Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Mooste folgi peapreemia nominendid on selgunud

Eelmise aasta peapreemia noppis ansambel Miinus Seitse. Foto: Riho Semm

500 kohaline statsionaarse helitehnika ja valgustusega kontsertsaal ehk Mooste Folgikoda on kevadel 24.-25. aprillil valmis järjekordseks muusikamaratoniks ehk eesti rahvamuusikatöötluste festivaliks Moisekatsi Elohelü 2015.

Seekord asub 25. aprilli õhtusel kontserdil võistlustulle 18 muusikalist kollektiivi. Kohal on eelmisel aastal festivali peapreemia võitnud ansambel “Miinus seitse” Tallinnast, Publiku lemmiks 2012 ja Noortepreemia 2013 võitnud ansambel “Wigla” Tallinnast, laste ja noortesõbraliku Põlva linna preemia 2009 võitnud ja patrooni Ingrid Rüütli ja žürii tunnustust pälvinud noorte ansambel Singelus Tartust. Eelmisel aastal tunnustust pälvinud ansamblid KoKoKo ja Ars Apta ning juba aastaid Mooste folgil osalenud ansambel VEA .

Uuteks tulijateks on seekord muusikalised kooslused Sõmer, Tabas & Varblane, Kavilda Kunztnikud ja Nõo Muusikakooli viiulivirtuoosid Tartumaalt, Janne Suits ja Kristi Kool ning HarlEtno@J.S.Viljandimaalt. Aile Alveus ja Antzud Tallinnast. Järvamaad esindab ansambel Arhailised Mehed ning Harjumaad ansambel RannabRe. Üksinda astub seekord võistlustulle Maarja Nuut ning rahvusvahelist seltskonda esindavad Les Wilson ja Evelyn Kanepi Inglismaalt ning Rootsi-Eesti ansambel Folk & Rockare.

Kuna 2015. aasta on muusika aasta ning muusikal on väga suur väärtus ka meie mälestuste hoidjana, siis on ka Mooste folk sel aastal pilgu kohalike juurte juurde suunanud. Kevadise festivali muusikakonkursi kohustuslikuks looks on Moostest pärit lauliku Alice Porossoni lauldud “Üts noor ja illos tütarlats”. Teise loona esitavad võistluskontserdi osalised vabalt valitud rahvamuusika interpreteeringu.

XVI Moisekatsi Elohelü rüütab eesti rahvamuusika kaasaegsesse vormi läbi erinevate muusikaliste projektide. Võistluskontserdil pannakse proovile esinejate vokaal- ja instrumentaalvõimed, loominguline fantaasia ja tehnilised oskused. Sündmusega propageeritakse ja hoogustatakse looma ajaloolise rahvamuusika kaasaegseid interpretatsioone, luues sideme vana ja uue vahel ning unustamata sealjuures oma juuri.

Folgisuvi algab Moostest!

Hea Põlvamaa ja Võrumaa rahvas!

Eesti Folkloorinõukogu kutsub inimesi üle Eesti üles jagama oma fotosid ja muljeid möödunud kadripäevast!

Kui teil käisid külas kadrisandid või kui käisite ise katri jooksmas, siis olete väga teretulnud jagama sellest sündmusest fotosid ka teistega.

Pildid ja lühikesed muljed võib saata e-posti aadressile folkloorinoukogu@folkloorinoukogu.ee.

Kindlasti lisage juurde foto autor, ja pildi kirjeldus (koht, kus kadrisanditamine toimus, pildil toimuva seletus ja kui teate, siis ka kes sanditajad olid (ntks mõni tantsurühm, lasteaiarühm vmt).

Näitame üheskoos, et Eesti on kadri- ja mardisantide, mitte “hälloviinide” maa.

Kati Taal,
Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees

Kohtumine folklorist Marju Kõivpuuga Mooste Rahvamuusikakoolis

Esmaspäeval, 17. novembril algusega 19:30 on Põlvamaal Mooste Rahvamuusikakoolis külas tunnustatud folklorist ning Tallinna Ülikooli õppejõud Marju Kõivupuu.

