Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Eesti rõhutas Brüsselis vajadust EL ühiste meetmete järgi

Eile, 14. augustil 2014 Brüsselis toimunud põllumajandusturgude ühise korralduse komitee kohtumisel rõhutasid Eesti esindajad vajadust rakendada kiiremas korras Euroopa Liidu ühiseid turukorralduslikke kriisiabi meetmeteid.”Praeguse olukorra lahendused on osa Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast – probleem on meil ühine ja oluline osa abinõudest peaks tulema EL tasandilt,” ütles Eesti sõnavõtus kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Kalle Nõlvak. “Riiklikud meetmed on toeks, aga peaksime vältima kontrollimatut riigiabi maksmise võidujooksu liikmesriikide vahel.”

Istungil lubati esimesi abimeetmeid puu- ja köögivilja sektorile, kus on Euroopa Liidule suurim mõju. Piimasektorit puudutavad sanktsioonid enim Soomes, Lätis, Leedus, Eestis, Hollandis ja Taanis. Piimasektori abimeetmete osas selgub täpsem info lähinädalail. “Euroopa Komisjon rõhutas, et soovib oma ettepanekutes tugineda põhjalikule analüüsile,” sõnas Nõlvak.

Eestit esindasid komitee istungil kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Kalle Nõlvak ning Erkki Miller põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja ülesannetes.

Vene Föderatsiooni peaminister Dmitri Medvedev teatas 7. augustil, et Moskva kehtestab täieliku embargo looma- ja sealihale, puu- ja aedviljadele, linnulihale, kaladele, juustule, piimale ja piimatoodetele Euroopa Liidust, USAst, Austraaliast, Kanadast ja Norrast.

8. augustil liitus Eesti Austria ettepanekuga kutsuda kokku erakorraline EL põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung. 12. augustil toimus Põllumajandusministeeriumis kohtumine toidusektori esindajatega, kus arutati Euroopa Liidu, Eesti riigi ja ettevõtjate endi võimalusi sanktsioonidega toimetulekuks ja ekspordi ümberkorraldamiseks.

Täna arutletakse Tallinnas Euroopa ja Eesti tuleviku üle: kõik on oodatud

EL blogisseAvatud Eesti Fond ja Euroopa Komisjoni Eesti esindus kutsuvad täna, 11. märtsil kõiki avalikule arutelule Euroopa Liidu tulevikust ning esitlevad “Uue Euroopa leppe” võimalikke stsenaariume. Debati kannab üle ka Postimees.

Euroopa Liitu räsivad korraga majanduslikud, rahanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed probleemid, omavahelised erimeelsused ja süvenev euroskepsis. See kõik on sütitanud tuliseid vaidlusi liidu tuleviku üle.

Reaalse tulevikuplaani loomiseks algatasid mõjukad Euroopa fondid ja mõttekojad liikumise New Pact for Europe (“Uue Euroopa lepe”). Erinevate riikide kodanike, huvigruppide, poliitikakujundajate ja asjatundjate kaasalöömisel  ehk just võimalikult paljudega soovitakse selle aasta jooksul läbi arutada võimalikud valikud, mis vormitakse üleeuroopaliseks tulevikuvisiooniks. Reformiplaaniga hakkab edasi tegelema kevadel valitav Euroopa Parlament ja uus Euroopa Komisjon.

Täna, 11. märtsil Tallinnas Euroopa Liidu majas (Rävala pst 4, sissepääs Laikmaa tänavalt) kell 14.30 algaval avalik arutelul küsitakse muuhulgas, milleks meile Euroopa Liit; mis saab siis, kui praeguseid probleeme ei lahendata ning missuguseks peaks euroliit muutuma. “Uue Euroopa lepe” pakub aruteluks välja viis strateegilist tulevikuvalikut, millega saab tutvuda aadressil www.oef.org.ee/euroopa.

Võimalikke tulevikustsenaariume tutvustab üleeuroopalise liikumise üks algatajaid, Euroopa Poliitika Keskuse programmijuht Janis Emmanouilidis. Euroopa Liidu tuleviku üle arutlevad vandeadvokaat Jüri Raidla ja majandusteadlane Ivar Raig, kes väitlesid ka tänahommikuses “Terevisioonis”:  http://uudised.err.ee/v/eesti/952232f3-6cf3-4282-91d8-6748292294d7.

Arutelust teeb kokkuvõtte ajakirjanik Ainar Ruussaar.

Debatist teevad oma veebis otseülekande ka Postimees ja Avatud Eesti Fond, samas on kõik oodatud väitlusele kohale tulema.

Uue Euroopa leppe arutelusid veavad Kuningas Baudouini Fond, Bertelsmann Stiftung, Allianz Kulturstiftung, Stiftung Mercator, Calouste Gulbenkiani Fond, Euroopa Kultuuri Fond, Euroopa Poliitika Keskus, “la Caixa” fond, Euroopa fondide võrgustik, Avatud Ühiskonna Instituudi Euroopa algatus, Rootsi Kultuuri Fond Soomes ja Avatud Eesti Fond.

Algas plakatikonkurss “Eesti 10 aastat ELis ja NATOs”

Europe Direct’i teabekeskused Võrus ja Põlvas kutsuvad kõiki huvilisi osalema plakatikujunduskonkursil, et tähistada koos Euroopa Liidu sünnipäeva.

Käesolev aasta on Eesti jaoks äärmiselt tähtis, kuna täitub 10 aastat Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumisest ning maikuus leiavad aset Euroopa Parlamendi valimised.

Plakatikonkursile oodatakse töid, mis on valminud arvutis mõne graafilise programmi abil ning mida on võimalik A3 formaadis kvaliteetselt välja printida.

