Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2017
E T K N R L P
« okt    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

Sindi gümnaasiumi juubeli ettevalmistustega lõpusirgel

Kooli töömees Jüri Saks seisis autotõstuki korvis ja võõpas punase telliskivi toonis fassaadivärviga 117 aasta vanuse hoone krohvitud pinda, mis seni möödujate pilku riivas ja ikka aegajalt kõneainet tekitanud. See on hea ajutine lahendus kuni jõutakse omaaegne paraadukse kohal olnud rõdu taastada.

Jüri Saks värvib 117 aasta vanuse Sindi koolihoone krohvitud halli laigu punase telliskivi toonis fassaadivärviga nägusamaks Foto Urmas Saard

Jüri Saks värvib 117 aasta vanuse Sindi koolihoone krohvitud halli laigu punase telliskivi toonis fassaadivärviga nägusamaks. Foto: Urmas Saard

Vilgas tegevus käis ka lehtede koristamisel. Sindi kommunaali juhtaja Heli Ruus ajas puhuriga lehti kokku. Ta tegi rasket füüsilist tööd võrdväärselt kõigi teiste oma alluvatega. Võõral oleks ilmselt raskusi teda teistest töötajatest eristada. Talle meeldib iga hetke väliseks tööks ära kasutada ja ei arva, et peaks tingimata pidevalt ülemusena kontori laua taga istuma või oma töötajaid varrukast tirides tööotsi kätte juhatama. Kõik teavad pikemalt ütlematagi oma ülesandeid. Puhuriga käib töö võrreldes reha ja luuaga küll palju jõudsamalt, aga samas on ka füüsilise koormuse poolest üks raskemaid töid. Õhtuks jäävad gaasihooba hoidvad näpud kangeks, jalad väsivad pööraselt ja seljalihasedki saavad omakorda vatti. „Aga lehtede langemise aeg ei kesta lõputult ja mõne päeva pärast hakkavad lihased tasapisi ka selle tööga harjuma,“ naerab Heli, kes sedagi tööd juba palju aastaid teinud.

Sindi gümnaasiumi kantselei juhataja Maris Volten ütles, et homseks pidupäevaks on registreerunud üle 170 inimese. Neile lisanduvad veel kutsetega külalised ja kooli töötajad. Rahvas hakkab koolimajja saabuma kümne paiku. Samal ajal peetakse vilistlasturniir korv- ja võrkpallis.

Jätka lugemist »

Eneli Arusaar peab tähtsaks koostegemist ja koosolemist

Eeloleval laupäeval on head endised Sindi gümnaasiumi õpilased ja töötajad oodatud kooli 180. sünnipäeva tähistamisele. Täna käis proovide tegemine täies hoos.

Sindi gümnaasium valmistub kooli 180 sünnpäevaks Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasium valmistub kooli 180 sünnpäevaks. Foto: Urmas Saard

Ühiselt tulevad lavale vilistlased ja praegused õpilased. „Kodu ja kool. Kodumaa ja koju tagasitulek. Armastus annab sooja. Üksteist peab hoidma. Õpilane peab õpetajat hoidma ja vastupidi. Õpilane õpilast hoidma.“ Need on märksõnad, mida Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar täna Sindi seltsimajas toimunud suure etenduse proovis rääkis. Etenduses teeb kaasa kaugelt üle saja osaleja. „Etendus toob mälestused hinge tagasi ja annab mõista, et kuigi aastad mööduvad, tuleme ikka koju ja oma kooli tagasi,“ rõhutas Arusaar, kes on etenduva vaatemängu stsenaariumi autor ja peanäitejuht. Ta ütles, et stsenaariumi lõpp olnud juba augustis valmis, aga loo algus tuli hoopis hiljem. See on loometöö köögipool.

Täna lauldi, tantsiti, tehti püramiide ja muud. Homme kogunetakse taas. Siis juba kostüümides. Arusaar tundis väga head meelt sellest, et õnnestus tuua vilistlasi lavale koos praeguste õpilastega. See oli olnud tema unistus.

Jätka lugemist »

“Keskkonna ja kliimamuutuste kirjaoskus” viis auhinnareisile

Täna hommikul sõitsid Sindi gümnaasiumi 8.a ja 9.a klassidest paarkümmend õpilast Peipsimaale kahepäevasele auhinnareisile, millega premeeritakse üleriigilisel konkursil “Minu klass tegutseb jätkusuutlikult” osalenud võitjat.

Õpetaja Signe Lensment läheb Sindi gümnaasiumi õpilastega auhinnareisile Foto Urmas Saard

Õpetaja Signe Lensment läheb Sindi gümnaasiumi õpilastega auhinnareisile. Foto: Urmas Saard

Tänavu 22. juunil selgusid kevadel alanud ja Same World maailmaharidusliku projekti toel korraldatud keskkonnaalase jätkusuutlikkuse õpetamise heade tavade üleeuroopalise võistluse Eesti parimad tööd.

Töid hindasid lisaks Peipsi Koostöö Keskuse esindajale Keskkonnaministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi eksperdid. Esimese koha vääriliseks tunnistati Sindi gümnaasiumi õppetegevus „Keskkonnaränne ja pagulased“. Õppetegevust juhendas õpetaja Signe Lensment.

Lensment ütles enne bussile astumist, et teda on alati paelunud keskkonnaprobleemide ja maailmahariduse teemade käsitlemine õppetöös. „Olen teinud varemgi keskkonnaalaseid koolisiseseid projekte. Igal õppeaastal oleme rääkinud aprillis Maa päeva õppetundides vastava aasta põhiteemast. 2017 aastal oli selleks keskkonnateema. Mina sõnastasin koolisiseseks arutlusteemaks “Keskkonna ja kliimamuutuste kirjaoskus”. Projekt “Keskkonnaränne ja kliimapagulased” oli järg koolisisestele projektidele,“ rääkis Lensment.

Jätka lugemist »

Sindi austas õpetajate päeva puhul oma linna õpetajaid

Sindi linna õpetajate töönädal lõppes reede õhtul seltsimajas, kus lõigati torti, kuulati Nele-Liis Vaiksoo ja Olav Ehala suurepärast kontserti ning toimus aasta õpetajate tunnustamine tänukirjadega.

