Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Meremäelased koguvad allkirju liitumaks Värskaga

meremae_valdMeremäelaste kodanikualgatus Värskaga vallaga ühinemisläbirääkimiste alustamiseks kogus esimesel päeval vajalikust kolm korda rohkem hääli.

Meremäe valla elanikud alustasid 31. mail allkirjade kogumist eelnõu toetuseks, mille alusel Meremäe volikogu nõustuks alustama ühinemisläbirääkimisi Värska valla poolt tehtud ettepaneku alusel. Eelnõu algatajate koosolekul koguti kolm korda rohkem hääli kui eelnõu algatamiseks vajalik.

Värska vallavolikogu tegi tänavu 28. jaanuaril ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks Mikitamäe vallavolikogule, Veriora vallavolikogule, Orava vallavolikogule, Lasva vallavolikogule, Meremäe vallavolikogule, Vastseliina vallavolikogule ja Misso vallavolikogule eesmärgiga moodustada omavalitsuste ühinemise tulemusena uus omavalitsusüksus. Meremäe vallavolikogu pole praeguseni Värska läbirääkimistele kutsuvale ettepanekule vastanud.

Meremäe valla elanikud, kes soovivad, et Meremäe vald alustaks ühinemisläbirääkimisi Värska valla ettepanekul selgitamaks välja Meremäe vallale ja vallaelanikele sobivaim ühinemissuund käimasoleva haldusreformi kontekstis, saavad anda oma allkirja ühinemisläbirääkimiste alustamise toetuseks 8. juunini Obinitsas Seto seltsimajas.

Kodanikualgatuse korras allkirjade kogumist ühinemisläbirääkimiste alustamise toetuseks alustati vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 32le. See seadus sätestab, et vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel on õigus teha algatusi kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

Jaan Viska: Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumi järelkajad

Ühinenud omavalitsuste foorum Märjamaal.

Ühinenud omavalitsuste foorum Märjamaal.

Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumil oli ssalejaid üle 100. Omavalitsusjuhid ja halduseksperdid püüdsid kirjeldada positiivseid kogemusi, mis innustaks omavalitsusi lähema kahe aasta jooksul liituma.

Teame, et Eestis on külvatud paanikat omavalitsuste liitumise teemal. Fakt on ka see, et 1990ndate aastate lõpus oli Eestis 250 omavalitsust,  praeguseks on ligi 50 võrra vähem. Novembris öeldakse kriteeriumid, millele tuleviku omavalitsus vastama peab, nõnda sõnas riigihalduse minister Arto Aas. See on juba teada: vähemalt 5000 elanikku

Kõigepealt said sõna pindalalt Eesti suurima valla esindajad Urmas Kristal ja Triin Matsalu. Ühineti aastal 2002. Liideti kolm omavalitsust: Märjamaa alev, Märjamaa vald ja Loodna vald. Vigala osales ka läbirääkimistel, kuid soovis iseseisva vallana jätkamist. Lisan, jälgides ühiskonnas ja piirkonnas toimuvaid muudatusi ning rahvastiku olulist vähenemist Vigalas, siis allakirjutajana ja läbirääkimistel osalejana leian, et nüüd 13 aastat hiljem oleksime ühinenuna elanikkonnale suutnud  paremini mitmeid teenuseid pakkuda. Ühinemisplussideks loovad Märjamaa vallas mitmeid  investeeringuid, kasvõi kultuurimajasse, milles peame nõu. Teisalt pärast ühinemist aktiviseerus ka külade liikumine.

Jätka lugemist »

Ühinemistega tekib seitse tugevat valda

Ühinevad_omavalitsused_2013(illustratsioon_Profimeedia)Regionaalminister esitab homsele valitsuse istungile eelnõud, millega kinnitatakse 18 omavalitsuse ühinemine 2013. aasta oktoobri kohalike volikogude valimistel. Eelnõude kohaselt saab Eesti tänavu juurde seitse uut valda, kus väikseimas elab 3400 inimest ja suurimas üle 10 000 inimese.

„Nende 18 omavalitsuse juhid on teinud julgeid otsuseid ja need ei ole alati tulnud kergelt. Nad on seadnud esikohale piirkonna arengu ja sealsete elanike huvid ning selle eest tuleb neid tunnustada,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler. Minister lisas, et kui vaadata sügisesi ühinejaid, siis suur osa neist on ka täna Eesti mõistes suured omavalitsused. „Aga nad näevad, et koos suudetakse oma potentsiaali paremini realiseerida ning oluliselt rohkem kaasa rääkida kogu piirkonna arengus,“ lisas Kiisler.