Teemad, millest juttu tuleb, on kõik seotud rahvapärimusega.
Muusikaga ilmestab õhtut Mooste Rahvamuusikakooli Pilliklubi.
Sissepääs on 2. eurot.

Ootame teid!

Tartu tantsuklubis õpetatakse Võrumaalt pärit tantse

Folkloorikubi Maatasa 2014. aasta suvel. Foto: Halliki Pihlap

Eesti Rahvamuusikakooli juures tegutsev folklooriklubi Maatasa õpetab seekord Tartu tantsuklubis huvilistele valdavalt Võrumaalt pärit tantse 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Toona populaarseid kontratantse ja paaristantse saadavad tantsuklubis erinevad väikesed pillikoosseisud ja kõik kokku on kui armas külapidu.

Tantsuklubi teises pooles kõlavad kohalolevate rahvamuusikute esituses juba tuttavad tantsulood meilt ja mujalt.

Folklooriklubi Maatasa repertuaaris on valdavalt regilaulud, uuemad rahvalaulud, laulumängud, kontratantsud ning paaristantsud Lõuna-Eestist, mis olid laialt levinud 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Laulurepertuaari kuuluvad nii regilaulud kui ka sajandivahetusel väga moes olnud külalaulud ja traagilised armastuslaulud. Nimi Maatasa viitab autentsusele, aga samas ka nooruslikkusele ja praeguse aja rohketele võimalustele rahvamuusikas. Folkloorikubi Maatasa ühendab praegu noori vanuses 10-22 eluaastat. Muusikaõpetajana juhendab noori Halliki Pihlap. Rahvatantsude õppimisel on suureks abiks olnud tantsuõpetajad Ave Lääne ja Kadri Lepasson.

Jätka lugemist »

Vähemusrahvuste pärimus tuleb Meremäe setodele koju kätte

28. septembril 2013 saavad rahvuste päevale pühendatud sündmused järje Setomaal, kus toimub pärimuspidu Kultuuriruumi rikkus. Sarnast koosviibimist peetakse Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu eestvedamisel alates 2008. aastast. Sel aastal sõidavad Meremäe valda külla tšuvašid ja ingerisoomlased.

“Koosviibimise eesmärgiks on erinevate rahvuste pärimuskultuuri tutvustamine eestimaalastele ning sel aastal seto põlise pärimuskultuuriga tutvumine kohapeal,” selgitab pärimuspeo üks juhte Kati Taal. Omakultuuri tundmine on võtmeks teiste rahvuste mõistmisel ning heaks eelduseks suhtlemisel paljukultuurilises riigis kuna h etkel elab Eestis üle 190 erineva rahvuse.

Kõigile avatud ühispidu peetakse Kalatsova külas Setomaa Turismitalos algusega kell 19.
Pärimuspeol osalevad tšuvaši pärimusmuusika ansambel Palan Tallinnast, ingerisoomlaste folkloorirühm Röntyskä Tartust, folklooriansambel Hõpõhelme’ ja Meremäe mehe’ ning meeste leelokoor Seto Miihi Summ Meremäelt. Lisaks saab iga piduline osa nii kohalikust seto kui ka külaliste laulu- ja tantsupärimusest ning käsitööst ja rahvusköögist.

Pärimuspidu Kultuuriruumi rikkus saab teoks koostöös Kultuuriministeeriumi, Eestimaa Rahvuste Ühenduse ja Meremäe vallaga.
Rahvuste päeva teiste tegemiste kohta jälgi teavet Kultuuriministeeriumi koduleheküljelt!

Kuidas ma Viljandi Folgil käisin

Pamyua (Alaska)Viljandi Pärimusmuusika Festival 2013 141

 

 

 

 

Pamyua (USA/Alaska)                                   Joji Hirota Trio (Jaapan)

Reet Kappo. Pildid: Aado Kuhlap

Kolme päeva eest Haapsalu joogafestivalilt naasnud, ei saanud hoogu maha ja tuli tahtmine ka Viljandi pärimusmuusika festivalil „Püha müristus“ ära käia. Kummastki sündmusest  pole varem juhust olnud osa saada. Jooga muutus igatahes varasemast palju lähedasemaks. Nüüd siis pärimusmuusika… Püha müristuse teema pidi tähendama midagi sellist, et väga suur osa pärimusmuusikast meil ja mujal maailmas on tugevalt seotud pühade tähistamise rituaalidega.