KUI TAHAKSID…

- näidata oma loovust ning luua julge ja inimesi kõnetav plakat
- olla osaline teabekeskuste ühise näituse loomisel
- võtta 2. mail osa Euroopa Päeva tähistamise peost klubis Kino (alates 18+)
- võita auhinnaks 300 € väärtuses kinkekaart firmalt Euronics
…SIIS OSALE KINDLASTI PLAKATIKONKURSIL!

Konkursil osalevad kõik tööd, millele on lisatud plakati kohustuslikud elemendid:

1) Isiklik, intrigeeriv ja kõnetav loovlahend, mis lähtub teemast
2) Logod (lae alla siit)
3) Piisavalt ruumi olulise info juurde lisamiseks

Pildid tuleb esitada vektorgraafikas (nt Adobe Illustrator, Corel Draw, Inkscape) või rasteris (nt Photoshop, Gimp).

Valminud tööd saab saata aadressidel gady.kunnapuu@voru.maavalitsus.ee või ingrid.lepasson@polva.maavalitsus.ee hiljemalt 26. märtsiks. Iga osaleja võib esitada kuni viis iseenda tehtud tööd, mis peavad olema vaadatavad enamlevinud brauseritega.

Osaleja annab töid võistlusele esitades korraldajatele õiguse plakateid tasuta ümber töödelda, avaldada veebis, trükistes, panna välja näitustel.

Kõik laekunud plakatid vaatavad korraldajad enne veebis avaldamist üle. Korraldajatel on õigus keelduda andmesidevõrku mittesobivate piltide vastuvõtmisest. Konkursi tingimustele vastanud tööd laetakse üles Facebooki lehele. Võitja selgitatakse välja Facebookis enim “meeldib” saanud tööde seast. Hääletamine läheb lukku 1. aprillil 12:00. Võitja kuulutatakse välja Facebookis ning Võru ja Põlva Maavalitsuste kodulehtedel. Lisaks peaauhinnale loositakse välja teabekeskuste meeneid.

Plakatikonkurssi toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru ja Põlva Maavalitsused.

Infopäev eakatele “Kodaniku õigused ja kohustused Euroopa Liidus”

Europe Directi Võru teabekeskus koos Võru Pensionäride Päevakeskusega korraldavad maakonna eakatele elanikele suunatud infopäeva “Kodaniku õigused ja kohustused Euroopa Liidus”.

Ürituse eesmärgiks on anda infot ELis kehtivatest pensionitest/hüvitistest/toetustest, tutvustada erinevaid tervisega seotud teemasid ning 2014. aasta maikuus toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi. Lisaks on osalejatel võimalik kohtuda ka parlamendisaadikute Ivari Padari ning Indrek Tarandiga.

Infopäev toimub 7. veebruaril Võrumaa Toidukeskuses (Kreutzwaldi 27, Võru) algusega 11:00. Oma osalemisest palume teatada hiljemalt 5. veebruariks aadressil astrid@vorupensionar.ee või telefonil 53933109.

Üritus on tasuta! Kohtade arv on piiratud!

 

Õpilaste euroviktoriini peaauhind on Brüsseli-reis

Europe Directi Valgamaa teabekeskus korraldab koostöös Tartu Maavalitsusega õpilastele taas veebiviktoriini “Tunne Euroopa Liitu!”.

Veebis toimuv euroviktoriin on hea võimalus panna proovile oma Euroopa Liidu alased teadmised. Osaleda võivad kõik Valga ja Tartu maakonna üldhariduskoolide V-XII klassi õpilased.

Viktoriin on vastamiseks avatud 11. – 15. novembril 2013 aadressidel valga.maavalitsus.ee ja tartumaa.ee.

Vastata tuleb 21 küsimusele. Viimane, vabas vormis vastatav küsimus aitab võrdsete punktide korral välja selgitada parima lahendaja.

Hindamine toimub mõlemas maakonnas eraldi kahes vanuserühmas: V-VIII klass ja IX-XII klass. Mõlemas vanuserühmas saavad maakondade parimad auhinnaks raamatuid ning meeneid, mille on välja pannud Europe Directi teabekeskus. Euroopa Komisjoni esindus Eestis paneb mõlema maakonna vanema vanusegrupi parimale välja auhinna, milleks on reis Brüsselisse 2014. a. kevadisel koolivaheajal.

Tulemused avaldatakse internetis aadressidel valga.maavalitsus.ee ja tartumaa.ee. Võitjatega võetakse isiklikult ühendust.

Valmimas on uus Euroopa metsandusstrateegia

vanamets

Mets. Foto: www.elfond.ee

Läinud nädala reedel, 20. septembril, võttis Euroopa Komisjon vastu uuendatud Euroopa Liidu metsandusstrateegia.

Euroopa Komisjoni vastavasisulises pressiteates seisab, et metsandusstrateegia põhineb uuel ja laiemal lähenemisel metsandusele. Strateegia vastab uutele väljakutsetele, mis seisavad metsanduse ees. Strateegia olulisust näitab see, et mets võtab enda alla 40% Euroopa maismaast ning mets on tähtsaim ressurss elukvaliteeti tõstmiseks ja uute töökohtade loomiseks, seda eriti maapiirkondades. Metsandusstrateegia võtab arvesse ka metsade ökosüsteemide kaitse olulisuse ning asjaolu, et metsad toovad ökoloogilist kasu kõigile.

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Dacian Ciolos ütles, et metsad on maapiirkondade rikkuse allikaks ja töökohtade loojaks siis, kui neid majandatakse õigesti. Maaelu arengu üks tugisambaid on metsade säästev majandamine ning see on üks põhimõtteid uues metsanduse strateegias.

