Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

mai 2018
E T K N R L P
« apr    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Rahvameditsiinis nimetatakse võilille elueliksiiriks

Eilsele ja tänasele päevale kavandatud Võilillefestival toimub Pärnumaal Kihlepa Neitsiraba Külastuskeskuses kaheksandat korda, et paljude aastate pingutusena kasvatada tublisti eestlaste “umbrohu-söömise-lembust”.

Kihlepa Võilillefestival Foto Urmas Saard

Kihlepa Võilillefestival. Foto: Urmas Saard

Mitmeid vägevaid jooke võis kohapeal pruukida, aga ka puruna kaasa osta

Päris hulk aastaid üha enam terves riigis tuntust kogunud Kihlepa külamaja ümbrus andis külastajale märku olulisest muutusest, sest kõik pole enam jäänud endiseks. Selgus, et vanade ja ohtlike puude maha võtmisega on Eassalu-Neitsi Külaseltsi hallatav Kihlepa külamaja ümbrus võtnud täiesti uue väljanägemise. Ühe kännu otsas seisis pikka kasvu habemik, kes songleeris kergete kurikatega ja korraldas valjuhäälsete korraldustega parkimist. Suured pilliroost nukud teatasid saabunutele, et asutakse õiges kohas ja kõik on oodatud Võilillefestivalile. Külamaja seinale riputatud valge lina ja õuel lehvivad lipud meenutasid, et tänavu kuulutati maitseaasta maakonnaks Pärnumaa.

Jätka lugemist »

RäimeFestil osteti värsket rahvuskala ja imetleti Kihnu Virvet

Seitse päeva tagasi Tahkuranna golfikeskuses suure pidulikkusega avatud Pärnumaa maitsete aasta jõudis Lao sadamas toimuvale traditsioonilisele Eesti rahvuskalale pühendatud RäimeWestile, mida uudistasid sajad silmapaarid.

RäimeFestil avatud Tõstamaa kooli noorte poolt loodud pop-up mõisa kohvik Foto Urmas Saard

RäimeFestil avatud Tõstamaa kooli noorte poolt loodud pop-up mõisa kohvik. Foto: Urmas Saard

Suuresti olid esindatud saared: Hiiumaa, Muhu, Saaremaa, muidugi ka Kihnu. Samuti võis tänaste kauplejate hulgas märgata inimesi Peipsi veerelt ja Tartu kandist, enesest mõistetavalt Tõstamaalt, kus festival aset leidis.

MTÜ Eesti Maaturism tegevjuht Raili Mengel ütles, et juba kolmandat aastat on RäimeFestil avatud Tõstamaa kooli noorte poolt loodud pop-up mõisa kohvik. „Miks just Tõstamaa kooli poolt? Sellepärast, et MTÜ Eesti Maaturism korraldab Tõstamaa koolis maaturismi õpet ja me soovime alati anda noortele ellu kaasa praktilisi kogemusi. Talve jooksul kogume natuke rohkem teoreetilisi teadmisi ja kevadeti RäimeFesti ajal näitame juba, mida oleme õppinud,“ rääkis Mengel. Kuna on Pärnumaa maitsete aasta, siis kaasati ka Liivi Lahe Kalanduskogu tegevjuht Esta Tamm. Tema juhendamisel õpivad noored kuidas Pärnumaa maitseid parimal viisil pakkuda. „Tänagi on meil koduleival Annika poolt esimest korda elus tehtud räimerullid. Alati valmistatakse Tõstamaa kuulsat keeksi, väga maitsev on kodusaial tehtud vimmaäkine. Kõik-kõik on kodukootud ja südamega tehtud eestimaised maitsed,“ selgitas Mengel.

Jätka lugemist »

900 noort rahvatantsijat koguneb Paidesse

Sel nädalavahetusel toimub Eestimaa südames Paides XII üleriigiline koolinoorte rahvatantsufestival, mille motoks on “Rahvatants paneb silma särama”. Festivalil annavad noored tantsijad kaks kontserti.

Paide Vallimäe laululava Foto Urmas Saard

Paide Vallimäe laululava. Foto: Urmas Saard

Festival on kummardus noorte tantsupidude idee algatajale ja mitmekordsele üldjuhile Alfred Raadikule

Esimene ülesastumine toimub laupäeval, 5. mail kell 18.00 Paide Muusika- ja Teatrimajas ning teise kontserdi annavad noored tantsijad pühapäeval Paide Vallimäel algusega 13.00. Kontserdid on tasuta.

“Festivali üheks peamiseks eesmärgiks on rahvatantsu populariseerimine noorte seas, aga ka esinemise võimalus nn “suurel laval” ja kindlasti koostantsimise rõõm,” kommenteerib festivali projektijuht Erika Põlendik. “Nii saame aidata kaasa ka meie tantsupidude jätkusuutlikkuse tagamisele,” räägib Põlendik.

Jätka lugemist »

Toris toetatakse Sindi kultuuri rahastamist

Tori vallavolikogu toetab rahaliste kohustuste garanteerimisega Julius Seljamaa büsti püstitamist, Sindi Rocki korraldamist ja Sindi laululava rekonstrueerimist.

Sindi laululava rekonstrueerimise ootel Foto Urmas Saard

Sindi laululava rekonstrueerimise ootel. Foto: Urmas Saard

Tori vallavalitsus soovib esitada projektitaotluse MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogule meede 3.2 „Piirkonna eripära investeeringud“ Julius Friedrich Seljamaa büsti paigaldamiseks Sindi gümnaasiumi hoone lähedusse. Vallavalitsus taotleb Leader meetmest 20 000 eurot ja soovis volikogult garantiikirja omaosaluse 8000 euro tasumise kohta, mille Tori vallavolikogu ka 1. märtsi istungil otsustas anda.

