Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2017
E T K N R L P
« okt    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

Dokumentaalfilm „Patarei ärkab ellu“ ärgitab taas arutelule

Muinsuskaitsekuu raames linastub10. mail kell 18.00 Tallinna kinomajas (Uus tn 3) dokumentaalfilm „Patarei ärkab ellu“, mille vaatamisele järgneb arutelu väljapaistva mälestise – ajaloolise mere-kindluse ja vangla tulevikust.

Trivimi Velliste, dokumentaalfilmi Patarei ärkab ellu idee ja käsikirja autor Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste, dokumentaalfilmi “Patarei ärkab ellu” idee ja käsikirja autor. Foto: Urmas Saard

Esimest korda näidati Patareist valminud ca 25 minuti pikkust filmi tänavu 19. jaanuaril. Ka siis järgnes sellele elav mõttevahetus. Filmi idee ja käsikirja autor on Trivimi Velliste. Režii ja kaamera töö tegi ära Jaan Kolberg.

Filmis saavad sõna Tartu Ülikooli professor Juhan Maiste, ajaloolane ja Patarei uurija Robert Treufeldt, Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov, Tallinna Tehnikaülikooli professor Roode Liias, Patarei tutvustaja Andrus Villem, Muinsuskaitseameti ehitusmälestiste peainspektor Triin Talk, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti inspektor Artur Ümar, vabadusvõitleja, endine Patarei vang ja siseminister Lagle Parek, vabadusvõitleja ning endine Patarei vang Heiki Ahonen, vabadusvõitleja, muinsuskaitsja ning endine Patarei vang Valdur Raudvassar, Meremuuseumi juhataja Urmas Dresen, Okupatsioonide Muuseumi juhataja Merilin Piipuu, Eesti Sõjamuuseumi-Kindral Laidoneri Muuseumi juhataja Hellar Lill. Filmis lauluab perekond Ausmaa koor.

Linastusele järgneval arutelul osalevad filmi autorid, muinsuskaitsjad, linnaplaneerijad jt.
Valitsusväline üle-euroopaline muinsuskaitseühendus Europa Nostra on arvanud Patarei maailmajao seitsme enimohustatud olulise mälestise hulka. Filmi linastus on pühendatud ühtlasi merekultuuri aastale.

Dokumentaalfilm pani koolinoored mõtlema

29.veebruaril sai Otepää gümnaasiumis vaadata American Showcase programmi raames dokumentaalfilmi “Kaugel kodust” ja kohtuda filmi autoriga. Samal päeval avati kohvik-restoranis l.u.m.i koostöös USA saatkonnaga fotonäitus Ameerika rahvusparkidest.

Galen Knowles  Foto Monika Otrokova

Galen Knowles. Foto: Monika Otrokova

Otepää gümnaasiumisse olid külla tulnud USA saatkonna meediaspetsialist Mairis Tuisk ja filmi autor Galen Knowles. Otepää valla koolinoored võtsid filmi hästi vastu – gümnaasiumi aulasse oli kogunenud saalitäis noori, kes jälgisid dokumentaalfilmi Ameerikasse emigreerunud Ugandast pärit noormehe Brolini püüdlustest esindada 2018. aasta talimängudel Ugandat lumelauasõidus. Pärast filmi vaatamist said koolinoored esitada küsimusi filmi autorile Galen Knowlesile, kes rääkis nii endast kui ka filmi saamisloost. Dokumentaalfilm äratas koolinoortes huvi ning pani kaasa mõtlema kodu, perekonna ja isikliku identiteedi rolli üle elus.

Filmi “Kaugel kodust” näidati American Film Showcase programm raames, mis on koostööprojekt Lõuna California Ülikooli filmikooli ja USA välisministeeriumi vahel. Filmitegijad ja filmi eksperdid reisivad 40 erinevasse riiki, et näidata erinevaid filme. Projekt toimub aasta vältel alates 2015. aasta augustist kuni 2016. a. augustini, ning Valgamaal näidatakse selle raames filmi lisaks Otepääle ka Valgas ja Tõrvas. Samal päeval avati kohvik-restoranis l.u.m.i USA saatkonna kaasabil fotonäitus Ameerika rahvusparkidest “National Parks“.

Jätka lugemist »

“Elulood” linastub Pärnu Muuseumis iga poole tunni järel

23. veebruaril on Pärnu Muuseum avatud tavapärasel ajal ning sissepääs muuseumi püsiekspositsiooni vaatamiseks riigi sünnpäeva eel kaks ühe hinnaga! Kinosaalis linastub terve päeva igal täistunnil ja pooltunnil Rao Heidmetsa dokumentaalfilmi “Elulood”.

