Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2019
E T K N R L P
« mai    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

ERMi näitusemaja vana klaver saab hääled sisse

29. jaanuaril ERMi näitusemajas toimuva helikoosoleku külaliseks on Soome muusik Antti Tolvi. Ta esineb ERMi vanal häälest ära klaveril.

„Sellest tuleb pingevaba, intiimne ja hüpnootiline akustiline etteaste, mida ei tohiks kindlasti vahele jätta,“ kirjeldavad tulevat üritust korraldajad.

Plaadifirma Fonal Records tutvustab Annti Tolvi muusikat oma veebilehel järgmiselt: „Antti Tolvi on iseõppinud multiinstrumentalist. Ta on mänginud mitmetes bändides, nende seas Lau Nau, Rauhan Orkesteri ja Lauhkeat Lampaat. 1977. aastal Soome läänerannikul Panelias sündinud Tolvi hakkas koos vendadega muusikaga iseseisvalt tegelema. Aastatel 2000–2001 õppis ta Varanasis klassikalist India muusikat ja see märkis pöördepunkti tema muusikalises tajus. Tagasi koduses Soomes, tegeles ta mitmeid aastaid free jazziga, kuni hiljutine maale elama kolimine andis tõuke süveneda veelgi enam sooloimprovisatsiooni – ammutades Antti enda sõnul inspiratsiooni „harmooniatest, ülemhelidest, helidesse süvenemisest, alguse ja lõpu puudumisest ja sellest, kuidas eimillestki sünnib miski lihtsalt täiuslik, rahu“.

helikoosolek:tartu on regulaarselt toimuv kohtumine inimestele, keda huvitab heli meie ümber kõigis oma väljendustes. Kohtumiste raames leiavad aset jutuajamised, esitlused, kontserdid, töötoad, arutelud ning väljasõidud. Kõigi tegevuste eesmärgiks on uurida heli esinemist ning kasutusvõimalusi kõikvõimalikes kontekstides: kunstis, muusikas, arhitektuuris, ökoloogias, filosoofias, sotsiaalses ja kultuurilises vastasmõjus jms. Ka osalejatel on võimalus vastavalt oma huvidele või tegevustele tegevusi või arutlusteemasid välja pakkuda. Helikoosoleku kohtumisõhtud toimuvad iga kuu viimasel kolmapäeval.

helikoosolek:tartu korraldajaks on MoKS ja seda toetavad Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Linnavalitsus.

Rahvarõivaste Valmistajate Kool kutsub liituma

Illustratsioon: muuseum.viljandimaa.ee

Illustratsioon: muuseum.viljandimaa.ee

Rahvarõivaste Valmistajate Kool Eesti Rahva Muuseumis kutsub huvilisi kaasa lööma, et saada ise oma rahvarõivaste loojaks. Kool kestab kaks aastat ja toimub üks kord kuus laupäeval-pühapäeval.

Ettevõtmise eesmärk on Eesti Rahva Muuseumi rahvarõivavaramu kasutamisvõimaluste teadvustamine ning paikkondliku rõivastuse valmistamise, kandmisviiside ja paikkondlike traditsioonide uurimine läbi rõivastuse, samuti kodukoha rahvarõivakostüümi valmistamine koos lisanditega.

Osalema on oodatud eelkõige rahvarõivaste valmistajad, käsitööringide juhendajad, õpetajad, rahvakultuuriühenduste liikmed jt huvilised.

Toimumise ajad september 2013 – mai 2015
7. september,
28. -29. september (I grupp)
12.-13. oktoober (II grupp)
2. -3. november
30. november-1. detsember (jätkub 2014 jaanuaris)

Toimumise koht: Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja, Kuperjanovi 9, Tartu
Õpetajad: Reet Piiri, Silvi Allimann, Virve Valtmann-Valdson, Piia Rand
Kursuse tasu: Kokku 2 aastat orienteeruvalt 600€, (maksmine osade kaupa); 2013.aastal toimuvate õppuste eest (I semester) 150€
Koolitusjuht: Age Raudsepp, e-mail Age.Raudsepp@erm.ee; tel 55663661
Jätka lugemist »