Seoses Julius Friedrich Seljamaale mälestusmärgi püstitamisega on võimalik täiendavalt lugeda järgmistelt linkidelt: “Väärikad toetasid mälestusmärgi püstitamist Seljamaale”, “Heategevusetendus Julius Friedrich Seljamaale mälestusmärgi püstitamiseks”, “Rahumäel meenutati Julius Seljamaad ja tema raamatut „“Päiksepaisteline“ revolutsioon“”, “Mälestades Julius Friedrich Seljamaad”, “Sindis tõdeti, et harimata põld väärib harimist”, “Sindi noored suudavad õpetada õpitut ka endist eakamatele”, “Julius Seljamaa mälestusmärgi asukoha määramine”.

Ühtlasi on võimalik endisel viisil jätkata ka annetuste tegemist pangakontole: Swedbank – EE102200001120145828, märksõna „Seljamaa“.

Jätka lugemist »

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujundus valitud

Kujunduskonkursi lähteülesandeks oli võimalikult tabavalt visualiseerida järgmise festivali teema “Sajaga!”, mis on inspireeritud Eesti Vabariigi sajandast sünnipäevast ning peegeldab noort ja pulbitsevat energiat. Kõige paremini sai teema kujundusse valamisega hakkama Kristian Krisfeldt.

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujundus

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujundus

Eesti pärimusmuusika keskuse kodulehel ja Facebookis välja kuulutatud konkursile laekus 52 tööd 43 kujundajalt. Keskuse töötajatest moodustus žürii, mille arvamus läks esialgu lahku ja kolmel osavõtjal paluti oma kavandeid täiustada. Pärast lisaülesannete sooritamist jõuti üksmeelele, et tänavuse festivali tunnuskujunduse loob Kristian Kirsfeldt. Kolm tööd, autoriteks Kristi Kivestu, Valdek Alber ja Marju ning Margus Tammik, mille folgilik töössesuhtumine ning suurepärased ideed avaldasid komisjonile muljet ning saavad seetõttu eripreemia.

Võidutöö autor, kes on kujundanud ka 2013. Aasta Viljandi pärimusmuusika festivali “püha müristus” arvab, et tema töö paistis silma just äraspidise loogika tõttu. “Kui juba tigu liigub sajaga ja hõiskab rõõmust siis võib ette kujutada, mida kõik teised veel teevad! Minu jaoks ongi Viljandi ja folk need kaks märksõna, mis ka kõige aeglasema talveunest üles äratavad ja sajaga hullama panevad” rääkis Kristian Kirsfeldt enda kavandi inspiratsioonipuhangust.

Eesti pärimusmuusika keskuse juhataja ja Viljandi pärimusmuusika festivali programmijuhi Tarmo Noormaa sõnul on plakatis uudsust aga samas leidub ka äratuntavaid detaile, mida on komisjon igal aastal plakatites otsinud. “Vaba käega jooned, burdoonid ja lipud on alati meie festivali hästi kirjeldanud, seekordne värvilahendus samas on erakordne ja silmapaistev ning loomulikult meeldib kõigile idee teost, kes lausa vibreerides edasi kihutab endal maasika-tatoveering kaelal. See plakat on kõige paremas mõttes sajaga plakatlik!” rõõmustas festivali programmijuht.

XXVI Viljandi pärimusmuusika festival leiab aset 26.-29. juulil 2018. Festivali passid on müügil alates 1. detsembrist ja piletimüügipealiku Anu Rannu sõnul kulgeb müük heas tempos. “Esimesed kiiremad on oma passid kätte saanud ja seega on soodushinnaga passid otsas, hetkel on müügil passid hinnaga 85€. Samas on saadaval veel eriti hea hinnaga noortepassid, mis on mõeldud 13-26 aastastele õppivatele noortele ja päevapassid” sõnas Rannu.

Jätka lugemist »

Baltoscandali passid tulevad müüki

Rahvusvahelise etenduskunstide festivali Baltoscandal passid tulevad müüki esmaspäeval, 15. jaanuaril. Sel aastal toimub Baltoscandal 4.-7. juulini Rakveres. Juba viieteistkümnendat korda ning iga kahe aasta tagant toimuv festival esitleb kaasaegseid suundi Euroopa ja maailma etenduskunstides.

Rakvere Keskväljak Foto Urmas Saard

Rakvere Keskväljak. Foto: Urmas Saard

Viieteistkümnes festival tuleb ehk rohkem meie ja ühiskonna peale mõtlev.

Festivali kava avalikustatakse kevadel, kuid mitmed esinejad on juba teada. Juubelimaigulisele festivalile tulevad lisaks uute tulijatele oma uusi töid näitama ka varem siin käinud esinejad. Eelmisel festivalil publikut omapärase muusikateatriga üllatanud Joris Lacoste’i uues lavastuses “Suite n°3″ saab kuulda kõiki Euroopa Liidu keeli. Forced Entertainment Brexitit läbiviivast Suurbritanniast tuleb külla lavastusega “Real Magic” ja proovib mängulises võtmes mõtteid lugeda. Esmakordselt on festivalil Teatr Powszechny Poolast lavastusega “Klatwa”, mis esitab küsimusi kaasaegse kunsti, inimese ja religiooni suhete kohta. Ivo Dimchev on taas Rakveres, sedakorda muusikalise etteastega. Jérôme Bel`i “Gala” annab Rakvere ja Lääne-Virumaa rahvale võimaluse lavale astuda ning juubeli puhul avatakse Baltoscandal Rakvere keskväljakul suurejoonelisemalt kui muidu. Tulemas on ka traditsiooniline jalgpallimatš romantikute ja küünikute vahel ning kontserdid klubiõhtutel.