Pärnu muuseumis Foto Urmas Saard

Pärnu muuseumis. Foto: Urmas Saard

Rao Heidmetsa filmistuudio dokumentaalfilmist “Elulood” (2007)

Pooletunnine dokumentaalne animafilm, mille stsenaristideks on kirjanik Mats Traat ja filmimees Rao Heidmets, käsitleb perioodi alates Eesti Vabariigi sünnist kuni iseseisvuse taastamiseni. Rõhk asetub mõistagi neljakümnendatele, kui toimusid eestlaste seisukohast kõige traagilisemad sündmused: okupatsioon ja küüditamine. Kõik filmis kujutatud sündmused on tegelikult aset leidnud. Filmi fookus on reaalsetel lugudel, mida animatsioon üksnes toetab. Heidmets nimetab „Elulugusid“ seetõttu ka dokumentaal-, mitte animafilmiks, mille põhiideed kannab tõdemus: ükskõik mis ka ei juhtuks, alati tuleb edasi võidelda, mitte alla anda!

Filmi režissöör on Rao Heidmets, stsenaristid Rao Heidmets ja Mats Traat, kunstnik Ave Nahkur, helilooja Olav Ehala.

USA filmitegija Galen Knowles külastab Otepää Gümnaasiumi

29.veebruaril kell 13.00 saab Otepää Gümnaasiumis vaadata dokumentaalfilmi “Kaugel kodust”. Külas on filmi autor – Ameerika filmitegija Galen Knowles, kes kohtub õpilastega ning selgitab filmi tegemise tagamaid. Lisaks sellele avatakse kohvik-restoranis l.u.m.i koostöös USA saatkonnaga fotonäitus Ameerika rahvusparkidest.

Ameerika Ühendriikide lipp Foto Urmas Saard

Foto: Urmas Saard

USA saatkonna meediaspetsialisti Mairis Tuisu sõnul näidatakse Eestis filmi “Kaugel kodust” American Showcase programmi raames. American Film Showcase program on koostööprojekt Lõuna California Ülikooli filmikooli ja USA välisministeeriumi vahel, mille raames filmitegijad ja filmi eksperdid reisivad neljakümnesse riiki, et näidata erinevaid filme. Projekt kestab mullu augustist kuni käesoleva aasta augustini, ning Valgamaal näidatakse selle raames filmi Lisaks Otepääle näidatakse Valgamaal filmi ka Tõrvas ja Valgas.

Otepää vallavanem Kalev Laul rääkis, et koostöös USA saatkonnaga Tallinnas on kavas avada samal päeval kohvik-restoranis l.u.m.i näitus Ameerika rahvusparkidest. “USA saatkonna toel valminud näitus “National Parks” kajastab Ameerika looduse mitmekesisust Ameerika rahvusparkide poolt säilitatuna alates aastast 1872. Näituse temaatika sobitub Otepääle ideaalselt, kuna toimumas on Otepää looduspargi kaitse-eeskirja uuendamine, mis peab tagama meie kauni looduse säilimise,” selgitas Laul.

Galen Knowles kasvas üles väikeses Uus-Inglismaa linnas. Oma esimesel kolledžiaastal Westminsteri kolledžis Salt Lake City’s tutvus ta Phili ja Broliniga ja nii saigi alguse dokumentaalfilmi projekt “Kaugel kodust”.

Pagedes vägivaldsest perekonnast Ugandas ning olles vastakuti üksinduse ja meeleheitega peale emigreerumist Ameerika Ühendriikidesse, leidis Brolin oma koha üsna ebatavalisel moel lumelauasõidus. Koos kirgliku huviga hariduse vastu leidis Brolin eklektilise kogukonna, mis toetas tema arengut hetkedel, mil ta seda kõige enam vajas. Brolin püüdleb praegu esimeseks lumelauduriks, esindades Aafrika riiki olümpiamängudel, samal ajal meditsiinikarjääri suunas töötades. Karakterlugu “Kaugel kodust” räägib kogukonnatoetuse olulisusest. Film on võitnud auhindu Cold Smoke’i ja Jackson Hole Planet filmifestivalidel ja mitmetel teistel festivalidel, sealhulgas Santa Barbara Rahvusvaheline filmifestival. Stockholm Junior ja Sun Valley filmifestival valis filmi oma ametlikku esitlusloendisse.

Vaata treilerit

„Klassikokkutulek“ kogub tuure

Käesoleval nädalal näeb mitmel pool Eesti kinodes superkomöödia „Klassikokkutulek“ esilinastust. Filmiloojad on paljude kinode esika-seanssidel filmi sisse juhatamas.

Klassikokkutulek

“Klassikokkutulek”

Nii ei peaks selleks nädalaks olema enam eriti palju inimesi, kes tootja Taska Film “Klassikokkutulekust” veel teadlikud ei oleks. Välja arvatud alla 14 aastased lapsed, kellele vaatamine keelatud.

Filmirollides osalevad Mait Malmsten, Genka, Ago Andreson, Mart Müürisepp, Grete Klein, Maarja Jakobson, Ülle Lichtfeldt, Märt Pius, Kadri Adamson, Kristiina-Hortensia Port, kellelt võib oodata ohtralt naljakaid kahekõnesid, pisarateni naerma ajavaid olukordi. Parimat näitlejameisterlikkust pakkuv “Klassikokkutulek” on komöödia, mida Eesti kinokülastaja juba tükk aega oodanud. Kooli lõpetamisest on möödas 25 aastat ja kolm klassivenda asutavad end vastumeelselt kokkutulekule. Mart (Mait Malmsten), Toomas (Genka) ja Andres (Ago Anderson) on üsna tavalised tublid ja toredad mehepojad, kel elus kõik pealtnäha hästi, aga ometi eredaimad unistused jäänud kas saavutamata või vajunud kaugele unustuse hõlma.

