Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Talv kestab veel.

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

märts 2017
E T K N R L P
« veebr    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Punase vahtra kool – 180. juubelit tähistav Sindi gümnaasium

Sindi kooli värv on punane. Jalutades rahulikus väikelinnas Sindis on raske mitte märgata majesteetlikku 1901. aastal ehitatud punastest tellistest koolimaja, mis on üks linna sümbolitest. Kooli sümboliks on aga maja ees kasvav punane vaher. Nagu eesti keeltki, on ka kooli sümbolit mitmed korrad püütud oma auväärselt kohalt minema pühkida, kuid ajaloo keerdkäikude kiuste on puu taas sirgumas oma ajaloolises asukohas. Kooli logoks on andnud ainet selle sama punase vahtra leht. Ja koolipere armastab oma sümboleid ning kasutab neid suurima aupaklikkusega ka kõikidel tellitavatel meenetel, mistõttu on needki valdavalt punased.

Ain Keerup, kümnendat aastat Sindi gümnaasiumi direktor Foto Urmas Saard

Ain Keerup, kümnendat aastat Sindi gümnaasiumi direktor. Foto: Urmas Saard

„Tahtmata küll punast värvi ületähtsustada, on viimastel aastatel koolil sujunud koostöö väga hästi teisegi punast värvi oma tunnusvärviks pidava institutsiooniga – Päästeametiga. Ainsana Pärnumaa üldhariduskoolidest saab Sindi Gümnaasiumis valida valikainena vabatahtliku päästja eelkutseõppe,“ räägib Ain Keerup, kellel tänavu täitub kümme pingelist tööaastat Sindi gümnaasiumi direktorina.

Ainulaadset leidub selles koolis veelgi ja tänavu on erakordselt eaka haridusasutuse eluloos muljetavaldavalt palju ümmarguse numbriga tähistatavaid ajamärke vähemalt poole tosina jagu.

Vestluse alguses näitab Keerup paljude fotodega kujundatud ülevaatliku tekstiga kooli tutvustavat voldikut. Pildid kõnetavad lugejat ise ja säästavad kogenud tippjuhi aega, mis muidu kuluks vestluspartnerile koolist üldmulje loomiseks. Kuigi ega direktor kooli tutvustamata läbi saa, sest läheneval infomessil Suunaja 2017 tuleb nii temal, direktori asetäitjal Margit Rebasel kui ka 10. klassi õpilastel Chätlynil, Elirial, Nettyl ja Egonil vastata sadadele küsimustele, mida esitavad Sindi gümnaasiumis õppimisvõimalustest huvitatud noored.

Jätka lugemist »

Sindi linnavalitsus kõnetas õpetajaid

Emakeelepäeval külastasid Sindi linnapea Rein Ariko ning linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe Sindi gümnaasiumi õpetajaid.

Tatjana Grigorjeva-Keerup ja Mart Tõnismäe Foto Urmas Saard

Tatjana Grigorjeva-Keerup ja Mart Tõnismäe. Foto: Urmas Saard

Pikal vahetunnil aset leidnud kohtumisel andsid linnapea ja nõunik kõigepealt üle 2016. aasta kultuuritegelase aunimetusega kaasneva klaas püsti õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerupile, kes ei saanud Eesti Vabariigi aastapäeva tähistaval pidulikul aktusel selle vastuvõtmisel osaleda. Grigorjeva-Keerupi teened kultuuri erinevates valdkondades on märkimisväärselt ulatuslikud, väljudes koolisisestest tegevustest veel palju kaugemalegi.

Tõnismäe on pärast haridus- ja kultuurinõuniku ametisse nimetamist ennast juba päris põhjalikult tutvustanud linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjonile, aga pidas õpetajate suhtes lugupidavaks ennast ka neile lühidalt esitleda. Samal esinemisel tunnustas Tõnismäe õpetajate vastutusrikast tööd.

Nõunik rääkis vajadusest kutsuda ümarlaua taha Sindis igapäevaselt hariduse ja kultuuriga lähedases suhtes töötavad inimesed. Kohtumine toimub juba 24. märtsil.

Jätka lugemist »

Mart Tõnismäe kohtus uues ametis Sindi haridus- ja kultuurikomisjoniga

Värskelt ametisse nimetatud Sindi linna haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe tutvustas volikogu haridus- ja kultuurikomisjonile oma senist elu ja tegevusi, kuulas komisjoni liikmete mõtteid ning avaldas omapoolseid nägemusi linna edasises kultuurielus.

Mart Tõnismäe, Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Foto Urmas Saard

Mart Tõnismäe, Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik. Foto: Urmas Saard

Mart Tõnismäel on juba palju aastaid harjumuseks kanda kaelas väeehteid: tulepäikese ratast ja Austraaliast pärinevat käbiseibi. Väeehted rippusid kaelas ka tänasel töökohtumisel.

Mart Tõnismäe rääkis endast

Tõnismäe ütles, et tema sünnikodu asub Mõisakülas Viljandimaal. Ja kuigi vanemad kolisid päris varsti pärast tema sündi Pärnumaale Surju, nimetab ta ennast ikkagi mulgiks ning kannab vahetevahel uhkusega Mulgi rahvarõivaid. Surju põhikooli lõpetamise järel jätkas ta õpingut Pärnu Koidula keskkoolis. Pärnu valis ta seepärast, et samal aastal avati tolleaegse nimetusega Lydia Koidula nimelises teatris draamastuudio, mille tegevust juhendas Ingo Normet.

