaalt Erra küla näitering Erra Tähed ja Järvamaalt Alburahva teater.

Malle Pärn etenduses “Puhkekodu”. Foto: erakogu/kylauudis.ee

Kuhjavere teatripäevadel on mängitud nii külaplatsil kui ka taluõuedes. Kas nii on ka tänavu või on ka uusi mängupaiku kasutusele võetud ?
Teist aastat kasutame ainukese mängupaigana külamaja terrassi. Liikumine ühelt taluõuelt teisele oli publiku jaoks kindlasti muljetavaldavam, korraldajaile ja võõrustajaile päris kurnav. Peame nõu ja võib-olla leiame ka muid alternatiive.
Kas määratakse ka preemiaid ja auhindasid?
Oleme jäänud selle juurde, et tullakse mängima lustiga ja pole kasutanud asjatundjate žürii poolt hindamist. Mõned trupid seda küll on soovinud. Mitmed ütlevad jälle, et on algajad ja tahaksid just pingevabamalt esineda ning tahavadki seepärast tulla, et on tore ja lahe. Võimalus tunnustada saada siiski on, sest publik saab valida oma lemmiku truppide, mees- ja naisosatäitjate seast mõlemal päeval. Võib-olla saame välja anda ka mõned eripreemiad. Kõik osalenud trupid saavad tänutäheks meene, ilmuva Teatrilehe ja trükisooja brošüüri „Kuhjavere killud”.
Ka tänavu osaleb Kuhjavere teatripäevadel patroonina Kalju Komissarov?
Eesti teatri ja filmikunsti tipptegija Kalju Komissarov on võtnud oma südameasjaks Kuhjaveres harrastusnäitlejatele tuge pakkuda. Ta vaatab ära kõik etendused ja annab vahetult igale trupile teada oma arvamuse, milliseid toredaid lahendusi ta avastas, millised rollid olid hästi esile toodud, mida muud põnevat leidis. Näitetrupid on olnud rahul sellise heatahtliku kriitikaga ja ootavad seda väga, võttes seda kui tunnustust.
Mukkide pere ja ka teised Kuhjavere pered on tuntud mitmesuguste suupistete tegijatena. Kas neid valmistakse ka tänavuseks teatrifestivaliks?
Paar aastat tagasi käidi välja idee, et võiksime teatripäevade rikastamiseks seada sisse koogitelgi, kuhu perenaised küpsetavad soolaseid ja magusaid suupisteid. Nüüd juba siis kolmandat korda esitleme oma külast ja väljaspooltki annetatud küpsetisi. Degusteerijad saavad ka hinnata ja oma lemmiku valida.
Milles teie arvates seisneb Kuhjavere teatrifestivali jätkuv populaarsus ?
Ilmselt on sellist ettevõtmist vaja ja arvame, et selline vaba õhkkond ja maaõhk lisavad väärtust. Samas saavad näitetrupid üksteiselt õppida, sisukalt aega veeta. Paljudele näitetruppidele on see üks hea võimalus jälle kodust välja tulla ja end vabaõhulaval hästi tunda.

Küsis Jaan Lukas

Sadalas vaadatakse Avatud Külaväravatel maailma ka läbi “Roosade prillide”

Jaan Lukas

Sadala Külade Teatri näiteseltskond proovis juuni 2012

Jõgevamaa rahvakultuurispetsialistist ja kodukandi elu eestvedajast Pille Tutist saab sotsioloogiaprofessor Bordonossov. Toitlustusettevõtja Luule Väin sõidab jõuka daamina ringi Eestis seni ainulaadse uunikumautoga. Nendele ja mitmetele teistelegi huvitavatele ümberkehestamistele saab kaasa elada sündmuse „Avatud külaväravad“ raames kaasa 21. juulil Sadalas, kus Sadala Külade Teater mängib Hugo Raudsepa näidendit Roosad Prillid.

Sadala ja ümberkaudsete külade elanikel tekkisid juba paar aastat tagasi mõtted oma harrastusteatri loomiseks. Idee sai teoks tänavu talvel. Juhendajaks ning lavastajaks kutsuti kultuuri- ja seltskonnategelane Valdi Reinas Palamuselt. “Oskar Lutsu loomingut on seoses tema ja „Kevade“ juubeliga tänavu piisavalt mängitud. Seda tehakse ka minu kodupaigas Palamusel. Nii otsustasime koos kohalike näitlemishuvilistega Sadalas vabaõhulavale tuua hoopiski Hugo Raudsepa näidendi “Roosad prillid “. Enamikel siinsetel inimestel puudub varasem näitlemiskogemus, sest näitetrupp alles loodi.  Vaatamata sellele kulges osatäitjate leidmine üsna kiirest. Sageli ergutas-julgustas üks külaelanik teist mängima tulema.”

Jätka lugemist »

Harrastusnäitlejate suvelaager

Pajusi mõisahoones toimus 2.-7.juulini Jõgevamaa harrastusnäitlejate suvelaager. Nädalane laager tipnes mõisaesisel etendatud Andrus Kivirähk´i ainetel loodud lavatükiga „Ööliblikad”. Mõisamajja kogunes 11 harrastusnäitlejat Tabiverest, Kasepäält, Põltsamaalt, Pajusist ning Tartust.