Nele-Liis Vaiksoo juhatab Sindi linna õpetajate laulmist Foto Urmas Saard

Nele-Liis Vaiksoo juhatab Sindi linna õpetajate laulmist. Foto: Urmas Saard

Kui seltsimaja suures saalis olid kõik kutsutud sobiva koha istumiseks üles leidnud ja kellaosutid andsid alustamiseks märku, astus Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe tasasel sammul üle pika põranda, kummardades ja tervitades erilise aupaklikkusega nii vasakut kui paremat kätt istuvaid õpetajaid. „Tere, õpetajad!“ Ja astus mõne pingirea edasi, ja kordas öeldut uuesti, nõnda jätkates kuni esimeste ridadeni välja. Siis astus ta trepile ja jalutas lava kaunistuste vahel. Tiina Tõnismäe kujundatud dekoratsioonid sümboliseerisid õpetajaid valgete lilledena, kellest möödudes pidi isegi Mardi kasvu mees ennast tundma poisikesena, et pead kuklasse painutades õienuppudele aukartlikult otsa vaadata. Mardile järgnes Pärnu Kunstide Maja akordionist Andrus, samuti õpetaja.

Mardi tervituse järel paluti lavale Sindi linnapea Rein Ariko, kes enda sõnul ei tundnud esimest korda elus ebamugavust paberi pealt kõnet maha lugedes. „Minul on tunne, et hoian käes aabitsat, aga aabitsast ju loetaksegi.“

Jätka lugemist »

Pärnu Ühisgümnaasium panustab rahvusvahelisse projekti videote ja digiteadmistega

25.–29. septembrini Erasmus+ projektiga „Les Crayons de Couleurs Européens. Dessine-moi „Une“ Europe“ Küprosel Limassoli lütseumis toimunud projekti vahekohtumisel selgus, et eestlaste tugevus on endiselt digitaalne kirjaoskus, teistelt osalistelt on õppida kogukonna kaasamist.

Erasmus+ projektiga Küprosel Foto Kersti Jürgenson

Erasmus+ projektiga Küprosel. Foto: Kersti Jürgenson

Seekordse kohtumise peaeesmärk oli teha kolmeaastase projekti vahekokkuvõtted, analüüsida seni tehtut, panna detailselt paika järgmised ülesanded ja vaheetapid. Analüüsiti viimase aasta tegevusi, videoid ja nende reaktsioone, 2017. a mais Bayonne’is toimunud kollokviumi tulemusi ning tehti ettevalmistusi 2018. a märtsi Itaalia Mirandola kollokviumiks.

Euroopa keeltepäeva puhul Limassoli lütseumi õpilaste esitatud laulu- ja tantsuprogramm tutvustas meile traditsioonilist küprose muusikat ning reedene Küprose iseseisvumispäevale pühendatud kontsert Küprose ajalugu. Küproslased on oma maa ja rahva üle uhked, uskudes, et lastele mineviku tutvustamine on tugeva riigi üks alustalasid.

Et selle projekti üks eesmärke on õppida tundma eri kultuuride ja ajaloo mõjutusi asukohamaale, külastati ka pealinna Nikosiat, kus lütseumi ajalooõpetaja Aniki Yanakou tutvustas linna ning selgitas kahe galerii näituste abil Küprose ajalugu ja kultuuri. Kuigi küproslased on oma saarel elanud aastatuhandeid, said nad oma iseseisva riigi 1960. aastal, 1974. aastal lõikas Türgi invasioon selle kaheks.

Jätka lugemist »

Väärikad hindasid linnapeakandidaatide väärikat esinemist

Täna kogunesid Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajad erandlikult kontserdimajja, mis mahutab Tervise konverentsisaalist kordades rohkem inimesi. Tavapärast loengut ei peetud, aga selle asemel astusid väärikate ette seitse Pärnu linnapeakandidaati:

Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajad erandlikult Pärnu kontserdimaja suures saalis Foto Urmas Saard

Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajad erandlikult Pärnu kontserdimaja suures saalis. Foto: Urmas Saard

Andres Metsoja, Kadri Simson, Kalev Kaljuste, Krista Nõmm, Mart Helme, Romek Kosenkranius ja Toomas Kivimägi.

Kuus kandidaati ootasid aegsasti poodiumi ees lavale kutsumist. Puudu oli veel üks. Poole minuti hilinemise järel, kui juba esimesi kutsuti vastavalt eesnime tähestikulisele järjestusele laudade taha, jõudis viimasena kohale ka Toomas. Juba varem sosistas Aime, et mees korraldab kontserdimaja ees parkimist. Hilisemas vestluses ütles Toomas, et aitas üht hädasse sattunud naisterahvast auto parkimisel. „Tegelikult otsin pidevalt võimalust, et igal päeval vähemalt ühe heateo teha,“ kuulsin temalt.

Linnapeakandidaatide väitlust juhtis Pärnu Postimehe arvamustoimetuse ajakirjanik Kalev Vilgats, kes kõiki osalejaid tundis sedavõrd hästi, et võis neid eesnime pidi kõnetada. Küsimused olid juba varem väärikate poolt sõnastatud, aga väike võimalus jäeti ka saalist küsimisele.

Jätka lugemist »

Pärnu koolidele luuakse ühist vilistlasidentiteeti „Õppisin Pärnus“

Augustiarvamus on populaarse tänavafestivali Augustiunetus eriprogramm, mis soovib Pärnusse tuua arvamusfestivali vaimu. Sel talvel taasloodud Pärnu Ühisgümnaasiumi Vilistlaskogu alustab uute vilistlastraditisoonidega, kutsudes üles looma avalikku arvamusruumi ja andma panus oma väärtuste hoidmisse.

