Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2019
E T K N R L P
« juuni    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

2000 vati ühiskond

Madis Org,
Arengufondi energia- ja rohemajanduse arenguseire ekspert

Inimeste heaolu kasv on senini olnud tugevas sõltuvuses energiatarbimise kasvust. Nõudluse suur kasv taastumatute (ja ka taastuvate) energiaallikate järele on endaga kaasa toonud suureneva surve keskkonnale. Inimeste ökoloogiline jalajälg, kus olulist rolli mängib ka taastumatute energiaallikate ammutamine, suureneb suure tõenäosusega järgnevatel aastakümnetel tasemeni, kus tarbime inimkonnana üle kahe korra rohkem, kui Maa meile seda jätkusuutlikul viisil võimaldada suudab (vaata ka GlobalFootprint Network).

Vaatamata sellele, et suurim surve keskkonnale tuleb järgnevate aastakümnete jooksul eelkõige rahvarohketest ja veel madala elatustasemega riikidest, on tasakaalustatuma ja jätkusuutlikuma maailma huvides just rikastel riikidel kohustus näidata eeskuju. Kuigi keskkonnaalased rahvusvahelised kokkulepped on visad sündima, on mõned riigid leidnud mooduse, kuidas siseriiklikult motiveerida nii inimesi, ettevõtluskeskkonda, kui ka avalikku sektorit järgima karmimalt looduse poolt etteantud piire. Üheks heaks selliseks kontseptsiooniks võib lugeda ka Šveitsis viimastel aastatel palju populaarsust kogunud „2000 vati ühiskonna“ (2000Watt Gesellschaft) mudelit.

Energeetiline ebavõrdsus
Kui liidame kokku kogu maailmas aasta jooksul tarbitava primaarenergia hulga ning jagame ühes aastas olevate sekundite ja maailma inimeste arvuga, saame vastuseks, et keskmiselt tarbitakse maailmas hetkel üle 2 000 džauli primaarenergiat (veel muundamata energia, mis on loodusest ammutatav) sekundis ühe inimese kohta. Teisiti öeldes, nii taastumatud kui ka taastuvad energiaallikad aitavad meie eest keskmiselt pidevalt 2 000 vati (sest 1 vatt = 1 džaul / 1 sekundiga) ulatuses tööd ära teha. See number koondab endas kogu primaarenergiat, mida inimtegevus kulutab – transport, infrastruktuur, hooned, toit ja muud kaubad ning teenused. Jätka lugemist »

Rakvere targa linna esitlus pakub Kopenhaagenis huvi

Rakvere linnapea Andres Jaadla tutvustamas targa linna kontseptsiooni. Foto: Rakvere linnavalitsus

Rakvere targa linna esitlus pakub Kopenhaagenis toimuval näitusel kõrgendatud huvi.

Rakvere on Eesti linnadest väljas täna algaval esinduslikul Euroopa linnade ja Regioonide Komitee poolt korraldataval Euroopa linnade ja regioonide tippkohtumisel Kopenhaagenis mille raames Rakvere esitleb oma Targa Maja projekti. Näitusel on projekti vastu suur huvi.

Linnapea Andres Jaadla sõnul on need lahendused mida Rakvere Tark Maja oma testkeskkonnas pakub ka Euroopas uudsed. Tippkohtumine jätkub pealelõunal Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso sõnavõtuga.

Rakvere Tark Maja on esindatud Kopenhaagenis toimuva Regioonide Komitee viienda, Euroopa linnade arengule pühendatud üldkogu raames toimuval näitusel „Beautiful, Green, Smart and Inclusive – Colorful cities“. Näitus koosneb 4 teemablokist – „Ilus linn“ keskendub projektidele, mis on seotud arhitektuuri ja linnaplaneerimisega; „Roheline linn“ energiasäästule, transpordilahendustele ja jätkusuutlikule linnaarengule. Jätka lugemist »

Eesti Energia energiasäästu valdkonna juht:
Miks on korterit kallim kütta kui eramut?

