Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Algab konkurss 2015. aasta parima keeleteo selgitamiseks

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab välja konkursi 2015. aasta parima keeleteo selgitamiseks, kandidaate saab esitada 17. jaanuarini.

Aasta keeleteokonkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2015; e-postiaadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (aadressil Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu“).

Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi ja teatada:
1) keeleteo nimetus,
2) keeleteo tegija/tegijad ja tema/nende kontaktandmed; töörühma puhul juhi ja liikmete nimed ning juhi kontaktandmed,
3) keeleteo kirjeldus seostatuna konkursi eesmärgiga (500-1000 tähemärki),
4) esitaja nimi, e-postiaadress ja/või telefoninumber.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel, mis toimub veebruaris. Laureaadid selguvad märtsis.

Keeleteoauhinna statuut ja senised laureaadid

Aire Koik

Täna algas Vikerraadios keelevõistlus “Tuum”

27. ja 28. septembril toimub Vikerraadio kodulehel keelevõistlus “Tuum”, kus iga soovija saab panna proovile oma oskused, kus tuleb teha žürii antud pikemast tekstist kahesaja-sõnaline kokkuvõte.

Tekst avaldati 27. septembri hommikul Vikerraadio kodulehel. Viimane aeg oma töö ära saata on 28. septembril kell 18. Esialgsed tulemused selguvad 29. septembri “Vikerhommikus” kell 9.15.

Esimene “Tuum” toimus mullu, kus tuli kokkuvõte kirjutada Ilmar Raagi esseest “Kultuuritust ei ole olemas.” Kokku esitati 194 tööd. Kõige noorem osaleja oli 11-aastane, vanim 88-aastane, kolmandik osalejatest olid gümnaasiumiõpilased. Esimese aasta võitja oli Liina Pääbo.

Keelevõistluse võitjad antakse teada 18. oktoobril Vikerraadio saates “Uudis+”.

 Võistlust korraldavad haridus- ja teadusministeerium, rahvusringhääling ning Tartu ülikooli eesti ja üldkeelteaduse instituut koostöös emakeele seltsi ja emakeeleõpetajate seltsiga. Peaauhind on 100 eurot. Lisaks antakse kaks teist auhinda, kumbki 50 eurot, ja viis kolmandat auhinda, igaüks 25 eurot.

Noored saatsid sõnavigurite konkursile rekordilise arvu töid

Enneolematult palju noori osales õpilaskonkursil „Sõnavigurid”. Kokku laekus üle 3000 töö lasteaedadest, üldhariduskoolidest ja kutsekoolidest. Tulemused avaldatakse 17. mail, kui Tartus parimatele auhinnad üle antakse.
Sarjas „Vaatan ja märkan, imestan ja õpin” toimunud konkurssidele esitatud tööde senine rekord pärines aastast 2005, mil võistlusele „Hea kool” esitati 1544 fotot. Tänavune konkurss oli enam kui kaks korda populaarsem.

Õpilaskonkursile „Sõnavigurid” oodati kirjutisi vabal teemal, kuid vorm tuli valida kolme võimaliku hulgast: kas kõik sõnad jutus algavad sama tähega või ei ole seal ühtegi R-tähte või on hoopis hästi palju täpitähti. Kui enne olid tööd jaotatud rühmadesse vanuse järgi: 6-10aastased, 11-14aastased ja 15-19aastased, siis nüüd, konkursi mastaabi muutumise järel, on jaotus klasside järgi: 1.-3. klass, 4.-6. klass, 7.-9. klass ning 10.-12. klass. Esimeses kahes vanuserühmas on kummaski üle 1000 töö, kolmandas üle 400 töö ja neljandas ligi 250 tööd.
Peaauhindadeks on e-lugerid ja tahvelarvutid.
Tulemused saavad avalikuks 17. mail, kui Tartus Loomemajanduskeskuse saalis on parimatele auhinnad üle antud.
Tarmu Kurm