Augustiarvamus toimub 1875 aastal valminud hoones, kus praegu tegutseb Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, aga mis enne I maailmasõda oli haridustempliks kõigile, kes Pärnust ülikooli läksid Foto Urmas Saard

Augustiarvamus toimub 1875. aastal valminud hoones, kus praegu tegutseb Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, aga mis enne I maailmasõda oli haridustempliks kõigile, kes Pärnust ülikooli läksid. Foto: Urmas Saard

Augustiarvamus toimub 1875. aastal valminud hoones, kus praegu tegutseb Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, aga mis enne I maailmasõda oli haridustempliks kõigile, kes Pärnust ülikooli läksid. Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlaste hulgas on palju eesti rahvusmõtte sõnastajaid ja Eesti Vabariigi loojaid. Aldur Vunk küsib: „Kas annab selle kooli mudel ja eeskuju ka praktilist teavet tänapäeva koolikorralduse planeerimisel (kui me üldse vajame uusi konstantinpätse ja jürivilmse)?

Pärnu koolivõrk on läbinud mitmeid reforme, paljud koolid on liidetud teistega, mitmed lihtsalt suletud. Marit Raidi küsib: „Mis saaks, kui luua reformidest räsitud Pärnu üldhariduskoolidele ühine vilistlasidentiteet ja koguda ideid, millised traditsioonid, eesmärgid ja suunad saaks olla ühised kõigile Pärnu üldhariduskoolide vilistlastele. Kuidas saavad linna ja maakonna arengusse panustada need vilistlased, kes tunnevad, et käes on tagasi andmise aeg?“

Reorganiseeritud Pärnu VI Keskkooli vilistlane Rainer Toome arvates, võiks olla võimalus ja põhjus kodulinnas taas kokku saada, olenemata, millise kooli vilistlased me oleme. Peab muutuma linn koos aja ja inimestega ning kujundama endale maine, kuhu on alati tagasi oodatud kõik Pärnus õppinud inimesed.

Jätka lugemist »

Austati Pärnumaa parimat põllumeest, õpetajat, noorettevõtjat

Avatud talude päeval Kurgja talumuuseumi peamajas toimunud pidulikul kogunemisel anti Carl Robert Jakobsoni konkursi tänavustele laureaatidele üle preemiad.

Vasakult Pärnumaa parim õpetaja Lembit Roosimäe, parim põllumees Mihkel Vainula, Pärnu Postimehe eripreemia laureaat Kadi Ruumet Foto Urmas Saard

Pärnumaa parim õpetaja Lembit Roosimäe, parim põllumees Mihkel Vainula, Pärnu Postimehe eripreemia laureaat Kadi Ruumet. Foto: Urmas Saard

Jakobsoni konkurssi viiakse läbi alates aastast 1987. Sedakorda pälvisid rahalise preemia, tänukirja ja pronksist nimitegelase bareljeefiga lauamedali, mille puitalusel tunnustatud isiku nimi koos ametinimetuse ja kuupäevaga, Pärnumaa parim põllumees Mihkel Vainula ja õpetaja Lembit Roosimäe. Pärnu Postimehe eripreemia vääriliseks tunnistati ettevõtja Kadi Ruumet.

Autasud andsid üle Jakobsoni sihtasutuse nõukogu esimees Rein Kõgel, nõukogu ja žürii liige Jaanus Männik, Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Lauri Luur, Pärnu Postimehe peatoimetaja Merili Nikkolo.

Vainula pereettevõte OÜ Helgi ja Pojad, kus ta ise on tegevjuht, harib ümmarguselt tuhandet hektarit põllumaad, kasvatades kaun- ja teravilju. Vainula tunnistati möödunud aastal üleriigiliselt kõige edukamaks hernekasvatajaks. Tema põllu ühelt hektarilt koguti 6,6 tonni saaki. Vainula on samuti Kabli maaparandusühistu asutaja ja Häädemeeste Lions klubi liige.

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste hinnangul on praegune põllumees aldis uuendustele nagu Vainulagi, kes vaatab ettepoole ja kasvatab kivistel ning liivastel Häädemeeste põldudel rekordsaake.

Jätka lugemist »

Lembit Roosimäe on Pärnumaa populaarseim haridus- ja kultuuritöötaja

Täna hommikul otsustas C. R. Jakobsoni stipendiumi konkursi žürii valida Pärnumaa populaarseimaks haridus- ja kultuuritöötajaks Sindi gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe.

Lembit Roosimäe Foto Urmas Saard

Lembit Roosimäe esinemas Sindi ajalooklubis. Foto: Urmas Saard

Jakobsoni konkursile esitatud Roosimäe töötab Sindi gümnaasiumis õpetajana alates aastast 1990. Ajalugu on teda köitnud varajasest noorusest saadik. Jõgeva keskkooli lõpetamise järel valis ta kõhklematult ajalooõpingud Tartu ülikoolis. Diplomi omandamise järel läks ta Paikusele erikutsekooli poisse õpetama. Tosin aastat hiljem, erikutsekooli likvideerimise järel kutsuti õpetaja tolleaegsesse Sindi keskkooli.

Tema tunnid on ajaloohuvilisele õpilasele köitvad ja paljupakkuvad, sest õpetaja on erudeeritud, oma ainet suurepäraselt valdav. Roosimäe andest panna õpilased ajaloost huvituma kõneleb teadmine, et pea iga kolmas Sindi kooli lõpetaja valib riigieksamiks ajaloo. Igal õppeaastal juhendab ta õpilaste uurimistöid, mida on avaldatud ka kogumikus “Pärandilaegas”. Roosimäe väidab, et mida tugevam on noor ajaloos, seda paremini ta mõistab ja oskab selgitada maailmas toimuvat.

Jätka lugemist »

Punase vahtra kool – 180. juubelit tähistav Sindi gümnaasium

Sindi kooli värv on punane. Jalutades rahulikus väikelinnas Sindis on raske mitte märgata majesteetlikku 1901. aastal ehitatud punastest tellistest koolimaja, mis on üks linna sümbolitest. Kooli sümboliks on aga maja ees kasvav punane vaher. Nagu eesti keeltki, on ka kooli sümbolit mitmed korrad püütud oma auväärselt kohalt minema pühkida, kuid ajaloo keerdkäikude kiuste on puu taas sirgumas oma ajaloolises asukohas. Kooli logoks on andnud ainet selle sama punase vahtra leht. Ja koolipere armastab oma sümboleid ning kasutab neid suurima aupaklikkusega ka kõikidel tellitavatel meenetel, mistõttu on needki valdavalt punased.