Tõnismäel oli lisaks näitlemise soovile ka unistus metsaülemaks saamisest. Ta oskab puudega vestelda, tunneb hästi loomi ja linde. Paraku kulges valik keskkooli lõpetamise järel omasoodu kolmandat rada. Kuna abituuriumi aastal konservatooriumis vastuvõttu polnud, otsustas noormees võõrarmeest pääsemiseks astuda Tallinna pagarikooli. Selle lõpetas ta kiitusega. Lavakunsti erialale õppima asumine ebaõnnestus, aga selle asemel pääses õppima kultuuriharidust pealinna pedagoogilisse instituuti.

Jätka lugemist »

Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlased asutavad taas vilistlaskogu

„Kui Pärnu linn on Eesti Vabariigi sünnilinn, siis Pärnu Ühisgümnaasiumi võime õigusega lugeda Eesti Vabariigi sünnikooliks,“ kinnitab Annely Akkermann, sama kooli vilistlane ja vilistlaskogu taasasutamise peamisi eestvedajaid.

Pärnu Ühisgümnaasiumi hoone on kõigilt külgedelt nauditava vaatega Foto Urmas Saard

Pärnu Ühisgümnaasiumi hoone on kõigilt külgedelt nauditava vaatega. Foto: Urmas Saard

29. jaanuaril kell 15.00 oodatakse kõiki Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlasi kooli praeguse hoone (Kooli 13 Pärnu linnas) saali, et taas kord asutada vilistlaskogu.

Annely Akkermann: „Meie kooli vilistlased on eesti rahvustunde äratajad nagu Mattias Johann Eisen ja Villem Reimann. Meie vilistlased on Eesti riigi rajajad Jüri Vilms, Konstantin Päts, Friedrich Akel ja Jaan Teemant. Meie kooli on lõpetanud esimese Eesti Vabariigi viimane peaminister ja esimene eksiilvalitsuse juht Jüri Uluots. Mõningail andmeil läks vabatahtlikuna Vabadussõtta 30 koolinoort, lisaks õpetajad ja 64 vilistlast. Eesti Vabariigi 100. ja meie kooli 155. sünniaastal on just õige aeg taasluua kooli vilistlaskogu.“

Esimene vilistlaskogu loodi 1929. aastal ning selle üheks traditsiooniks oli vilistlaste ja gümnasistide kohtumine jaanuarikuu viimasel pühapäeval, kus vilistlased tutvustasid gümnasistidele erinevaid ülikoole ja õppimisvõimalusi. Ka selle aasta jaanuarikuu viimasel pühapäeval, kohe peale vilistlaskogu asutamiskoosolekut, kohtuvad gümnasistid vilistlastega, seekord julgustavad Hollandi, Läti ja Suurbritannia ülikoolid lõpetanud vilistlased linna ja maakonna noori asuma õppima välismaale.

Jätka lugemist »

„Pärnumaa jõulud“ on Mari Suurväli laps

Viie Sindi gümnaasiumi õpilasfirmaga alustanud õpilaslaat „Pärnumaa jõulud“ on osavõtjate arvult lähenemas sajale.

Mari Suurväli, õpilaslaada Pärnumaa jõulud projektijuht Foto Urmas Saard

Mari Suurväli, õpilaslaada Pärnumaa jõulud projektijuht. Foto: Urmas Saard

Täna toimus Pärnu kaubanduskeskuses Port Artur 2 traditsiooniline õpilaslaat „Pärnumaa jõulud“, mille järjekorranumbriks kirjutati 15.

Riigikogu väliskomisjoni liige Marko Šorin ütles, et paljud tänased laadal osalejad polnud veel sündinudki, kui Mari Suurväli Pärnus õpilaslaatade korraldamisega alustas. „Õpilasfirmade laada „Pärnumaa jõulud“ tõi Port Arturi aatriumisse Suurväli sel ajal, kui ta ise töötas Sindi gümnaasiumi direktorina. Koondades tegusaid õpetajaid juhendama maakonna esimesi õpilasfirmasid sai Sindist tervel Pärnumaal alguse midagi täiesti uut, mis nüüdseks on kasvanud õpilasosaluse arvukuselt kujundlikult öelduna sajakordseks,“ tõdes Šorin.

„Kui me esimest korda 2001. aastal Port Arturisse tulime, polnud selles hoones enamikku laatade pidamise ala olemaski. Õpilaslaat oli esindatud ainult viie Sindi gümnaasiumi õpilasfirmaga,“ meenutas laada „Pärnumaa jõulud“ projektijuht Mari Suurväli. „Aga tänaseks on enim õpilasfirmasid nende aastate jooksul jälle Sindi gümnaasium välja toonud. Eks see ettevõtlus oli ju mul oma laps ajast, kui töötasin Sindi gümnaasiumi direktorina.“ Suurväli pidas õnneks tookordseid õpetajad, kes seatud eesmärgiga hästi haakusid.

Jätka lugemist »

Ken Pihlas ja Koit Kaer Kuressaare Ametikoolist on parimad paadi motiiviga pargipingi valmistajad

Lõppeva nädala neljapäeval ja reedel osalesid Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ehituspuusepa eriala kutsemeistrivõistlustel viis paarisvõistkonda Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Kuressaare Ametikoolist, Tallinna Ehituskoolist, Viljandi Kutseõppekeskusest ja Pärnumaa Kutsehariduskeskusest, kelle võistlusülesandeks oli paadi motiiviga pargipingi ehitamine.

Ken Pihlas ja Koit Kaer Foto Urmas Saard

Ken Pihlas ja Koit Kaer. Foto: Urmas Saard

„Eestis on tõusev trend, et oma metsa ei viida maalt välja, vaid kohalikust puidust valmistatakse mitmeid tooteid, mida hiljem eksporditakse. Seetõttu on aina olulisem väärtustada meie esiisade oskusi ning populariseerida puutööd, et selles valdkonnas oleks rohkem õppureid ja ka õppekavu,“ märkis Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ehituse valdkonna kutseõpetaja Ingrid Kruusla.