Jätka lugemist »

Juba kolmapäeval taas Võrus tasuta Euroopa filmikohvik

inImese mõõt_A3-page-001Võrumaa ettevõtlusnädala raames toob Võrumaa Euroopa filmikohvik vaatajateni emotsionaalselt jõulise loo elust enesest. „Inimese mõõt“ on sotsiaalne draama, mis märkab iga inimese elus ettetulevaid probleeme ning annab hea ja haarava pildi praegusaja prantsuse tööinimeste olukorrast. Film linastub kinos Kannel kolmapäeval, 7. oktoobril kell 19.

Sünopsis: Tõeliselt kaasakiskuva draama keskmes on töö kaotanud sümpaatne prantsuse härra Thierry, kes maandub pärast pikki tööotsinguid kaubanduskeskuse turvamehe ametipostil.  Ootamatult kaasneb kaupluses korra pidamisega aga ka rida ebameeldivaid valikuid ning olukordi, mis panevad mehe eetikapiirid järjest enam proovile ning väärikaks jäämine osutub väga keeruliseks.

Cannes’is parima näitleja auhinnaga pärjatud Vincent Lindoni peen, mitmekihiline ja võimsalt veenev roll toimib niivõrd efektiivselt, et veel päevi hiljem võib tabada end mõtisklemast Thierry tegelaskujule ning küsimustele ja lahendustele, mida elu inimese teele asetab.

Filmi on prantsuse keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega. Filmi pikkus 93 min.

Pärast filmi on külastajatel võimalik Kandle kohvikus nautida tasuta teed, kohvi ja suupisteid ning arutleda filmis kajastatud teemadel. Üritus on tasuta!

Filmikohvikute sarja korraldavad Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel. Üritust toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

Matsalu loodusfilmifestivalil näeb rekordiliselt suurt valikut ekraniseeringuid

Kolmapäeval, 16. septembril algab Lihulas XIII Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival, kuhu on üles antud rekordarv filme 82 maailma riigist.

Lihula mõis Foto erakogust

Lihula mõis. Foto erakogust

Võistlusprogrammi on valitud 31 filmi, mis võistlevad kahes kategoorias: A- Loodus ja B- Inimene ja loodus. Filme hindab 2 žüriid koosseisus: A- kategooria – Rein Kuresoo, Maire Toming, Ilias Missyris (Soome); B-kategooria – Irjaleena Eriksson (Soome), Robert Jürjendal, Kaari Saarma.

Festivali avaüritus algab 16. septembril kell 18 Lihula kultuurimaja suures saalis, festivalilinastused aga algavad juba hommikul kell 10 laste loodushariduspäeva programmiga. Näidatakse filmi „Liivalood“.´Lastega kohtub Loodusmuuseumi merebioloog Lennart Lennuk. Järgnevad laste töötoad mitmesugustel huvitavate teemadega.

Sama kavaga laste loodushariduspäev on ka neljapäeval, 17. septembril kell 10 Haapsalu kultuurikeskuse suures saalis ja reedel, 18. septembril Tallinna Loomaaia loodusharidusmajas.

Jätka lugemist »

Võru Euroopa filmikohvikus näeb “Meeletut augustit”, sissepääs prii

event.2823741Võru linnapäevade raames linastub 21. augustil kell 20 Võru kultuurimajas Kannel Euroopa filmikohvikute sarja kaheksas film. Ekraanile tuleb 2013. aastal Soome ja Tšehhi koostöös valminud linateos „Meeletu august“, kus külma sõja taustal hargneb lahti soe ja südamlik armastuslugu.

Elsa on keskealine kübarategija ja väikestviisi selgeltnägija, kes peab Helsingi kesklinnas 1962. aastal elegantset kübarapoodi. Tema elus on kõik selge ja korras kuni selle hetkeni, kui mees, keda ta kunagi armastas ja kelle ta äkitselt kaotas, ilmub mineviku varjuna välja. Jan tuli Helsingisse festivalile esinema koos oma tšehhi tantsuorkestriga. Enam kui kaks aastakümmet on Elsa meest surnuks pidanud. Alguses tahab Elsa eemale hoida nii Janist kui ka festivalist, mis on tema jaoks rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni järjekordne katse teha headele ja mitte midagi kahtlustavatele Soome-sarnaste lääneriikide kodanikele ajupesu. Aga Jan on järjekindel, veenev ja võluv. Joovastav segu kuumadest augustiöödest, muusikast, tantsust ja Raudse eesriide ajastu jääkülmast poliitilisest paranoiast moodustavad kokku sellised asjade seisu, kus Elsa peab enda jaoks tegema lõpliku otsuse. Kas ta alistub KGB surve all oleva Soome politsei soovidele, mis tahab, et ta tooks nende juurde tšehhi ülejooksiku või valib ta enda jaoks täiesti uue elu?

