galerii

Võru Linnagaleriis avatakse uued näitused

Võu linnagaleriis avatakse täna uued näitused, mis jäävad avatuks kuni 14. veebruarini 2014. Galerii on avatud tööpäeviti kell 12:00 – 18:30 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal. Näituse külastamine on tasuta.

Boris Šestakovi isiknäitus “Päikest ja Kuud”. Näituse avamine täna 13. jaanuaril kell 16.

Näitusele “Päikest ja Kuud” välja valitud küllaltki erinevate tööde ühiseks nimetajaks on pildil kujutatud Päike ja (või) Kuu – seda siis vahetult või kaudsemal viisil.

Mõistagi on nimetatud taevakehad, ka neid otseselt kujutamata, elu ja loomingu põhjustajatena iga kunstiteosega vahetult seotud. Näituse töödesse jäid nad aga peale teatud kindlatel põhjustel. Igal pildil on oma lugu ja jutt. Vahel ka muistne lugu ja muinasjutt. Sündmused neis juttudes leiavad aset nii ööl kui päeval ning sageli on Päike ja Kuu korraga kohal.

Ma ei ole küll pidanud vajalikuks oma töid kunstivoolude järgi liigitada, sest erinevad lood kallutavad tulemust kas ühele või teisele poole. Kui aga peab ühe nime leidma ja kuna taustaks on olnud reaalne juhtum, siis nimetan oma loomingut muinasrealismiks.
Tihti öeldakse inimestele midagi head soovides “Päikest!”. Kuu ei ole küll nii soe ja ere, kuid asub meile palju lähemal ja mõjutab tugevalt me elamist oma vaiksel moel. Kas või näiteks öid valgustades. Seepärast võib samamoodi head soovides öelda ka “Päikest ja Kuud!”, eriti nüüd peale aastavahetust ja uues valguse ootuses.

Boris Šestakov Loe edasi: Võru Linnagaleriis avatakse uued näitused

Urve Sunny-Dzidzaria avab Viljandis portreenäituse

Kolmapäeval avab tunnustatud portretist, vitraaži- ja monumentaalkunstnik Urve Sunny-Dzidzaria Viljandi Linnagaleriis maalinäituse eesti kultuuritegelaste portreedest.

Kunstiteadlase Juta Kivimäe sõnul on mitmekordse laseeriva maalitehnikaga saavutatud kaunid läbikumavad näod, mis meenutavad sajanditetaguseid šedöövreid.

„Urve Sunny-Dzidzaria on aastaid huvitunud ajaloolistest maalitehnikatest ent ka Madalmaade renessanssmaalijate vaimsusest. Tema portreed eesti kultuuriloolistest isikutest, nagu Kristjan-Jaak Peterson (2000), Mart Saar (1996), Betty Alver (2008) või ka lähedaste portreed ja autoportree “Pärlkõrvarõngaga NATO vihmavarju all” (2006) tsiteerivad euroopalikku renessanssklassikat“, kirjutab Kivimäe.

Urve Sunny-Dzidzaria loomingus väljenduvad igavikulised teemad: inimese ja looduse suhe, inimese elu mõte ja vastutus, igatsus ilu ja harmoonia järele.

Kunstnik on sündinud 4.nov. 1949 Ohulepa külas, Raplamaal 1976. a lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia (tollane ERKI) maali eriala, olles spetsialiseerunud monumentaalmaalile.

Urve Sunny-Dzidzaria maalinäituse „Aeg antud…“ toob Viljandi publiku ette siinne kauaaegne kunstielu eestvedaja Aate-Heli Õun.

Uued näitused Vana-Võromaa galeriis

Mari-Liis Laanemaa Mandala Foto: www.graafika.ee

Täna kell 17.00 avatakse Vana-Võromaa galeriis uued näitused “Vaas” ja “Mandalad”, mis jäävad avatuks 27. oktoobrini.