Keelevõistlus „Tuum” ootab töid nädalalõpuks

Haridus- ja Teadusministeeriumi väärtusarendusprogramm, Rahvusringhääling ning Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut korraldavad 28. ja 29. septembril Vikerraadio kodulehel kokkuvõttevõistluse „Tuum“, kus iga soovija saab panna proovile oma oskuse teha žürii antud pikemast tekstist kahesaja-sõnaline kokkuvõte.
„Kas teie oskate Tammsaare “Tõe ja õiguse” viie lausega kokku võtta? Või naabrimehe kalamehejutu lühidalt sõbrale edasi rääkida? Aga kas te suudaksite Vikerraadio tunniajase “Reporteritunni” kolme minutiga kokku võtta?“ küsi vad võistluse korraldajad.
Kokkuvõtte tegemine pikemast tekstist või jutust on üks oskusi, mida me vajame läbi elu. Kokkuvõtteid peavad tegema õpilased, üliõpilased, teadlased, ametnikud, projektide kirjutajad, ajakirjanikud, veebitoimetajad, referendid.
Kokkuvõetav tekst avaldatakse 28. septembril kell 9.15 Vikerraadio kodulehel (http://vikerraadio.err.ee). Viimane aeg oma töö ära saata on 29. septembril kell 18. Soovitame Vikerraadio arhiivist järelkuulata viimast „Keelesaadet”, kus Tiit Hennoste jagas näpunäiteid, kuidas kokkuvõtet kirjutada. Abiinfot on ka „Keelesaate“ kodulehel (http://vikerraadio.err.ee/saade/keelesaade/algus).
Keelevõistluse võitjad antakse teada 17. oktoobril saates „Uudis+“. Sellele järgneb tulemuste ja probleemide pikem arutamine 21. oktoobril kell 15.05 Vikerraadio „Keelesaates“.
Võistluse peaauhind on 100 eurot. Lisaks antakse kaks teist auhinda, kumbki 50 eurot, ja kolm kolmandat auhinda, igaüks 25 eurot.
Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Eestis räägitakse emakeelena 157 keelt

 

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel räägitakse Eestis emakeelena 157 keelt. Eesti keelt räägib emakeelena 68,5% rahvastikust, kümnendik rahvastikust oskab mõnd eesti keele murret.

Eelmise, aastal 2000 toimunud loenduse andmetel kõneldi emakeelena 109 keelt. Kõige enam räägitakse emakeelena eesti keelt (886 859 – 68,5%), vene keelt (383 062 – 29,6%) ja ukraina keelt (8012 – 0,6%). Üle saja rääkijaga emakeeli on Eestis kokku 25.
Loendusel sai märkida emakeelena ka viipekeelt. Eesti viipekeele märkis emakeelena 147 inimest.
Lõppenud rahvaloendusel said eesti emakeelega inimesed esmakordselt märkida üles ka eesti keele murdeoskuse. Mõnd murret oskas 131 243 inimest ehk 10,1% Eesti püsielanikest. Kõige enam märgiti Võru murde (87048, sh Setu murraku – 12549), Saarte murde (24 520, sh Kihnu murraku – 1320) ning Mulgi murde (9698) oskust.
Detailsemad andmed emakeele ja murdeoskuse kohta on avaldatud statistika andmebaasis.
Eesti üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist  2011 kuni 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.

Tulkõ imäkeelepääväle pühendet kontsõrdilõ

Tulkõ imäkeelepääväle pühendet võrokeelitsele kontsõrdilõ! Kontsõrt om pühäpäävä, 18. märdsil kell 16 Võro kultuurimajan Kannel. Kontsõrt om kõigilõ massulda.

Esitedäs valik 2011. aastaga sügüse tõsõlõ võrokeelitside koorilaulõ konkursilõ tulnu töiest ja veidü ka muud vahtsõmbat võrokeelist kooriloomingut. Laulõtas ka konkursi võidulaul “Veli viihädän” (sääde Evelin Seppar, viis ja sõna Rõugõ khk), niisamatõ Kadri Laanese, Piret Rips-Laulu, Aare Kruusimäe, Alo Ritsingu, Mari Amori, Mari Kalkuni, Pärt Uusbergi, Erki Meistri jt laulõ. Om nii segä-, miihi-, naisi- ku latsikoorilaulõ, säälhulgan kogoni kats punklaulu!