Jätka lugemist »

Talvised grillivõistlused Otepääl

Eestis esimest korda peetavale talvisele grillimise meistrivõistlusele on oodatud grillima ja kaasa elama igaüks. Osalemine ja sissepääs on tasuta. Edukaim võistkond pääseb tasuta võistlema Pärnus 9. juunil toimuvale suurele rahvusvahelisele Grillfestile.

Grillfest toimub pühapäeval, 4. veebruaril, Otepää Keskväljakul algusega kell 11.00.

Grillfest Pärnus, kuhu edukaim võistkond pääseb tasuta võistlema 9 juunil toimuvale suurele rahvusvahelisele Grillfestile Foto Urmas Saard

Grillfest Pärnus, kuhu edukaim võistkond pääseb tasuta võistlema 9. juunil toimuvale suurele rahvusvahelisele Grillfestile. Foto: Urmas Saard

Talvel õues grillimine on lõbus ja tervislik tegevus, aga olenevalt ilmastikuoludest võib hea tulemuse saavutamine kujuneda üpris keeruliseks

Talvisel meistrivõistlusel võisteldakse kolmes võistlusvoorus. Neist esimene on EV 100 vorstivoor, kus valmistatakse ja grillitakse eestimaisest toorainest käsitöövorste. Teine voor on EV 100 üllatusvoor, mille tooraineks on võistluste avatseremoonial teatavakstehtav Eesti rahvustoiduaine. Kolmanda, ehk fantaasiavooru töö valmistab iga võistkond omal äranägemisel, kuid töö teemaks on võistkonna vabal valikul kas EV 100, talv või Otepää. Võistlustöid hindavad Eesti Grilliliidu kohtunikud ja Otepää rahvažürii.

Eesti Grilliliidu juhatuse liige Enn Tobreluts: “Talvel õues grillimine on lõbus ja tervislik tegevus, aga olenevalt ilmastikuoludest võib hea tulemuse saavutamine kujuneda üpris keeruliseks ja see teebki võistluse huvitavaks. Kes varem ei ole võistlustel osalenud, siis Eesti Grilliliidu poolt olge hoiatatud: Grillimine on seltskondlik nauding, mis tekitab tugevat sõltuvust.

Jätka lugemist »

XXVI Viljandi pärimusmuusika festival kutsub muusikuid ideid jagama

XXVI Viljandi pärimusmuusika festival kutsub kõiki muusikuid esitama uusi muusikakavasid ja jagama ideid tänavuse festivali programmi rikastamiseks.

Eesti Pärimusmuusika Keskuse hoone Viljandis Foto Urmas Saard

Eesti Pärimusmuusika Keskuse hoone Viljandis. Foto: Urmas Saard

Üleskutse ajendiks on soov pakkuda nii publikule kui muusikutele endile Viljandi pärimusmuusika festivalil jätkuvalt meeldejäävat ja kõrgetasemelist kontsertprogrammi.

Viljandi pärimusmuusika festivali programmipealik Tarmo Noormaa selgitab: “Kutsume Eesti muusikuid esitama oma demosid, muusikakavade ja produktsiooni ideid. Juhime tähelepanu, et ootame sel aastal ka lihtsalt ideekavandite kirjeldusi. Kui veel muusikalist näidet pole, siis andke endast ikka märku, saatke oma head mõtted kindlasti teele.”

Noormaa loodab, et kõik uued ja põnevad arengud leiavad festivalil Eesti Pärimusmuusika Keskuse toel oma koha ning lisab: “Viljandi pärimusmuusika festival võib uhkust tunda väga asjatundliku ja osavõtliku publiku üle. Sestap on värskete eeskavade esitamine meie festivalil väga õige koht ja omaette elamus. Muusikud saavad nii loomingulist innustust kui ka siirast tagasisidet.”

Jätka lugemist »

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali teema on “Sajaga!”

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali teema “Sajaga!” on inspireeritud Eesti Vabariigi sajandast sünnipäevast. “Sajaga!” peegeldab noort ja pulbitsevat energiat. Eesti on oma ja elus- sajaga! Tänavune pärimusmuusika festival toob kokku noorema põlvkonna pärimusmuusika professionaalid ning tulevikutalendid kodu- ja välismaalt.

XIII Viljandi pärimusmuusika festivali rongkäik Foto Urmas Saard

XIII Viljandi pärimusmuusika festivali rongkäik. Foto: Urmas Saard

Eesti Pärimusmuusika Keskus kingib Eesti Vabariigi sünnipäevaks festivali, mis näitab, kes on selle maa tulevikutalendid pärimusmuusikas. Eesti riik saab saja aastaseks, aga meie rahvas ja pärimuskultuur on tuhandeid aastaid vana. Me ei ole saanud suureks rahvaarvult vaid vaimult, nagu unistas kord Jakob Hurt. Meil on elav, ehe ja omalaadne pärimusmuusika, mida maailmaga jagada ja me oleme selle mängimises maailma parimad – Eesti on äge maa.