Folgi avapidu oli paljutõotav – rahvas voogas nagu suur jõgi Kaevumäe suunas. Suuri vaevu õnnestus nihkuda lava eest läbi ja taganeda turvameeste kätevibutuste juhatusel vastu kivimüüri, sest kohe sõitis hobukaarikutega rahvast kahte lehte surudes kohale rändteater Vaba Vanker, kes tahtis hobuseid sealsamas ka ümber pöörata. Keegi rataste alla ei jäänud ja pidu algas õnnelikult. Rändteater pakkus nägemust vanadest eesti muinasjuttudest ja pärimusmuusikast. Tulijaid tervitas nii linnapea Loit Kivistik kui festivalipealik Ando Kiviberg ja presidente oli koguni kaks – Toomas Hendrik Ilves ja  tema Läti kolleeg Andris Bērziņš. Lätlastelt saadi kingituseks 1888.a valminud ja üle poolesaja kilo kaaluv Liivimaa ajalugu koondav album „Terra Mariana 1186-1888“ („Maarjamaa“) täpne jäljend.

Meie president Ilves alustas oma kõnet kolmes kohalikus keeles ehk siis eesti, läti ja leedu keeles, tänades avaesinejat Julgi Staltet. Presidendid leidsid, et kahel riigil on palju ühist ja et järgmisest aastast on rahagi ühine. Jätka lugemist »

Võru folkloorifestival avatud

Võru folkloor 2013 050

 

 

 

Eile sai alguse Võru folkloorifestival meeleoluka rongkäiguga ning avakontserdiga Kandle aias.

Rongkäigus sammusid ja avakontserdil esinesid Võrumaa rahvatantsijad vaheldumisi külalistega. Külalisi oli saabunud Portugalist,Soomest Prantsusmaalt,Lätist,Puerto Rigost ja isegi kaugest Nepalist.

 

 

Võru folkloorifestival heiskab lipu

Esimest korda on Eesti suurimal iga-aastasel rahvatantsutraditsiooni kandval rahvusvahelisel festivalil õigus tõmmata üles kõige autoriteetsema ülemaailmse folkloorifestivalide organisatsiooni, UNESCO juures tegutseva CIOFFi lipp. Seni ei ole Eestis ja ka Lätis olnud ühtegi regulaarset CIOFFi (International Council of Organizations of Folklore Festivals and Folk Arts) egiidi all toimuvat folkloorifestivali peale kolmes Balti riigis külakorda käiva Baltica.

Seekordne, juba 19. Võru folkloorifestival toob maailma kohale tantsu- ja rahvamuusikarühmade näol Nepaalist kuni Puerto Riconi, kes sõbralikult segunevad kohalike ja lähemalt tulijatega, andes koos üle 40 kontserdi eri paikades Võrus ja ka mujal Võrumaal.

Kollased labajalatantsu jäljed Võru tänavatel juhivad linna keskväljakult „Kandle“ aeda, kus linna läbiva osalejate rongkäigu  järel astub neljapäeva õhtul suurel avakontserdil lisaks kõigile oodatud külalisrühmadele üles teadaolevalt maailma esimene vokiorkester. Õhtu lõpeb simmaniga, kus kõik saavad õppida erinevate osalevate maade rahvatantsusid otse originaaleeskujude järgi.

Läbi kõigi festivalipäevade neljapäevast pühapäevani on linna keskväljakul kõigi võrukate ja linna külaliste jaoks festivali käsitöö- ja kunstilaat ning toimuvad vabalava kontserdid. Loomulikult toimub taas legendaarne võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, tänavatants ja õhtulaulud Tamula ääres ja palju muud huvitavat.

Lähemalt kogu festivali kava!

Lähemalt esinejatest!

XIX  Võru Folkloorifestival toimub 11.-15. juulini ja kannab sel aastal pealkirja „Teljed“.

Homme on Haanjas Marimaa tantsutuba

XIX Võru Folkloorifestival jätkab hooaega tantsutubadega. Järgmisel neljapäeval osaleb sel oma rahvalaulude ja tantsudega Mari folklooriansambel Kudõrongõr (Lumikelleuke).