Ain Keerup, kümnendat aastat Sindi gümnaasiumi direktor Foto Urmas Saard

Ain Keerup, kümnendat aastat Sindi gümnaasiumi direktor. Foto: Urmas Saard

„Tahtmata küll punast värvi ületähtsustada, on viimastel aastatel koolil sujunud koostöö väga hästi teisegi punast värvi oma tunnusvärviks pidava institutsiooniga – Päästeametiga. Ainsana Pärnumaa üldhariduskoolidest saab Sindi Gümnaasiumis valida valikainena vabatahtliku päästja eelkutseõppe,“ räägib Ain Keerup, kellel tänavu täitub kümme pingelist tööaastat Sindi gümnaasiumi direktorina.

Ainulaadset leidub selles koolis veelgi ja tänavu on erakordselt eaka haridusasutuse eluloos muljetavaldavalt palju ümmarguse numbriga tähistatavaid ajamärke vähemalt poole tosina jagu.

Vestluse alguses näitab Keerup paljude fotodega kujundatud ülevaatliku tekstiga kooli tutvustavat voldikut. Pildid kõnetavad lugejat ise ja säästavad kogenud tippjuhi aega, mis muidu kuluks vestluspartnerile koolist üldmulje loomiseks. Kuigi ega direktor kooli tutvustamata läbi saa, sest läheneval infomessil Suunaja 2017 tuleb nii temal, direktori asetäitjal Margit Rebasel kui ka 10. klassi õpilastel Chätlynil, Elirial, Nettyl ja Egonil vastata sadadele küsimustele, mida esitavad Sindi gümnaasiumis õppimisvõimalustest huvitatud noored.

Jätka lugemist »

Sindi linnavalitsus kõnetas õpetajaid

Emakeelepäeval külastasid Sindi linnapea Rein Ariko ning linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe Sindi gümnaasiumi õpetajaid.

Tatjana Grigorjeva-Keerup ja Mart Tõnismäe Foto Urmas Saard

Tatjana Grigorjeva-Keerup ja Mart Tõnismäe. Foto: Urmas Saard

Pikal vahetunnil aset leidnud kohtumisel andsid linnapea ja nõunik kõigepealt üle 2016. aasta kultuuritegelase aunimetusega kaasneva klaas püsti õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerupile, kes ei saanud Eesti Vabariigi aastapäeva tähistaval pidulikul aktusel selle vastuvõtmisel osaleda. Grigorjeva-Keerupi teened kultuuri erinevates valdkondades on märkimisväärselt ulatuslikud, väljudes koolisisestest tegevustest veel palju kaugemalegi.

Tõnismäe on pärast haridus- ja kultuurinõuniku ametisse nimetamist ennast juba päris põhjalikult tutvustanud linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjonile, aga pidas õpetajate suhtes lugupidavaks ennast ka neile lühidalt esitleda. Samal esinemisel tunnustas Tõnismäe õpetajate vastutusrikast tööd.

Nõunik rääkis vajadusest kutsuda ümarlaua taha Sindis igapäevaselt hariduse ja kultuuriga lähedases suhtes töötavad inimesed. Kohtumine toimub juba 24. märtsil.

Jätka lugemist »

Mart Tõnismäe kohtus uues ametis Sindi haridus- ja kultuurikomisjoniga

Värskelt ametisse nimetatud Sindi linna haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe tutvustas volikogu haridus- ja kultuurikomisjonile oma senist elu ja tegevusi, kuulas komisjoni liikmete mõtteid ning avaldas omapoolseid nägemusi linna edasises kultuurielus.

Mart Tõnismäe, Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Foto Urmas Saard

Mart Tõnismäe, Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik. Foto: Urmas Saard

Mart Tõnismäel on juba palju aastaid harjumuseks kanda kaelas väeehteid: tulepäikese ratast ja Austraaliast pärinevat käbiseibi. Väeehted rippusid kaelas ka tänasel töökohtumisel.

Mart Tõnismäe rääkis endast

Tõnismäe ütles, et tema sünnikodu asub Mõisakülas Viljandimaal. Ja kuigi vanemad kolisid päris varsti pärast tema sündi Pärnumaale Surju, nimetab ta ennast ikkagi mulgiks ning kannab vahetevahel uhkusega Mulgi rahvarõivaid. Surju põhikooli lõpetamise järel jätkas ta õpingut Pärnu Koidula keskkoolis. Pärnu valis ta seepärast, et samal aastal avati tolleaegse nimetusega Lydia Koidula nimelises teatris draamastuudio, mille tegevust juhendas Ingo Normet.

Tõnismäel oli lisaks näitlemise soovile ka unistus metsaülemaks saamisest. Ta oskab puudega vestelda, tunneb hästi loomi ja linde. Paraku kulges valik keskkooli lõpetamise järel omasoodu kolmandat rada. Kuna abituuriumi aastal konservatooriumis vastuvõttu polnud, otsustas noormees võõrarmeest pääsemiseks astuda Tallinna pagarikooli. Selle lõpetas ta kiitusega. Lavakunsti erialale õppima asumine ebaõnnestus, aga selle asemel pääses õppima kultuuriharidust pealinna pedagoogilisse instituuti.

Jätka lugemist »

Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlased asutavad taas vilistlaskogu

„Kui Pärnu linn on Eesti Vabariigi sünnilinn, siis Pärnu Ühisgümnaasiumi võime õigusega lugeda Eesti Vabariigi sünnikooliks,“ kinnitab Annely Akkermann, sama kooli vilistlane ja vilistlaskogu taasasutamise peamisi eestvedajaid.

Pärnu Ühisgümnaasiumi hoone on kõigilt külgedelt nauditava vaatega Foto Urmas Saard

Pärnu Ühisgümnaasiumi hoone on kõigilt külgedelt nauditava vaatega. Foto: Urmas Saard

29. jaanuaril kell 15.00 oodatakse kõiki Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlasi kooli praeguse hoone (Kooli 13 Pärnu linnas) saali, et taas kord asutada vilistlaskogu.