Täna märgistatakse ERMi tulemeetrite teekond

Eesti Rahva Muuseum koostöös Tiigi Seltsimajaga kutsub kõiki tartlasi täna kell 17.30 Raekoja platsile, et minna ühiselt retkele „1909 tulemeetrit ERMi“. Soovijad saavad üritusse panustada, soetades spetsiaalse tulemeetri küünla, millega saab retke käigus teekonda märgistada. Neil, kel võimalust kohale tulla ei ole, kuid on soov osaleda, saavad jätta oma küünla ERMi, kust usinad abilised selle tulemeetri teele viivad. Tulemeetri küünlaid on võimalik soetada Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) või 21. detsembril Raekoja platsil.

Retke eesmärk on anda hoogu Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ning Mälumeetrite projekti tutvustamiseks. Mälumeetrite projekti eesmärk on linnasüdame ja Raadi vahelise distantsi mentaalne lühendamine Roosi tänava aktiviseerimise kaudu. Tegemist on Tartu linna ja Eesti Rahva Muuseumi koostööga.

Kava:

17.30 Raekoja jõulukalendri akna avamine

18.00 Valgusmäng hoonete seintel

18.15 Mikk Sarve algusriitus ja tuleetendus

18.30 Asutakse laulude ja juttudega tulemeetrite retkele

18.40 Tartu Linnamuuseum

19.00 Laulupeomuuseumi koor

19.15 Tule- ja tantsuetendus Raadil:

  • Reigo Ahvena trummi- ja tantsuetendus
  • Koorilaulud
  • Kõneleb Jaan Tõnisson anno 2012

ERMis toimuvad 1.-6. klassi lastele sügisesed pärimuspäevad

„Taimed eesti rahvapärimuses ehk sügisel on seitse söömalauda“

22.-26. oktoobril kell 12:00-14:00 on 1.-6. klassi lapsed oodatud Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (Kuperjanovi 9, Tartu) koolivaheaja pärimuspäevadele. Sügisesel saagikogumisajal õpime tundma taimi ja vilju läbi vanarahva käsitöö ja pärimusmuusika. Teeme mitmesugust meisterdamist, mängime erinevaid pille (väikekannel, flööt), õpime rahvalaule ja -mänge ning uurime ERMi uut näitusesaaki.

Osavõtutasu on 3 eurot päev või 12 eurot nädal. Laager saab teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös. Pärimuspäevi toetab Tartu linn.

Osavõtust teatamine e-postiga: laagrisse@gmail.com, tel +372 5811 5252

Esmaspäeval algavad ERMis Eesti pärimuspäevad

Eesti Rahva Muuseum korraldab 20.-24. augustil kell 10.00-12.00 Eesti pärimuspäevad, mille fookuses meie märgid: suitsupääsuke, paekivi, rukkilill, räim, regilaul, sinimustvalge…

Eesti taasiseseisvumispäeval, esmaspäeval 20. augustil algavad Eesti Rahva Muuseumis Eestile pühendatud pärimuspäevad. Ootame lapsi vanuses 7-12 tegelema meie oma maa märkide, mustrite ja mõtetega läbi rahvuslikku käsitöö, väikekandlemängu, rahvalaulude ja -mängude õppimise.

Kohtume esmaspäeval, 20. augustil kell 10.00 ERMi Raadi jääkeldri näitusesaalis (Narva mnt 177, Tartu). Teisipäevast reedeni, 21.-24. augustil kell 10.00-12.00 jätkame ERMi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu). Kõik käsitöömaterjalid ja pillid on koha peal olemas.

Osavõtutasu on 3 eurot päev või 12 eurot nädal. Eesti pärimuspäevad saavad teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös. Pärimuspäevi toetab Tartu linn.Osavõtust palun teatada Liina Vainumetsale, tel 58115252, e-post laagrisse@gmail.com

Allikas: Helen Kõmmus, helen.leenu@gmail.com, tel 56504126

Lapsed kingivad ERMile käsitööringis tehtud rahvalikus stiilis vaiba

Laste kingituse üleandmine ERMile toimub tänasel rahvarõivapäeval, 26. mail ERMi näitusemajas.

Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi (TRAKSi) korraldatavas ja ERMi ruumides tegutsevas käsitööringis Kaval Käsi tehtud rahvalikus stiils kingitus on heaks näiteks rahvakultuuri hoidvast ja edendavast tööst TRAKSis ning kinnitab seltsi koostööd ja mõttekaaslust ERMiga. Käsitöövaip on TRAKSi-poolne heaväesoov kõigi ERMi ettevõtmiste õnnestumiseks. Samas on laste tehtud käsitöö ka innustavaks märgiks meie rahvusliku käsitöö jätkusuutlikkusest.

Vaiba meisterdasid Kavala Käe lapsed ja viimistles kuldaväärt õpetaja Age Raudsepp ning see tuli nõelasilmast sel nädalal. Kavala Käe ringi vabatahtlikuks projektijuhiks on etnomusikoloog Helen Kõmmus.

Rahvarõivapäev 2012 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas Kuperjanovi 9 algab 26. mail kell 11.
Rahvarõivapäeval on avatud näitus rahvarõivakooli I õppeaastal tehtud töödest.
11.30 algab loeng Kustav Agu Püümanilt.
Kogu päeva jooksul saab paluda rahvarõiva-alast nõustamist oma ala spetsialistidelt.
Päeva lõpp kell 14.

Oodatud kõik huvilised.
Lisainfo rahvarõivapäeva kohta: Janne Vaabla, tel +372 510 6341
Lisainfo huviringi Kaval Käsi kohta ja laste loodud vaiba kohta: Helen Kõmmus, tel +372 5650 4126

ERMis avatakse näitus “Meie uued vanad mustrid”

Laupäeval, 26. mail avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas Tartu Kunstikooli õpilastööde näitus “Meie uued vanad mustrid”.

Ülesandeks oli kujundada rahvuslik pakkepaber. Vanadelt eesti asjadelt võetud motiive 21. sajandi vahenditega tuunides saadi uued mustrid. Algmotiivid on maha joonistatud püsinäitusel olevatelt esemetelt.

Kolmanda kursuse õpilased alustasid vöökirjast ja lilltikandist, neljanda kursuse omad joonistasid motiive puidust esemetelt. Täiskasvanud õppijad käisid Heimtalis mulgi ja setu tikandeid kopeerimas. Õpilasi juhendas
Tiina Unt.

Allikas: Tartu Kunstikool

Tulekul Tartumaa rahvakultuuri ümarlaud

Kolmapäeval 28. märtsil kell 13-17 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja konverentsisaalis Tartumaa rahvakultuuri ümarlaud. Selts ootab ümarlaual osalema ja kaasa rääkima kõiki, kellele on oluline kultuur Tartumaal ja rahvakultuuriga seonduv laiemalt Eestis. Kohal on ka kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõunik Eino Pedanik.

Ümarlaua kavas Tartumaa Kultuurikoja asutamistöö tutvustus. Kokkuvõtte projektist „Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal“ teevad töörühma liikmed, kes on regulaarselt kohtunud alates septembrist 2011. Samuti mõttetalgud Tartumaa kultuuriteest. Avatud ruumi meetodil arutelu modereerib Mikk Sarv.

Ümarlaua korraldab vabaühendus Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts. Palume osalejatel kaasa võtta toitu ühisele lauale enese tutvustamiseks! Palume osavõtust teatada lingil: http://www.doodle.com/7ctfgat2ipgnquvn
Jätka lugemist »

ERM korraldab paastumaarja pärimuspäeva

19.-23.märtsil kell 10:00-12:00 on lapsed vanuses 7-12 oodatud Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (Kuperjanovi 9, Tartu) koolivaheaja pärimuspäevadele. Teeme rahvalikku käsitööd, õpime väikekannelt, flööti, rahvalaule ja -mänge ning osaleme ERMi muuseumitunnis. Osavõtutasu on 2,5 eurot päev või 10 eurot nädal. Laager saab teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös.

Pärimuspäevi toetab TARTU linn.
Osavõtust teatamine: Liina Vainumetsa, tel 58115252, e-post laagrisse@gmail.com

Kui maarjapäeva ööl külm kanamuna väljas lõhki lööb, siis tuleb külmkevade.
Eesti vanarahvatarkus

ERMi Postimuuseum näitab hammastega ja hammasteta postmarke

näituse tempel

Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumis avatakse neljapäeval näitus „Hammastega või hammasteta“, mis viib meid aastasse 1991 ja 1941.