Marimaal Oršanka rajoonis tegutsev ja 1990. aastal asutatud ansambel esitab ekspeditsioonidel kogutud autentset mari folkloori. Nad püüavad elus hoida vanu mari kombeid, erilist rõhku pannakse rahvariiete säilitamisele ja rahvusliku käsitöö arendamisele. Lisaks kohalikule korjatud folkloorile esitatakse ka teiste mari etniliste gruppide vanu rahvalaule, mille seas on  vanad kombe-, pulma- ja nekrutilaulud.  Lisaks on repertuaaris rahvatantsud, milles domineerivad vanemad turgi rahvaste mõjutustega idamaride tantsud.

Haanja rahvamajas esitatakse laule ja tantse ning õpetatakse neid tantsutoas kõigile huvilistele. Tantsutuba toimub neljapäeval, 25 aprillil algusega kell 19 Haanja rahvamajas.

 

Mari rahvalaulud ja tantsud Võru folkloorifestivali tantsutoas Haanjas

XIX Võru Folkloorifestival jätkab hooaega tantsutubadega. Järgmisel neljapäeval osaleb sel oma rahvalaulude ja tantsudega Mari folklooriansambel Kudõrongõr (Lumikelleuke).

Marimaal Oršanka rajoonis tegutsev ja 1990. aastal asutatud ansambel esitab ekspeditsioonidel kogutud autentset mari folkloori. Nad püüavad elus hoida vanu mari kombeid, erilist rõhku pannakse rahvariiete säilitamisele ja rahvusliku käsitöö arendamisele. Lisaks kohalikule korjatud folkloorile esitatakse ka teiste mari etniliste gruppide vanu rahvalaule, mille seas on  vanad kombe-, pulma- ja nekrutilaulud.  Lisaks on repertuaaris rahvatantsud, milles domineerivad vanemad turgi rahvaste mõjutustega idamaride tantsud.

Haanja rahvamajas esitatakse laule ja tantse ning õpetatakse neid tantsutoas kõigile huvilistele.

Tantsutuba toimub neljapäeval, 25 aprillil algusega kell 19 Haanja rahvamajas ja on kõigile tasuta

Tantsutuba on kõigile tasuta, toetab Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

 

 

Põlvamaal koondati mõtteid ja tunnetati koostöövajadust

Töögrupid Foto: Maret Reinumägi

6. märtsil Vana-Koiola kultuurimajas toimunud Põlvamaa Kultuurikogu Päeval arutati Põlvamaa kultuurielu olulisi pidepunkte.

Diskussioonides osalesid maavanem Ulla Preeden, Põlvamaa Kultuuri Koostöökogu liikmed, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu arendus- ja mainekomisjoni liikmed ning maakonna kultuuritöötajad.

Viies arutelugrupis toimunud vestlustel jagati arvamusi kultuuri järjepidevuse ja kogukonna identiteedi, kultuuritöötaja ja kogukonna rolli, folklooriliikumiste eesmärkide ja väljundite, loomemajanduse ning kultuurialase koostöö ja kultuuriturismi teemadel.

Toodi välja, et mitmed tegurid on katkestanud kultuuri järjepideva edasi kandumise põlvest põlve. Seetõttu peaks kultuuri järjepidevuse tagama väärtuskasvatus. Panustada tuleks nii õpetajakoolitusse kui ka teha vajalikud muutused õppekavades. Kogukonna identiteedi loojatena nähti eelkõige kolmandat sektorit, kellele peaks omavalitsused rohkem toetust, usaldust ja ka vastutust jagama.

Folklooriliikumise teemagrupi ühisel arutelul leiti, et folklooripeod on kohaliku identiteedi kandjad ning seetõttu peaks kõikidel suurematel kultuurisündmustel olema loov väärtus. Folklooriliikumise eesmärgiks on kindlasti ka koolitamine ja nõustamine, et anda inimestele julgust ning oskusi rahvakunstiga tegelemiseks. Samuti selgus, et eestvedajate ja juhendajate motiveerimiseks ning tegutsemistahte säilitamiseks on puudu piirkondlikust tunnustusest. Jätka lugemist »

Võru Folkloorifestival avab hooaja taas tantsutoaga

Neljapäeval, 7. märtsil lööb XIX Võru Folkloorifestival oma hooaja valla tantsutoaga, kus tutvustatakse selleaastase festivali plaane.