Annely Akkermann: „Meie kooli vilistlased on eesti rahvustunde äratajad nagu Mattias Johann Eisen ja Villem Reimann. Meie vilistlased on Eesti riigi rajajad Jüri Vilms, Konstantin Päts, Friedrich Akel ja Jaan Teemant. Meie kooli on lõpetanud esimese Eesti Vabariigi viimane peaminister ja esimene eksiilvalitsuse juht Jüri Uluots. Mõningail andmeil läks vabatahtlikuna Vabadussõtta 30 koolinoort, lisaks õpetajad ja 64 vilistlast. Eesti Vabariigi 100. ja meie kooli 155. sünniaastal on just õige aeg taasluua kooli vilistlaskogu.“

Esimene vilistlaskogu loodi 1929. aastal ning selle üheks traditsiooniks oli vilistlaste ja gümnasistide kohtumine jaanuarikuu viimasel pühapäeval, kus vilistlased tutvustasid gümnasistidele erinevaid ülikoole ja õppimisvõimalusi. Ka selle aasta jaanuarikuu viimasel pühapäeval, kohe peale vilistlaskogu asutamiskoosolekut, kohtuvad gümnasistid vilistlastega, seekord julgustavad Hollandi, Läti ja Suurbritannia ülikoolid lõpetanud vilistlased linna ja maakonna noori asuma õppima välismaale.

Jätka lugemist »

„Pärnumaa jõulud“ on Mari Suurväli laps

Viie Sindi gümnaasiumi õpilasfirmaga alustanud õpilaslaat „Pärnumaa jõulud“ on osavõtjate arvult lähenemas sajale.

Mari Suurväli, õpilaslaada Pärnumaa jõulud projektijuht Foto Urmas Saard

Mari Suurväli, õpilaslaada Pärnumaa jõulud projektijuht. Foto: Urmas Saard

Täna toimus Pärnu kaubanduskeskuses Port Artur 2 traditsiooniline õpilaslaat „Pärnumaa jõulud“, mille järjekorranumbriks kirjutati 15.

Riigikogu väliskomisjoni liige Marko Šorin ütles, et paljud tänased laadal osalejad polnud veel sündinudki, kui Mari Suurväli Pärnus õpilaslaatade korraldamisega alustas. „Õpilasfirmade laada „Pärnumaa jõulud“ tõi Port Arturi aatriumisse Suurväli sel ajal, kui ta ise töötas Sindi gümnaasiumi direktorina. Koondades tegusaid õpetajaid juhendama maakonna esimesi õpilasfirmasid sai Sindist tervel Pärnumaal alguse midagi täiesti uut, mis nüüdseks on kasvanud õpilasosaluse arvukuselt kujundlikult öelduna sajakordseks,“ tõdes Šorin.

„Kui me esimest korda 2001. aastal Port Arturisse tulime, polnud selles hoones enamikku laatade pidamise ala olemaski. Õpilaslaat oli esindatud ainult viie Sindi gümnaasiumi õpilasfirmaga,“ meenutas laada „Pärnumaa jõulud“ projektijuht Mari Suurväli. „Aga tänaseks on enim õpilasfirmasid nende aastate jooksul jälle Sindi gümnaasium välja toonud. Eks see ettevõtlus oli ju mul oma laps ajast, kui töötasin Sindi gümnaasiumi direktorina.“ Suurväli pidas õnneks tookordseid õpetajad, kes seatud eesmärgiga hästi haakusid.

Jätka lugemist »

Ken Pihlas ja Koit Kaer Kuressaare Ametikoolist on parimad paadi motiiviga pargipingi valmistajad

Lõppeva nädala neljapäeval ja reedel osalesid Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ehituspuusepa eriala kutsemeistrivõistlustel viis paarisvõistkonda Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Kuressaare Ametikoolist, Tallinna Ehituskoolist, Viljandi Kutseõppekeskusest ja Pärnumaa Kutsehariduskeskusest, kelle võistlusülesandeks oli paadi motiiviga pargipingi ehitamine.

Ken Pihlas ja Koit Kaer Foto Urmas Saard

Ken Pihlas ja Koit Kaer. Foto: Urmas Saard

„Eestis on tõusev trend, et oma metsa ei viida maalt välja, vaid kohalikust puidust valmistatakse mitmeid tooteid, mida hiljem eksporditakse. Seetõttu on aina olulisem väärtustada meie esiisade oskusi ning populariseerida puutööd, et selles valdkonnas oleks rohkem õppureid ja ka õppekavu,“ märkis Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ehituse valdkonna kutseõpetaja Ingrid Kruusla.

Ehituspuuseppade võistlusülesandeks on valmistada vastavalt ette antud joonistele väikevorm – suvepealinna miljööst inspireeritud paadi motiiviga puidust pargipingi karkass. Võistlustöö teostamiseks oli paarisvõistkondadel aega vaid 13 tundi. Meeskondliku võistluse kõige suuremaks väljakutseks oli ülesannete sooritamise täpsus ajalise surve all.

Võistlusülesande autori, kohtuniku ja Nordic Houses OÜ inseneri Indrek Sootsi sõnul oli tänavune ülesanne tõenäoliselt läbi aegade üks keerukamaid, kuid teistsuguse suunitlusega kui varem.

Jätka lugemist »

Henn Vallimäe: väärikate ülikool on elukestva õppe strateegia musternäidis

Eile toimus Strand Spa & Konverentsihotelli Jurmala saalis TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli 7. õppeaasta lõpuaktus, kus lisaks tervitussõnavõttudele esines loenguga rahvarõivaste meister Marvi Madisson-Volmer.