Filmi pikkus 1 h 45 min. Sissepääs on kõigile huvilistele tasuta.

Võrus saab taaskord tasuta kvaliteetfilmi näha

Simon_foto3Neljapäeval, 18. juunil kell 19 linastub Võru kinos Kannel Euroopa filmikohvikute sarja kuues film. Ekraanile tuleb Rootsi draamafilm „Simon ja tammed“ (2011).

“Simon ja tammed” (2011) on Marianne Fredrikssoni samanimelise romaani järgi vändatud eepiline lugu kahest Rootsi perekonnast, nende sõprusest ja seotud saatusest Göteborgis 1940.-1950. aastatel. Loo keskmes on nooruke Simon Larsson, tema eneseotsingud ja isiksuseks kujunemine.

Noor Simon saab teada, et on lapsendatud ning tema isa on Saksa juut. Sõja lõppedes läheb mees oma juuri otsima. Teekond kulgeb mööda inimhinge salasoppe, avastades elu suuri ja väikeseid müsteeriume.

Pärast filmi on külastajatel võimalik Kandle kohvikus nautida tasuta teed, kohvi ja suupisteid ning arutleda filmis kajastatud teemadel. Filmiõhtu on kõigile huvilistele tasuta.

Võru Euroopa filmikohvikus näeb taaskord tasuta kvaliteetfilmi

ce5Euroopa filmikohvikute sarja viienda filmina linastub neljapäeval, 28. mail kell 19 Võrus kinos Kannel Sloveenia režissööri Rok Biceki debüütfilm „Klassivaenlane“ (2013), mis süüvib ühe keskkooliklassi väikesesse maailma ja vaatleb noorte probleeme kokkupuutel uue eriti range õpetajaga.

Film kandideeris eelmisel aastal  filmiauhinnale LUX, see on Euroopa Parlamendi poolt algatatud tunnustus andekatele filmitegijatele. Selle peamisteks eesmärkideks on aidata kaasa avalikule arutelule Euroopa teemadel ning toetada koostööprojektide levikut Euroopa Liidus. LUXi filmiauhind ei ole rahaline, vaid toetab filmi tõlkimist 24 Euroopa Liidu ametlikku keelde.

Pärast filmi on külastajatel võimalik Kandle kohvikus nautida tasuta teed, kohvi ja suupisteid ning arutleda filmis kajastatud teemadel. Filmiõhtu on kõigile huvilistele tasuta!

Filmikohvikute sarja korraldab Europe Directi Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel. Üritust toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp. Filmi linastust toetab Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis.

Kümme Eesti filmi saavad kirjeldustõlke

Kultuuriministeerium eraldas Eesti Filmi Sihtasutusele 21 600 eurot kirjeldustõlgete tellimiseks uuematele täispikkadele Eesti mängufilmidele.

Vaegnägijatele ja -kuuljatele mõeldud kirjeldustõlkega varustatakse 2011-2014 aastal valminud filmid „Kirsitubakas“, „Nullpunkt“, „Väikelinna detektiivid“, „Mandariinid“, „Kertu“, „Free Range“, „Elavad pildid“, „Deemonid“, „Eestlanna Pariisis“ ja „Surnuaiavahi tütar“. Alates 2014. aastast ja edaspidi toodetud mängufilmide puhul saavad tootjad kirjeldustõlke lisamiseks vajaliku toetuse Eesti Filmi Instituudist üheaegselt levitoetusega.

Vaegnägijate ja -kuuljate kirjeldustõlge tähendab, et lisaks dialoogile antakse tekstina edasi ja kirjeldatakse ka olulisi tegevusi, mis toimuvad filmi helitaustal.

Kirjeldustõlkega filmid tehakse erivajadustega inimestele kättesaadavaks Eesti Pimedate Raamatukogu videoteegi kaudu. Samuti saab neid filme näidata televisioonis ning panna üles Elioni filmiriiulisse.

Katrin Arvisto

Sleepwalkersi festival viib parimad lühifilmid üle Eesti

SW logoTäna algava Rahvusvahelise Lühifilmide Festivali Sleepwalkers lühifilmid linastuvad esimest korda lisaks Balti Filmi-ja Meediakoolile Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Saksa Gümnaasiumis, Valga Gümnaasiumis, Viljandi Gümnaasiumis ja Jõgeva Gümnaasiumis.

“Meil on hea meel, et Eestis leidub nii mitmeid koole, kes meiega sarnaselt mõtlevad ning soovivad häid lühifilme ka oma õpilastele tutvustada,” sõnasSleepwalkersi festivali juht Martin Ruus. Ta lisas: “Meile kui uneskõndijatele, meeldib mõelda, et lühifilmid on unenäod, mis kestavad minutist kuni paarikümneni ja võivad sisult väga erinevad olla, varieerudes neutraalsetest igapäevaolukordadest kuni hirmutavate ja ebareaalsete patoloogiliste seisunditeni.”