Ehituspuuseppade võistlusülesandeks on valmistada vastavalt ette antud joonistele väikevorm – suvepealinna miljööst inspireeritud paadi motiiviga puidust pargipingi karkass. Võistlustöö teostamiseks oli paarisvõistkondadel aega vaid 13 tundi. Meeskondliku võistluse kõige suuremaks väljakutseks oli ülesannete sooritamise täpsus ajalise surve all.

Võistlusülesande autori, kohtuniku ja Nordic Houses OÜ inseneri Indrek Sootsi sõnul oli tänavune ülesanne tõenäoliselt läbi aegade üks keerukamaid, kuid teistsuguse suunitlusega kui varem.

Jätka lugemist »

Henn Vallimäe: väärikate ülikool on elukestva õppe strateegia musternäidis

Eile toimus Strand Spa & Konverentsihotelli Jurmala saalis TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli 7. õppeaasta lõpuaktus, kus lisaks tervitussõnavõttudele esines loenguga rahvarõivaste meister Marvi Madisson-Volmer.

Pärnu õpetajate naisrühm esineb TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppeaasta lõpetamise pidulikul aktusel Foto Urmas Saard

Pärnu õpetajate naisrühm esineb TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppeaasta lõpetamise pidulikul aktusel. Foto: Urmas Saard

Aktuse avasõnades ütles Tartu ülikooli Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe, et väärikate ülikool on elukestva õppe strateegia musternäidis. Ta küsis, mis motiveerib? Ja vastas, et motiveerivaks jõuks on nende inimeste poolt tunnetatud vajadus lakkamatult teadmisi ammutada. Veel kinnitas direktor, et kuigi vaimne erksana püsimine ei pruugi pikendada eluaastate hulka, lisab see kahtlematult eluaastatele küllaga väärtuslikku elu juurde. Vallimäe sõnul alustas sügisel 503 õppurit, kellest lõpetas 462. Tehes kiire arvutuse, sai ta tulemuseks 91,8%, mida pidas väga suureks saavutuseks ja soovis samasugust eeskuju andvat meelekindlust noorematele tudengitele. Õppeaasta kestel peeti 16 loengut suurele auditooriumile, töötas rekordiliselt 13 õpituba ja korraldati 10 õppekäiku. Ees ootavad suvised ettevõtmised.

Möödunud aasta juuli keskpaigast tasub meenutada suveülikooli Kuressaares, kus pärnakad käisid kuulamas Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuniku professor Julia Laffranque loengut.

Jätka lugemist »

Tartu ülikooli teaduskooli uus direktor on Mihkel Kree

Mihkel Kree.

Mihkel Kree.

Tartu ülikooli senat valis 29. aprillil teaduskoolile uue direktori, kelleks sai olümpiaadide osaleja, nende korraldaja ja Eesti võistkondade juhendajana suurt kogemuste pagasit omav Mihkel Kree.

Kree näeb, et teaduskool võiks oma potentsiaali tulevikus mh välismaale eksportida ning suurendada erinevate valdkondade osakaalu teaduskooli tegevuses. Uus direktor alustab tööd 1. augustil 2016.

Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma ütles kandidaate hinnanud ekspertkomisjoni nimel, et Mihkel Kree võtmeteguriks, miks ta osutus valituks, on tema senine kogemus vedada eest andekatele noortele suunatud tegevusi ja olla noortele isiklikuks eeskujuks oma saavutustega olümpiaadidel ja teadustööde konkurssidel.

Kree osaleb juba neljandat aastat Saudi Araabia õpilaste rahvusvahelisteks olümpiaadideks ettevalmistuse protsessis. Kuna sealsete õpilaste baasteadmised on nõrgad, korraldatakse rahvusvahelise olümpiaadi tasemele jõudmiseks õpilastele mitmekuiseid intensiivseid treeninglaagreid, kus õppejõude imporditakse näiteks Eestist ja Ungarist.

Kree sõnul on teaduskoolil ühiskonnas läbi kaugõppekursuste ja suure kandepinnaga õpilasvõistluste väga lai roll. Kree näeb, et ajakohastamist-ühtlustamist vajab ka teaduskooli kaugõppekursuste programm. Teaduskooli haare on viimastel aastatel traditsioonilistelt ainetelt, nagu matemaatika, füüsika, keemia jt, laienenud ka mitmetele uutele õppeainetele, näiteks lisandunud humanitaaria valdkonna ained on teaduskooli sihtgruppi oluliselt laiendanud. „Seejuures tuleb jälgida, et säiliks traditsiooniliste ainete senine kõrge tase, aga samas panna tõhusalt käima töö ka uuemates ja väiksema kandepinnaga ainetes,“ tõdes Kree.

Teaduskooli direktori ametikohale kandideeris 15 inimest, kes kõik vastasid nõudmistele.
Virge Tamme

Sindis tõdeti, et harimata põld väärib harimist

Julius Friedrich Seljamaa 133. sünniaastapäeva tähistati täna Sindis erilise pidulikkusega, mis väljendas selgesõnalist soovi püstitada tema sünnilinna juba lähiaastatel mälestusmärk.

8 aprillil Sindi gümnaasiumi juures Julius Friedrich Seljamaa 133 sünniaastapäeva tähistamine Foto Urmas Saard

8. aprillil Sindi gümnaasiumi juures Julius Friedrich Seljamaa 133. sünniaastapäeva tähistamine. Foto: Urmas Saard

Punase koolihoone nn ajaloolise Luteri kiriku poolse tiiva ja Kooli pargi vahelisele alale oli rivistunud arvestatavalt suur hulk inimesi. Neist paljud koolinoored ja sügisel kooliteed alustavad lapsed. Mõõdukad tuuleiilid panid kümned ja kümned sinimustvalged lipud uhkelt lehvima, mis tekitasid sellises vaates veelgi ülevama meeleolu.