Jätka lugemist »

Gruusia ettevõtjad õppisid Eestis toiduohutust

Kuusteist Gruusia ettevõtjat ja ametnikku tutvusid eile ja täna toiduohutusalase arengukoostöö projekti raames Eesti piimandusettevõtetes kasutatud lahendustega rahvusvaheliste toiduohutusnõuete täitmiseks.

“Vaid 6% Gruusia toiduettevõtjaid kasutas 2011. aastal tootmises rahvusvahelisi toiduohutuse standardeid, mis on suur probleem kaubavahetusele,” ütles põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ruve Šank. “Eesti kogemus veenab, et toiduohutust saab kiiresti ja tõhusalt parandada, hea tase on võimalik ka väikeettevõtetes.”

Ruve Šanki sõnul oli huvi Eesti kogemuse vastu suur. “Kõigi eelduste kohaselt on oodata Gruusia ekspordi kasvu Euroopa Liitu, mis aga eeldab toiduohutusnõuete ja standardite täitmist. Gruusia ettevõtete huvi Eesti toiduainetööstustelt õppida oli väga suur,” sõnas Šank. “Juba leiti ka edasisi koostöökohti juustumeistrite koolitamiseks ja tõumaterjali parandamiseks koostöös Eesti tõuaretusühistuga.”

Projekti raames valiti välja pilootettevõtted Gruusias, keda 2013. aasta jooksul nõustatakse ohtude identifitseerimiseks mõeldud enesekontrollisüsteemi HACCP plaani koostamisel. Nõustamiste käigus koolitatakse välja kohalikud eksperdid, kes projekti lõppemise järel jätkab ettevõtjate toiduohutuse alast nõustamist Gruusias.
Koostööprojekt kestab 2013. aasta lõpuni ja see läheb maksma ligi 50 000 eurot. Gruusia on Eesti arengukoostööpoliitika üks prioriteetriike.

Vajalike reformide läbiviimiseks toetab Euroopa Liit Gruusiat mahuka “Comprehensive Institutional Building” (CIB) programmiga (eelarve 14 miljonit eurot), mille raames aidatakse 2015. aastaks üles ehitada Gruusia Toiduamet ja riiklik toiduohutussüsteem.

EL ühise põllumajanduspoliitika tuleviku osas saavutati kokkulepe

Luksemburgis kaks päeva läbirääkimisi pidanud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid jõudsid kokkuleppele ühise põllumajanduspoliitika reformipaketis.

„Eesti jaoks lõppesid läbirääkimised edukalt ja saime viimaste hetkedeni vaidluse all olnud põhiküsimustes head lahendused,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Eesti jaoks on väga oluline, et õnnestus saada erisus nn rohestamise nõude osas. See tähendab, et riikides, kus mets katab üle poole pindalast, ei pea kõige metsasemates piirkondades osa põllumajandusmaast kasutusest välja jätma,“ ütles Seeder.

Kokkuleppe kohaselt kaovad Euroopa Liidus alates 2015. aastast piima- ja alates 2017. aastast suhkrukvoodid.

Samuti saab Eesti jätkata ühtse pindalatoetuse rakendamisega kuni 2020. aastani. „Sealjuures on võimalus rakendada väiketootjaid soosivat ümberjaotavat toetust, kus esimestele hektaritele kehtivad kõrgemad toetusmäärad,“ lisas Helir-Valdor Seeder. Jätka lugemist »

Eesti põllumehed võivad pääseda keerulisest toetusõiguste süsteemist

Foto: Andres Tarto, www.taevapiltnik.ee

Foto: Andres Tarto, www.taevapiltnik.ee

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu kinnitas ööl vastu tänast lõppenud istungil seisukoha ühise põllumajanduspoliitika kohta ning andis eesistujale Iirimaale mandaadi alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendi ja Komisjoniga.

“Nüüd on oluline saavutada enne suvepuhkusi ka kolmepoolne kokkulepe Euroopa Komisjoni, Nõukogu ja Parlamendi vahel, mis on aluseks, et saaksime uuel rahastamisperioodil ühist põllumajanduspoliitikat rakendama hakata,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Nõukogus saavutasime Eestile selgelt soodsa tulemuse.”
Nõukogu värske otsuse kohaselt saab Eesti jätkata ühtse pindalatoetuse rakendamist kuni 2020. aastani. “Praeguse süsteemiga jätkamine hoiab ära bürokraatlikult keerulise toetusõiguste süsteemi sisseviimise. Tootjatele on senine süsteem kindlasti lihtsam, harjumuspärasem, õiglasem ja läbipaistvam,” rääkis Seeder.
Oluline teema oli ka n-n rohestamise muutmine Eesti olusid paremini arvestavaks. Läbirääkimiste tulemusel vähenes potentsiaalselt tootmisest välja jäätava põllumaa osakaal seitsmelt protsendilt viiel protsendile ning liikmesriigid nõustusid arvestama ka suurt metsa osakaalu piirkondades.

Selgusid Euroopa Liidu maaeluteemalise foto-videokonkursi võitjad

Eddy Kont ja Timo Raussi

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 50. juubeliaasta tähistamiseks korraldatud foto-videokonkursi võit läks Portugali. Tänu kahele kategooriavõidule ja kokku viie Eesti osaleja tööde Brüsselis toimunud esitlusele võib aga konkursi tulemust pidada ka Eestile väga õnnestunuks­.

Eddy Kont “A field of storks”

Rahvusvaheline žürii valis neljas EL-i liikmesriigis – Eestis, Bulgaarias, Maltal ja Portugalis – korraldatud konkursi ‘ÜPP – tagasipöördumine tulevikku’ üldvõitjaks portugallase Manuel Luis Gomesi foto “Wine – Douro Valley”. Douro orus asuvas veinitalus töötava hobipildistaja teos kuvab veini ning selle valmistamises aset leidva fermentatsiooni ehk kääritamise protsessi. Tehniliselt efektne ja ilus ning pea et igal pool Euroopat valmistatava põllusmajandustoote tuntust kommunikeeriv pilt sai žüriihääletuses kõige rohkem punkte.