Marja-Liisa Alop, Eesti Energia energiasäästu valdkonna juht:
Eesti Energia e-teeninduses täidetud 4000-st energiaprofiilist ilmneb, et korteri ülalpidamiskulud ühe ruutmeetri kohta on kõrgemad kui eramul. Käärid korteri ja eramu vahel on suurimad just kütte puhul. Eramutes on energiaprofiilide põhjal keskmine küttekulu ühe ruutmeetri kohta aastas 6,4 eurot, korterites aga 8,93 eurot.
Eramute kohta on Eesti Energia e-teeninduses täidetud üle 1900 profiili, korterite kohta ligi 2100. Korterelamute kõrgemad küttekulud tulenevad peamiselt sellest, et enamik korterelamuid on kaugküttel, suurem osa Eesti kortermajadest on veel soojustamata ning enamikes kaugküttega korterites puudub võimalus kütteintensiivsust reguleerida.Profiili täitnud kortermajade elanikest on 60 protsenti kaugküttel, see on elektri- ja õlikütte kõrval üks kallemaid kütteliike. Kaugkütte hind võib piirkonniti olla rohkem kui kaks korda kõrgem kui näiteks kütmine maa- või õhksoojuspumbaga. Eramutel on suurem valikuvõimalus ja viimastel aastatel on otsustanud üha rohkem eramuomanikke maa- või õhksoojuspumba kasuks.

Eramute omanikest ligi 40 protsenti vastasid, et nende elumaja on hästi soojustatud. Seevastu vaid iga viies korteri kohta profiili täitnu väitis, et tema kortermaja on hästi soojustatud. Hinnanguliselt tarbitakse 40 protsenti energiast kortermajades, mistõttu peitub korterelamute rekonstrueerimises tohutu energiasäästupotentsiaal. Majaelanike jaoks väljendub kasu kenamas hoone välisilmes ja väiksemates küttekuludes. Jätka lugemist »

Seminaril vaetakse maaelamute sisekliimat

29. detsembril korraldab MTÜ Vanaajamaja koostöös Tallinna tehnikaülikooliga Moostes Eesti fototurismi keskuses seminari “Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst”.

Seminaril tutvustatakse 2010. aastal tehtud tööd, mille käigus uuriti aasta ringi kasutatavate, periooditi kasutatavate-köetavate ja kütmata maaelamute sisekliimat ning energiakulu, et saaks vanade maamajade taastamiseks välja pakkuda lahendusi, mis oleksid energiasäästlikud, pikendaksid hoone kasutusiga ja tagaksid parema sisekliima, kuid ei rikuks miljööd.

Seminarile saab registreeruda kuni 27.detsembrini Vanaajamaja kodulehel www.vanaajamaja.ee.

Säreveres tuleb energiamajanduse seminar

Kolmapäeval, 10. novembril toimub Järvamaal Särevere mõisas seminar “Energiamajandus ja säästlikud hanked”.

Ettevõtmise eesmärgiks on tutvustada energiaühistu kontseptsiooni, hoonete energiatõhusust, energiaplaneeringut ning tutvustada rohelisi riigihankeid kohalikus omavalitsuses. Seminari korraldab Kliima- ja Energiaagentuur koos Keskkonnaministeeriumiga.

Seminar algab 10. novemberil kell 10.00 ja lõpeb kell 16.30. Osalemine tasuta, vajalik eelregistreerimine. Täpsema päevakavaga saab tutvuda siin.

Allikas: Kliima- ja Energiaagentuur, www.kena.ee

Energiatark korraldab noortele videokonkursi

Esmaspäeval algab 8.-12. novembrini vältav energiasäästu nädal, mille raames toimub mitmeid temaatilisi ettevõtmisi üle Eesti.

Muuhulgas korraldab portaal Energiatark säästuteemalise videoloomingu konkursi koolinoortele. Võistluse eesmärk on propageerida energiasäästlikku ellusuhtumist ja mitteraiskavat elustiili. Konkursile võib esitada kuni 1 minuti pikkuse klipi, milles käsitletakse ressursside säästlikku kasutust. Tööd tuleb esitada 30. novembriks.

Loe lähemalt siit.

Allikas: Energiatark