15. Sleepwalkersi festivali kavas on Oscari laureaat ning Veneetsia, Toronto, Edinburgh´i ja Encounters festivalide võitjad. Lisaks tuleb ekraanile palju tudengifilme ja esilinastub Kadri Kõusaare “Auster” ning Martti Helde “Superbia”.

18.-22.11 toimuv Sleepwalkers on Pimedate Ööde filmifestivali alafestival, mis tunnustab ja teeb sügava kummarduse kõikidele lühifilmitegijatele, kes on oma “unenäod” suurele ekraanile toonud.

Festivali keskus on Tallinna Ülikooli linnakus paiknev BFMi maja Nova ja kino SuperNova. Tule festivalile ja saa osa 200 erinevast rahvusvahelisest “unenäost”, millest valib rahvusvaheline zürii festivali lõpuks välja parima. Kõik koolide linastused on tasuta.

Lisainfo www.swff.ee, http://www.swff.ee/sundmused/sleepwalkers-ttu-kinos/

Allikas: Rahvusvaheline Lühifilmide Festival Sleepwalkers

Eesti koolinoored tegid 38 lühifilmi maaelust

Teist aastat järjest toimuvale kooliõpilastele suunatud lühifilmide konkursile “Ükskord meie külas 2″ esitati kokku 38 lühifilmi, mis avavad noorte nägemust elust maapiirkondades. Võidufilm kuulutatakse välja 22. novembril kell 16.00 Coca-Cola Plaza 9. saalis toimuval autasustamisel.

“Meile on laekunud väga kirev valik lühifilme, kus on nii humoorikaid kui ka mõtlemapanevaid, ilusaid filme,” ütles JustFilmi juht Mikk Granström. “Noorte huvi filmitegemise vastu on aasta-aastalt suurenenud ja tänavusel konkursil on seda näha ka filmide kvaliteedis. Esitatud tööde seas on mitmeid väga hästi teostatud filme.”

Filme hindab viieliikmeline žürii, kuhu kuuluvad Justfilfmi programmi koostaja Hannes Aava, filmikunstnik Reet Brant, populaarse telesarja “Padjaklubi” režissöör Ragne Mandri, filmiõpetaja ja noorsootöötaja Erko Sõrmus ning põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Karin Volmer. Konkursi võitja saab auhinnaks valida kaamera (video-, peegel-, GoPro või kompaktkaamera), mille on välja pannud Just Film koostöös Photopointiga.

Kuni 20. novembrini on kõigil võimalik oma lemmikule hääl anda Delfi Eesti elu portaalis.

Konkursi ettevalmistuste käigus külastas JustFilmi meeskond üle 40 kooli ja noortekeskuse kõigis eesti maakondades ning jagas näpunäiteid filmitegemisest. “Usun, et oleme suutnud noortes tekitada huvi nii filmimaailma vastu kui ka pannud neid mõtlema, millised eelised on elul väljaspool suurlinnasid ja mida põnevat maapiirkondades teha on, ” lisas Granström.

22.novembril toimuvale autasustamisele ja sellele järgnevale filmile on oodatud kõik külalised ja kohti saab broneerida aadressil justfilm@poff.ee.

Lühifilmikonkurssi “Ükskord meie külas 2″ korraldab noorte- ja lastefilmide festival Just Film koostöös Põllumajandusministeeriumiga, konkurssi rahastatakse Eesti maaelu arengukava 2007-2013 vahenditest.

Lastekaitse Liit esitleb täna raamatut “Laps aegade hõbelõngal: laps eesti filmis”

MTÜ Lastekaitse Liit annab täna välja mahuka esindusalbumi “Laps aegade hõbelõngal: laps eesti filmis”, mis kannab edasi lapse rolli eesti filmides, aitab mõista lapse vajadusi ning tugevdab teed lapsesõbraliku ühiskonna poole.

Raamatu esitlus toimub täna, 17. novembril, kell 17.30 PÖFFi Just Filmi lapse õiguste programmi raames Coca-Cola Plazas (saal 8). Esitlusel osaleb tuntud filmirežissöör Helle Karis, kelle filmid “Metsluiged”, “Karoliine hõbelõng” ja Nukitsamees” on kajastatud ka kogumikus. Viimase filmi keskmes olevad pereväärtused ja vägivallavaba kasvatuse olulisus on keskseks sõnumiks ka Lastekaitse Liidul.

“Laps aegade hõbelõngal: laps eesti filmis” koostamise mõte sündis soovist näidata meie stsenaristide ja filmilavastajate suhtumist lapsesse ja tema kujutamise viisidesse eesti filmis läbi aegade. See on esmakordne pilk linateoses ilmnevale laps-tegelasele, tema soovidele, arusaamadele ja kohale üldises filmi kontekstis. ” Hõbedasel filmilindil peatatud hetk näitab lapse erinevaid tüüpe ja seost teistega, samuti tegijate eesmärki, lisades teosele kujundliku suhtumise ja avarama mõõtme ,” selgitab raamatu koostaja Õnne Kepp. Jätka lugemist »

Sellel nädalavahetusel toimub esimene Tõrva Dokfest

17.-19. oktoobrini toimub I Tõrva Dokfest, mille eesmärgiks on tõsta dokumentaalfilmide vaadatavust, inspireerida inimesi huvitavate eeskujude kaudu ning suurendada arutelu ühiskondlikel teemadel.

