Silt: haridusreform

Kohtla-Järve sihib riigigümnaasiumi

Kohtla-Järve vastas haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo ettepanekule asutada riigigümnaasium, et on valmis läbirääkimisteks. Narva võttis mõtlemisaega, kirjutab Põhjarannik.

Jaak Aaviksoo saatis maikuus kirja nendele maakonnakeskustele ja suurtele linnadele, kes ei ole koos ministeeriumiga gümnaasiumivõrgu korrastamisega tegelnud.

Kirjas seisab, et aastaks 2015 tegutseb Eestis juba vähemalt kaheksa riigigümnaasiumi, kuid ministeeriumi sihiks on luua igasse maakonda ja suurematesse linnadesse vähemalt üks nüüdisaegsete õppetingimustega eraldiseisvas hoones tegutsev riigigümnaasium.

Ministeerium lubab aidata koolihoonete ehitusprojektide ettevalmistamisel, et taotleda raha uuel Euroopa Liidu tõukefondide perioodil 2014-2020. Samuti ollakse valmis katma projekti omaosalust.

Ministeeriumi kirjast nähtub, et kuna viimase 20 aasta jooksul on üldhariduskoolide õpilaste arv oluliselt vähenenud, peab koolivõrk ning õppehoonete pind muutustele reageerima.

“Olemasolevate, minevikus suure õpilaste arvu tarbeks ehitatud koolihoonete samas mahus rekonstrueerimine ei ole sageli otstarbekas ning kaaluda tuleks iga hoone puhul uutes funktsioonides kasutuselevõtu võimalusi, ebavajalike või ebamõistlike hooneosade lammutamist, vajaduse korral ehitades gümnaasiumidele või põhikoolidele uued nüüdisaja nõuetele vastavad ja kompaktsed koolihooned.”

Ministeerium ootas kohalike omavalitsuste vastuseid hiljemalt 1. juuniks. Loe edasi: Kohtla-Järve sihib riigigümnaasiumi

Valgas kinnitati uued koolide põhimäärused

Eilsel Valga Linnavolikogu istungil kinnitati nii Valga Põhikooli kui Valga Gümnaasiumi ja Valga Kaugõppegümnaasiumi uued põhimäärused, mis hakkavad kehtima alates 1. septembrist 2012. Samuti tutvustasid koolijuhid linnavolikogu liikmetele Valga Linnavalitsuse poolt vastu võetud koolide arengukavasid.

Valga Gümnaasiumi uue põhimääruse järgi on kool uuest õppeaastast ainult gümnaasiumiastmes töötav kool. Praeguse gümnaasiumi põhikooliastme õpilastele luuakse võimalus õpinguid jätkata Valga põhikoolis, kus avatakse vajalikul arvul klassikomplekte.

Uutes põhimäärustes on koolide tegutsemiskohaks märgitud Valga linn, kuni Kungla tn 16 õppehoone valmimiseni töötavad koolid praegustes õppehoonetes.

Käesoleval aastal kinnitatud Valga Gümnaasiumi arengukavas aastateks 2012- 2015 on koolil kolm õppesuunda: humanitaarsuund, reaalsuund, majandus- ja IT suund. Õppeaastal 2013/2014 avatakse lisaks ka kunstisuund ja hiljemalt 2014/2015 õppeaastast riigikaitse õppesuund.

Vallavolikogud sulgevad koole

Kaarma kooli hoolekogu esimees Elar Mürk. Foto: Valmar Voolaid

Eile võtsid nii Otepää kui ka Kaarma vallavolikogud vastu otsused liita oma valla territooriumil asuvad koolid.

Otepääl  suletakse alates järgmisest õppeaastast Pühajärve põhikool ja see liidetakse Otepää gümnaasiumiga. Enne volikogu istungit toimus vallamaja ees avalik koosolek, kus nõuti Pühajärve põhikooli säilimist.

Postimehele antud usutluses märkis volikogu liige Ivika Nõgel, et mitte ühelegi küsimusele istungil vastust ei tulnud ja seejuures ollakse tobedalt ülbed. Põhikooli hoolekogu liige Teet Reedi kinnitas, et vajadusel võetakse jalge alla kohtutee.

Kaarma vallavolikogu jättis eile Kaarma ja Aste koolide liitmise ning ühendkooli Astesse viimise otsuse tühistamise eelnõu volikogu istungi päevakorrast välja, nullides sellega Kaarma kooli hoolekogu ja MTÜ Kiratsi Kodukant protestijate plaani. Ajalehe Meie Maa väitel leidsid hariduskomisjoni, arengukomisjoni ja külaelu komisjoni esindajad , et kahe kooli liitmise küsimust on juba varem arutatud ja mingisuguseid uusi asjaolusid ilmnenud ei ole. Otsuse tühistamist ei toetanud ka Kaarma vallavalitsus.

“Mis sa siin oskad arvata? Lihtsalt ei ole sõnu. Lootus oli suurem. Kodanikualgatuse korras korjatud allkirju ei peetud millekski. Meid tehti ümmarguseks nulliks,” ütles Kaarma kooli hoolekogu esimees Elar Mürk pärast volikogu hääletust ajalehele Meie Maa.

Mürk on juba pidanud läbirääkimisi Pihtla vallavanema Jüri Saarega, et osad Kaarma koolis õppivad lapsed saaks vanemate soovi korral paigutada ümber Kaali kooli. Osa Eikla kandi elanikke on nõustunud oma järeltulijad viima Leisi kooli. Põhjus, miks ei taheta lapsi Aste kooli viia, seisneb Mürgi sõnul selles, et tegemist on nõukogudeaegse kasarmutüüpi majaga, kus puudub aula ja sööklasse tuleb käia talvel läbi hangede pika maa tagant. “Kaarma kool on renoveeritud ja soe,” väitis Mürk.