Võrumaa üks suuremaid kultuurisündmusi, 11.-15. juulil toimuv XIX Võru Folkloorifestival kannab nime „Teljed“.

„See teema  on mitmetähenduslik,“ ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. „Võime rääkida kangastelgedest, millel aastasadu on kootud vaipu või triibuseelikuid. Selle mustrid moodustavad ajatelje eilsest tänasesse, läbivad triibuna meie elu- ja kultuuriloo. Saame rääkida ka paralleelsetest või ristuvatest telgedest, seda nii matemaatikas, koduehituses kui…. inimsuhetes.  Leidsime, et see sobib oma mitmetähenduslikkuses Eesti suurimale iga-aastast rahvusvahelisele rahvatantsufestivalile hästi“.

Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku  ja esinejate ühised õhtulaule, Eestimaa kuulsaima lõõtsameistri, Võrumaalt pärit August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist,  töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi. Festivalil esineb ligi 400  rahvatantsijat  ja –muusikut nii Eestist kui üle maailma.

„Tänaseks on programm paigas, välisrühmad valitud ja peagi avame uksed ka me oma tantsurühmadele,“ lisas Valner

Juba traditsiooniliselt avab festival oma hooaja kevadel. Järgmisel neljapäeval on kõik tantsuhimulised oodatud esimesse tantsutuppa, kus lisaks siitkandi tantsude koostantsimisele tutvustavad korraldajad lähemalt selleaastaseid plaane.

Tantse õpetab Kadri Lepasson, püünel on Lõuna –Eesti parimad pillimängijad Tarmo Noormaa, Toomas Ojasaar, Valter Sikk ja Harri Lindmets koos Ojasaare ja Lepassoni õpilastega.

XIX  Võru Folkloorifestivali esimene tantsutuba toimub neljapäeval, 7. märtsil algusega kell 19  Võru klubis Club Balance.

MTÜ Lõõtspilliselts alustab taas rahvamuusika kursustega

Põlvas tegutsev MTÜ Lõõtspilliselts alustab ka sel sügisel lõõtspillimängijate koolitamisega.

Arvult juba kuues kursus keskendub seekord senisest enam omandatud baasoskuste lihvimisele ning on mõeldud ennekõike neile, kel esmased tutvused lõõtsaga juba tehtud. Kursusel keskendutakse uute lugude õppimisele, peamiselt suurpeo Harmoonika repertuaari omandamisele ning erinevate mängustiilide õppimisele.

MTÜ Lõõtspilliseltsi üks eesmärke on tutvustada ja hoida traditsioonilist külapillimehe mängustiili. Traditsioonilähedane mängimine eeldas pillimängu õppimist kuulamis-matkimis meetodil: kuulati oma küla või naaberküla pillimeeste mängu pidudel ja pulmades ning seejärel püüti kuulmise järgi neid lugusid iseseisvalt kodus järgi mängida. Selline iseseisev kuulmismälule toetuv matkimine-õppimine viis tulemuseni, kus igal pillimehel kujunes välja küll piirkonna traditsioonidele vastav, kuid siiski selgelt omanäoline mängustiil.

Oma kursustel on MTÜ Lõõtspilliselts järginud analoogseid õpetamismeetodeid. Kursus keskendub kursus lisaks olemasolevate oskuste lihvimisele just traditsioonilise külapillimehe stiili tutvustamisele. Kursusel kuulatakse seda stiili valdavate tuntud lõõtspillimängijate (näiteks Karl Kikas, Richard Reino, Elmar Sepp, Eduard ja Arnold Pärnamets, August Teppo, Tarmo Noormaa) pillilugusid ja arhiivisalvestusi ning püütakse võimalikult täpselt nende mängu matkida. Peamine töö toimub individuaalselt koos õpetajaga või väikestes gruppides, põhiosa jääb siiski iseseisvale harjutamisele kodus. Kursuse õpetajateks on Heino Tartes, Kalev Kreegipuu, Olev Suur, Riho Pähn, Toomas Ojasaar, Henrik Hinrikus ja Kristi Kool.  Jätka lugemist »