„Seisame ühiselt paigas, kus meist paljud igapäevaselt mööda kõnnime, aga ei peatu,“ sõnas Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup. „Ja kui peatumegi, siis selleks, et oodata bussi või autot. Või vestelda mõne inimesega, kellega meie teed on juhuslikult ristunud.“ Ta selgitas, et täna ei kogunetud kaugetesse paikadesse reisimiseks, vaid alustamaks teekonda möödunud aegadesse. „Reisida aega, millest me vahetult osa ei ole saanud, kuid mis on meile kõikidele oluline. Alanud reisil tutvume me Eesti jaoks väga olulise inimese, Sindi kooli vilistlase, Julius Seljamaa elu ja tegevusega.“ Keerup osundas, et giidiks palutud Eesti Välisministeeriumi nõunik Jüri Trei on just see inimene, kes hoidnud Julius Seljamaa mälestust mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.

Jätka lugemist »

Konverents heidab pilgu õpipoisiõppele Baltikumis

Täna, 8. aprillil algusega kell 10 toimub Tallinnas Nordic hotell Forumis konverents “Õpipoisiõpe – õng või kala?”, kus arutletakse koos tööandjate ja kutseõppeasutustega õpipoisiõppe olukorra ja arendusvõimaluste üle. Konverentsil jagavad kogemusi välispartnerid ja Eesti tööandjad.

Eesti teeb Erasmus+ programmi toel õpipoisiõppe arendamisel koostööd Läti ja Leeduga. Reedesel konverentsil on võimalik osa saada naaberriikide kogemusest õpipoisiõppe elluviimisel nii ministeeriumi kui ka tööandjate perspektiivist.

Konverentsil kõneletakse ka õpipoisiõppest Taani ja Saksamaa pikaajalise praktika näitel. Eesti kutseharidusasutuste ja tööandjate kogemusest õpipoisiõppe korraldamisel tervishoiu valdkonnas kõnelevad Tallinn tervishoiukõrgkooli ja Ida-Tallinna keskhaigla esindajad ning erasektori kogemusi tutvustab Statoil Eesti.

Konverentsi eesmärgiks on ka analüüsida õpipoisiõppe hetkeolukorda ning kaardistada osapoolte vajadused ja võimalused – konverentsil tutvustab Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus vastavat uuringut.

Konverentsi avavad haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ja tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar. Ajakavaga saab tutvuda siin: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/rahvusvaheline-koostoo/erasmus/konverents-opipoisiope.

Konverentsi korraldavad SA Innove, haridus- ja teadusministeerium ja Eesti tööandjate keskliit.

Kool olgu seal, kus on lapsed ja neile loodud võimalused

Jaan Viska,

Vigala valla kodanik

Õpilased  küsivad, miks meiega ei arvestata? Mis meist saab?

Vana-Vigala mõis

Vana-Vigala mõis

Vana-Vigala põhikool on mõisakool, mis asub Raplamaal, Vana-Vigala külas.  Põhikoolis õpib 2015/2016 õ-a päevases õppevormis 67 õpilast, õpetab 18 õpetajat-tunniandjat ning töötab 13 töötajat. Koolil on oma õpilaskodu, kus kohti on 25 lapsele. Koostöös Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooliga pakutakse eelkutseõpet. Käitumisprobleemidega õpilaste 8.-9. klassis õpib kokku 24 õpilast. Kivi-Vigala põhikool on Vigala valla munitsipaalkool, mis asub Vigala vallas Kivi-Vigala külas. 1. septembri 2015 seisuga õpib koolis 46 õpilast. Õpetab 14 õpetajat-tunniandjat ning töötab veel kuus töötajat.

Koole saab võrrelda: Vana-Vigala kool töötab õpilaste arvult nagu põhikool, Kivi-Vigala tegutseb „külakoolina“ poole väiksema õpilaste arvuga. Kivi-Vigala toob enda plussiks kooli koolimajaks ehitatust, aga teisalt nagu paneelmajas ikka on ruumid talvel päeva algul jahedad, kevadel palavad. Vana-Vigalas on õpilaste järelkasv suurem, lisaks on kooli piirkond suurem ning ulatub Teenusele. Vana-Vigalas 2003. a valminud õpilaskodu toob õpilasi piirkonda veel juurdegi, ka  käitumisprobleemidega, õpiraskustega õpilasi. On ka teistsuguseid arvamusi vallast: õpetame ainult kohalikke lapsi. Aga seejärel kaovad paljud töökohad, seega tulubaas. Vana-Vigala on polüfunktsionaalne kool mitmete võimalustega. Kooliruumid on väga soojad tänu uuele ja odavamale keskküttele üleminekule. Vana-Vigala kooli kõrval on renoveeritud kutsekool, sealtki tuleb võimalusi koostööks, mitte eemaletõmbumiseks.

Jätka lugemist »

Hilisõhtune sõit viis Kullamaa õpetajatega
Haapsalu kultuurikeskusse

Jaan Viska,

Vigala valla aukodanik

Ees ootas Kinoteatri lavastus „Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine. Kuidas saada heaks õpetajaks?“ Teatri külastus sai teoks tänu Meelis Välisele, kes kutsus Vana-Vigala õpetajaid autobussi vabadele kohtadele. Heast ettepanekust sai  kinni haaratud, sest teatriskäik ei osutu kunagi liigseks. Kullamaalt läbi Liivi asula on tee hästi märgistatud, looklevat talveteed Taeblasse sõites meenus asjaolu, just nüüd A. Laikmaa 150. sünniaastal võis ta omal ajal käia neil teedel, kui Kadarpiku tallu oma ateljeed rajas.