Eesti postmargi ajaloos on käesolev aasta topelt tähelepanuväärne. Kakskümmend aastat möödub taasiseseisvunud Eesti esimese vapilõvidega margi ilmumisest ja seitsekümmend aastat 1941. aastal käibel olnud vabastamist tähistavatest postmarkidest – Otepää, Mõisaküla, Elva ja Pärnu.

Kui taasiseseisvunud Eesti esimese postmargi saamislugu kestis ligemale poolteist aastat (avalik kavandikonkurss kuulutati välja 20. mail 1990, mark tuli käibele 1. oktoobril 1991), siis 1941. aastal kasutusel olnud Otepää mark sai valmis loetud päevadega. Mõisaküla, Elva ja Pärnu tegid olemasolevatele markidele ületrüki.

Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti Postmark emiteerinud 56 kunstniku poolt kujundatud 493 postmargiväljaannet, sh 35 margiplokki, 19 ühisväljaannet ja 69 tervikasja. Viis väljaannet on tänaseks läbi müüdud. Eesti postmargid on ka maailmas hinnatud, neli postmarki on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse.

Hammastest rääkides meenub endise Eesti Postmargi juhi Heldur Undi aastaid tagasi räägitud lugu: „Kui meil uus inimene tööle tuli, sai ikka öeldud – oluline on see, et hambad on terved. Esimese hooga ei saanud inimene aru, kas tema hambad peavad terved olema? Markidel lihtsalt peavad kõik hambad terved olema, korrektne koguja pöörab sellele suurt tähelepanu.”

Teema käsitlus on suunatud nii erineva kooliastme õpilastele kui täiskasvanutele. Gruppidele ja üksikkülastajatele pakub muuseum näitusega seotud ja postiteemalisi tegevusi: postiindeksi otsimine, näitusega seotud ristsõnad, õpetame ümbrikule aadressi kirjutamist, hanesulega kirjutamist, posti sorteerimist, postikoti kaalumist, vaadata saab filme Eesti Postist ja postmargi valmistamisest. Sidesõlmedeaegset telefoniteenust näitlikustab “rääkiv telefon”.

Indrek Ilvese kujundatud kõrvaltempel „Hammastega või hammasteta“ on ERMi Postimuuseumis kasutusel 6.10.–6.11. 2011.

Kaval Käsi ootab lapsi ERMi

Käsitöö- ja rahvamuusikaring Kaval Käsi ootab lapsi vanuses 6-14 taas teisipäeviti kell 15 -17  Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja töötuppa. Selle sügise esimene kohtumine on teisipäeval 20. septembril. Käsitöömeistri Age Raudsepa ja rahvamuusiku Eva Väljaotsa õpetusel tehakse rahvalikku käsitööd, mängitakse väikekannelt, lauldakse rahvalaule ja lustitakse mänge.

Tegevus on lõimitud ERMi näituste ja üritustega.  Registreerumiseks võib tulla lihtsalt kohale.

ERM kogub kalja ja mõdu retsepte

Öeldakse, et taaril on tervendav vägi. Taar ja kali on olnud Eestis igapäevasteks jookideks – taari joodi Lõuna-Eestis ja saartel, kalja rohkem Põhja-Eestis. Mõdu oli aga vanaks pidulikuks joogiks. See keedeti kokku veest ja meest ning lasti mõni nädal käärida.

Kuumadel suvepäevadel mõjuvad need joogid tänagi värskendavalt. 13. juulil toimub Raadi mõisapargis üritus Taari linn Tartu, kus oma tooteid tutvustavad kalja ja mõdu tegijad.

Sel puhul kutsub Eesti Rahva Muuseum kõiki üles saatma teie peres kasutatavaid või kasutusel olnud kalja ja mõdu retsepte ning kirjeldusi, kuidas ja mis puhul neid jooke teie peres joodud on. Kellel oma retsepte võtta pole, on oodatud kirjutama kalja joomise lugusid nii kollaste kaljavaatide taga järjekorras seismise ajast kui ka tänapäevast.