Francisco Telles “Back to Basics”

Eestlaste osavõtt konkursist oli aktiivne, ning piltide hea taseme tõendina tutvustati Brüsselis 13.-14. detsembril toimunud seminariüritusel kokku viie meie kodaniku töid. Seminariruumi oli koostatud suurlõuendite vormis näitus konkursi 18 parimast fotost, nende hulgas Eddy Konti, Heino Laiapea, Lii Roosa ja Väino Valdmanni tööd – viimase osas isegi kaks pilti. Lisaks tutvustati Euroopa Komisjoni Põllumajanduse peadirektoraadi esindajatele ja teistele seminari külalistele videokategooria võitnut Ott Rõngase muusikalist lugu “Home”, mis žürii Eesti liikme, Eesti Talupidajate Keskliidu (ETKL) peadirektori Kaul Nurme sõnul sõelus konkurentide hulgast esikohale ilma tõsisemate vastasteta.

Ott Rõngase konkursitöö koosnes Lõuna-Eesti külaelu kuvava filmi valmimisel ülejäänud võtetest ning nende sidumisest tema enda kirjutatud ja esitatud muusikapalasse “Home”. Video:

Fotokonkursi kategooria “Mahepõllumajandus ja maaturism” võitnud Eddy Konti pilt sündis suvel, mil ta ühel varahommikul sattus autosõidu ajal nägema teeäärsel põllul ööbimas suurt kureparve. Tavaliselt inimesi kartvad linnud lubasid teda seekord endale üllatavalt lähedale, ning eriti žürii lõunaeurooplastest liikmeid kõnetanud pilt sai tehtud Konti sõnul üsnagi tavalise taskukaameraga.

Manuel Luis Rebelo Gomes “Wine – Douro Valley”

Konkursi fotokategooriate võitjatöödeks osutusid žürii hinnangul:

  • “Mahepõllumajandus ja maaturism” teemal eestlanna Eddy Kont pildiga “A field of storks“;
  • “Euroopa põllumajanduspoliitika ja tootmine – kvaliteet, mitmekesisus, tervislikkus” teemal portugallane Manuel Luis Rebelo Gomes pildiga “Wine - Douro Valley“;
  • “Külakogukonna tulevik” teemal samuti portugallane Francisco Telles pildiga “Back to Basics“.

Kategooriavõitjaid autasustati profifotograafidele ja arvutigraafikutele suunatud Wacom’i graafikalaudadega. Pressiteatele kaasatud pildil võtab Eddy Kont auhinda vastu konkursi Eesti korraldaja Timo Raussi käest.

Foto-videokonkurss oli osa Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi kaasrahastatud infokampaaniast ‘ÜPP: tagasipöördumine tulevikku’ (Re:turn to the Future), mida korraldati sel aastal neljas mainitud EL-i liikmesriigis. Kommunikatsiooniettevõte In Nomine aitas kampaania peakorraldajal, Bulgaaria agentuuril Strategma, viia konkursiga seotud tegevusi ellu Eestis.

Kõikide foto-videokonkursil osalenud töödega võib tutvuda veebilehelInfokampaania veebileht!

Lõuna-Eesti otsib avastamist väärt paiku

Alates järgmise aasta suvest on Lõuna-Eestis võimalik vaadata siinset piirkonda läbi ajakirja National Geographic kollaste akende. Maastikele paigaldatavad säravkollased raamid jutustavad lugu ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Projekti korraldajad kutsuvad üles Lõuna-Eesti kogukondi üles siinsete avastamist väärt paikade leidmiseks ja ideevooru esitamiseks.

Koostööprojekti, mida veavad eest viis Lõuna-Eesti Leader tegevusgruppi ja mille partneriteks on siinsed turismiarendajad ja ajakiri National Geographic, eesmärkideks on siinsele piirkonnale tuntuse ja külastajate toomine ning piirkonna identiteedi tugevdamine. Kuusteist siia paigaldatavat kollast akent loovad täiendava põhjuse avastada ja külastada Lõuna-Eestit. Koos akna lähikonnas paiknevate turismiteenuste pakkujatega luuakse teemamarsruudid, mis tutvustavad siinset loodust, kultuuri, aktiivse puhkuse võimalusi ja ka väikeettevõtlust ning säästvaid lahendusi.

Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul sai idee alguse Hollandis asuvast Groningeni piirkonnast, kuhu paigaldatud kaksteist akent  koos teemamarsruudiga tõid piirkonda pooleteise aasta jooksul kaks korda rohkem külastajaid. Tartu-, Võru-, Valga- ja Põlvamaa kollaste akende kampaania “Elu kahe maailma piiril” ootab siinset piirkonda avastama nii sise- kui väliskülastajaid.

Ideevoor Lõuna-Eesti avastamist väärt paikade leidmiseks on avatud ja kestab kuni 10.jaanuarini 2013. Saabunud ettepanekutest teeb žürii valiku jaanuarikuu lõpuks. Ideevooru kutse ja lisainfo!

Lisainfot jagavad Leader Lõuna-Eesti tegevusgrupid: Piiriveere Liider, Põlvamaa Partnerluskogu, Tartumaa Arendusselts, Valgamaa Partnerluskogu, Võrumaa Partnerluskogu.

Viljandimaal jagatav toiduabi vajab kontrollimist

Viljandi linnas laialijagamiseks varutud Euroopa Liidu toiduabi pakkidest leiti putukaid. Sellega seoses peatas PRIA ELi toiduabi jagamise kogu maakonnas kuni jagamata koguse kontrollimiseni.

