Küläliisi piät iks hoiatama, ku purõja elläi koton om. «Purõja pini» silt sais Lasva valla Paidra küläseltsingu juhi Riitsaarõ Lainõ (68) värehti pääl joba ammust aost. Ku Lainõ külä päält kümne euro iist kats hanipoiga ostsõ, es mõista tä arvada, et näide peräst tulõ kah silt vällä panda.
«Purõja hani» asõmõl sai sildi pääle «Purõja nani», selle et Lainõ niimuudu ummi hannõ kuts. «Hani omma tähtsämbä ku pini, näist om inämb kassu,» selet’ Riitsaarõ Lainõ. «Ku kiäki tulõ, pandva joba kavvõst rüükmä. Ja hani jätä-i kunagi purõmada! Näksäs iks. Üts suur miis tull’ siiä ja ütel’, et timä pelgä-i määnestki hanni. A hani läts’ mano, võtsõ püksist kinni ja naas’ kakma. Sis oll’ taasperilde käük seen! Ma ütli, et tohoh, kae, nüüt pelgäs hanni, esi nii suur miis.»
Hani omma kümnekuudsõ, imäne ja esäne, a olõ-i viil munõnu. «Hani nakkasõ sis munõlõ, ku saava lumbin ujjo, sääl nä kuramiirvä ja sis nakkas munnõ kah tulõma,» tiidse Lainõ. «Mitu om küsünü, kas sa nä jõulus patta ka panõt vai? A no kuis ma näid patta panõ?! Nä mul jo rohkõmb suvõniiri.»
Harju Ülle, Uma Leht