Lugude ja retseptide saatjate vahel loositakse 13. juulil Raadi mõisapargis välja ka auhinnad.
Tööd on oodatud koos esitaja nime ja kontaktidega kuni 12. juulini e-postile tiina.tael@erm.ee või aadressile Eesti rahva Muuseum, Veski 32 Tartu 51201

Rahvarõivapäev – rahvariietest rahvakultuuri esemeteni

Laupäeval, 28. mail kell 12 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas rahvarõivapäev, mille käigus esitletakse rahvarõivakooli lõputöid, lõpetatakse konkurss „Minu lemmik ERMi kogudest“ ja avatakse näitus.

Nii rahvarõivapäev kui ka konkurss „Minu lemmik ERMi kogudest“ on ilmekaks näiteks, kuidas ERMi kogud annavad käsitööga tegelejatele ühtaegu informatsiooni ja inspiratsiooni.

Rahvarõivakool on tegutsenud Eesti Rahva Muuseumis juba 2005. aastast alates. Kaheaastase koolituse käigus valmistavad kursuslased rahvarõivakostüümi, lähtudes muuseumi kogudes leiduvatest esemetest ja kasutades tänapäevaseid materjale. Õpetajateks oma ala spetsialistid. Seekordsel rahvarõivapäeval esitletakse aastatel 2009–2011 valminud kostüüme.

Külalisesinejana peab loengu folklorist Marju Kõivupuu, kes räägib teemal „Rahvarõivas ja identiteet. Rahvarõivas kui sümbol. Rahvarõivas kui rõivas.“

Konkursi „Minu lemmik Eesti Rahva Muuseumi kogudest“ raames kutsuti käsitöötegijaid taasmõtestama ja uut elu andma muuseumi kogudes leiduvatele rahvakultuuri esemetele. Konkursil osales 36 tööd, millest 17 võib näha rahvarõivapäeval avataval näitusel. Samas tehakse teatavaks ka auhinnatud tööd.

Rahvarõivapäeva korraldavad Eesti Rahva Muuseum, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus. Kogu päeva jooksul saab küsida asjatundjatelt rahvarõivaalast nõu.

Lisainfo: Janne Vaabla, Rahvarõivakooli koordinaator, telefon 510 6341 või e-posti aadress kostymix@gmail.com või Siim Angerpikk, ERMi programmijuht, telefon 735 0428 või e-posti aadress siim.angerpikk@erm.ee

Maailmafilmi festivalil täna viimane päev

Hetk filmist "Happy end". Foto: worldfilm.ee

Maailmafilmi festival tõmbab täna otsad kokku filmiga „Happy End“ koos Szymon Zaleskiga, kes jookseb arstikabinetist šamaanide juurde, lootuses seljatada tõsine haigus. Festivali lõpufilm „Kurtide laste maa“ oli 2010. aastal David di Donatello auhinna nominendiks parima Itaalia dokumentaalfilmi kategoorias.

Kell 10 – „Kivi, kala, jõgi“ jälgib kolme aasta jooksul väikese kasuperes kasvava tüdruku Ariana elu Itamatatiua kogukonnas.

Kell 12 – „Söepõletajad“ on film inimestest, kes valisid lihtsa elu looduse rütmis. „Jõhvikasaar“ on lugu Vene Münchhausenist, kes ehitab oma hoovi tuuleturbiini ja paneb mesitarud katusele.

Kell 14:40 – „Tubakas, tõed ja Rummikub“ toob vaatajateni neli lugu: Islami põhikooli Ababili kuuendast klassist, Rieti Rummikubi lauamänguklubist, Uli tubakapoest ja kohalikust politseinikust Ferryst.

Kell 17 – „Lo väike kuningriik” viib vaataja kaugesse Himaalaja mägismaal asuvasse külla. „Unistades Taj Mahalist“ on lugu Pakistani taksojuhist, kelle unistuseks on kordki käia Indias, et näha Taj Mahali. Jätka lugemist »

ERM esitleb venekeelset raamatut etnilisuse võidukäigust Venemaal

Täna kell 16 esitletakse Tartus, Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9) venekeelset teadusartiklite kogumikku rahvuse diskursuse sisseimbumisest ja tarvituselevõtust Venemaal ja Nõukogude Liidus alates 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi keskpaigani. Raamatut tutvustavad selle toimetajad Indrek Jääts ja Erki Tammiksaar.