Info väikestest mustadest putukatest neljaviljahelveste pakkides jõudis PRIAsse Viljandimaa Punase Risti esindajalt reede pärastlõunal, kontrollid maakonna jagamiskohtades algasid järgneval tööpäeval. Putukate päritolu, toiduabisse sattumise põhjused ja riknemise ulatus ei ole veel teada. Esimeses kontrollitud piirkonnas Viljandis leiti putukaid nii laona kasutatavatest ruumidest kui ka reaalsest jagamiskohast, mis asuvad eraldi hoonetes.

Nelja liiki kuivainete pakkide näidised saadeti analüüsiks Põllumajandusuuringute keskuse laboratooriumi. Eilseks tuvastati, et neljaviljahelvestes oli rohkelt eluvõimelisi laokahjureid (aidalamesklane), üksikuid valmikuid oli ka makaronides.

Parasiitide-probleemist on teadlik ka tänavuse toiduabi tarnija AS Tartu Mill. Tarnija välistab võimaluse, et parasiidid olid kuivainetes juba suvel tarnimise ajal, kuna kõikide toodete kvaliteet oli kontrollitud (selle kohta on ka sertifikaadid). Kontrollid Viljandimaal jätkuvad. PRIA on teavitanud ka Veterinaar- ja Toiduametit, kelle pädevuses on korraldada järelevalvet toidu ohutuse üle kõigis käitlemisetappides.

EL-i toiduabi näol on tegemist euroliidu toiduprogrammiga ühenduses enim puudust kannatavate inimeste abistamiseks. Toiduabi saavad heategevusorganisatsioonid tellida PRIA vahendusel, kes on programmi koordinaator. PRIA kooskõlastab soovitud kogused Euroopa Komisjoniga, saab teada eraldatava summa suuruse ning korraldab riigihanke toiduabi-toodete tarnija leidmiseks.

Toiduabi vastuvõtmise, ladustamise ja jagamisega kohtadel tegelevad heategevusorganisatsioonid, tehes seda sageli koostöös kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatega. Tänavu on Eestis toiduabi sortimendis kuut liiki teraviljatooteid ja suhkrut kokku 2571 tonni ning 590,8 tuhat liitrit toiduõli.

Ahto Lobjakas peab Viljandis loengu Euroopa Liidust

Teisipäeval, 30. oktoobril kell 10.00–11.30 on kõik huvilised oodatud Viljandi Jakobsoni Kooli (Riia mnt. 91) auditooriumis peetavale Euroopa Liidu teemalisele tasuta loengule.

Lektoriks on Eesti Välispoliitika Instituudi analüütik ja ajalehe „Postimees“ kolumnist Ahto Lobjakas, kes räägib teemal „Euroopa Liidu areng lähiaegadel ja selle mõju Eestile“. Loengul tuleb juttu Euroopa Liidu võimalustest ja huvidest majanduskriisi suunamisel; Euroopa 2020. aasta strateegiast ning Euroopa Liidu hetkeolukorrast ja tulevikust.

Loengu korraldab Europe Direct Viljandimaa teabekeskus koostöös Viljandi maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonnaga. Loengule saab ennast kirja panna kuni 29. oktoobrini e-postiaadressil katrin.reimo@viljandimaa.ee või telefonil 433 0428 (Katrin Reimo).

Lisainfo: Katrin Reimo, Europe Direct Viljandimaa teabekeskus

Tallinnas räägitakse maaelust ja põllumajandusest

Täna toimub Tallinnas Nordic Hotel Forumis rahvusvaheline ümarlaua-arutelu teemal “Innovatsiooni ja heade tavade juurutamine, tulemuslikkus ja jätkusuutlikkus maapiirkondades”.

Arutelust võtavad osa põllumajanduse ja maaelu spetsialistid Eestist ning delegatsioonid Bulgaariast, Maltalt, Portugalist ja Euroopa Komisjonist Brüsselist.

Ümarlaud on kutsutud Eestisse kokku osana ürituste sarjast, mis tähistab 50 aasta möödumist Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) algusest. 1960-ndate alguses turukorralduse alusel loodud ÜPP ei tähendanud tollal ainult esimesi määrusi, mis kindlustasid Euroopa kodanike toiduga varustamist, vaid sellega kaasnes Euroopa Komisjonile suur vastutus uue poliitika juurutamise eest.

Hiljutisest Euroopa Parlamendi uuringust „Kuidas parandada Euroopa Liidu põllumajandussektori jätkusuutlikku konkurentsivõimet ja innovatsiooni“ selgub aga, et hetkel kehtivad ÜPP eeskirjad ei ole enam piisavalt tulemuslikud vaid vajavad reformimist. Võtmeteguritena on toodud välja kohalikele oludele kohandatud strateegiliste meetmepakettide suurem kasutamine, parem nõustamine ja stiimulid innovatsiooniks. Täna aset leidev ümarlaud julgustab asjaosalisi arutama reformidega kaasnevaid arenguid.  Jätka lugemist »

Kasvuhormoon jääb Euroopa Liidu loomakasvatuses keelatuks

Kasvuhormooni kasutatakse osades riikides näiteks veiste kasvatamisel. Pilt on illustratiivne. Foto: PõM

Foto: põllumajandusministeerium

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja maailma terviseorganisatsiooni (WHO) ühise toidustandardite programmi, Codex Alimentariuse komisjoni viimasel istungil juuli alguses käis tuline vaidlus kasvuhormoon raktopamiini (ladina k ractopamine) kasutamise üle loomakasvatuses.

Õigupoolest oli tegemist pikaajalise, 2003. aastast käiva vaidlusega standardi üle, millega kehtestatakse raktopamiini piirnorm toidus. Käesoleva aasta 5. juulil jõuti lõpuks hääletuseni, kus piirnorm kiideti heaks häältega 69-67 (heakskiitmiseks oli vajalik saada minimaalselt 69 häält). Sellise piirnormi toidule kehtestamine tähendab sisuliselt seda, et selle kasutamine loomakasvatuses on aktsepteeritud.