Tänavuse aasta festivalil on noorte muusikute päralt nii suured kui ka väikesed lavad, üllatamaks oma külalisi värske energiaga. Noortele pärimusmuusikutele pakutakse võimalust esineda spetsiaalselt neile mõeldud Noorte laval. Nelja päeva jooksul annavad kontserte noorte pärimusbändide konkursi osavõtjad ja uued värsked ansamblid, mis moodustatakse juba kevadel Eesti Pärimusmuusika Keskuse kaasabil. Noortel muusikutel, kel oma bändi veel pole, aidatakse leida bändikaaslased ja juhendajad. Külla kutsutakse suurepäraseid muusikuid kõigist naaberriikidest, samuti on oodata külalisi Prints Edwardi saarelt, Hiinast, Austriast, USAst ja mitmelt poolt mujalt. Kokku saavad uue põlvkonna maailma tipud lähedalt ja kaugelt.

Jätka lugemist »

Narva-Jõesuus peeti silmufestivali

Esmapilgul angerjat meenutav maolaadse välimusega jõesilm jääb rangelt liigitatuna tõelistest kaladest kõvasti madalamale arenguastmele, kuid hoolimata sellest on just silmupüük kujunenud Narva jõe kalurite tulusaimaks tööks.

Silmud silmufestivalil Foto Urmas Saard

Silmud silmufestivalil. Foto: Urmas Saard

Eestis asustab jõesilm küll enamikke Soome lahte suubuvaid jõgesid, kuid kõige rikkalikum on olnud just Narva jõgi, kus neid püütakse põhja paigutatud torbikutega hüdroelektrijaama paisust mereni. Tollest Eesti tuntuimast silmujõest püütud silmusid viidi marineeritult Peterburi turule juba vähemalt paarsada aastat tagasi. Kuulsusrikas ajalugu ja Narva jõe kalurite tulus püügiartikkel selgitab põhjust, miks Narva-Jõesuus korraldatakse alates 2009. aastast silmufestivali.

Laupäeval, 23. septembril oli Suur-Lootsi tänav alates J. Poska tänava ristmikust täies laiuses kuni pea sadamakaini laadalistest ummistatud. Siiski ei tekitanud laat kohe esmavaatlusel silmufestivali muljet, sest valdavalt torkas silma palju muud. Mitut müügitelki kaunistasid Georgia lipud. Nagu õigetele kaupmeestele kohane, tundsid nad vähemalt elementaarsel tasemel selle maa riigikeelt, kus oma kaubale turgu otsiti. Neist mõni rääkis üllatavalt hästi eesti keelt. Veini kaupmees oli sama, kellega sai juhtumisi kevadel Georgias Aserbaidžaani piiri lähedal kohtutud. Mille järgi meelde jäin, ei tea? Nähtavasti on piirivalvuril elukutsest tulenevalt haruldane mälu ja tähelepanu võime. Põneva kauba nimetuse võinuks anda gruusiapärastele pähklirullidele.

Jätka lugemist »

Muinastulede süütamise järel jätkus Sindi Rock Metsatöllu esinemisega

Muinastulede installatsiooni valmistas ette Mart Tõnismäe, kellel on selles asjas paarikümne aasta pikkune kogemus.

Metsatöll Sindi Rockil Foto Urmas Saard

Metsatöll Sindi Rockil. Foto: Urmas Saard

Päeva õhtusse veeredes kogunes Sindi lauluväljakul üha rohkem inimesi juurde ja lõpuks ei saanudki enam rääkida publiku vähesusest. Ka tuul oli raugenud ja ilm muutus ilusamaks.

Tõnismäe pani esmalt põlema kaks päikeseratta kujundit ja seejärel süütas nende vahel oleva suure kuhja lõkke kütist. Seejärel tulid tantsima kaks Zerkala tuletantsijat Tartust. Tantsuetenduse lõppedes süütas Tõnismäe veel kuus suuremat puudega täidetud tünni käte soojendamiseks.

Sindi Rocki peaesineja Metsatöll oli päeva viimane ansambel. Suurt elevust tekitas Metsaöll publiku hulgast neidude kutsumisega lavale. Metsatöllu esinemise järel lennutas firma Tulekild mõned ilutulestiku raketid taeva alla.

Jätka lugemist »

Sindi Rockiks valmistumine laabub kava kohaselt

Täna õhtuks saab enamik vajalikke ettevalmistavaid töid tehtud: tehnika töökorda seatud, kontserdi ala aediku ümber ja turvafirma asub valvesse.

Mart Tõnismäe ja Mirko Reiman möbleerivad Sindi laululava alust Foto Urmas Saard

Mart Tõnismäe ja Mirko Reiman möbleerivad Sindi laululava alust. Foto: Urmas Saard

Eile hommikul tõstsid abilinnapea Mirko Reiman ning haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe Sindi Rocki reklaamidega auto järelhaagiselt maha nurgadiivani osasid. Parajasti müüs Pärnus asuv Jenny Kruse heategevuspood mööblit poole hinnaga. Paarkümmend aastat tagasi pankrotistunud Narva mööblikombinaadi Narova punase kattega pehme mööbel passib rockil esinejate puhkenurka suurepäraselt. Sindi linnapea Rein Ariko arvates võiks diivan pärast kasutust uuesti omanikku vahetada. Head võimalust pakub selleks 7. oktoobril toimuv hoovimüügi päev. Mööblitükkide põhja all on selgelt loetav hinnakiri, mis annab teada kauba maksumuse ajast, kui seda müüdi päris uuena. Tekst oli tol ajal muidugi venekeelne. Цена 1 пояса 178 руб; цена 2 пояса 181 руб; цена 3 пояса 183 руб.

Veidi aega hiljem saabusid Protone kirjadega masinad ja mehed. Nemad hakkasid ansamblite vajadusi arvestavalt lavamooduleid paigaldama. Üks uhiuue mägironija varustusega töömeestest turnis laululava lae all ja kinnitas metallkarkassi külge talisid, millega kõlarite ja valgustuse kinnitamiseks vajalikke sõrestikke üles vedada. Protone tagab kontserdi ajal kvaliteetse heli- ja valgustehnika toimimise.