Kultuurikeskus, millel vanust 40 aastat, ehitati väikelinna suursugusena, selline tundus asutus ka praegu. Kultuurikeskuses ootas ees ebameeldiv üllatus, üks ja sama rida, kuhu olid kohad märgitud, oli osa kohti müüdud Piletilevi ja teine osa Piletimaailma poolt. Piletilevi piletiga teismelised leidsid, et neil on suurem õigus neil kohtadel  istuda. Vanematel, väärikamatel õpetajatel tuli leida kohad mujalt. See oleks nagu lavastuse jaoks korraldatud eksperiment.

Monoetendust viib läbi Tallinna ülikoooli õppejõud Priit Kruus. Pealkiri ütleb, et õpetaja on hukka mõistetud,  kas nüüd ta tuleb õigeks mõista, aga lavastuses püüti rohkem murda õpetaja tööga seotud müüte. Kruus usub praegusesse õpetajasse, aga teisalt kogeb, et enam ei tulda õpetajaks õppima. Kerkib üles küsimus, kui ta tütar läheb keskkooli, kes õpetab teda.

Jätka lugemist »

Põlvamaad läbiv palverännutee sai uue tähise

Pilt2 (2)Kolmapäeval õnnistati Kõlleste vallas asuva Janukjärve juures sisse palverännutee palvepink, mis on üks paljudest kultuuriloolistest kohtadest, mida palverändurid teekonnal Pirita kloostrist Vana-Vastseliina kabelini läbivad.

Õnnistamisel ning hilisemal koosviibimisel Põlva Talurahvamuuseumis, mis on samuti üks palverännutee vahepeatus, osalesid maavanem, maakonna erinevate koguduste vaimulikud ning palverännutee eestvedaja Lagle Parek koos Pirita kloostri sõprade ringiga.

Pilt2 (1)Janukjärv ja selle ümbrus pakub rändajatele huvitavat ajalugu ja legende. Arvatakse, et järve olla kukkunud või selle tekitanud meteoriit. Põhjasõja ajal seisid järve kaldal omavahel vastamisi Rootsi ja Vene väed ning rahvuseeposes “Kalevipoeg” mainib Kreutzwald järve, mille kallastel Kalevite kanged pojad vaenuvägedega lahinguid lõid ning hiljem suurest janust järve tühjaks jõid. Palvepingi lähedal on ka palksambaga märgistatud koht, kus poetess Anna Haava kirjutas oma luuletuse “Järv leegib eha paistel”. Jätka lugemist »

Saatesarja Klassikatähed 2016” osalejad selgusid tihedas konkurentsis

Jaan Mesi.

Jaan Mesi.

Kõrgetasemelises ja erakordselt pingelises eelvoorus valis žürii välja kaheksa noort muusikut, kes pääsevad osalema telekonkursile “Klassikatähed 2016”.

Esimene saade läheb ETV eetrisse 13. märtsil.

Žürii ja televaatajate ette astuvad: Merike Heidelberg (vioola), Sten Heinoja (klaver), Silvia Ilves (tšello), Karl Johan Kullerkupp (löökpillid), Mikk Langeproon (akordion), Jaan Mesi (trompet), Jakob Peäske (fagott), Kristiina Rokaševitš (klaver).

Silvia Ilves.

Silvia Ilves.

Registreerumine tänavusele konkursile oli arvukas, eelvooru pääsemise eest võistles omavahel 29 noort instrumentalisti ja lauljat. Esitatud muusikapalad kõlasid viieteistkümnel erineval instrumendil. Pianiste osales rekordiliselt palju – üksteist.

“Klassikatähtede” žürii liige, Eesti riikliku sümfooniaorkestri peakülalisdirigent Olari Elts ütles, et eelvooru tase oli väga hea, parem, kui oleks võinud registreerumisankeetidega esitatud videote põhjal arvata. “Eriti teeb rõõmu see, et meie hea tasemega pianistide kõrvale on tekkinud konkurents ka teiste pillide näol – mul on väga hea meel, et saates on esindatud kaks keelpilli ja nii vask- kui puupill, löökpillid. Esindatud on kõik pillirühmad ja valik telepubliku jaoks on väga mitmekesine. Arvan, et sellest tuleb üks väga põnev võistlus,” rääkis Elts.

Žürii oli kaheksa osaleja valikul üsna üksmeelne, tugevam kaheksa eristus selgelt ja ilma vaidlusteta.

Võistlussaadetes peavad osalejad end näitama eri külgedest – efektse virtuoosi ja unustamatu meloodia esitajana, nad peavad olema kohanemisvõimelised ja leidlikud, musitseerides koos ootamatute lavapartneritega, esitama klassika- ja pophittide töötlusi. Erinevates voorudes on noortel muusikutel täita ka vaimukad lisaülesanded. Kaheksa televooru pääsenud muusiku hulgast valitakse parim olenemata instrumendist.

Fotod osalejatest (Ülo Josing/ERR)

Joosep Tammo: haridus on tähtis

Joosep Tammo pälvis Eesti Kirikute Nõukogu oikumeenilise aastapreemia, mis antakse üle 17. detsembril Pirita kloostris toimuval nõukogu korralisel töökoosolekul.

Joosep Tammo Foto Urmas Saard

Joosep Tammo. Foto: Urmas Saard

19. novembril peetud Eesti Kirikute Nõukogu korralisel töökoosolekul otsustati 2015. aasta oikumeeniline aastapreemia anda pastor Joosep Tammole, kes oma isiku ja tegevusega on kehastanud Kiriku kui Kristuse Ihu ühtsust selle mitmekesisuses ning edendanud seeläbi Eesti ühiskonna arengut erinevates eluvaldkondades, öeldakse pressisõnumis.

Tammo on olnud Eesti Kirikute Nõukogu asepresident aastatel 1995–2013 ja ligemale paarikümne aasta jooksul sama ühenduse komisjonide liige, samuti täitnud haridustoimkonna konsultandi ülesandeid kuni käesoleva aasta sügiseni.