Pärnu õpetajate naisrühm esineb TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppeaasta lõpetamise pidulikul aktusel Foto Urmas Saard

Pärnu õpetajate naisrühm esineb TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppeaasta lõpetamise pidulikul aktusel. Foto: Urmas Saard

Aktuse avasõnades ütles Tartu ülikooli Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe, et väärikate ülikool on elukestva õppe strateegia musternäidis. Ta küsis, mis motiveerib? Ja vastas, et motiveerivaks jõuks on nende inimeste poolt tunnetatud vajadus lakkamatult teadmisi ammutada. Veel kinnitas direktor, et kuigi vaimne erksana püsimine ei pruugi pikendada eluaastate hulka, lisab see kahtlematult eluaastatele küllaga väärtuslikku elu juurde. Vallimäe sõnul alustas sügisel 503 õppurit, kellest lõpetas 462. Tehes kiire arvutuse, sai ta tulemuseks 91,8%, mida pidas väga suureks saavutuseks ja soovis samasugust eeskuju andvat meelekindlust noorematele tudengitele. Õppeaasta kestel peeti 16 loengut suurele auditooriumile, töötas rekordiliselt 13 õpituba ja korraldati 10 õppekäiku. Ees ootavad suvised ettevõtmised.

Möödunud aasta juuli keskpaigast tasub meenutada suveülikooli Kuressaares, kus pärnakad käisid kuulamas Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuniku professor Julia Laffranque loengut.

Jätka lugemist »

Tartu ülikooli teaduskooli uus direktor on Mihkel Kree

Mihkel Kree.

Mihkel Kree.

Tartu ülikooli senat valis 29. aprillil teaduskoolile uue direktori, kelleks sai olümpiaadide osaleja, nende korraldaja ja Eesti võistkondade juhendajana suurt kogemuste pagasit omav Mihkel Kree.

Kree näeb, et teaduskool võiks oma potentsiaali tulevikus mh välismaale eksportida ning suurendada erinevate valdkondade osakaalu teaduskooli tegevuses. Uus direktor alustab tööd 1. augustil 2016.

Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma ütles kandidaate hinnanud ekspertkomisjoni nimel, et Mihkel Kree võtmeteguriks, miks ta osutus valituks, on tema senine kogemus vedada eest andekatele noortele suunatud tegevusi ja olla noortele isiklikuks eeskujuks oma saavutustega olümpiaadidel ja teadustööde konkurssidel.

Kree osaleb juba neljandat aastat Saudi Araabia õpilaste rahvusvahelisteks olümpiaadideks ettevalmistuse protsessis. Kuna sealsete õpilaste baasteadmised on nõrgad, korraldatakse rahvusvahelise olümpiaadi tasemele jõudmiseks õpilastele mitmekuiseid intensiivseid treeninglaagreid, kus õppejõude imporditakse näiteks Eestist ja Ungarist.

Kree sõnul on teaduskoolil ühiskonnas läbi kaugõppekursuste ja suure kandepinnaga õpilasvõistluste väga lai roll. Kree näeb, et ajakohastamist-ühtlustamist vajab ka teaduskooli kaugõppekursuste programm. Teaduskooli haare on viimastel aastatel traditsioonilistelt ainetelt, nagu matemaatika, füüsika, keemia jt, laienenud ka mitmetele uutele õppeainetele, näiteks lisandunud humanitaaria valdkonna ained on teaduskooli sihtgruppi oluliselt laiendanud. „Seejuures tuleb jälgida, et säiliks traditsiooniliste ainete senine kõrge tase, aga samas panna tõhusalt käima töö ka uuemates ja väiksema kandepinnaga ainetes,“ tõdes Kree.

Teaduskooli direktori ametikohale kandideeris 15 inimest, kes kõik vastasid nõudmistele.
Virge Tamme

Sindis tõdeti, et harimata põld väärib harimist

Julius Friedrich Seljamaa 133. sünniaastapäeva tähistati täna Sindis erilise pidulikkusega, mis väljendas selgesõnalist soovi püstitada tema sünnilinna juba lähiaastatel mälestusmärk.

8 aprillil Sindi gümnaasiumi juures Julius Friedrich Seljamaa 133 sünniaastapäeva tähistamine Foto Urmas Saard

8. aprillil Sindi gümnaasiumi juures Julius Friedrich Seljamaa 133. sünniaastapäeva tähistamine. Foto: Urmas Saard

Punase koolihoone nn ajaloolise Luteri kiriku poolse tiiva ja Kooli pargi vahelisele alale oli rivistunud arvestatavalt suur hulk inimesi. Neist paljud koolinoored ja sügisel kooliteed alustavad lapsed. Mõõdukad tuuleiilid panid kümned ja kümned sinimustvalged lipud uhkelt lehvima, mis tekitasid sellises vaates veelgi ülevama meeleolu.

„Seisame ühiselt paigas, kus meist paljud igapäevaselt mööda kõnnime, aga ei peatu,“ sõnas Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup. „Ja kui peatumegi, siis selleks, et oodata bussi või autot. Või vestelda mõne inimesega, kellega meie teed on juhuslikult ristunud.“ Ta selgitas, et täna ei kogunetud kaugetesse paikadesse reisimiseks, vaid alustamaks teekonda möödunud aegadesse. „Reisida aega, millest me vahetult osa ei ole saanud, kuid mis on meile kõikidele oluline. Alanud reisil tutvume me Eesti jaoks väga olulise inimese, Sindi kooli vilistlase, Julius Seljamaa elu ja tegevusega.“ Keerup osundas, et giidiks palutud Eesti Välisministeeriumi nõunik Jüri Trei on just see inimene, kes hoidnud Julius Seljamaa mälestust mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.

Jätka lugemist »

Konverents heidab pilgu õpipoisiõppele Baltikumis

Täna, 8. aprillil algusega kell 10 toimub Tallinnas Nordic hotell Forumis konverents “Õpipoisiõpe – õng või kala?”, kus arutletakse koos tööandjate ja kutseõppeasutustega õpipoisiõppe olukorra ja arendusvõimaluste üle. Konverentsil jagavad kogemusi välispartnerid ja Eesti tööandjad.

Eesti teeb Erasmus+ programmi toel õpipoisiõppe arendamisel koostööd Läti ja Leeduga. Reedesel konverentsil on võimalik osa saada naaberriikide kogemusest õpipoisiõppe elluviimisel nii ministeeriumi kui ka tööandjate perspektiivist.