Idee korraldada harrastusnäitlejate suvelaager küpses Tabivere Rahvamaja juhi Erlend Kollomi ja Pajusi Rahvamaja juhi Merle Nisu koostööna. Üheskoos otsiti kohta, kus üldse mängida ning mida mängida. Etendust „Ööliblikad”, mille tegevus toimub 1910.aastal, sobis mängida vanas mõisahoones. Etenduse lavastas Anni Luud teater NORA-st. Laagrilised organiseerisid ise kostüümid ja lavakujunduse ning Merle Nisu hoolitses helikujunduse ja valgustuse eest.

7.juulil Pajusi mõisahoone esisel etendatud „Ööliblikaid” kogunes vaatama rohkearvuline publik. Harrastusnäitlejad mängisid oma rolle kaasakiskuvalt ja piisava põhjalikkusega. Publik sai tõelise teatrielamuse. Osatäitjad: Tarmo Kruus, Erlend Kollom, Rein Annuk, Aare Vider, Siimar Kivisild, Egle Paju, Angela Vahtra, Lea Krass, Karita Lepiste, Kristina Lepiste, Siimon Härm.

Kesk-Eesti harrastusteatrid on sel nädalalõpul Raplamaal

Nädalavahetusel toimub Raplamaal Käru vallas Toosikannu Puhkekeskuses I Kesk-Eesti harrastusteatrite suvekool.

Suvekool saab teoks Rapla Rahvakultuuri Seltsi ja Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse ühisel ettevõtmisel. Tegemist on esmakordselt toimuva ühise suvise koolitusega Raplamaa ja Järvamaa harrastusteatrite näitlejaile ja lavastajaile.
Kavas on EMTA professori Tõnu Tepandi kõnetehnika koolitus, sertifitseeritud lavavõitluse õppejõu Indrek Sammuli lavavõitluse koolitus ning teatri projektijuhtimise koolitus Kesk-Eesti Teatritrupi juhi Ants Välimäe eestvedamisel.
Suvekooli on registreerunud 16 teatritruppi Rapla- ja Järvamaalt kokku 110 osalejaga.
Lisaks koolitustele on kavas ühine folgiõhtu, kus igal osalejal oma pill, millel mängida.
Nautida saab Jüri Tuuliku novellide põhjal valminud ja palju kiidusõnu kogunud etendust „Külatraagik”, mille lavastajaks ja peaosatäitjaks on Margus Mankin.
Allikas: rahvakultuur.ee

Värskas toimub Põlvamaa harrastusteatrite festival

Täna, 20. märtsil toimub Värska kultuurikeskuses Põlvamaa harrastusteatrite festival, kus žürii ja publiku hindava silma ette tuleb viis lavatükki neljalt erinevalt teatritrupilt.
Festivali avab Vastse-Kuuste kultuurimaja näitering Oskar Lutsu naljamänguga „Pärijad ja Onu paremad päevad“.
Põlva Eksperimentaalteater läheb võistlustulle Stephen Belberi järgi seatud lavatükiga „Kassett“

ja sama teatritrupi esituses saab lavaristsed Rivo Veski kirjutatud algupärand „Palat nr 9“. Saverna näitering astub lavale Mihkel Aitsami rahvatükiga „Maakuld“.
Seekordsele festivalile tõmbab joone alla Karisilla külateater etendusega „Puhkekodusse“.
Parima etenduse vabariiklikule konkursile valib žürii, mille koosseisu kuuluvad Ilme Hoidmets, Eve Ellermäe ja Silver Hüdsi.
Vaheajad sisustab Taarka Pärimusteatri Noortestuudio. Festivali külastus on publikule tasuta, avatud on ka kohvik.
Mullu pälvis Põlvamaa harrastusteatrite festivali peapreemia Põlva Eksperimentaalteater etendusega „Ma ei maga, kuniks olen sind maitsnud“, mille autor ja lavastaja on Rivo Veski. Parimaks naisnäitlejaks tunnistati 2010. aastal Aivi Lusti, meesnäitlejaks Andres Määr, kõrvalosatäitjaks Tõnu Lumi ning lavastajaks Ülle Sillamäe. Vaatame, kuidas läheb tänavu.

Polvamaa.ee

Pernau Rahwateater alustab täna oma esimest hooaega

Täna õdakul kell 19 alustab Pernau Rahwateater oma esimest hooaega, kaasa lööma oodatud on kõik huvilised! Kohtumispaigaks on Pärnu Nooruse maja Ülejõe linnaosas.

Harrastusteater on Eestis olnud populaarne rahvuslikust ärkamisajast saadik. Ka Pärnus on aegade jooksul püütud asjaarmastajatega teatrit teha, kord edukamalt, kord vähem edukamalt. Nüüd, üle aastate, on taas ideed ja on lava ja on näitejuht. Loodetavasti leidub ka tahtmist täis inimesi, kes täis kirge ja tungi tegelemaks teatrimaagiaga.

Teatrit juhendab vabakutseline näitleja, Tartu ülikooli Pärnu kolledži tudengiteatri juhendaja ja Täna va’ teatri eestvedaja Meelis Sarv.
„Esmane eesmärk on moodustada tugev ja toimiv tuumik, kellega saab hakata tööd tegema. Järgmisel aastal tähistab Pärnu oma 760. aastapäeva ja Pernau Rahwateatril peaks selleks puhuks valmima suur vabaõhuetendus,“ kergitas Sarv saladuseloori Pärnu Postimehes.

Juba täna alustatakse trupi koostamist. Kõik huvilised on teretulnud.