Jätka lugemist »

Sindi Rockil läidetakse muinastuled

Mart Tõnismäe on iidetulesid süüdanud 19 aastat, pärast mõneaastast vaheaega teeb ta seda jälle, tänavu Sindis.

Mart Tõnismäe muinastulede ööl Pärnu rannas aastal 2012 Foto Urmas Saard

Mart Tõnismäe muinastulede ööl Pärnu rannas aastal 2012. Foto: Urmas Saard

„Töötasin tol ajal Pärnu maakonna kultuurispetsialistina, kui minu juurde tuli keegi soome mees ja ärgitas mind muinastulede ööd tähistama,“ meenutas Mart Tõnismäe, kes praegu töötab Sindi linna haridus- ja kultuurinõunikuna. Soomes ja Eestis toimus iidetulede tava taaselustamine üheaegselt 1992. aastal. Sealt peale süttivad tuled igal aastal augustikuu viimase laupäeva päikseloojangul.

Muinas- ja keskajal näitasid rannaäärsed tuled meremeestele teed randumispaika. Avamerel kasutati tulukesi valvesüsteemi jaoks ja tarvilike sõnumite edastamiseks, tulede ahelik kandus mööda rannikut sageli sisemaani välja.

Tõnismäe ütles, et juba on kaheldud Sindi lauluväljakul läidetavate iidetulede mõttekuses. Ta selgitas, et Eestis on tava levinud ka siseveekogude äärde. Sindit läbib Läänemerre suubuv Pärnu jõgi, mis loob hea mõttelise sideme muistsete aegadega.

Jätka lugemist »

Ilme Prenge abiga meenutati Sindi Rocki ajalugu ja kõneldi eelseisvast

Täna ennelõunal kohtusid Sindi Rocki turundusjuht Carine Isand ja teised rocki sõbrad Sindi seltsimajas Ilme Prengega, kes näitas vanu fotosid ja videosalvestusi aastatest 1999 ja 1998.

Teksti on parandatud vastavalt allikandmete ilmsiks tulemisele: kell 18:30

Sindi Rocki logo suurel stendil Foto Urmas Saard

Sindi Rocki logo suurel stendil. Foto: Urmas Saard

Ilme Prenge on koos oma abikaasa Valdur Prengega esinenud Sindi Rockil 1999. aastal Vibro 4 koosseisus. Ilme varalahkunud abikaasa esines ka esimesel Sindi Rockil 1969. aastal. Siis peeti festivali kahel päeval ja lavalaudasid tallasid neli bändi: Vibro, Jüngrid, Viking ja FIX.

Carine Isand soovib seltsimajas vaadatud videosalvestisi kasutada selleks, et juba lähipäevil monteerida kokku ülevaatlik videoklipp varajasematel aastatel toimunust. Videot saab näha Facebooki Sindi Rocki seinal. Küllap pakub see vanematele inimestele meeldivaid meenutusi ja nooremale põlvkonnale ootamatuid avastusi. Näiteks näha, et ETV Pärnumaa operaator Verner Vilgas on kunagi samuti rokkinud, et 1998. laienes Sindi Rock ka Pärnu Valliköääru või saada teada midagi muud huvitavat.

Jätka lugemist »

Nahkhiired tervitavad Sindi Rocki

Saabuval laupäeval, 26. augustil rõõmustavad Sindi Rockile saabujaid öise eluviisiga loomad, kes ei jää kindlasti mitte kellegile märkamatuks.

Kristel Kallau maalib Sindi laululava seinale nahkhiirt Foto Urmas Saard

Kristel Kallau maalib Sindi laululava seinale nahkhiirt. Foto: Urmas Saard

Möödunud nädala neljapäeval võõpasid Sindi gümnaasiumi õpilased Sindi laululava kiviseinasid. Laupäeva hommikul asus Pärnu Kunstikooli direktriss Kristel Kallau seintele nahkiirte kontuure vedama. Valitud kujundid kujundasid noored ühiselt Kallauga juba eelmise kuu lõpul. Põhiliselt ühe päevaga täideti kujundid värviga. Kallaul olid abiks Sindi gümnaasiumi õpilased Fred Hussar, Andro Seppi, Alex Andry Hansen. Tööd tehti tublisti, aga juhendaja sõnul siiski ühe päevaga päriselt valmis ei saadud. Veidi jäi tema sõnul veel sättimist.

Miks just nahkhiired raskelt väsinud laululava seinasid oma kohalolekuga värskendavad? Sümboltähendusi võib igaüks ka ise otsida. Mõned abistavad viited siiski. Ladinakeelne vespertilio (nahkhiir) on tuletatud sõnast vesper, mis tähendab õhtut. Kõik Eestis leiduvad nahkhiired on võetud kaitse alla. Võibolla tasub märgata sedagi, et Bacardi visuaali kaunistab firma asutamisest saadik just nahkhiir, sest Kuuba ja Hispaania pärimuse järgi sümboliseerivat tiivuline öölendur õnne ja harmooniat. Kuuba rahvausundi kohaselt ka pereühtsust ja hüva tervist.

Jätka lugemist »

Olen vist ikka ka eestlane

Ülo Kannisto, kes enda sõnul küll laulumees pole, sai sellele vaatamata juba kuuendat korda maha sügavalt rahva hinge tunginud taasiseseisvumisepäevale pühendatud laulupeoga.