Kui Codex’sis sai kasvuhormooni piirnorm toidus heakskiidu napi poolthäältega, siis Euroopa Liit (EL) jääb endale kindlaks – neist ainetest jäävad siin kasvavad ja siin toiduks kasutatavad sead ja veised puhtaks. Nii piiripealse toetuse saanud otsusele järgnes nimelt Euroopa Liidu avaldus, milles märgitakse, et EL-s jääb senine kasvuhormoonide kasutamise keeld kehtima. EL ja teised Euroopa regiooni riigid, keda toetasid veel Hiina, Venemaa, India, Türgi, Iraan, Egiptus, Keenia, Zimbabwe ja teised, väljendasid oma vastuseisu ja rõhutasid, et nad ei kiida heaks kasvu kiirendavate ainete kasutamist.

Tegelikult pole ELis keelatud mitte üksnes loomadele raktopamiini manustamine, vaid ka kasvuhormooni saanud loomade liha tarvitamine toiduks. Euroopa Liit jääb endiselt seisukohale, et rahvusvaheline standard raktopamiini piirnormide kohta pole põhjendatud ja on endiselt tugevalt vastu kasvuhormooni piirnormi vastuvõtmisele sigade ja veiste puhul, kuna selle ohutuse küsimus on jätkuvalt lahendamata. EL viitas oma otsuses riskihindamise asutuse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hinnangule, mille kohaselt hetkel ei ole piisavalt andmeid tunnistamaks ainet ohutuks. Kuna endiselt on üleval aine ohutuse küsimus, siis EL oma seadusandlust ei muuda.

Raktopamiin on beeta-agonistide hulka kuuluv kasvuhormoon, mida kasutatakse söödalisandina sigade, veiste ja kalkunite kasvatamisel kvaliteetse liha koguse suurendamise ning tootmise efektiivsuse parandamise eesmärgil. Euroopa Liidus on selliste hormoonide kasutamine keelatud alates 1996. aastast. Nimelt on EL-i üldise poliitika kohaselt keelatud manustada veterinaarravimeid tervetele loomadele muuks otstarbeks kui raviks. Esmakordselt lubati raktopamiini kasutamine sigadel USA-s 1999. a. 26 riiki maailmas on aine registreerinud ja osades neist on lubatud seda ka kasutada.

Lisalugemist samal teemal:
http://www.foodsafetynews.com/2012/07/codex-votes-69-67-to-advance-ractopamine-limits-for-beef-and-pork/

Katrin Lõhmus, põllumajandusministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist

Püsiva lahenduse meie põllumeestele peab saavutama uue finantsperioodiga

Põllumajandusministeerium jätkab tööd riiklike üleminekutoetuste maksmiseks ka 2013. aastal, lõpliku otsuse teeb Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu.

„Euroopa Parlamendi otsus lubada riiklike üleminekutoetuste maksmise jätkamist tuleval aastal on väga positiivne uudis Eesti põllumajandussektorile. Oleme selle nimel palju tööd teinud,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder .

Riiklike üleminekutoetuste lubamine 2013. aastal tõstab Eesti otsetoetuste keskmist taset hektari kohta 30-40 €. „See on ajutine positiivne lahendus ebavõrdsete toetustasemete võrdsustamiseks. Püsiva ja meid rahuldava lahenduse, mis võrdsustaks senised mitmekordsed erinevused vanade liikmesriikidega, peame saavutama järgmise finantsperioodiga,“ selgitas Helir-Valdor Seeder.

Otsus lubada üleminekutoetusi maksta ka 2013. aastal puudutab kaheksat 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud riiki: Eestit, Lätit, Leedut, Poolat, Tšehhit, Slovakkiat, Ungarit ja Küprost. Otsus jõustub, kui selle on heaks kiitnud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu.

Põllumajandusministeerium on üleminekutoetuste maksmise võimaluse säilimisega arvestanud – 2012. aasta veebruaris esitas ministeerium taotluse järgmise aasta riigieelarvest 29,4 miljoni euro eraldamiseks riiklikeks üleminekutoetusteks. Lõplik summa kujuneb riigieelarvesse vastavalt riigieelarve läbirääkimistele augustis.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Eesti foto oli parim!

Eesti foto oli parim!

Euroopa maaeluvõrgustiku ja Euroopa Komisjoni poolt korraldatud üle-Euroopalisele konkursi “Euroopa maaelu piltides” parima keskkonnafoto tiitli sai Jõgevamaa Koostöökoja piirkonna fotograaf Liina Laurikaine foto “Väike mees – suur puu” (“Small man – big tree”) eest. Rohkem infot Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php

Kaks eestlast Bulgaarias

26. – 27. juunini 2012 toimub Bulgaarias, Sofias rahvusvaheline konverents märkimaks-tähistamaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika 50. aastapäeva, kus esinevad kaks  eestlast – Sirje Kuusik koostöövõrgustikust Ehedad Elamused Lahemaal ning Tiina Sergo Ida-Harju Koostöökojast. Rohkem infot Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php

Euroteabe vastu tundis Mulgi messil huvi ligi 250 inimest

Hiljutiste Viljandi hansapäevade ajal peetud Mulgi messil oli oma  messiboksiga väljas ka Europe Direct Viljandimaa teabekeskus, et jagada nii suusõnal kui trükiste näol teavet Euroopa Liidu kohta.

Viljandi maavalitsuse peaukse kõrval asunud ja pisikeste Euroopa Liidu lippudega kaunistatud messitelgist astus kahe päeva jooksul läbi hinnanguliselt kaks ja poolsada inimest, teatab Viljandi maavalitsus.