Hinnatud tegevpedagoogina on tema kompetentsi kaasatud kristliku hariduse kontseptsiooni ja kristlike koolide kujunemisel Eestis. Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis on ta õpetanud religioonilugu, filosoofia ajalugu ja eetikat. Tammo on õppejõud Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris ja pidanud loenguid mitmes kõrgkoolis. Ta on tuntud mitme raamatu ja paljude artiklite autorina.

Jätka lugemist »

Paikuse valla teisel hariduskonverentsil vastatakse küsimusele kas meedia on sõber või vaenlane

22. oktoobril toimuval Paikuse valla hariduskonverentsil vaetakse teemat “Meedia – sõber või vaenlane?”, ettekanded kõnelevad saja viieteistkümne aastasest lapsest, digimaailma eelkooliealise lapse sõbrast, tänapäeva toimetuse tööst ja muust huvipakkuvast neile, keda meedia puudutab.

Osalejad Paikuse esimesel hariduskonverentsil Foto Urmas Saard

Osalejad Paikuse esimesel hariduskonverentsil. Foto: Urmas Saard

Paikuse abivallavanem Helve Reisenbuk suunab tähelepanu konverentsi motole, mis võetud Hiina vanasõnast: „Parem komistada uutel radadel, kui seista paigal vanadel teedel.“

Meedia valiti teemaks mullu oktoobris peetud I hariduskonverentsil osalenud 98 isiku tagasiside põhjal. Konverentsi ettekandjad käsitlevad teemat väga erinevatest vaatekohtadest. Esinema on lubanud tulla kirjanik Leelo Tungal, Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi direktor Kristi Vinter, meediakoolitaja ja ajakirjanik Märt Treier, kliiniline psühholoog Elen Kihl ja Tartu Observatooriumi vanemteadur Laurits Leedjärv.

Oodatud on haridusasutuste töötajad, lapsevanemad ja teised teemast huvitatud isikud.

Eelmisel aastal toimunud esimesel Paikuse valla hariduskonverentsil oli teemaks „Kes on lapse kasvataja?“

Urmas Saard

Erasmus+ Sindi gümnaasiumis võimaldas tutvuda ka Eestiga üldisemalt

Täna lahkusid koduteele Sindi gümnaasiumi külalisteks olnud Erasmus+ tööprogrammis osalenud matemaatika õpetajad, kelle ülesandeks on uue põhikoolile mõeldud matemaatika õpiku koostamine. Eile pärastlõunal jagasid Türgi, Itaalia, Belgia, Poola õpetajad ja kaks õpilast muljeid oma Eestis veedetud päevadest.

Ürglooduses

Erasmus+ projekti töögrupp valmistub suurt torti sööma Foto Urmas Saard

Erasmus+ projekti töögrupp valmistub suurt torti sööma. Foto: Urmas Saard

Teistest päev varem, juba pühapäeval, saabusid Türgi õpetajad, kellel oli sedavõrd rohkem aega tutvuda Eesti loodusega. Projekti Eesti poolne juht ja tõlk Silva Sikk viis türklased Luitemaa looduskaitseala 2,2 km pikkusele ja osaliselt laudteega kaetud Tolkuse raba ringikujulisele rajale, kus külalised nägid palumännikut, liivaluiteid ning võisid Tornimäel asuva 18 meetri kõrguse vaatetorni platvormilt ümbritsevat loodust imetleda. Käidi ka Liivi lahe äärses männitukas asuvas Kabli looduskeskuses. „Meid hämmastab väga, kuidas eestlased hoiavad oma loodust ja püüavad sellega üheks saada,“ sõnas Türgi Naside Halil Gelendost Ortaokulu kooli direktor Erdem Erdem. Sikk lisas juurde, et märkas seda imetlust, kui nad pead kuklasse ajades vaatasid sihvakaid kõrgeid mände nagu mastipuid. Samavõrd huvipakkuvad olid ka rabas väänlevad väikesed puud. Uudistati punast värvi samblikku, mille nimetust ei teatud. Küsiti kuidas toimub rabasse taimede istutamine ja nende hooldamine? Üllatuti, kui kuuldi, et kõik nähtav on puhas ürgloodus, kuhu inimene oma tegevusega ei sekku.

Jätka lugemist »

Sindi Gümnaasium võõrustab käesoleval nädalal Erasmus+ programmis osalevaid õpetajaid Türgist, Itaaliast, Belgiast ja Poolast

Täna ennelõunal tutvusid Poola Publiczna Szkola Podstawowa w Porebie Spytkowskiej, Belgia L’Etincelle, Itaalia Instituto Comprensivo Statale ja Türgi Naside Halil Gelendost Ortaokulu õpetajad Sindi gümnaasiumiga. Pärastlõunal kohtus külalistega Sindi linnapea Marko Šorin.

Silva Sikk tervitab neljast riigist saabuvaid õpetajaid Foto Urmas Saard

Silva Sikk tervitab neljast riigist saabuvaid õpetajaid. Foto: Urmas Saard

Erasmus+ asendas Comeniuse

„Erasmus+ koolidevahelise koostööprojekti „I love to play maths” (Ma armastan mängida matemaatikat) peamiseks eesmärgiks on matemaatika õpetamise ja õppimise lihtsustamine,“ ütles viie kooli osalemisel Sindis tööd koordineeriv Silja Sikk. „Kuna matemaatikat peetakse tänanpäeva noorele väga raskeks õppeainkes, on otsustatud seda mänguliste abinõudega lihtsustada. Projekti lõpptulemuseks peab olema kaks raamatut: üks raamat õpetajatele, mida saab õppetunnis kasutada, teine materjalidest, mis aitavad õpilasel mänguliselt lihtsustatult matemaatikat õppida. Projekt puudutab põhikooli osa ja kestab teist aastat. Praeguseks on iga riik valmistanud 15 materjali. Viimaks peab olema kõigilt 20 mängumaterjali raamatute koostamiseks.“ Projektiga „Ma armastan mängida matemaatikat“ saab tutvuda kodulehel www.mathslove.com

Jätka lugemist »

Skype’i ja IT Akadeemia stipendiaadid on selgunud

Skype ja Hariduse Infotehnoloogia sihtasutus (HITSA) andsid IT Akadeemia programmi raames välja kaheksa magistristipendiumit kogusummas 52 000. Skype’i ja IT Akadeemia magistristipendium toetab silmapaistavate informaatika ja infotehnoloogia magistrantide õpinguid.