Vaba Rahva Laulul esinejad valmistuvad Intsikurmu õhtuseks etteasteks Foto Urmas Saard

Vaba Rahva Laulul esinejad valmistuvad Intsikurmu õhtuseks etteasteks. Foto: Urmas Saard

Tagasihoidliku loomuga mees kogus oma kodukandis Saaremaal enamat tuntust eeskätt Vaba Rahva Laulu kontserdi mõtte algataja ja teostajana. Kuid mitte üksnes tuntust, ka kiitust! Koguni sedavõrd, et kohe esimeste õnnestunud kontserdite korraldamise järel otsustas Saare maavalitsus ja sihtasutus Saaremaa Arenduskeskus teda tunnustada Kena Teo tegija aunimetusega.

Saarlase algatus meeldib ka mandri eestlastele. Kena Teo tegija on juba käinud Tartus ja Keilaski laulupidu korraldamas. Aga läinud laupäevaks kutsus ta kungla rahva kokku Intsikurmu looduskaitse alusesse parkmetsa, kus asub mitmel põhjusel kuulsaks saanud Põlva lauluväljak. Ennekõike on siiski tegemist kultuurilooliselt olulise asukohaga. Kannisto teab, et esimesed eestlaste kooride ühised laulmised peeti tolle võluva metsapargi põlispuudest ümbritsetud „kontserthalli“ laval juba aastatel 1855 ja 1857. Seega siis veel varem kui Sindi laulukoor valmistus minema Tartusse Eesti esimesele üldlaulupeole.

Jätka lugemist »

Kas Academia Pernavensis saabki teoks

Tänavuse tänavafestivali Augustiunetus esimese augustiarvamuse kogunemise paigaks valitud Pärnu Kuninga tänava põhikooli õuel kasvav kultuuriväärtuslik tamm osutus liialt väikeseks, et selle võra võinuks kõikidele osalejatele pakkuda kuuma päikese eest jahutavat varju.

Pärnu Vanalinna 3 klassi õpilane Riti Tross soovib saada Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlaseks Foto Urmas Saard

Pärnu Vanalinna 3. klassi õpilane Riti Tross soovib saada Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlaseks. Foto: Urmas Saard

Muidugi polnudki korraldajate mõttes mahtuda ainult ühe puutüve ümber, pigem määras koha valikut sümboolne tähendus. Tamme istutasid 1899. aastal koolimaja õue kaugemasse nurka omaaegse Pärnu poeglaste gümnaasiumi õpetajad ja õpilased Vene poeedi Aleksandr  Puškini vaarisa Hannibali auks.

Tollest tammest veelgi vanemana püsib ikka veel kindlalt omal kohal 1875. aastal valminud koolimaja, mis oli juba enne I maailmasõda haridustempliks kõigile Pärnust ülikooli suundunud noortele. Vaatamata korduvatele nime, sisu ja asukoha vahetustele peab tänane Kooli tänaval tegutsev Pärnu Ühisgümnaasium ennast tolle tarkusetempli õigusjärglaseks.

Tänavu 29. jaanuaril oodati Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlasi kooli praeguse hoone aulasse, kus asutati taaskord vilistlaskogu. „Kui Pärnu linn on Eesti Vabariigi sünnilinn, siis Pärnu Ühisgümnaasiumi võime õigusega lugeda Eesti Vabariigi sünnikooliks,“ kinnitas toona sama õppeasutuse vilistlane ja vilistlaskogu taasasutamise peamisi eestvedajaid Annely Akkermann pärast seda, kui esimese vilistlaskogu moodustamisest oli möödunud 88 aastat.

Jätka lugemist »

Paides arutleti ja kogeti mõndagi

Peamiselt TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatest koosnev seltskond saabus suure bussiga Paide Vallimäel aset leidnud viienda Arvamusfestivali esimesele päevale hästi varakult, et toimunust võimalikult palju haarata.

President Kersti Kaljulaid Paide Arvamusfestivalil Foto Urmas Saard

President Kersti Kaljulaid Paide Arvamusfestivalil. Foto: Urmas Saard

Siiski ei üritatud maratonjooksuga ühe teema käsitluse juurest järgmise, ülejärgmise ja üle-üle… juurde kiirustada. Ilus ilm meelitas ka niisama istuma, omavahel vestlema või päris juhuslikel kohtumistel erinevate inimestega mõtteid vahetama.

Karikakrakujulise Eesti sümboolikaga telgi kõrval astus esimesena juurde Maria Murakas, omaaegne Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik, kes on nüüd Vabaerakonna kommunikatsiooninõunik. Lubasin tulla tuleviku kogukonna arutelu kuulama kahel põhjusel. Esiteks soovisin kuulda, mida räägib president Kersti Kaljulaid. Teist põhjust talle ei öelnud, aga otsust mõjutas ka Maria kutse.

President pühendas tänavuse iseseisvuspäeva kõnes tähelepanu kogukondadele. Ta kirjeldas Eesti ühiskonda, kui vitstest punutist, milles kõik on läbi põimunult paindlik, aidates meil sellisel viisil olla valmis 21.sajandi ühiskonnaelu mõistlikuks korraldamiseks. Sama mõtet kordas president ka täna.

Jätka lugemist »

Pärnu koolidele luuakse ühist vilistlasidentiteeti „Õppisin Pärnus“

Augustiarvamus on populaarse tänavafestivali Augustiunetus eriprogramm, mis soovib Pärnusse tuua arvamusfestivali vaimu. Sel talvel taasloodud Pärnu Ühisgümnaasiumi Vilistlaskogu alustab uute vilistlastraditisoonidega, kutsudes üles looma avalikku arvamusruumi ja andma panus oma väärtuste hoidmisse.