Linateoste hulgast võivad leida endale põnevat vaatamist nii väiksemad kui ka suuremad filmisõbrad. Lisaks filmiseanssidele on võimalik külastada joonistusnäitust „Millest teha dokumentaalfilmi?” ning osaleda töötubades, kus saab tutvuda foorumteatri ja
visualiseerimiskunstiga.

Mõlemad festivaliõhtud saab veeta omanäolises Tõrva pubis Juudas, kus on dokfilmifestivali auks eriprogrammid. Reedel astub Juudases lavale ansambel Vennaskond ning 18. oktoobri õhtul toimub sealsamas PööLoY GLääNZ albumiesitlus, mille puhkepausidel esineb Contra.

Tõrva Dokfesti korraldajaks on MTÜ Rabarebased, mille kõik liikmed õpivad Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurikorralduse erialal. Festival toimub koostöös Tõrva Linnavalitsususe, mittetulundusühingu Mondo ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiaga.

Dokumentaalfilmi festivali keskseks toimumiskohaks on Tõrva kesklinnas paiknev kinohoone, mis on üks kolmest ainulaadsest kinomajast Eestis. Stalinistlikku arhitektuurijoont jälgiv hoone avati 1953. aastal. Kinomaja omanikuks on alates
2013. aastast Tõrva Linnavalitsus.

Allikas: Tõrva Dokfest

Valmis lühifilm ”Värskasse elama”

Värskasse elama logoJuba poolteist aastat on Värska vald kutsunud inimesi Värskasse elama. Kui kutsutakse, siis ka tullakse. Värska valda on kolinud aasta jooksul 9 noort peret. Esimestel kolijatel on nüüd juba aasta jagu Värska elu selja taga. Värska vallavalitsusel tuli idee teha lühifilm ühest Värskasse kolinud perest ja tema kogemusest ning esimestest elamustest. Piiriveere Liidri toetusel ongi film valmis saanud ja leidnud nii kohalike elanike kui ka uute tulijate hulgas väga positiivse vastuvõtu. Filmi tegid Andres Maimik, Meel Valk, Kairi Põldsaar ja paljud teised Värska valla elanikud.

Filmi peategelased on Kairi Põldsaar ja tema tütar Leen. Kairi on 35-aastane geoloog ja põline linlane. Külastades ”Maale elama” messi jäi ta pilk Värska vallale. Juba esimesel külaskäigul armus Kairi silmapilkselt Värska maalilisse ümbruskonda ning aeg oli küps suureks otsuseks. Ta kolis elama Eestimaa kagutippu, Setumaale Värska valda.

Film jälgib Kairi esimest aastat uues elukohas. Kas maale kolimise otsus oli õige? Kas ta on oma valikuga rahul?

Meel Valk

Tsiistres kõlab soome-ugri filmifestivalil pärimusmuusika

Soome-ugri filmifestivalil (FUFF) saab lisaks soome-ugri lühimängufilmidele nautida kaht pärimusmuusika kontserti. Neljapäeval, 5. juunil kell 21.30 mängib Ain Raal karmoškal (sissepääs prii) ja reedel, 6. juunil kell 20.00 esinevad vennad Johansonid (pilet 4 €).

Esimene rahvusvaheline soome-ugri filmifestival Eestis toimub 4.–8. juunil 2014 Tsiistre linamuuseumis, Misso vallas, Võrumaal. Tsiistre linamuuseumi külakinos jõuab vaatajateni ligikaudu 50 filmi soome-ugri väikerahvaste – handi, vepsa, ingerisoome, udmurdi, handi, seto, mari, liivi – filmitegijatelt. Samuti linastuvad festivalil eesti, soome ja ungari lühimängufilmid ning eksperimentaalfilmide valik kogu maailmast.

Filmifestivali patroon on soome-ugri kultuuri hoidja kirjanik Kauksi Ülle. Festivali korraldavad Nisi Masa Estonia ja Prastuli Selts. Lisainfo: www.fuff.ee, www.linamuuseum.ee

Allikas: Kristina Remmel

Pokukoda teeb kevadisel koolivaheajal uksed valla

SuurMaalritöö_plakatLaupäeval, 15. märtsil kell 13 näidatakse Pokumaal esmakordselt filmi ”Suur maalritöö” ja külas on režissöör Meelis Arulepp, kes räägib selle joonisfilmi tekkeloost. Lisaks esitletakse filmi põhjal valminud värviraamatut.

„Suur maalritöö“ põhineb 1971. aastal ilmunud raamatul, järgides Edgar Valteri võrratuid joonistusi ning esitades Ellen Niidu mitmepalgelise luuletuse lauluna. Vaiko Eplik on kirjutanud filmile 18-minutilise muusikalise suurteose, kus laulavad Mari Pokinen, Priit Võigemast ja Rapla laulustuudio tüdrukud Thea Paluoja juhendamisel.