Sel aastal pälvisid stipendiumi viis Tartu ülikooli informaatika magistriõppekava tudengit: Anastasia Bolotnikova, Annabell Kuldmaa, Jaanus Jaggo, Janno Siim, Sander Siim. Samuti määrati stipendium kahele Tallinna tehnikaülikooli arvutisüsteemide õppekava magistrandile: Andrei Mihnevitšile ning Emmanuel Ovie Osimiryile ja ühele küberkaitse magistriõppekava üliõpilasele Eve Naomi Hunterile.

Ühe stipendiumi suurus on 2015./16. õppeaastal 6500 eurot ja see on ette nähtud eesoleva õppeaasta kulude katmiseks. Rohkem infot magistristipendiumi kohta saab HITSA kodulehelt.

Eesti IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm, mida juhib Hariduse Infotehnoloogia sihtasutus (HITSA). HITSA eesmärgiks on IT-hariduse toetamine ja tänapäevase tehnoloogia juurutamine kõikide tasemete haridusasutustes, nende varustamine moodsate infosüsteemidega ning kõrge kvalifikatsiooniga IKT-spetsialistide ettevalmistamise tagamine.

Tunnustati Viljandimaa noorsootöö parimaid

Reedel, 2. oktoobril tunnustati Viljandis Sakala keskuses haridus- ja noorsootöö  tegijaid üritusel “Viljandimaa õpib ja tänab”.

Selle aasta noorsootöö valdkonna parimateks valiti:

Aasta osaluskogu: Viljandi gümnaasiumi õpilasesindus;

Aasta kohalik omavalitsus: Viljandi linnavalitsus;

Aasta huvikool: MTÜ Taibukate Teaduskool;

Aasta noorsootöötaja: Riina Tootsi;

Aasta noor: Eleriin Lõssov;

Aasta sündmus: Viljandimaa osaluskohvik 2014.

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste: sain Sindist hea hariduse – keskhariduse!

Alanud õppeaasta esimesel päeval külastas Sindi gümnaasiumit Pärnu maavanem Kalev Kaljuste.

Kalev Kaljuste, Pärnu maavanem Foto Urmas Saard

Kalev Kaljuste, Pärnu maavanem. Foto: Urmas Saard

Õppides Sindi kogemustel

Maavanem meenutas, et Sindis kooliteed alustades oli aasta 1985. Esimesse klassi läks 80 õpilast. Õpiti kahes paralleelklassis. „Siin õppides ei tulnud mul mõttessegi, et peaksin vahepeal kooli vahetama. Ma sain Sindist hea hariduse – keskhariduse! Minu arvates on õppides tähtis asjadest aru saada ja ülesanded õigel ajal ära teha. Õpime ikka iseendale, mitte õpetaja ega kellegi teise jaoks. Mida rohkem õpid, seda rohkem mõistad, kui vähe sa tegelikult tead ning soov uute teadmiste järele aina kasvab,“ rääkis Kaljuste lihtsalt mõistetavast kogemusest.

Maavanem kordas möödunud aastal kuuldud president Toomas Hendrik Ilvese kooli alguse telepöördumisest tõdemust, et hea õppimine on kooli, õpetaja, õpilase ja lapsevanema ühine looming. Uute asjade õppimisel elus ei tohi me kunagi unustada rõõmu, õnne ja põnevuse tunnet. „Õppides peame usaldama ja oskama kuulata teisi: endast targemaid ja elukogenumaid inimesi – oma õpetajaid! Õppige oma õpetajatelt, kaaslastelt ja elust enesest.“

Jätka lugemist »

Pärnu kolledžis lõpetas gümnasistide majandus- ja ettevõtlusalaste õpingute järjekordne lend

Eile said Tartu Ülikooli Pärnu kolledžist lõputunnistuse Häädemeeste Keskkooli ja Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi 20 õpilast, kes läbisid ajavahemikul mullu jaanuarist kuni käesoleva aasta mai keskpaigani noorte ettevõtluse täiendusõppeprogrammi õppesuuna ettevalmistuskursuse.

Täiendõppe lõpetanud Pärnu kolledži raamatukogus Foto Urmas Saard

Täiendõppe lõpetanud Pärnu kolledži raamatukogus. Foto: Urmas Saard

Tegemist on Pärnu kolledži algatusel jätkunud koostöölepinguga, millele pandi alus 2011. aasta 1. juunil. Toona allkirjastati Pärnu Ühisgümnaasiumi, Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi, Häädemeeste keskkooli ja Pärnu kolledži vaheline raamleping, mis sai aluseks Noorte Ettevõtluskooli käivitamiseks, pooltevaheliste sidemete tihendamiseks ning koostöö arendamiseks.

390 tundi teoreetiliste teadmiste ja praktiliste kogemuste omandamist akadeemilises õppevormis annab gümnasistidele suurema eelise majandusvallas edasiõppimiseks. Kolledži direktoril Henn Vallimäel oleks hea meel, kui mitmed lõpetanud jätkaksid teed nende majas, aga maailm on avatud ja paljud teisedki võimalused ootamas. Samas ei peagi kõigist lõpetanutest tingimata saama tulevikus äriinimesed. Suur tulu tõuseb kursuste läbimise järel sellestki, et edaspidi osatakse oma isiklikus elus hoopis targemalt ennast ja oma tulevast peret majandada.