Laulva koori: Võro segäkuur Hilaro, Võro Kreutzwaldi Gümnaasiumi segäkuur, kammõrkuur NEH Talnast (Noored Eesti Hääled – EMTA tudõngiide segäkuur), Võro naisikoori Kannel ja Tempera, Põlva naisikuur Mai, Põlvamaa, Haaslava ja Motomiihi miihikoori ja Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Parksepä Keskkooli latsikoori.

Kontsõrdil antas ka kätte võro keele ja kultuuri tundmisõ olümpiaadi “Ütski tark ei sata taivast” avvuhinna (kae http://www.wi.ee/index.php/miasunnus/382-paromba-keeletundja-omma-teedae).

Kõrraldasõ Võro Selts VKKF ja Võro kultuurimaja Kannel. Tugõva Võro vallavalitsus, Võro liinavalitsus ja Kulka Põlva ja Võro ekspertgrupi. Jätka lugemist »

Umma kiilt saa nätä pia 100 pildi pääl

Võro instituudi fotovõigõlusõlõ «Uma kiil pildi pääl» tull’ pia sada pilti. Pilte siän om rahulikkõ võttit ussõsiltest, a ka peris elävit hetki siist ja säält vanalt Võromaalt ni kavvõmbastki. Pildivõistlusõ võidupilt hõigati vällä imäkeelepääväl, 14. urbõkuul.

Pildivõigõlus pand’ mõttõ liikma päält katõkümnel fotohuvilidsõl. Pall’o sildipilte om vällä kraamit varatsõmbast aost – näütüses mineväkeväjädsest Umast Pidost –, a om saadõt ka peris võigõlusõ jaos tettüid pilte.

Häste mõjju ka härgütämine esi mõni põnnõv silt tetä ja tuu sis võigõlusõlõ saata. Nii omgi sildiilm mitmõ vahtsõ sildi võrra rikkamb.
Pilte saa kaia lingi päält.

Allikas: Uma Leht

Kapa stuudiumis lahatakse pühapäeval “metsikut” eesti keelt

Pühapäeval, 13. märtsil  jätkub Kohilas Tohisoo mõisas loengusari Kapa stuudium. Kell 15 esineb loenguga  “Metsik eesti keel”  bioloog ja semiootikadoktor Valdur Mikita. Loenguga märgib stuudium lähenevat emakeelepäeva.
 
Valdur Mikita kaitses 2000. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi semiootikas, uurimisteemaks “Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias”. Lisaks on Mikita uurinud keelt, loovust ja nende kokkupuutepunkte, millest tuleb juttu ka eelolevas loengus.
 
Kapa stuudiumi loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele. Pärast loengut saavad soovijad kohvilauas vabamas meeleolus omavahel ja lektoriga mõtteid vahetada.
 
Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel. Loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest. Loengud on olnud reeglina rahvarohked ja auditoorium  uudishimulik. Kapa stuudiumis on enam kui kahe aasta jooksul esinenud, prof Marju Lauristin, akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas , Tarmo Soomere ja Jaan Ross; demograar, prof Kalev Katus, prof Toivo Maimets, prof Hardo Aasmäe ja, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, tajude uurija Talis Bachmann, psüühika uurija Andero Uusberg, sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid, aga ka õigusteadlane Varro Vooglaid , tuntud bioloog Urmas Laansoo, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, bioloog Toomas Trapido, loodusemees Fred Jüssi, transpersonaalse psühholoogia ja valuuta ekspert Alar Tamming ning Eesti Panga asepresident Märten Ross.
 
 
Info: Reet Aro, tel 58188568; Eeva Kumberg, tel 56637037.
 
Allikas: Kohila vallavalitsus

Vastseliinas auhinnatakse eelmise aasta keeletegusid

Emakeelepäeval, 14. märtsil kell 12 algab Vastseliina gümnaasiumis konkursi Keeletegu 2010 pidulik lõpuüritus, võitjate väljakuulutamine ja auhindade kätteandmine. Peaauhinna saaja valis välja haridusministritest koosnev komisjon, rahvaauhinna hääletusel osales üle 1300 inimese. Kohal on ka president Ilves. Hindamiseks esitatud tegusid saab näha http://www.hm.ee/index.php?0512186.

Ürituse kava 2011

 
Lisainfo,
Rein Joamets
Kommunikatsioonibüroo konsultant
Haridus- ja Teadusministeerium
735 0155
508 2580