“Enam tunti huvi lastele ja noortele mõeldud trükiste ning keskkonnateemaliste ja üldinfot sisaldavate materjalide vastu,” ütles Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Katrin Reimo. “Samuti pakkusid huvi nii trükised, kus oli ära toodud Euroopa Liidu kaart, kui ka erinevad Euroopa seinakaardid, mida jagasime umbes poolsada.”

Osa messikülalistest olid Katrin Reimo sõnul ühtlasi regulaarsed teabekeskuse külastajad ning nemad tundsid huvi eeskätt just viimasel ajal ilmunud trükiste vastu, kuna varasemad olid enamasti juba olemas.

Euroinfo messitelgis said huvilised ühtlasi proovile panna oma teadmised 17 euroalasse kuuluva Euroopa Liidu riigi euromüntide tundmises. Oli
neidki, kes vastasid pikemalt mõtlemata kõik riigid õigesti, kuid enamikul vastajatest oli siiski mõtlemist ja kaalumist rohkem ning enamasti tuli paari-kolme riigi puhul ka eksimist ette. Eriti suureks “komistuskiviks” osutusid seejuures Slovakkia mündid, sest neil oleva kirja “Slovensko” tõttu peeti neid tihtipeale hoopis Sloveenia müntideks.

Vähemalt poolte õigete vastuste puhul said huvilised endale mälestuseks Europe Direct Viljandimaa teabekeskuse sümboolikaga meene. “Eesmärk ei olnud ju välja selgitada võitjat, vaid tekitada messikülastajates suuremat huvi Euroopa Liidu ja euroala vastu ning teadvustada inimestele võimalust edaspidi meie teabekeskust külastada,” rääkis Katrin Reimo.

Omavalitsused kujundavad Võrus oma europoliitikat

Euroopa Liidu Regioonide Komitee Balti riikide delegatsioonid arutavad neljapäeval-reedel Võrumaal, kuidas jagada ELi eelarvet järgmisel, 2014. aastal algaval finantsperioodil.

ELi Regioonide Komitee on nõuandev organ, mis esindab kohalikke ning piirkondlikke ja omavalitsusi Euroopa Liidus. Selle juhatuse liikme, Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepa (pildil) sõnul kogunesid Balti esindajad Võrumaale, et arutada Euroopa Komisjoni ettepanekuid, mis puudutavad ELi eelarve jaotust aastatel 2014-2020.

„Arutelude keskmes on põllumajanduspoliitika tulevik, maaelu areng, regionaalareng ning regionaalsete ja kohalike omavalitsuste sotsiaalne ja majanduslik areng,“ lausus Müürsepp Külauudisele. Tema sõnul peavad komitee Balti riikide delegatsioonid oluliseks, et ELis koheldaks põllumajandustootjaid võrdselt ja et vähemarenenud regioonid oleksid peamised kasusaajad ka järgmise finantsperioodi aastatel.

„Meie seisukoht on, et liikesriigid peavad partnerluslepingute ettevalmistamisse Euroopa Komisjoniga kaasama pädevad kohalikud omavalitsused või neid esindavad liidud,“ sõnas Müürsepp. „Soovime, et Euroopa raha kasutataks sihipäraselt ning efektiivselt. Selleks on vaja, et otsused selleks sünniksid partnerluses kohalike ja regionaalsete omavalitsutega tagamaks et kohapealsed probleemid saaks vääriliselt kajastatud.“

Seaduste muutmiseks on vaja vaid… miljoni kodaniku häält

Euroopa Liidu liimmesriikide elanikel on nüüd võimalik tõstatada nende jaoks oluline probleem ja paluda komisjonil selles küsimuses midagi ette võtta. Taotluse esitamiseks on vaja, et seda toetaks kokku miljon kodanikku vähemalt seitsmest liikmesriigist.

See käib “lihtsalt”. Alustada tuleb algatuse registreerimisest. Taotluse esitamiseks tuleb moodustada kodanike komitee, kuhu kuulub vähemalt seitse ELi kodanikku vähemalt seitsmest ELi liikmesriigist.

Pärast algatuse registreerimist on komiteel 12 kuud, et koguda vähemalt seitsmest liikmesriigist vajalik arv toetusavaldusi. Liikmesriik läheb osalemisel arvesse, kui seal toetab algatust vähemalt 750 korda rohkem inimesi kui sellele liikmesriigile Euroopa Parlamendis ettenähtud kohtade arv. Algatust võib toetada iga kodanik, kel on vanuse poolest õigus osaleda Euroopa Parlamendi valimistel. Eesti puhul peab algatust seega toetama 4500 (750 x 6) vähemalt 18-aastast inimest. Jätka lugemist »

Euroopa kodanikualgatus sai oma veebilehe

Euroopa Komisjon avas möödunud nädalal värske Euroopa kodanikualgatuse (European Citizens Initiative) veebilehe, sealt leiab vastused 1. aprillist jõustuva Euroopa kodanikualgatuse kohta. Siiski ei ole kõik liikmesriigid oma seadusandlusesse sellist võimalust vastu võtnud ning kriitikat – eeskätt valmisoleku ja liigse bürokraatia vastu – jagub kõvasti. Värske uudis aga ütleb, et Euroopa kodanikualgatusele on ulatanud oma käe ka Google, Facebook, Twitter ja teised sotsiaalvõrgustikud.

Loe siit ja siit.

Eesti tootis eelmisel kvoodiaastal piima
lubatust pisut vähem

Eesti piimakarjade kasvatajad tootsid lõppenud kvoodiaastal üle 606 000 tonni piima, see moodustab riigile kinnitatud piimatootmiskvoodist ligi 90,2 protsenti. Piima kogus oli eelmise kvoodiaasta omast ligi 17 000 tonni võrra suurem.