Klaasikunstnike ja keraamikute ühisnäitus “Vaas” kuulub Tallinnas tegutseva rakenduskunsti galerii GaleriiPINK poolt ellu kutsutud näituste sarja, mille raames keskendutakse ühele kindlale tarbevormile. Eesmärgiks on välja tuua ühe teada-tuntud eseme mitmekülgsust läbi Eesti kunstnike silmade. Seekordse näituse peategelaseks on vaas, mis on elementaarne igas majapidamises, millel on pikk ajalugu ja lai ampluaa. Näha saab nii traditsioonilisemat kui ka eksperimentaalsemat lähenemist vaasile.

Näitusel osalevad klaasikunstnikud Tiina Sarapu, Ivo Lill, Maie-Ann Raun, Kersti Vaks, Maie Mikof-Liivik, Kai Kiudsoo-Värv, Malle Karik-Hallimäe, Eero Vaikre, Marilin Kristjuhan, Niina-Anneli Kaarnamo, Caspar Sild, Maarja Treufeldt ja Kateriin Rikken. Keraamikud Marget Tafel, Rave Puhm ja Tiina Kaljuste. Näituse kuraator on Kateriin Rikken.

GaleriiPINK on rakenduskunsti ja disainigalerii, mis on kohtumispaik kunstniku ja vaataja, kunstniku ja kunstniku, kunstniku ja materjali, materjali ja vaataja vahel.

Mari-Liis Laanemaa näitus Mandala on universumi, maailma, õpetuse või süsteemi visuaalne kujutis. Enamasti mõeldakse mandala all kahe- või kolmedimensioonilist sümmeetrilist kompositsiooni, kus kõik osad on olulised ja omavahel harmoonilises kooskõlas. Mandalad on õpetuse osaks budismis, hinduismis ja lamaismis, kuid neid võib edukalt kasutada mistahes informatsiooni kaardistamiseks või erinevate teemade korrastatud kujutamiseks.

“Esmakordselt puutusin mandalatega kokku kui õppisin orientalistikat Humanitaarinstituudis ja nägin esimest korda tillukest mustvalget mandalat ühes Jaapani kultuuri atlases. See jättis sügava jälje. Peale mandalatega tutvuse tegemist innustusin neist nii palju, et kirjutasin magistritöö Jaapani mandalatest. Üllatusega avastasin, et suudan ka ise ilma erilise pingutuseta luua erinevaid mandala struktuure,” sõnab autor. Nii ongi juhtunud, et 20 aasta jooksul tehtud töödest on enamus mandalad või sisaldavad mandala elemente.

Näitusel saab näha erinevates tehnikates ja erinevatel aegadel loodud töid, mis on viidud ühte formaati ja raske on öelda milline neist on tehtud eile või milline 10 aastat tagasi. Kunsti puhul on huvitav, et 20 aastat tagasi tehtud töö võib kanda väga olulist infot, mida praegu enam taastada ei õnnestu. Seetõttu ei saa ka öelda, et viimased tööd on ilmtingimata paremad või täiuslikumad kui varem tehtud. “Minu jaoks on kõik tööd olulised ja näitusel on väljas valik minu parimatest töödest,” sõnab Laanemaa. Loe edasi: Uued näitused Vana-Võromaa galeriis

Ühistreening avas SEB 31. Tartu Jooksumaratoni programmi

SEB 31. Tartu Jooksumaratoni ühistreening 29. aprillil 2013 Elvas. Autor: Tarmo Haud

Eile, 29. aprillil kogunes ligi 300 spordisõpra, et ühiselt SEB 31. Tartu Jooksumaratoni programm avatuks kuulutada. Ühistreeningul said osalejad jõudu proovida nii 16, 10 kui ka 5 km radadel. Samuti said korraldajad hea ülevaate raja olukorrast ning teadmise, millele on enne SEB 31. Tartu Jooksumaratoni põhipäeva rajahoolduses oluline tähelepanu pöörata.

SEB 31. Tartu Jooksumaratoni võistluste direktor Kunnar Karu: “Ühistreening näitas, et rada on küll võrdlemisi hästi kuivanud, aga jooksumaratoni toimumiseks ei ole see tänasel päeval kindlasti veel valmis. Märjemaid kohti, mis on rajameistri kõrgendatud tähelepanu all, on rajal ca kolm ja need vajavad veel hakkepuidu ja kruusaga täitmist. Radadest rääkides valmistavad hetkel enam muret 11. mail toimuvate lastejooksude ja Heateo jooksu rajad, mille kulgemine sõltub Emajõest, mis hetkel veel taandumismärke ei ilmuta.”

