Ilvesse Evelin: mul om Võromaalt pall’o mälehtüisi

Ilvese Evelin pääliinan umast vahtsõst leeväraamatust kõnõlõman. Sülla Jaana pilt
Ilvese Evelin pääliinan umast vahtsõst leeväraamatust kõnõlõman. Sülla Jaana pilt

14. joulukuul kell 17 näütäs presidendiprovva Ilvesse Evelin (46) Võro instituudih umma vahtsõt raamatut «LEIB. Ilo & vägi. BREAD. The Beauty & the Might». Pääle tuud tulõ autogrammitunn. Kõik huvilidsõ omma oodõdu. Uma Leht küsse Evelini käest timä juuri kotsilõ ja viimädse ao tähtsämbit tegemiisi.

Kõnõlõ ummist Vana Võromaa juurist.
Mu vanaimä pere om peri Kanepi kandist. Vanaimä elli Jõksi järve lähkün Polla talon, tuu jääs Kanepi ja Otepää vaihõlõ. Latsõpõlvõn olli kõik uma vaba ao sääl – iks suvõ ja koolivaheao ja pühä. Ma olõ emotsionaalsõlt sääl üles kasunu ja tunnõ hinnäst lõunaeestläsenä, kinkal om minkagiperäst koskilt peri hõlahus mere perrä.

Kas Sul om parhillaki tan kotus, kohe küllä minnä?
Vanaimä kodo om mu tädipoja uma. Tä opas’ minno traktorit juhtma ja tõisi mehitsit maatöid iks isoga tegemä.

Kuna viimäte Kanepi kandih kävet?
Keväjä käve üten imä ja tütrega. Kävemi külän vanatädidel, kiä viil elässe ja nigu iks – kävemi kalmuaial.

Kas võro kiilt mõistat?
Mu vanaimä-vanaesä ja vanaimä kolm sõsarat ja veli elli kõik Võromaal. Parhillaki elässe kats vannatäti. Kõik kõnõliva umavahel võro kiilt ja muidoki mõistsõmi mi, latsõlatsõ, ka võro kiilt. Loe edasi: Ilvesse Evelin: mul om Võromaalt pall’o mälehtüisi

Valmista pühadeks mahedaid jõulutoite

Pr Evelin Ilves näitab, kuidas valmistada Saksa piparkooki Ärma moodi. Foto: Tallinna Haridusamet

Tallinnas toimus mahejõulutoitude töötuba pr Evelin Ilvese ja Swissotel’i peakoka asetäitja Taigo Lepiku juhendamisel. Koos lasteasutuste toitlustajatega küpsetati piparkooki Ärma moodi ja porgandikooki. Eesmärgiks oli valmistada jõulutoite kodumaisest mahetoorainest, et koolides (sealhulgas koolipuhvetites) ja lasteaedades soodustada kodumaise mahetooraine kasutamist.

Jututeemaks oli ka, kuidas soodustada otseturustust tootjalt lasteasutustesse ja millised on lasteasutuste võimalused sellele kaasa aitamiseks. Evelin Ilves rääkis arutelu käigus ka välisvisiitide käigus külastatud teiste riikide lasteasutuste toitlustamisest, millest selgus, et tihti näitavad initsiatiivi üles just lasteasutused ise, kes taotlevad projektide kaudu rahastamist paljudele põnevatele tegevustele, sealhulgas talude külastamisele.

Töötuba toimus Põllumajandusministeeriumi tellimusel ja korraldamisel koostöös Tallinna Haridusameti ja Eesti Toiduravi Konsultantide Ühinguga. Loe edasi: Valmista pühadeks mahedaid jõulutoite

Jõgeval toimuva I Eesti naiste tantsupeo
patrooniks on Evelin Ilves

Evelin Ilves koos naiste tantsupeo korraldustoimkonna liikmetega. Fotod: Klaire Ründva

Eile, kolmapäeval toimus Jõgeva kultuurikeskuses 12. juunil Jõgeval toimuva I Eesti naiste tantsupeo “NaiseLugu” presentatsioon, kus osales ka kultuurisündmuse patroon Evelin Ilves.

Evelin Ilvese sõnul on naiste tantsupeo pealkiri ja läbiv teema “NaiseLugu” väga õnnestunud valik.

„Lugude jutustamine on enda  eest seismisel  üks vanimaid  ja praeguses maailmas ka kõige moodsamaid mooduseid. Väga meeldiv, et Jõgeval teevad seda naised tantsu kaudu. Ma arvan, et tants on universaalseim vahend väljendamaks oma rõõmu, kodumaa-armastust, hoolimist üksteisest, aga samuti head meelt tervisest ja liikumisest,” lausus  peo patroon.

Jõgeva maavanem Vikto Svjatõšev kinkis Evelin Ilvesele tantsijat sümboliseeriva rahvarõivas nuku. „Olen veendunud, et korraldajad, tantsijad ja nende juhendajad annavad endast kõik selleks, et pidu edukalt teoks ja “NaiseLugu”  jutustatud saaks,”lausus ta.

Maavanem Viktor Svjatõšev I Eesti naiste tantsupeo üldjuhti Airi Rütterit eduka korraldustöö eest tunnustamas.

Peo saamislugu tutvustasid üldjuht ja pealavastaja assistent Airi Rütter ja korraldustoimkonna liige Valdi Reinas. „Mõnes mõttes algas selle peo ettevalmistamine juba sajandeid tagasi, sest Eesti naine on alati armastanud tantsida ja olude su

nnil teinud seda ka ilma meesteta. Eesti naiste tantsupeo korraldamise idee käidi esmakordselt ametlikult välja 1988. aastal. Siis polnud aga selle teostajat.  2009. aasta augustis otsustasid esimest Eesti naiste tantsupidu hakata korraldama folklooriselts Jõgevahe Pere, Laiuse rahvatantsuselts Meie Mari, Põltsamaa kultuurikeskuse naisrühm Uhka ja Jõg

eva linna segarühm Kaaratsim ning sama aasta novembris sõlmiti koostööleping nr „1“ ja moodustati korraldustoimkond,” rääkisid nad.

12. juunil Jõgeva linna staadionil toimuvale peole on tulemas 250 tantsurühma 3200 tantsijaga.

Jaan Lukas