Konverentsil kõneletakse ka õpipoisiõppest Taani ja Saksamaa pikaajalise praktika näitel. Eesti kutseharidusasutuste ja tööandjate kogemusest õpipoisiõppe korraldamisel tervishoiu valdkonnas kõnelevad Tallinn tervishoiukõrgkooli ja Ida-Tallinna keskhaigla esindajad ning erasektori kogemusi tutvustab Statoil Eesti.

Konverentsi eesmärgiks on ka analüüsida õpipoisiõppe hetkeolukorda ning kaardistada osapoolte vajadused ja võimalused – konverentsil tutvustab Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus vastavat uuringut.

Konverentsi avavad haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ja tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar. Ajakavaga saab tutvuda siin: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/rahvusvaheline-koostoo/erasmus/konverents-opipoisiope.

Konverentsi korraldavad SA Innove, haridus- ja teadusministeerium ja Eesti tööandjate keskliit.

Kool olgu seal, kus on lapsed ja neile loodud võimalused

Jaan Viska,

Vigala valla kodanik

Õpilased  küsivad, miks meiega ei arvestata? Mis meist saab?

Vana-Vigala mõis

Vana-Vigala mõis

Vana-Vigala põhikool on mõisakool, mis asub Raplamaal, Vana-Vigala külas.  Põhikoolis õpib 2015/2016 õ-a päevases õppevormis 67 õpilast, õpetab 18 õpetajat-tunniandjat ning töötab 13 töötajat. Koolil on oma õpilaskodu, kus kohti on 25 lapsele. Koostöös Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooliga pakutakse eelkutseõpet. Käitumisprobleemidega õpilaste 8.-9. klassis õpib kokku 24 õpilast. Kivi-Vigala põhikool on Vigala valla munitsipaalkool, mis asub Vigala vallas Kivi-Vigala külas. 1. septembri 2015 seisuga õpib koolis 46 õpilast. Õpetab 14 õpetajat-tunniandjat ning töötab veel kuus töötajat.

Koole saab võrrelda: Vana-Vigala kool töötab õpilaste arvult nagu põhikool, Kivi-Vigala tegutseb „külakoolina“ poole väiksema õpilaste arvuga. Kivi-Vigala toob enda plussiks kooli koolimajaks ehitatust, aga teisalt nagu paneelmajas ikka on ruumid talvel päeva algul jahedad, kevadel palavad. Vana-Vigalas on õpilaste järelkasv suurem, lisaks on kooli piirkond suurem ning ulatub Teenusele. Vana-Vigalas 2003. a valminud õpilaskodu toob õpilasi piirkonda veel juurdegi, ka  käitumisprobleemidega, õpiraskustega õpilasi. On ka teistsuguseid arvamusi vallast: õpetame ainult kohalikke lapsi. Aga seejärel kaovad paljud töökohad, seega tulubaas. Vana-Vigala on polüfunktsionaalne kool mitmete võimalustega. Kooliruumid on väga soojad tänu uuele ja odavamale keskküttele üleminekule. Vana-Vigala kooli kõrval on renoveeritud kutsekool, sealtki tuleb võimalusi koostööks, mitte eemaletõmbumiseks.

Jätka lugemist »

Hilisõhtune sõit viis Kullamaa õpetajatega
Haapsalu kultuurikeskusse

Jaan Viska,

Vigala valla aukodanik

Ees ootas Kinoteatri lavastus „Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine. Kuidas saada heaks õpetajaks?“ Teatri külastus sai teoks tänu Meelis Välisele, kes kutsus Vana-Vigala õpetajaid autobussi vabadele kohtadele. Heast ettepanekust sai  kinni haaratud, sest teatriskäik ei osutu kunagi liigseks. Kullamaalt läbi Liivi asula on tee hästi märgistatud, looklevat talveteed Taeblasse sõites meenus asjaolu, just nüüd A. Laikmaa 150. sünniaastal võis ta omal ajal käia neil teedel, kui Kadarpiku tallu oma ateljeed rajas.

Kultuurikeskus, millel vanust 40 aastat, ehitati väikelinna suursugusena, selline tundus asutus ka praegu. Kultuurikeskuses ootas ees ebameeldiv üllatus, üks ja sama rida, kuhu olid kohad märgitud, oli osa kohti müüdud Piletilevi ja teine osa Piletimaailma poolt. Piletilevi piletiga teismelised leidsid, et neil on suurem õigus neil kohtadel  istuda. Vanematel, väärikamatel õpetajatel tuli leida kohad mujalt. See oleks nagu lavastuse jaoks korraldatud eksperiment.

Monoetendust viib läbi Tallinna ülikoooli õppejõud Priit Kruus. Pealkiri ütleb, et õpetaja on hukka mõistetud,  kas nüüd ta tuleb õigeks mõista, aga lavastuses püüti rohkem murda õpetaja tööga seotud müüte. Kruus usub praegusesse õpetajasse, aga teisalt kogeb, et enam ei tulda õpetajaks õppima. Kerkib üles küsimus, kui ta tütar läheb keskkooli, kes õpetab teda.

Jätka lugemist »

Põlvamaad läbiv palverännutee sai uue tähise

Pilt2 (2)Kolmapäeval õnnistati Kõlleste vallas asuva Janukjärve juures sisse palverännutee palvepink, mis on üks paljudest kultuuriloolistest kohtadest, mida palverändurid teekonnal Pirita kloostrist Vana-Vastseliina kabelini läbivad.

Õnnistamisel ning hilisemal koosviibimisel Põlva Talurahvamuuseumis, mis on samuti üks palverännutee vahepeatus, osalesid maavanem, maakonna erinevate koguduste vaimulikud ning palverännutee eestvedaja Lagle Parek koos Pirita kloostri sõprade ringiga.