Kuna kevadilmad on sellel aastal olnud väga heitlikud, siis valmistuvad korraldajad 12. maiks paralleelselt nii jahedaks kui väga soojaks ilmaks. Näiteks külma ilma puhul võib teeninduspunktidest leida tavapärasest enam sooju jooke, kuuma ilma puhul aga pakutakse osades teeninduspunktides veekäsnasid ning Elva jõele paigaldatakse ka veedušš, kus soovijatel on võimalik end jahutada.

SEB 31. Tartu Jooksumaraton toimub 12. mail. Võistlusdistantsi pikkuseks on 23 km, lühem distants viib osalejad 10 km pikkusele rajale.

Ühistreeningu galerii leiab siit!

Karolin Ott avab Võru Linnagaleriis näituse

Homme kell 18.00 avatakse Võru Linnagaleriis Karolin Otti näitus “Tagasi armastuse juurde”.

Näituse kohta on Karolin Ott kirjutanud järgmist:

“Need turvalised kooliseinad, mis olid soditud erinevate seal õppinud tulevaste kunstnike poolt. See pidevalt kinnikiiluv lift, mis sind kolmanda korruse maaliklassi viis. See suur ruum, mis alati pilgeni kunstimaterjale täis. See hea ja soe enesekindlus, et ühel päeval saab sinust professionaalne kunstnik, kes veedab kõik oma tulevased päevad oma ateljees. See kõik oli justkui üks heleroosa mull, mille sees sa tudengina elasid….. Ühel hetkel lõhkeb see heleroosa mull ja sa seisad toas, mis polegi see imeliselt avar ateljee ja sina pole ikka veel see professionaalne kunstnik…sest sul polnud raha. Sa läksid tööle, et teenida raha ja võimaldada endale kõik see, aga raha pole olnud piisavalt palju ja mis peamine…sul pole olnud enam piisavalt aega… Ma seisan toas, mis pole isegi päris minu oma ja vaatan end ümbritsevaid asju. Need asjad räägivad mulle milliseid rolle ma olen vahepeal kandnud…kontorinaine, koduperenaine, rändur, naine oma mehele….neis rollides elades olen kaotanud aja, et keskenduda rollile, mida südames kõige rohkem igatsen. Ma võtan selle aja. Nüüd, selle näitusega.”

Ehk siis näitus keskendub noore naise minapildi leidmise otsingule ja enda erinevate rollide vahel jagamise konfliktile.

Näituse kohta leiab infot Facebooki lehelt.

Mooste KülalisStuudios saab näha Meiu Mündi loomingut

7. novembrist 2012 kuni 13. jaanuarini 2013 saavad kõik huvilised näha Mooste KülalisStuudio (MoKS) galeriis Tartu kunstniku Meiu Mündi maale ja joonistusi.

Seni põhiliselt maalikunstnikuna tuntud Meiu Münt näitab MoKSi galeriis sarja maalilistest joonistustest, mis sai alguse 2009. aastal ja on tasapisi aina täiendust leidnud. Näitusel on eksponeeritud ka mõned maalid aastatest 2007–2012.

Lisaks tööde sarnasele sisulisele fluidumile astuvad maalid joonistustega ka meediumipõhisesse dialoogi. Vaatajad saavad kõrvutada maali ja joonistust, avastada nende meediumite tehniliste ja väljendusvõimaluste sarnasusi. Näitust „Oli kord” ühendavad autori sõnul järgmised märksõnad: teatav mõtte- ja käitumismustrite kordus ning nende pidev teadlik või ka ebateadlik, kordamine elus – ehk „alaarenenud” alateadvuse diktaat – déjà vu – nõiaring – objektiivne reaalsus versus meelepete.