Stuudios A Film Eesti valminud joonisfilmi ”Suur maalritöö” saab Pokumaal vaadata kuni 22. märtsini. Peale selle mahub programmi „Pokudega kevadesse“ põnevat meisterdamist ja kevadisi üllatusi. Avatud on kohvik. Täpsem info www.pokumaa.ee ja tel 53425054.

Allikas: Pokumaa SA

Europe Direct’i teabekeskus – Võru alustab Euroopa väärtfilmikohvikute sarjaga

Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel alustavad igakuist väärtfilmiõhtute sarja “Euroopa filmikohvik”. Ürituse eesmärgiks on tutvustada maakonna elanikele filme, mis tõstavad esile Euroopa identiteediga seonduvaid põhiväärtusi, uurivad Euroopa kultuurilist mitmekesisust või käsitlevad Euroopa ülesehituse eri aspekte.

Esimesel filmiõhtul linastub mängufilm “Tänava kohal vee all” (Taani 2009). See on tragikoomiline lugu tänapäeva täiskasvanute põlvkonnast, kus kõik on võimalik ja fantaasial pole piire. Kuid kõikidel valikutel on tagajärjed.

Ask on abielus Annega. Neil on head töökohad, armsad lapsed ja korter Christianshavnis, Kopenhaageni parimas linnaosas. Kõik on nii nagu peab olema ühes modernses perekonnas, mis mängleva kergusega ühendab töö, lastekasvatamise ja armastuse. Ühel päeval aga teatab Ask, et soovib abielus aja maha võtta. Tema otsus mõjutab kohe kõiki ümberkaudseid ning suhteid tekib ja kaob.

“Tänava kohal vee all” on muuhulgas suurepärane vaatefilm Kopenhaageni linnast kogu selle ilus ning suur osa võtetest toimusid uues uhkes teatrimajas.

Film on taani keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega.

Pärast filmi on külastajatel võimalik kohvikus nautida tasuta teed ja kohvi ning arutleda erinevatel filmis kajastatud teemadel.

Filmikohvikute sarja toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp. Filmi linastus toimub Taani saatkonna Eesti esinduse vahendusel Taani Filmiinstituudi toel.

Üritus on tasuta!

Täna jätkuvad Tartus Roy Strideri tee- ja filmiõhtud

Neljapäeval, 16. jaanuaril kell 18.00 toob Roy Strider Tartu loodusmajja  tartlastele mütoloogilise Hunza kuningriigi.
Kirjanik Roy Strideri tee-ja filmiõhtute sari Tartu loodusmajas jätkub salapärasest ja isoleeritud Hunza kuningriigist vändatud dokumentaalfilmidega.

Maapealseks paradiisiks, müütiliseks Shangri-La’ks ja Makedoonia Aleksandri armeest põgenenud sõdurite järeltulijate koduks nimetatud maa on olnud looduslikel põhjustel peaaegu kogu oma ajaloo jooksul muust maailmast täielikult või peaaegu täielikult isoleeritud. Hunza elanikud on enamjaolt islami šiitide usuvoolu alla kuuluva ismailiitide usu kandjad, hunzalasi ehk hunzakut’e peetakse tänaseks teaduslikult ümberlükatud teooria kohaselt ka kreeklaste või makedoonlaste sugulasteks.

Ka maailma kõrgeima elueaga (120 aastat) inimeste elupaigaks kutsutud Hunzast saab sel korral näha lausa kahte linateost. Jätka lugemist »

Endel Nelise elu andis aluse filmile

Endel-Nelis

Foto: erakogu

Veebruari teises pooles alustab Allfilm Haapsalus vehklemistreener Endel Nelise elust inspireeritud mängufilmi „Mõõkade tants” võtteid, peaosas on Märt Avandi, vahendab Kaire Reiljan Lääne Elus.

Filmi Eesti produtsent ja Allfilmi juhatuse liige Ivo Felt ütles, et stsenaarium sai tõuke Endel Nelise elust ja tööst ning peategelane kannab legendaarse vehklemistreeneri nime, kuid filmi tegevus on välja mõeldud.

Tegevus toimub 1950. aastate Haapsalus. Felti sõnul on peategelane noor sportlane, kes pärast Leningradis kooli lõpetamist satub Haapsallu ja moodustab siin vehklemisklubi. Jätka lugemist »

Põlvamaal saab matkata “Viimse reliikvia” radadel

Keskkonnaamet kutsub laupäeval, 21. septembril sügisesele matkapäevale, filmi „Viimse reliikvia“ radadele Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealale Põlvamaal.

- Saesaares räägib paisudest Meelis Järvemägi (Keskkonnaameti veespetsialist).
- Matk filmi „Viimse reliikvia“ radadel (6 km, Taevaskoja-Otteni- Taevaskoja), retke juhib Ülo Leitu.
- Matkal peame koos pikniku, kaasa võtta oma leivakott ja jook!

Matk on kõigile tasuta. Selga mugavad ja ilmastikuoludele vastavad riided ning jalanõud!