Piimakvoodiaastaks on ajavahemik 1. aprillist kuni järgmise aasta 31. märtsini. Eesti piimakvoot oli 2010/2011. kvoodiaastal 672 547 197 kg, täitmine 606 356 895 kg (90,16%). Kvooti omavaid loomapidajaid oli aasta lõpuks 1027.

Sõltuvalt sellest, kas tootja tarnib piima tööstustele või töötleb ja turustab ise, võib tootjal olla kindla koguse piima tootmiseks tarnekvoot, otseturustuskvoot või ka mõlemad. Valdav osa kvoodist Eestis on piima tarnimiseks, otseturustuskvoodi osakaal on aasta-aastalt kahanenud ja moodustab pisut üle ühe protsendi.

Kvoodi ehk riigis toota lubatud piima koguse kinnitab igale Euroopa Liidu liikmesriigile iga kvoodiaasta kohta Euroopa Komisjon. Viimastel aastatel on kõikide riikide kvooti suurendatud aastas ühe protsendi võrra.

1.aprillil alanud kvoodiaastal 2011/2012 on Eestil lubatud kvoodi piires toota piima kokku ligi 679,3 tuhat tonni.

Kvoot ei tähenda “plaani” piima tootmiseks, vaid piirmäära, millest rohkem piima tootmise korral tuleb riigil trahvi maksta. Eestile rakendus piimakvoot kui Euroopa Liidu turureguleerimise abinõu aastal 2004, täitmine on aastate lõikes jäänud vahemikku 85-93 protsenti.

Jätka lugemist »

Võrus tuleb raamatukoguöö

Teisipäeval, 10. mail toimub Võrumaa keskraamatukogu 3. korrususel Euroopa päevale pühendatud raamatukoguöö “Õdak on hummogust targõmb”.

Programm:

Lugemissaalis:

  • 17–17.05              Tervituslaul Ilmanaba lugemistarõ kunnakuur
  • 17.05–17.10         Euroopa päevale pühendatud raamatukoguöö avamine ja külaliste tervitamine, Europe Direct Võru teabekeskus, Merili Reismann, Võru maavanem Andres Kõiv
  • 17.10–17.30         Viimaste aastate muutused Euroopa Liidus Saksamaa näitel, Sirje Parv, Võru Kesklinna kool
  • 17.30–18              Saksa- ja eestikeelsed naljalood “Lachen ist gesund!”, Võrukaela näitering Ira Petrova juhendamisel
  • 18–18.20              UNESCO maailmapärandi nimekirjas oleva Quedlinburgi linna ja Jutta Grühni raamatu “Kinderjahre in Estland. Lapsepõlevaaastad Eestis” tutvustus, Ira Petrova
  • 18.20–18.30        Muusikaline tervitus, Võru I Põhikooli õpilased Eva Aaderi juhendamisel. Näituste tutvustus
  • 18.30 – 19           “Kes sa oled Euroopa kirjanik: külas on Kerttu Rakke”, vestlust juhib Merle Koik
  • 19 – 20               Arutelutund „Milleks ja kellele ühtne Euroopa?” Viljar Veebel, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž

Konverentsisaalis:

  • 20–21              Õhtu prantsuse lauludega – ood Euroopa muusikale, Diana Klas ja Jüri Aarma
  • 21–21.10         Viktoriini võitjate väljakuulutamine ja autasustamine, raamatukoguöö lõpetamine

Avatud näitused: „Euroopa suveniirid” ning “17. ja 18. sajandi Põhjamaade kaardid”

Kogu ürituse ajal toimub viktoriin “Kas tunned Euroopa Liitu?”

Jõgevamaad väisasid kahel päeval euroteavitajad igast Eestimaa paigast

Pildil Jõgeva maavanem Viktor Svjatõsev, Saaremaa ja Hiiumaa Europe Direct Jõgevamaa Infokeskuse töötaja Karin Kokla ja Europe Directi Jõgevamaa Infokeskuse töötaja Astrid Paulus. Foto: Klaire Ründva.

Möödunud nädalal, 24. ja 25.märtsil 2011 olid Jõgevamaal koolitusel/õppeekskursioonil kogemusi vahetamas ja tulevikuplaane pidamas  erinevate maakondade Europe Direct teabekeskuste ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduste töötajad, kes külastasid ka Euroopa Liidu programmidest laekunud rahade eest arendatud MTÜ Jõgevamaa Omavalituste Aktiviseerimiskeskust ja Luua Metsanduskooli.

Europe Direct Jõgevamaa teabekeskuse üheks tõsisemaks kordaminekuks peeti kaasa aitamist Jõgevamaa arengukonverentsi korraldamisele ja aktiivset osalemist sellel sündmusel. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse teabevõrkude kordinaator Doris Lebreht märkis mõttevahetusel, et Europe Directi Jõgevamaa teabekeskus andis väga olulise panuse möödunud aastal toimunud Jõgevamaa arengukonverentsi korraldamisel. „Konverentsil keskenduti euro tulekule, selle mõjule Eesti ettevõtlusele ja igapäevaelule.”

Europe Directi  Saaremaa ja Hiiumaa teabekeskuse töötajale Karin Koklale jättis Jõgevamaal kõige positiivsema mulje Voorel asuva Jõgevamaa Omavalituste Aktiviseerimiskeskuse külastamine.

„Hea oli kuulda, et juba 2000. aastate algul saadi selles asutuses aru vajadusest tegeleda pikaajaliste töötute rehabilitatsiooniga. See on piisavalt raske valdkond, mille edukale toimimisele on kaasa aidanud ka omavalitsuste koostöö. Ettevõtmist toetab märkimisväärselt ka Euroopa Liit,” sõnas Kokla. Jätka lugemist »