Näitust saadavad ka autori tekstid. Need avavad töid ehk veidi sõnaliselt – või siis vastupidi, tekitavad küsimusi veelgi juurde… Autor ise nimetab neid sõnaderidu just lihtsalt tekstideks, mitte luuletusteks. Ainest kirjutamiseks, joonistamiseks ja maalimiseks on kunstnik enda sõnul leidnud elust ja inimestest enese ümber ja kõrval. Meiu Mündi loomingut tervikuna iseloomustab salapärasus, kihilisus ja millegi aimatavus. Tema maalid ja joonistused on valdavalt monokroomsed, nendes on palju õhku ja tõlgendusvõimalusi.

Meiu Münt on lõpetanud Tartu Ülikooli maaliosakonna ja Tartu Kõrgema Kunstikooli ning töötanud viimases ka maaliõppejõuna.

Näitus MoKSi galeriis on avatud 7. novembrist 2012 kuni 13. jaanuarini 2013, näituse külastamine on tasuta.

Allikas: polvamaa.ee

Viljandimaal Naatsaku talus toimunud mahepäeva külastas rekordarv mahetoiduhuvilisi

Pühapäeval, 12. augustil toimus Viljandimaal Paistu vallas Naatsaku Talus mahetoidupäev, kus tutvustasid oma tooteid mitmed mahetootjad, osales ligi sada mahehuvilist, läbi astusid ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ning Paistu vallavanem. Vaata galeriid!

Naatsaku talus kasvatatakse nii põllusaadusi kui koduloomi, teiste hulgas kodustatud metssigu. Mahetoidupäeval osalesid ka teised mahetootjad, kes tutvustasid kohaletulnud mahetoiduhuvilistele teraviljatooteid, piimasaadusi ja –tooteid, köögivilju, ebaküdoonia ning astelpajutooteid. Kohaletulnuile pakuti Naatsaku talu pererahva valmistatud rikkalikke eineid mahetoorainest.

Loe edasi: Viljandimaal Naatsaku talus toimunud mahepäeva külastas rekordarv mahetoiduhuvilisi

VonKrahliGalerii avati näitusega “Esimene lõige”

Von Krahli klubi ruumides alustas tegevust VonKrahliGalerii, mis keskendub peamiselt graafika- ja fotokunsti valdkonnale. Galerii avati näitusega “Esimene lõige”.

Käesoleval näitusel esitletakse EKA Vabade Kunstide Teaduskonna esimese aasta tudengite esimesi lõikeid. Tööprotsess oli üpris orgaaniline. Tegevus toimus ühise stuudiumina, mille käigus modelleeriti algsetest kobavatest ideedest enamvähem selgepiiriline narratiiv. Tegevust ei piiranud ei temaatiline ega tehniline raamistik, kuid üllataval kombel domineeris üliõpilaste valdava eelistusena linoollõige.

Linoollõiketehnika kuulub kõrgtrükitehnikate hulka. Lihtsamalt tähendab see seda, et meile kõigile tuttava põrandakattematerjali sisse lõigatakse vastavate nugade abil kujutis. Kõik, mis peale seda tegevust alles jääb, see trükib. Üldjuhul saadakse kujutis paberile spetsiaalse kõrgtrükipressi abil. Linoollõige on ühest küljest kerge, kuna tulemus kujuneb ilma igasuguse salapärase keemiata. Teisalt nõuab see aga teatavat stiliseerimis- ning üldistusoskust ja kaugeltki mitte kõik soovitu ei kuku alati kujutletud moel välja.

Osalevad kunstnikud: Anna Maria Lapin, Anna-Kaisa Vita, Helena Keskküla, Kadri Helde, Krista Zimm, Kristen Rästas, Liisa Jugapuu, Marta Vaarik, Mihkel Oksmann, Pavel Grebenjuk, Taavi Rei, Taavi Villak. Näitus jääb avatuks kuni 29.02.2012

Lisainfo: Mariliis Oksaar, mariliis@vonkrahl.ee, +372 55 933 442

A-Galerii premeeris Ülle Kõutsi

Eesti ainus kunstnikele kuuluv ehtegalerii valis juba viiendat aastat parimat seifinäitust. A-galerii algatas parima seifinäituse preemia eesmärgiga tunnustada ehete loomisega aktiivselt tegelevaid kolleege. Varasemalt on A-galerii parima seifinäituse preemiat jagatud neljal korral. Laureaadid on olnud: Katrin Veegen (2007 ); Katrin Amos (2008 ); Maria Valdma (2009 ); Kaire Rannik (2010). 2011 aasta parima seifinäituse preemia omistati ehtekunstnik Ülle Kõutsile, isiknäituse “Vesi” eest.