Pilt2 (1)Janukjärv ja selle ümbrus pakub rändajatele huvitavat ajalugu ja legende. Arvatakse, et järve olla kukkunud või selle tekitanud meteoriit. Põhjasõja ajal seisid järve kaldal omavahel vastamisi Rootsi ja Vene väed ning rahvuseeposes “Kalevipoeg” mainib Kreutzwald järve, mille kallastel Kalevite kanged pojad vaenuvägedega lahinguid lõid ning hiljem suurest janust järve tühjaks jõid. Palvepingi lähedal on ka palksambaga märgistatud koht, kus poetess Anna Haava kirjutas oma luuletuse “Järv leegib eha paistel”. Jätka lugemist »

Saatesarja Klassikatähed 2016” osalejad selgusid tihedas konkurentsis

Jaan Mesi.

Jaan Mesi.

Kõrgetasemelises ja erakordselt pingelises eelvoorus valis žürii välja kaheksa noort muusikut, kes pääsevad osalema telekonkursile “Klassikatähed 2016”.

Esimene saade läheb ETV eetrisse 13. märtsil.

Žürii ja televaatajate ette astuvad: Merike Heidelberg (vioola), Sten Heinoja (klaver), Silvia Ilves (tšello), Karl Johan Kullerkupp (löökpillid), Mikk Langeproon (akordion), Jaan Mesi (trompet), Jakob Peäske (fagott), Kristiina Rokaševitš (klaver).

Silvia Ilves.

Silvia Ilves.

Registreerumine tänavusele konkursile oli arvukas, eelvooru pääsemise eest võistles omavahel 29 noort instrumentalisti ja lauljat. Esitatud muusikapalad kõlasid viieteistkümnel erineval instrumendil. Pianiste osales rekordiliselt palju – üksteist.

“Klassikatähtede” žürii liige, Eesti riikliku sümfooniaorkestri peakülalisdirigent Olari Elts ütles, et eelvooru tase oli väga hea, parem, kui oleks võinud registreerumisankeetidega esitatud videote põhjal arvata. “Eriti teeb rõõmu see, et meie hea tasemega pianistide kõrvale on tekkinud konkurents ka teiste pillide näol – mul on väga hea meel, et saates on esindatud kaks keelpilli ja nii vask- kui puupill, löökpillid. Esindatud on kõik pillirühmad ja valik telepubliku jaoks on väga mitmekesine. Arvan, et sellest tuleb üks väga põnev võistlus,” rääkis Elts.

Žürii oli kaheksa osaleja valikul üsna üksmeelne, tugevam kaheksa eristus selgelt ja ilma vaidlusteta.

Võistlussaadetes peavad osalejad end näitama eri külgedest – efektse virtuoosi ja unustamatu meloodia esitajana, nad peavad olema kohanemisvõimelised ja leidlikud, musitseerides koos ootamatute lavapartneritega, esitama klassika- ja pophittide töötlusi. Erinevates voorudes on noortel muusikutel täita ka vaimukad lisaülesanded. Kaheksa televooru pääsenud muusiku hulgast valitakse parim olenemata instrumendist.

Fotod osalejatest (Ülo Josing/ERR)

Joosep Tammo: haridus on tähtis

Joosep Tammo pälvis Eesti Kirikute Nõukogu oikumeenilise aastapreemia, mis antakse üle 17. detsembril Pirita kloostris toimuval nõukogu korralisel töökoosolekul.

Joosep Tammo Foto Urmas Saard

Joosep Tammo. Foto: Urmas Saard

19. novembril peetud Eesti Kirikute Nõukogu korralisel töökoosolekul otsustati 2015. aasta oikumeeniline aastapreemia anda pastor Joosep Tammole, kes oma isiku ja tegevusega on kehastanud Kiriku kui Kristuse Ihu ühtsust selle mitmekesisuses ning edendanud seeläbi Eesti ühiskonna arengut erinevates eluvaldkondades, öeldakse pressisõnumis.

Tammo on olnud Eesti Kirikute Nõukogu asepresident aastatel 1995–2013 ja ligemale paarikümne aasta jooksul sama ühenduse komisjonide liige, samuti täitnud haridustoimkonna konsultandi ülesandeid kuni käesoleva aasta sügiseni.

Hinnatud tegevpedagoogina on tema kompetentsi kaasatud kristliku hariduse kontseptsiooni ja kristlike koolide kujunemisel Eestis. Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis on ta õpetanud religioonilugu, filosoofia ajalugu ja eetikat. Tammo on õppejõud Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris ja pidanud loenguid mitmes kõrgkoolis. Ta on tuntud mitme raamatu ja paljude artiklite autorina.

Jätka lugemist »

Paikuse valla teisel hariduskonverentsil vastatakse küsimusele kas meedia on sõber või vaenlane

22. oktoobril toimuval Paikuse valla hariduskonverentsil vaetakse teemat “Meedia – sõber või vaenlane?”, ettekanded kõnelevad saja viieteistkümne aastasest lapsest, digimaailma eelkooliealise lapse sõbrast, tänapäeva toimetuse tööst ja muust huvipakkuvast neile, keda meedia puudutab.

Osalejad Paikuse esimesel hariduskonverentsil Foto Urmas Saard

Osalejad Paikuse esimesel hariduskonverentsil. Foto: Urmas Saard

Paikuse abivallavanem Helve Reisenbuk suunab tähelepanu konverentsi motole, mis võetud Hiina vanasõnast: „Parem komistada uutel radadel, kui seista paigal vanadel teedel.“

Meedia valiti teemaks mullu oktoobris peetud I hariduskonverentsil osalenud 98 isiku tagasiside põhjal. Konverentsi ettekandjad käsitlevad teemat väga erinevatest vaatekohtadest. Esinema on lubanud tulla kirjanik Leelo Tungal, Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi direktor Kristi Vinter, meediakoolitaja ja ajakirjanik Märt Treier, kliiniline psühholoog Elen Kihl ja Tartu Observatooriumi vanemteadur Laurits Leedjärv.

Oodatud on haridusasutuste töötajad, lapsevanemad ja teised teemast huvitatud isikud.

Eelmisel aastal toimunud esimesel Paikuse valla hariduskonverentsil oli teemaks „Kes on lapse kasvataja?“

Urmas Saard