Võrumaal toimuvad rahvalaulu kursused

5-6. oktoobril ja 2-3 novembril 2012 toimuvad Võrumaal rahvalaulu kursused. Kursuse sihtrühmaks on folkloorirühmades osalejad, ringi- ja rühmajuhid, õpetajad, tantsijad, muusikud jt oma laulu huvilised mehed ning naised. Täpne toimumiskoht on veel selgumisel. Kursust õpetab ja juhendab Celia Roose.

Koolituse eesmärgiks on õppida tundma ja laulma oma kandi traditsioonilisi rahvalaule, leida endale oma isikupärane ja sobiv lauluvaramu. Rahvalaulu koolitus on abiks 2013. aasta rahvusvahelisel folkloorifestivalil Baltica osalemisel.

Registreerimine: http://www.folkloorinoukogu.ee/Vorumaa_rahvalaulu_kursus_793.htm

Kursusel osalemine tasuta! Toetab Eesti Kultuurkapital.

Folkloorifestival muudab Võru jalakäijate linnaks

Sel neljapäeval algav XVIII Võru Folkloorifestival muudab reedest pühapäevani osa Võru kesklinnast vaid jalakäijate pärusmaaks, et pidulised võiksid segamatult festivalil ringi liikuda.
„Loome ühtse festivaliala, mis ulatub kesklinnast kultuurimaja Kannel aiani ja seob nõnda põhilised kontserdikohad,“ ütleb festivali tegevjuht Kadri Valner. „Nii jääb see ala ligi 60 kollektiivi, umbes 400 esineja ja eeldatavalt vähemasti 10 000 festivalikülalise pärusmaaks.“
Festivaliala kahte otsa seob linna läbiv rekordpikk käsitöö ja kohaliku toidu laat, kus linlastele ja külalistele pakuvad head ja paremat üle 150 müügikoha.
Kolme päeva jooksul suunatakse liiklus, sealhulgas ka bussiliinid Jüri ja Liiva tänavalt kõrvalolevatele, põhiliselt Vilja ja Kreutzwaldi tänavale. Korraldajad loodavad kõigi autojuhtide mõistvusele seoses Võrumaa suvise suurima kultuurisündmusega.
Festival algab neljapäeval, 12. juulil kell 18 Võru valla Loosu küla Teppo talus tantsuetendusega Suvehaljas tantsusamm, mille lavastab Võrumaa üks tuntumaid tantsujuhte Maire Udras. Võru parimaid rahvatantsijaid saadavad muusikud Mari Kalkun, Triin Arak, Karoliina Kreintaal ja Siim Soop.
Nelja päeva jooksul toimub Võru linnas ja maakonnas üle 50 kontserdi, lisaks traditsiooniline tänavatants, publiku ja esinejate ühised õhtulaulmised ja koostantsimised, Võrumaalt pärit kuulsa lõõtsameistri August Teppo nimeline eesti lõõtsa võistumängimine, töötoad, kirikukontserdid, noorte muusikute ülesastumised festivali vabalaval jne.
12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime „Päivgi tands tsõõrin”.

Võru Folkloorifestivali esitleb: Puigal tuleb ungari tantsutuba

Sel reedel jätkab XVIII Võru Folkloorifestival oma hooaega ungari tantsutoaga Puigal.

Juba teises festivalieelses tantsutoas tutvustavad korraldajad lähemalt selleaastaseid plaane ja kutsuvad kõiki folkloorihuvilisi koos pilli mängima ja  tantsima. Tantsutuppa on palutud kõik, kel huvi nii eesti kui meie sugulasrahva, ungarlaste, seltskonnatantsude vastu. Tantse õpetab ning muusikat mängib ansambel Cürrentõ Ungarist.

Võrumaa üks suuremaid iga-aastaseid kultuurisündmusi, 12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime „Päivgi tands tsõõrin“.  „Sellega rõhutame koostantsimise ja – musitseerimise võlu,“ ütleb festivali tegevjuht Kadri Valner. „Loodame  festivali eel ja ajal toimuvates tantsutubades  esinejaid ning publikut  koostantsimise ja musitseerimise abil senisest veelgi tugevamalt siduda,“ lisab ta.

Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku  ja esinejate ühised õhtulaule, Võrumaalt pärit kuulsa  lõõtsameistri August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist,  töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi vabalaval. Festivalil esineb ligi 400  rahvatantsijat  ja –muusikut nii Eestist kui üle maailma.

Ungari rahvamuusikaansambel Csürrentő sündis 1997. aastal. Praeguses koosseisus mängitakse aastast 2006. Juba asutamisest alates esitab Csürrentő oma kontsertitel ja tantsutubades peamiselt moldva csangode rahvamuusikat. Ansamblit iseloomustab nooruslikkus, autentse rahvamuusika isikupärane esitamine, külatraditsioonide toomine linnakeskkonda..

Csürrentő on ungari rahvamuusikaelu üks aktiivsemaid liikmeid. Juba kümme aastat on neil Budapestis oma tantsutuba, 2008. aastast alates võetakse osa ka Ungari enimkülastavaid tantsutubasid korraldava Gödöri klubi tegevusest.

XVIII Võru Folkloorifestivali ungari tantsutuba toimub Puiga koolimajas reedel, 20. aprillil algusega kell 21.

Toetab Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp

 

XVIII Võru Folkloorifestival lööb juba järgmisel kolmapäeval tantsutoa uksed valla

Kolmapäeval, 21. märtsil kell 19 kutsub XVIII Võru Folkloorifestival kõiki tantsutuppa klubis Club Balance (Vabaduse 8, Võru).

12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival, suurim omataoline Eestis, kannab seekord nime „Päivgi tands tsõõrin“. Tantsutubades festivali eel ja ajal loodavad korraldajad  esinejaid ning publikut  koostantsimise ja musitseerimise abil senisest veelgi tugevamalt siduda.

Esimeses tantsutoas tutvustatakse suvist festivali ja Võru peo kuulsat tänavatantsu.

Tantsima paneb publiku Tartu Tantsuklubi, eestvõtjaks Triinu Nutt. Püünel on eelmisel aastal Teppo lõõtsa võistumängimise parimad pillimängijad Toomas Ojasaar (eesti lõõtspill), Henrik Hinrikus (eesti lõõtspill), Kristi Kool (eesti lõõtspill), lisaks Asso Int (eesti lõõtspill), Valev Laube (viiul), Kaie Mikheim (torupill), Meelis Int (basskitarr), Ülo Saaremõts (karmoška), Kati Raun (karmoška), Tanel Sakrits (mandoliin), Liisa Randmaa (viiul) ja teised pillimängijad.

Kaasa lööma on oodatud kõik rahvamuusikud, kellele tantsuks mängimine meeltmööda.

Selles tantsutoas keskendume valdavalt külapidude tantsumuusikale, mida tavatseti mängida Eestis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses.

Kõik festivali sõbrad ja toetajad, tantsust ja rahvalikust muusikast lugupidavad inimesed on südamest oodatud!

Tantsutoa toimumist toetavad klubi Club Balance ning Eesti Kultuurkapital.

Kevadkuu regilaulutoas lauldakse naistest

Regilaulutoas lauldakse 8. märtsil naistest. Foto: folklore.ee/regilaulutuba

Kevadkuu on uue alguse ja ärkamise kuu – pööripäevaselt pöörane ja pöördeline. Küll keerab ennast märtsis karu koopast välja, hakkavad rändlinnud taas kodupoole pöörduma, pistavad ussid nina mätta seest välja ja tehakse maagilisi toiminguid ärkavate putukate-mutukate tõrjeks.