Samas anti laureaadile üle rahaline preemia, mille suurus on 320 eurot. Preemiasumma kogutakse galerii müügituludest.

Võru Linnagaleriis avatakse Ungari fotokunstnike ühisnäitus

Alates esmaspäevast, 28. novembrist Ungari fotokunstnike ühisnäitus MOME Masters Võru Linnagaleriis, Liiva 13.

MOME Masters nähtav valik esindab veendumust, mis pidevalt püüdleb Ungari visuaalkultuuri uuendamise poole, tekitab mõtteid ning hoiab üleval diskussiooni ühiskonnaga. MOME Masters esitleb Moholy-Nagy Kunstiakadeemia fotograafia õppetooli lõpetanute ning magistriõppe tudengite töid. Tegu on valikuga, mis esindab neid fotograafia, meedia ning kunsti suundi ja vaateid, mida parasjagu tähtsaks, oluliseks ja ajakohaseks peame, ning mis aitavad kaasa tudengite ambitsioonide täitumisele.

MOME magistrantide esmane püüdlus on esindada antud ajastu visuaalset keelt vastavalt meie ajastu ootustele – kasutades mitte ainult traditsioonilisi fotožanre. Kindlustada visuaalse, fototeooria, kultuuriajaloo ja up-to-date meedia tundmise omandamist, säilitades samal ajal oskuse vaadata kriitilise pilguga meedia kasutusväljasid.

Näitus avatud kuni 16. detsembrini.

Galerii on avatud tööpäeviti kell 12:00-18:30 ning kultuurimajas Kannel toimuvate ürituste ajal.
Näituste külastamine on tasuta.

Võru Linnagalerii leiad ka internetist!

Jälki «uma» kotus man

Põlva üts vähätsit kunsti kaemisõ kotussit kand nimme Gallõrii ja pakk kunstitöie näütämise võimalust innekõkkõ umilõ inemiisile.

«Mi elämi iks Võromaal,» põhjõndas umakeelist nimevalikut Gallõrii ni kõgõ maja pernaanõ-umanik Möldre Karin.
Gallõrii om Põlvan Võro uulitsan. Sinnä sisse astõn kaes edimält vasta Karini maalit pilt umast esäst.
«Mu esä Möldre Rein om peri Kasaritsa kandist,» nimmas Karin.

Naane astsõ Eesti kunstiakadeemiähe 35aastadsõlt ja lõpõt’ klaasi eriala minevä aasta. Ütsjago ummi klaasitöid om täl ka gallõriin nätä.

Karini minevä aasta ilmunun kunstitöie kataloogin om klaasiteosõ «Kaja» man timä hindä võrokeeline luulõtus.
Uma gallõriiga taht Möldre Karin kunsti näütämise kotust pakku innekõkkõ umilõ, paigapäälitsile inemiisile.
Parhillaki omma sääl kaemisõs vällän Põlva kunstikooli lõpõtanu ja TÜ maaliosakunnan opmist alostanu Valge Alo maali.

Allasõ Tiia, Uma Leht

Võrus avatakse kolm uut näitust

Esmaspäeval, 4. aprillil kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis kolm uut näitust: EDA LÕHMUSE maalinäitus “Postmaastikud”, NAKlaste “Lembenäitus” ja Mihkel Ehala mälestusnäitus “Siis ehk olen küllalt elutark panemaks pealkirja”.

Eda Lõhmuse maalinäitus “Postmaastikud”
Näitusel „Postmaastikud“ esitleb maalikunstnik Eda Lõhmus oma Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonnas maali erialal kaitstud magistritööde komplekti. Tegemist on valdavalt suureformaadiliste akrüülmaalidega, mis valmisid aastal 2008.

