Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Moisekatsi Elohelü võistluskontserdil püüab 1000 eurost peapreemiat 14 ansamblit

28. aprillil Põlvamaal Moostes toimuva XIII eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdil astub üles 14 erinevat muusikalist kollektiivi.

Osalejatelt eesti pärimusmuusika tundmist, väga häid interpreteerimisvõimeid ja heal tasemel muusikaliste seadete tegemise oskust nõudev võistluskontsert on festivali tippsündmus, kus igal ansamblil tuleb esitada kaks loomingulist seadet, millest üks põhineb festivali kohustuslikul lool ning teine vabalt valitud rahvamuusikapalal.

Võistluskontserdil osalejaid hindab žürii koosseisus:

Tauno Aints – helilooja, žürii esimees;

Ando Kiviberg – Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja;

Peeter Rebane – muusik ja interpreet;

Sven Grünberg -  helilooja

Ingrid Rüütel – esimesest festivalist alates žürii töös osalenud etnomusikoloog ning festivali patroon.

Võistluskontserdil astuvad üles poolakate esindajad ansamblist Laikonik (Eesti Poola Selts) ja vene keelt emakeelena kõneleva kogukonna esindus ansambliga Samsaara (Stuudio Joy).

Uute tulijatena saab näha mitmeid kollektiive: Sägamuhvints (Kolga-Jaani), Singelus (Tartu), Wigla (Tallinn) ja sõpruskonda Krista, Uku, Maaris. Samuti on esmakordselt esindatud Mooste kooslusega Plats, Kleyn & MC Ginley, mis ühendab MoKSi juures tegutsevaid loomeinimesi ja nende sõpru.

Taas tulevad end proovile panema varasematel aastatel rahalisi preemiaid võitnud ja eesti publikut oma vihmaloitsu videoga hullutanud ansambel Greip (Pärnu) ning 2010. aasta peapreemia laureaat Krüüsel.

Lisaks astub festivalil üles varem võistluskontserdil osalenud ning erinevaid auhindu võitnud kollektiivid Sõõriq (Värska), Vea (Tarvastu), Mehepojad (Melliste), Vikerkaare hallskaala (Tartu) ja Fibrill (Võru).

Võistluskontserdi kohustuslikuks looks kõigile osalejatele on Rõuge kihelkonnast pärit laulumäng ”Kaks neidu metsa kõndma läks”.

Lisaks rahalistele preemiatele on eriauhinnad Põlva Maavalitsuselt, Viljandi Pärimusmuusika Keskuselt, Võru Folkloorifestivalilt, Võro Instituudilt ja festivali patroonilt Ingrid Rüütlilt ning oma panuse saab anda ka publik, hääletades Publiku lemmiku.

Võistluskontsert algab 28. aprillil kell 18 Mooste Folgikojas, mis on Kagu-Eesti suuremaid statsionaarse heli- ja valgustehnikaga varustatud kontsertsaale. Õhtut juhib Ants Johanson.

Festival avatakse juba 27. aprillil. Võistluskontserdi pilet on 10 eurot ning seda saab osta kohapealt.

Festivali korraldab MTÜ Folgisellide Selts ja Mooste vald.

Lisainfo: http://folkfest.polvamaa.ee

Moostes kõneldi heast energiast

Põlva maavanem Priit Sibul avamas eilset energiakonverentsi Moostes. Foto: Erkki Peetsalu

Põlvamaale Mooste mõisa Folgikotta kogunes eile ligi 250 inimest, et arutada energeetika teemadel. Peamiselt keskenduti taastuvenergia kasutamata võimalustele ning tutvustati visioone ja praktilisi lahendusi.

Avasõnades ütles Põlva maavanem Priit Sibul, et Põlvamaal leidub mitmeid hea energiaga ettevõtmisi, mis otseselt või kaudsemalt seotud energeetika teemaga. Ühe näitena tõi ta MTÜ Rosma Haridusseltsi plaani rajada Põlvamaa Roheline Maja, mis võiks kujuneda Kagu-Eestis omalaadseks katseprojektiks avalikku kasutusse minevast energiatõhusast hoonest. Hetkel käib selle projekteerimine.

Ettekannete seas oli mitmeid huvitavaid teemakäsitlusi. Näiteks kõneles Ahto Oja osaühingust Mõnus Minek ideest rajada Ääsmäele bioenergia küla, mille puhul oleksid tasakaalus nii tehnoloogilised, sotsiaalsed, keskkonnaalased kui majanduslikud argumendid. Tegemist on tema nägemuses bioenergia regiooniga, mis võimaldab vähendada fossiilsete kütuste kasutust ja sellega seonduvat saastet.

Biogaasi tootmine, mille ressurss tuleb 30 km raadiuses, võimaldaks välja arendada mikrogaasivõrgud ja parandada kohalikku tööhõivet. Kogukonnast lähtuva idee teostumiseks on vaja julget investorit ja piisaval hulgal põllupidajaid, loomakasvatajaid ning olme- ja biojäätmeid. Eestis on tervikuna praegu ligi 300 000 ha kasutuseta põllumajandusmaad, mis muudab bioenergia külade rajamise ka mujale täiesti perspektiivseks. Jätka lugemist »