Kõik tõuseb taas elule. Ja nii on ka märts kõige uue alguse kehastuse – naise – kuu. Mahuvad ju paastukuusse lisaks “kõigest” saja-aastase ajalooga rahvusvahelisele naistepäevale (8. märts) veel mitu palju ürgsemat väekatele naistele pühendatud tähtpäeva: jevdokiapäev (1. märts), püha Gertrudi mäletuspäev ehk käädripäev (17. märts), paastumaarjapäev (25. märts), mil Maarjale kuulutati ette Jeesuse sündi…

Nii laulamegi 8. märtsil 19. sajandi linnakodaniku muuseumis Tartus (Jaani 16) kell 18.00 – 20.00 naistele, naistest, naiste õpetuseks kui ka nende eest hoiatuseks, kevadest ja armastusest. Sest mida muud võib naise vastu tunda kui ainult armastust!
Jätka lugemist »

Tartus tuleb noorte folkloristide ja etnoloogide konverents

27. ja 28. aprillil toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis (J. Kuperjanovi 9) ja Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) igakevadine noorte folkloristide ja etnoloogide konverents „Noorte Hääled“. Konverentsi eesmärgiks on leida uusi, põnevaid ja julgeid ideid, pakkuda noortele uurijatele esinemisvõimalusi ning avastada lootustandvaid teadlasi.

Konverentsil esinevad noored uurijad Eesti ülikoolidest ja uurimisasutustest (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kirjandusmuuseum), samuti Indiast ja Ungarist. Ettekanded räägivad kaasaja folkloori küsimustest, identiteedist ja religioonist, nõukogude aja mäletamise erinevatest tahkudest ning uute kultuurinähtuste analüüsist Eestis.

Konverents „Noorte hääled” toimub sel aastal kuuendat korda. 2006. aastal ühendasid oma jõud Eesti Rahva Muuseum, kes oli alates 1999. aastast korraldanud noorte etnoloogide konverentsi „Etnoloogia hääled“ ning Eesti Kirjandusmuuseum, kus on alates 1978. aastast toimunud noorteadlaste kevadsessioon ning alates 1990. aastatest noorte folkloristide konverentsid.

Konverentsi toetavad Tartu Nefa Rühm ja Eesti Kultuurkapital. Konverentsi kava ja teesid on kättesaadavad veebis: www.erm.ee/noortehaaled ning http://www.folklore.ee/era/nt

Allikas: ERM

Homme on Viljandis Toropi tantsumaja

Viljandis Pärimusmuusika Aida suures saalis avab homme kell 19 taas uksed tantsumaja. See on pühendatud folkloristi Kristjan Toropi tegevusele.

Tantsumaja on koht, kus saab tantsides pidutseda parimate pillimeeste saatel. Ette võetakse traditsioonilisi eestlaste, aga ka teiste  rahvaste tantse. Kindlasti saab tantsida valssi, reinlenderit, polkat, labajavalssi ning paljusid muid vähem ja rohkem tuntud tantse. Oodatud on igas vanuses ja igasuguste oskustega inimesed, kes tahavad tantsida, aga ka lihtsalt kuulates-vaadates mõnusalt aega veeta. Peo juhatab alati sisse õpituba, kus õpetatakse eeloleval õhtul tantsitavaid tantse.

Kell 19 algab tantsumajas polka õpituba õpetajate Sille Kapperi, Kalev Järvela ja ansambel Leigarid eestvõttel

Kell 20 algab samas folklooriseltsi Leigarid lühitantsuetendus ning kell 20.15 alustavad tantsuks mängimist ansambel Knihv, Ilmar Kald ja Jaanus Põlder.

Paavlipäev – 25. jaanuar

Kristlikus kalendris on paavlipäev Pauluse ümberpööramise püha.

Eestis saartel, paiguti Läänemaal ja Harjumaal 20. sajandi alguses vähetähistatud püha. Loetletud alal on paavlipäev olnud talve keskpaiga tähistaja, mistõttu selleks ajaks pidi alles olema pool inimeste ja loomade toidust. Talve poolitajana tähistavad seda püha näiteks rootslased, soomlased ja sakslased.

Paavlipäeva ilm ennustab suveilma: paistab päike, tuleb päikseline ja soe suvi ning hea saak; sajune ilm aga toob haigused ja vihmase suve.

Paavlipäeval algas saartel putukate ennetusmaagiline tõrjumine.

Igasugune villasetöö oli sel päeval keelatud. Kehtis ka pühkemete väljaviimise keeld. Arvati, et sinna kohta, kuhu need viiakse, tekib suvel palju usse.

Allikas:folklore.ee