Augustiarvamus toimub 1875 aastal valminud hoones, kus praegu tegutseb Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, aga mis enne I maailmasõda oli haridustempliks kõigile, kes Pärnust ülikooli läksid Foto Urmas Saard

Augustiarvamus toimub 1875. aastal valminud hoones, kus praegu tegutseb Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, aga mis enne I maailmasõda oli haridustempliks kõigile, kes Pärnust ülikooli läksid. Foto: Urmas Saard

Augustiarvamus toimub 1875. aastal valminud hoones, kus praegu tegutseb Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, aga mis enne I maailmasõda oli haridustempliks kõigile, kes Pärnust ülikooli läksid. Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlaste hulgas on palju eesti rahvusmõtte sõnastajaid ja Eesti Vabariigi loojaid. Aldur Vunk küsib: „Kas annab selle kooli mudel ja eeskuju ka praktilist teavet tänapäeva koolikorralduse planeerimisel (kui me üldse vajame uusi konstantinpätse ja jürivilmse)?

Pärnu koolivõrk on läbinud mitmeid reforme, paljud koolid on liidetud teistega, mitmed lihtsalt suletud. Marit Raidi küsib: „Mis saaks, kui luua reformidest räsitud Pärnu üldhariduskoolidele ühine vilistlasidentiteet ja koguda ideid, millised traditsioonid, eesmärgid ja suunad saaks olla ühised kõigile Pärnu üldhariduskoolide vilistlastele. Kuidas saavad linna ja maakonna arengusse panustada need vilistlased, kes tunnevad, et käes on tagasi andmise aeg?“

Reorganiseeritud Pärnu VI Keskkooli vilistlane Rainer Toome arvates, võiks olla võimalus ja põhjus kodulinnas taas kokku saada, olenemata, millise kooli vilistlased me oleme. Peab muutuma linn koos aja ja inimestega ning kujundama endale maine, kuhu on alati tagasi oodatud kõik Pärnus õppinud inimesed.

Jätka lugemist »

Viljandi pärimusmuusika festivalil oli rekordiline külastatavus

XXV Viljandi pärimusmuusika festival tegi neljal päeval uut ja vana ning juubelifestival sai koos publiku ja esinejatega tõdeda, et vana arm ei roosteta – festivali külastas rekordarv külalisi.

Nikns Suns laulja Priit Oks astus lavalt maha kuulajate sekka Foto Urmas Saard

Nikns Suns laulja Priit Oks astus lavalt maha kuulajate sekka. Foto: Urmas Saard

Juubelifestival pakkus palju uut ja tõi kokku vanad sõbrad; koos rahvaga nauditi pärimusmuusikat 61 kontserdil ja 34 õpitoas, muusikat jagus ka maakonnakontsertidele Pilistveres, Suure-Jaanis ja Tääksis ning õhtutundidel Tantsumajadesse. Festivalirütmidega liitus lisaprogrammi näol terve Viljandi linn. Üllatusi pakkusid spontaansed kooslused, jämmid, esmakordne Pillide duell ja Trad.Attack!i üllatuskontsert. Peokülalistele kingiti tasuta Lõpukräu: Kukerpillid ja kukeprillid.

Viljandi pärimusmuusika festivali programmipealik Tarmo Noormaa ütleb, et sellel aastal oli festival hästi äge suuresti tänu Eesti enda esinejatele. „Tänavu oli väga palju kodumaiseid küpseid kooslusi, kes pakkusid väga head kvaliteeti ja andsid lavadel endast viimase. Väga mitmed esinejad nagu Curly Strings, Duo Malva&Priks, Nikns Suns, Naised Köögis esitasid meie festivalil esmakordselt oma uut plaati ja publik hindas seda kõrgelt,” viitab Noormaa suurtele rahvaarvudele ja täissaalidele. “Väga hästi töötas rahva soovil tagasi kutsutud Ööklubi Lauluväljakul, kus tohutu energiaga andis publikule heas mõttes kõrvakiilu uue hingamisega Angus ja muidugi Zetod. Kes polnud ammu näinud Puuluupi või Estbeli, said kindlasti meeldiva kontserdi osaliseks,” lisab programmipealik.

Jätka lugemist »

Jaak Känd: üllatas Angus

XXV Viljandi pärimusmuusika festival on lõppemas, juhuslikud pildid ja mõttekillud publiku seast.

Angus Foto Urmas Saard

Angus. Foto: Urmas Saard

Ka seekordse festivali ajal võis kuulda, kuidas muinasjuttude vestja Jaak Känd pajatas Arkaadia aias põnevaid lugusid. Pärnu parkides on harjutud sellega, et Känd loeb luuletusi. Käesoleva aasta kahel viimasel kuul esindab ta Eestit Euroopa luulelugemismeistrivõistlustel. Kas pärnakal jäi muinasjuttude ja luule lugemise kõrvalt aega ka pärimusmuusika nautimiseks?

„Olin folgil kahel päeval. Kokku kuulasin üheksat kontserti. Vaieldamatud lemmikud olid Rüüt, Mando Trio, Duo Montanaro (mõnus papa!), Elof ja Wamberg. Reedel sattusin päeva lõpul Rohelise ehk vabalava lava ette, kui esinesid vennad Timmermansid Flandriast. Koos tütrega oli mõnus nende saatel valssi tantsida,“ rääkis Känd, kes jõudis paaril õhtul ka ööklubisse. „Olen veidi vanema aja mees, kunagi panid mind rohkem tantsima Kukerpillid, Pink Floyd ja Jethro Tull, isegi Boney M. Aga heas mõttes üllats reede õhtul Angus, terve tunni jätkus tossu nende muusikat nautida ja möllata. Folk ruulib ikka!“

Jätka lugemist »

„Kurja koera“ värske sõõrik plaadimängijasse

Pärimusmuusikast ja rockist võimsat sümbioosi loov Nikns Suns ehk läti keelne “kuri koer” oli taas oma täies koosluses Viljandi pärimusmuusika festivali kuulajate ees.