Lõhmuse maalid pole lihtsalt paika pandud tähendusega seinale talletatud originaalid, vaid otsustuste vool, mis lõpuks maastikeks organiseerunult elab iseseisvat elu ning jätab seljataha ka autori enda. Nii on iga uus vaatlus (ka autoripoolne) alati juba üha uusi tähendusi loov järelvaatlus, millele see „post“ pealkirjas ka viitama peaks. Samas võib maalidel näha lihtsalt maastikke ja lihtsalt poste ning nimetada neid postmaastikeks. Tegemist on avatud materjaliga uuteks otsustusteks ja sõnamängudeks.

NAKlaste “Lembenäitus” – HuupI, Kristina Viin, Marja-Liisa Plats
Armastus luules ja pildis…Luulest leidsime armastust, seksi, viha ja häbi, kevadet ja erootikat. NAKlased teevad raamatu, illustreerivad ja teevad näituse. Näitusele tulevad lembeluulest inspireeritud pildid. Avamisel loetakse ka vastavaid luuletusi ning kaasas on raamatud, ehk luule kohtub kunstiga. Avamisel on kohal Contra ja Priit Salumaa.

Mihkel Ehala (1978-2010) mälestusnäitus “Siis ehk olen küllalt elutark panemaks pealkirja”
Pilte teatri- ja maalikunstnik Mihkel Ehala (1978 – 2010) loomingust. Näituse ametlik avamine toimub Linnateatrite Päevade raames 14. aprillil kell 17.

Allikas: Võru Linnagalerii

Paberkunstist on saanud täiskasvanute mängumaa

Rahvusvaheline internetipõhine kunstigalerii on peagi valmis oma liikmeks võtma Kadrina pabermassi-huvilist, kellele ei jää tundmatuks paberi voolime, töötlemine ja kunstiks muutmine.

Jutt käib Kadrina lasteaia õppelajuhatajast Maia Mägist, kelle e-postkasti peaks lähitulevikus saabuma rõõmustav uudis tema ametlikust vastuvõtust papiermache.co.uk liikmeks. Maia enda sõnul trambib ta juba jalgu, sest tahaks kannatamatult avada seda kaua oodatud kirja.

Mägi nimetab pabermassiga tegelemist ja voolimist tagasihoidlikult oma suureks hobiks. Tegelikult on ta käinud ka teisi huvilisi koolitamas ning tema magistritööna valminud uurimus avaldus raamatuna “Vahva paber” lasteaiarüblikute käelise tegevuse mitmekesistamiseks.

Maia Mägi räägib õhinal ka nimetatud netileheküljest, kus vaid registreeritud kasutajad saavad aktiivselt oma pabermassi-kunstitöid eksponeerida, foorumites kirjutada ja muidki huvitavaid asju teha.

Suure asjahuvilisena oli Maia valmis selle pika liikmeks astumise protsessi ette võtma, sest on leidnud teiste kunstiharrastajate galeriidest “vapustavalt häid asju”.

Kohe-kohe tuleva e-kirja saabudes on Maia Mägi teine eestlane selles kirjus papiermache-klannis, millest paljudel ehk aimugi ei ole. Hoiame Maiale pöialt!

Autor: Laura Kiur, Kadrina keskkooli õpilane

Pädaste restoran kolib talveks Muhust pealinna

Kuna talveks sulgeb Muhus tegutsev Pädaste gurmeerestoran Alexander uksed, siis on omanikud koos tippkokkadega astunud julge sammu ja avavad detsembri alguses Tallinnas uue restorani nimega NEH, kirjutab Meie Maa.

NEH asub Tallinna sadama lähedal, Lootsi tänava alguses ja seal on 50 kohta. Eriliseks muudab NEHi see, et tegemist on esimese Eesti rändrestoraniga. Igal talvel, kui Pädaste on kinni, kolib restorani meeskond Tallinnasse ja kevadel tagasi Muhusse. Sellist “rändrestorani” stiili pole Eestis varem keegi loonud. Näiteks Roomas või Prantsusmaa lõunarannikul on aga selliseid linnarestorane palju, mis edasi-tagasi kolivad.

Samas ei jää restoran pelgalt söögikohaks, NEH tegutseb ka kui kunstigalerii. Selleks loob aluse koostöölepe varem samas majas olnud TAM galeriiga. Näitused hakkavad vahelduma igas kuus.

Allikas: Meie Maa