Kogumikus avaldatud artiklite esialgsed variandid arutati läbi 2009. aasta juunis Tartus toimunud rahvusvahelisel teadusseminaril „Tatištševist Narkomnatsini: Etnilisuse edulugu Venemaal 18. sajandist 20. sajandi I pooleni“. Nii seminari toimumist kui ka kogumiku ilmumist toetas Eesti Teadusfond (grant nr 7010 „Rahvusluse tulek: Etnilisus, teadus ja poliitika Vene impeeriumi siseperifeerias 19. sajandi algusest 1920. aastateni“).

Lisainfo www.erm.ee

ERM ja Naiskodukaitse korjavad ennesõjaaegseid mälestusi

Naiskodukaitse ja Eesti Rahva Muuseum alustasid mälestuste kogumist Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsioonide tegevuse kohta aastatel 1927-1940. Meenutuste kogumise eesmärk on teada saada Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste liikmete ja juhtide igapäevase tegevuse, elu-olu ja väljaõppe kohta enne Teist maailmasõda.

Alltoodud küsimused on mõeldud aitamaks meenutuste kirja panemisel. Kui te oskate vastata ka vaid ühele alltoodud küsimustest, on teie vastus teretulnud.

1. Kui aktiivsed oldi organisatsioonilises tegevuses?
2. Milliseid üritusi korraldati lisaks väljaõppele (nt peod, loteriid, korjandused, heategevus, loengute pidamine väljapool organisatsiooni, jm)? Mis üritused teile üldse meelde on jäänud?
3. Milline oli ürituste korralduslik pool: kes organiseeris, kus kokku saadi, millest räägiti?
4. Kas tegevusega seoses oli mingeid muresid-takistusi? Kuidas need lahendati?
5. Kuidas tuldi üritustele kaugemalt? Kas NKK, KT ja NK tegevuse raames üldse oma kodukohast kaugemal käidi? Kas on jäänud meelde mõni üle-eestiline üritus, millel naiskodukaitsjana, kodutütrena või noorkotkana osalesite?
6. Kust ja kuidas hangiti vormid (kes õmbles, mis materjalist)?
7. Kuidas ja kas said ringkonnad /jaoskonnad / malevad oma lipud? Mis neist lippudest nüüdseks on saanud?
8. Milline maine oli Naiskodukaitsel kohalike elanike hulgas?
9. Kes olid kohaliku Naiskodukaitse jaoskonna liikmed (taluperenaised, õpetajad, kes veel)?
10. Kes olid noorteorganisatsioonides juhid (õpetajad, kaitseliitlased, naiskodukaitsjad?)?
11. Mida mäletate Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste tegevusest pöördelistel aegadel (1938-1940)?
12. Kas oskate veel midagi meenutada, mida eelpool ei küsitud?

Kuna ennesõjaaegseid organisatsioonide liikmeid on jäänud vähe, ootavad Naiskodukaitse ja ERM tänuga ka selliseid mälestusi, mida te olete Naiskodukaitse või noorte kohta kuulnud kelleltki teiselt: oma isalt-emalt, vanaisalt-vanaemalt, sugulaselt, naabrilt või naabri sugulaselt (need, kes teile mälestusi on jaganud, ei pruugi ka ise olla olnud Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsioonide liikmed). Oodatud on ka ennesõjaaegsete kodutütarde ja noorkotkaste mälestused Naiskodukaitse kohta.

Kui teil on säilinud dokumente, fotosid või muid kirjalikke või esemelisi materjale, oleme tänulikud ka nende üle.
Kui tunnete mõnda ennesõjaaegset naiskodukaitsja või kedagi, kes sooviks NKK kohta mälestusi jagada, aga kui teil endal pole aega või võimalust teda intervjueerida, siis palume sellest teada anda kas aadressil tartu@naiskodukaitse.ee või telefonil 5113823 (Leane Morits).

Mälestuste kogumine kestab 15. novembrini 2011.