Katre Kaseleht ei jõua ära oodata, mil saab panna Nikns Suns'i värske sõõriku oma auto plaadimängijasse Foto Urmas Saard

Katre Kaseleht ei jõua ära oodata, mil saab panna Nikns Suns’i värske sõõriku oma auto plaadimängijasse. Foto: Urmas Saard

Näitleja ja teatriõpetaja Katre Kaseleht kuulab seda karismaatikute seltskonda igal võimalusel sarnaselt väga paljude teiste „kurja koera“ kuulajatega.

„Nikns sunsil on oma truu publik, kes on neid aastast aastasse folgilt leidnud. Kõigil on laulude sõnad ja ka tantsusammud kenasti peas,“ rääkis Kaseleht viimati kuuldud kontserdi elamustest. Tunamullu iseloomustas ta Nikns Sunsi omapärase bändina, kelle repertuaar on laias laastus vähe muutunud. Tol korral üllatas ansambel teda mitme uue looga. Seekord tutvustasid nad oma teist stuudioplaati. „Minule tundus selle kõla pehmem kui esimese plaadi lugudel. See võib tulla sellest, et lõviosa “Urjoh, hunti” palade eestlaulja on Priit Oks, kelle hääl ei ole nii karune, kui Ragnar Toompuul, kelle kanda on eestlaulja roll esimesel plaadil. Rocki ja vunki on aga jätkuvalt,“ jagas kultrahoovilt saadud värskeid muljeid Kaseleht ja lausus lõpuks, et ei jõua ära oodata, mil saab panna värske sõõriku oma auto plaadimängijasse.

Jätka lugemist »

Piltuudis: Minu Isa Oli Ausus Ise

XXV Viljandi pärimusmuusika festivalil astusid kultrahoovi laval tandemina publiku ette Gaute Kivistik ja Margo Mitt ansamblist Minu Isa Oli Ausus Ise. Aga nad ei jäänud kahekesi. Lavale tulid veel vanad sõbrad: MIOAI koos Alle-aa-ga.

Gaute Kivistik ja Margo Mitt ansamblis Minu Isa Oli Ausus Ise Foto Urmas SaardSoe ja suure süllehaaramisjõuga huumor, mis on päästjaks tarbetus isetõsiduses ning abimeheks kurbuses ja argiahastuses. Ansambel alustas oma tegevusega 1990. aastal, ajal mil Gaute ja Margo Viljandi Kultuurikolledžis ainsatena elektrikuteks õppisid. See on praeguseks ka kätte maksnud. Eriti Gautele, kellel on 220 volti. Ainuüksi lõua all on neid 16.

Kuna Viljandi pärimusmuusika festivali pealik Ando Kiviberg tähistas kontserdi toimumise päeval, 28. juulil, oma järjekordset sünnipäeva ja mängis ka ise laval kontrabassi, siis panid Gaute ja Margo mehe kontsertkava lõppedes toolile istuma ning tõstsid pärimusmuusikut nõnda palju kordi kui jaksasid lava lae alla.

 

Gaute Kivistik ja Margo Mitt ansamblis Minu Isa Oli Ausus Ise Foto Urmas Saard →

Jätka lugemist »

Piltuudis Eesti ETNO 2017 kontserdist

Viljandi pärimusmuusika festivali teisel päeval oli teist korda taas Kirsimäe laval Eesti ETNO 2017, mille moodustasid rahvusvahelise muusikakollektiivi 75 muusikut maailma 16 erinevast asukohast.

Jätka lugemist »

“Viljandi pärimusmuusika festivali lood” esitlusele

Täna kell 16 leiab Pärimusmuusika aida väikeses saalis aset raamatu “Viljandi pärimusmuusika festivali lood” avalik esitlus ja jututuba.

Viljandi Pärimusmuusika ait Foto Urmas Saard

Viljandi Pärimusmuusika ait. Foto: Urmas Saard

Äsja kaante vahele saanud raamatusse on kogutud festivali korraldamisega seotud inimeste põnevad juhtumused ja meenutused. Esitlusel juhib juttu raamatu autor Kairi Leivo ja vestluseks on valmis raamatutegelased, kes oma mälestused raamatusse rääkisid.

Veerandsada aastat toimunud Viljandi pärimusmuusika festival on aluse pannud lugematule hulgale lugudele. Värvikad folgijutud peegeldavad, millistest uskumatutest juhtumistest üks suur festival koosneb.

“Viljandi pärimusmuusika festival on nagu suur kirju pusle, mis koosneb tuhandetest kildudest, tahkudest, lugudest,” mõtiskleb raamatu koostaja Kairi Leivo. “Sellesse raamatusse on koondatud vaid üks murdosa festivali telgitaguseid, korraldajate soove ja unistusi ning ka publiku mälestusi. Vaatamata sellele sai raamat parajalt paks ja sisukas, ” räägib Leivo.

Kairi Leivo sõnul on oodatud kõik huvilised jututuppa, kus juubelifestivali ülevas meeleolus võivad päevavalgele tulla ka need lood, mis seekord raamatusse ei mahtunud. “Ehk räägib mõni kuulajagi oma loo,” kutsub Leivo kõiki festivalist osa saama. Raamatut saab endale soetada Pärimusmuusik aida infoletist.

Täpsemat infot festivali kohta leiab Eesti Pärimusmuusika Keskuse kodulehelt või ürituse Facebookist.