Jätka lugemist »

Pärnu Väärikate ülikooli lõpetanute hulgas oli 86,5 protsenti naisi

Täna toimus Strand Spa & Konverentsihotellis Pärnu kolledži Väärikate ülikooli lõpuaktus, kus 431 lõputunnistust ootas elukestvatele õppuritele väljajagamist.

Henn Vallimäe tänab Pärnu Väärikate ülikooli vabatahtlikke abilisi Foto Urmas Saard

Henn Vallimäe tänab Pärnu Väärikate ülikooli vabatahtlikke abilisi. Foto: Urmas Saard

Ligemale paar tuhat aastat tagasi

Pärnu kolledži direkor Henn Vallimäe meenutas pöördumises õppurite poole esimese aastasaja lõpul ja teise alguses elanud Vana-Rooma poeeti Decimus Iunius Iuvenalis’t (ingliskeelsena Juvenal), kes kirjutas kuulsa teose ”Satiir” ning on paljuski inspireerinud oma järeltulijaid. Juvenal toonitas, et rikkuse ja võimu tagaajamise ning ilukõnede pidamise asemel peaks tegelema ka oma vaimuga. Sellest ka ütlemine: terves kehas terve vaim (mens sana in corpore sano). ”Täna on siia tulnud kõik need, kes oma vaba aega ei sisusta vaid kulinaaria ja meelelahutusega! Siin hinnatakse ärksat vaimu ja vaimutoitu,“ ütles Vallimäe.

Jätka lugemist »

Sindi gümnaasiumis peeti tutipidu

Tänane tutipidu lõdvestas Sindi gümnaasiumi abituriente eelseisvate eksamite pingelisest ootusest.

Esimese klassi õpilased Villem Saarse ja Handro Krünbek helistavad Sindi gümnaasiumis viimast koolikella Foto Urmas Saard

Esimese klassi õpilased Villem Saarse ja Handro Krünbek helistavad Sindi gümnaasiumis viimast koolikella. Foto: Urmas Saard

Värviliste õhupallidega kaunistatud sõiduautod lubati täna erandlikult kooliõuele. Mõned pallid olid pääsenud õuele ka vabalt lendlema, aga ülemeelikud poisid ja tüdrukud polnudki justkui 12. klassi lõpetamas. Vastupidi, esimese klassi õpilased Villem Saarse ja Handro Krünbek andsid peakohtuniku rolli täites päris elutarkusest pakatavate meeste mõõdu välja mitte üksnes musta ametirõivast kandes, vaid ka leidlike küsimustega. Abiturientidele ja nende klassijuhatajale Ain Keerupile nuputamiseks esitatud küsimused pidid antud vastuste põhjal selgitama kuivõrd valmis eksamiteks ollakse. Kahekümnele lihtsale küsimusele polnudki kerge vastata. Nutikad Villem ja Handro ei jäänud ka õigesti antud vastustega väga rahule, sest neil oli alati varuks veelgi õigem vastus. Raske kui mitte võimatu oli nendega millegi üle vaielda. Ja mida sa kostadki, kui küsitakse näiteks: mis on suuremast väiksem? Kohtunike laua taga istujatel muidugi vastus varrukast varuks: tagurpidi pööratud 9! Kõik need küsimused ikka samas vaimus, aga auväärne peakohtunike kolleegium oli väga armuline ja lubas abituurimi lahkesti eksamitele. Kohtunike otsust toetasid 1. A ja 1. B õpetajad Eneli Arusaar ja Ene Alunurm.

Jätka lugemist »

Eestlaste toel käivad koolis
enam kui 250 noort ghanalast ja keenialast

mondo2015. aasta esimesel koolipäeval alustas õppimist sada noort keenialast, kelle õpingutele aitavad kaasa eestlaste tehtud annetused. Lääne-Aafrikas asuvas Ghanas jätkas eestlaste toel kooliteed 140 põhikooli õpilast.

Eestlased on saanud MTÜ Mondo kaudu noorte aafriklaste haridusesse panustada juba alates 2009. aastast. Kui esimesel aastal astus eestlaste abiga kooli mõnikümmend õpilast, siis tänaseks on see kasvanud juba 240 lapseni. Kogutav toetus on vaid 40 eurot lapse kohta, kuid sellest jätkub lisaks õppemaksu tasumisele ka kohustusliku koolivormi ning esmatähtsate õppevahendite jaoks.

“See, mis meie jaoks siin on üsna väike summa, aitab aga ühel noorel inimesel astuda suure sammu oma haridusteel edasi ning tänu sellele ka vaesusest eemale” ütles MTÜ Mondo toetusprogrammi juht Riina Kuusik-Rajasaar.

MTÜ Mondo toetusprogramm on suunatud nendele noortele, kes on jäänud kas orbudeks või kelle vanemad on ühel või teisel põhjusel jäänud tööta. Noored pärinevad väga vaestest perekondadest ning pahatihti sõltuvad vanematest õdedest-vendadest, kelle abiga koolimakse tasutakse. Õed-vennad maksavad selle eest aga omaenda hariduse hinnaga.

Peale 240 koolitoetust saava põhikooliõpilase pälvisid sel aastal väljapaistvate õppetulemuste eest MTÜ Mondo Tarkusefondi stipendiumi ka 37 gümnaasiumiõpilast Keenias ja Ghanas. Tarkusefond aitab oma unistused teoks teha headel õppuritel, kes soovivad jätkata kooliharidust kesk- või kutsekoolis. Jätka lugemist »