Buss väljub Võrust Katariina kiriku esiselt platsilt kell 10.00 ning jõuab tagasi kell 16.00
Lisainfo ja registreerimine kuni 20. septembrini 2013. a (või kuni kohti jätkub): Helen Kivisild tel. 53006696, helen.kivisild@keskkonnaamet.ee.

Allikas: Keskkonnaamet

Enneolematu tehnikaime Sännas

untitled19. augustil toimuval Kinokoja filmipäeval jõuab digikino mobiilse DCP projektori abil (Digital Cinema Package – üldtunnustatud digitaalse kinolevi standard) esmakordselt väljapoole Tallinnat, Tartut ja Narvat.
Et siis kõrgkvaliteediga pilt ja perfektne heli tänasel esmaspäevasel filmipäeval.

Kell 14 lastele multifilm “Mina, supervaras 2″ , eesti keeles. Tasu 2 EURi.

Kell 16 animatsiooni töötuba lastele, juhendab Kaili Lehtemaa. Tasuta.

Animatsioonis on kõik võimalik, seal kehtivad just sellised reeglid, mis autorile meeldivad. Animatöötoas saavad osalejad enda multifilmi luues viia täide oma unistused.

Kell 16 eriefektide töötuba suurematele, juhendab Andrew Bond (Tasuta). Eriefekti töötuba viib osalejad fantastilisse maailma. Noored saavad teada, kuidas on tehtud nende lemmikfilmid ning proovida kätt efektide loomisel. Näiteid tuuakse Georges Méliès naljadest Matrixi nippideni.

Kell 21.30 Vabaõhukino superägeda romantilise komöödiaga “Päevade vaht”, eestikeelsete subtiitritega. Tasu 3 EUR. Võta kaasa midagi istumise alla ja pane selga mõnusad vabaõhukino rõivad.

Sänna Kultuurimõis

Raagi rännak ajendas mõtlema

Raagi-rännak-ajendas-mõtlema-

Pühapäeval jõudis lõpule kinomees Ilmar Raagi rännak mööda Saaremaa kirikuid. Kui 1. juulil asus teele kolm reibast matkalist, siis Kihelkonna kiriku juurde finišisse jõudis neid kümmekond rohkem.

“Kõige raskem osa tundub, et on jalad,” ütles Ilmar Raag, longates välja Kihelkonna kirikust, mis oli rännaku viimane sihtpunkt. “Siin päris paljudel on läinud jalad läbi. Ma olen juba paar aastat niimoodi matkanud, et ville ei ole tulnud, aga seekord tulid,” tõdes Raag. Jätka lugemist »

Sänna kultuurimõisas on täna väärtfilmiõhtu

Reedel, 7. juunil kell 20 on Sänna Kultuurimõisas väärtfilmiõhtu.
Erakordselt paeluv dokumentaalfilm “Samsara” kutsub kinopubliku meditatiivsele ümbermaailmareisile ning toob vaatajateni võrratult kaunid ja liigutavad kaadrid meid ümbritsevast maailmast. See on ainulaadne visuaalne elamus, mis pääseb kõige paremini mõjule just suurel ekraanil.

“Samsara” tähendab sanskriti keeles elu lõputut ringkäiku, taassündi. Samsara – see on igavikuline eluring, mis seob kõiki olendeid siin ilma peal. Selle tabamatu ühisosa leidmine nii inimkonna kui ka seda ümbritseva looduskeskk onna vahel ongi kannustanud Samsara autoreid pühenduma aastatepikkusele rännakule mööda maailma, et püüda filmilindile seda kõige olulisemat – seda, mis on silmale nähtamatu.
Ilma kaadritaguste seletavate kommentaarideta linateos haarab publiku kaasa ainuüksi oma lummava pildikeele ja muusikaga, mis sulanduvad ühtseks meeliülendavaks tervikuks ning toovad vaatajateni mosaiikse läbilõike meid ümbritseva maailma hingamisest ja kulgemisest.
See ainulaadne linateos on üles võetud tänapäeval haruharva kasutatavale 70mm filmilindile, mis tagab tänu kõrgele resolutsioonile erilise pilditeravuse ja kontrastsuse ning manab ekraanile rikkaliku värvipaleti, iga kaader peentest nüanssidest pakatamas. Hunnitu operaatoritööga Samsara pakub erakordseid loodusvaateid ning viib meid suurlinnade närvilisest rabelusest mägede tipus asuvate templite pühalikku õndsusesse, laastatud katastroofipiirkondadesse ja trööstitutele tööstusmaastikele.
Need on võimsad ja ülevad, kohati isegi hingematvad kaadrid, mis toovad meieni inimelu selle ilus ja valus ning tuletavad meelde kuivõrd aukartust äratav ja imetlusväärne on maailm me ümber.
Samsara autoriteks on filmimaailma vaimseks pärliks peetava dokumentaaliga Baraka (1992) tuntust kogunud režissöör Ron Fricke ja produtsent Mark Magidson.

Kestus: 1h 42 min
Vaata treilerit…

Tasu 2.-

Filmi näitamine toimub koostöös Kinobussiga