Käesoleva aasta oktoobris kohalike volikogude valimistel ühinevad omavalitsused:

- Põlvamaal tekib Põlva linna ja Põlva valla ühinemisel 10 100 elanikuga Põlva vald;
- Viljandimaal tekib Pärsti, Paistu, Saarepeedi ja Viiratsi valdade ühinemisel 10 000 elanikuga Viljandi vald;
- Harjumaal tekib Kose ja Kõue valdade ühinemisel 7300 elanikuga Kose vald;
- Pärnumaal tekib Lavassaare ja Audru valdade ühinemisel 6000 elanikuga Audru vald;
- Hiiumaal tekib Kärdla linna ja Kõrgessaare valla ühinemisel 5000 elanikuga Hiiu vald;
- Läänemaal tekib Risti, Taebla ja Oru ühinemisel 4300 elanikuga Lääne-Nigula vald;
- Ida-Virumaal tekib Püssi linna ning Maidla ja Lüganuse valdade ühinemisel 3400 elanikuga Lüganuse vald. Jätka lugemist »

Regionaalministri välja pakutud haldusreformil toetajaid kaks korda rohkem kui vastaseid

haldusreform1Turu-uuringute AS viis maikuus regionaalministri tellimusel läbi küsitluse haldusreformi teemal. Tulemustest selgus, et regionaalministri poolt välja pakutud reformi sisul ja selle elluviimise plaanil on toetajaid tunduvalt rohkem kui vastaseid.

Turu-Uuringute AS tegevjuhi Tõnis Stambergi sõnul oli nende inimeste hulgas, kes reformi kohta mingit arvamust omasid, regionaalministri välja käidud reformiplaani toetajaid 69% ja neid, kes ei nõustu, 31%. Neljandik vastanuist ei osanud oma seisukohta öelda.

Lisaks küsiti inimestelt, kuidas nad suhtuvad välja pakutud reformi elluviimise protseduuri, kus omavalitsused nimetavad ise piirkonna tõmbekeskused ja valivad kellega ühineda ning Riigikogu annab ette ühinemiste lõpptähtaja. Selle küsimuse puhul oli arvamust omanud vastajatest protseduuri suhtes toetajaid 66%. Arvamust ei omanud 29% vastanutest.

Stambergi sõnul oli uuringu tulemusi vaadates rõõmustav see, et maapiirkondades ja väikestes asulates on neid inimesi, kes antud temaatika osas oma kindlat arvamust omavad, rohkem kui 85%. „See näitab seda, et antud temaatikat ja eelseisvaid muutusi on uuritud ja nende mõjusid ja vajalikkust teadvustatud. Nende inimeste seas, kes hetkel valitud tee puhul enda arvamust ei avaldanud või suhtusid antud teemasse ükskõikselt, olid põhiliselt just suurte linnade elanikud ja mitte-eestlased,“ selgitas Stamberg. Jätka lugemist »

Lastekaitse Liit: haldusreformi kavandades tuleb pöörata rohkem tähelepanu lastele!

MTÜ Lastekaitse Liit võttis laupäevasel üldkogul kokku 2012. a tulemused ja seadis uued LL värviline logo-page-001sihid laste õiguste edendamiseks. Läinud aasta oli algatusterohke. Laienes rahvusvaheline koostöö. Ajakiri „Märka Last” ja liidu sotsiaalmeedia said palju positiivset tagasisidet.

 Mullu olid fookuses laste ja noorte kaasamine, interneti turvalisus (jätkus Euroopa Komisjoni toetatud projekt „Targalt internetis“), vägivallavaba kasvatus ning kiusamisennetus. Projekt „Kiusamisest vaba lasteaed“ on laienenud 305 lasteaeda üle Eesti, hõlmates ligi 6600 last. Tugevdamist vajab vabatahtlik lastekaitseliikumine ja üksteist arvestav ning toetav koostöö.  Jätka lugemist »

Valgamaa neli valda loovad koostööpiirkonna

Otepää, Puka, Palupera ja Sangaste vald on alustanud koostööd Otepää koostööpiirkonna loomiseks. Selle eesmärgiks on nelja valla halduskoostöö tegemine ühisteenuste loomisel ja ühisametite kohtade loomine. 

OÜ-l Geomedia on valminud koostööpiirkondade analüüs, mida tutvustatakse avalikel koosolekutel. Selle käigus selgitataksegi kohad, kus vallad saavad  teenuseid  ühiselt osutada  ja kuidas see peaks käima. Juba täna ilmub  nelja valla koostööna  Otepää Teataja.

Avalikud koosolekud teema selgitamiseks on toimunud Palupera, Puka ja Sangaste vallas, 16. jaanuaril ootab see ees Otepääd. Märtsiks peab plaanidekohaselt olema selge, kuhu koos liigutakse.