Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2019
E T K N R L P
« mai    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Maavanemad kehtestasid Kilingi-Nõmme–Riia elektriliini maakonnaplaneeringud

Pärnu ja Viljandi maavanemad kehtestasid novembri lõpus Eleringi rajatava Kilingi-Nõmme-Riia 330-kilovoldise elektri kõrgepingeliini trassikoridori maakonnaplaneeringud.

Uus Tartu ja Sindi vaheline kõrgepingeliin Foto Urmas Saard

Uus Tartu ja Sindi vaheline kõrgepingeliin. Foto: Urmas Saard

Planeeritav elektriliin on osa Eesti ja Läti vahelisest kolmandast elektriühendusest, mille rajamisel kasvab varustuskindlus ja paranevad võimalused rahvusvaheliseks energiakaubanduseks. Uus liin vähendab sõltuvust Venemaa elektrivõrgust, olles seeläbi oluline eeldus Balti riikide desünkroniseerimiseks Venemaa sagedusalast.

Planeeringu koostamisel on arvesse võetud ning tasakaalustatud riigi ja kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadused. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus analüüsiti kaasnevaid keskkonnamõjusid ja võimalikke alternatiivseid lahendusi. Elektriliini trassikoridori avalik planeerimisprotsess toimus erinevate huvitatud osapoolte osavõtul.

Uuele 330-kilovoldisele õhuliinile on reserveeritud maad Saarde ja Abja vallas, kus liin kulgeb vastavalt 9,5 ja 4,4 kilomeetri ulatuses. Liini tassikoridori laius on 100 meetrit, liini täpse paiknemise kehtestatud trassikoridori sees fikseerib ehitusprojekt. Valmimise järel on elektriliini kaitsevööndi laius 80 meetrit, ulatudes 40 meetrit mõlemale poole liini telge.

Planeerimisprotsessiga samal ajal on Läti poolel käimas liini trassikoridori planeerimine lõigul Eesti-Läti piirist Riiani.

Kõrgepingeliini ehitustööd toimuvad kava järgi aastatel 2017-2020. Liini ehitust rahastab osaliselt Euroopa Liit.

Kilingi-Nõmme-Riia elektriliini kehtestatud teemaplaneeringutega on võimalik tutvuda Pärnu ja Viljandi maavalitsuse ning samuti Eleringi veebilehel.

Suve eel räägi lapsele elektriohtudest

Kõige rohkem elektriõnnetusi toimub igal aastal suvekuudel. Seetõttu on suve algus õige hetk ka lapsele elektriohte meelde tuletada ja õiget käitumist õpetada.

Vastavalt Tehnilise Järelevalve Ameti statistikale toimus mullu kokku 45-st elektriõnnetusest 22 ajavahemikul juunist augustini. Ehkki põhjuseks on peamiselt elektriseadmete kasutamise hoogustumine, on suvi ka äikeseaeg ning periood, mil lapsed lähevad maale ja liiguvad tavalisest rohkem väljas. Seega tasub kindlasti meelde tuletada ka elektrivõrguga seotud ohte.

“Kahjuks juhtus viimane tõsisem õnnetus vähem kui kuu aega tagasi, mil alajaama katusele ronis teismeline. Lastele tuleks maast-madalast kindlasti selgitada, et elektriohumärgiga varustatud kohtadest ja mahakukkunud liinidest tuleb kauge kaarega mööda käia,” selgitas Elektrilevi varahalduse strateegilise planeerimise osakonna juhataja Raivo Rebane.  Jätka lugemist »

Äikse eel tasub mõelda elektriseadmete kahjude ennetamisele

Äike Lääne maakonnas Kumaril foto: wikipedia

Igal äikesehooajal tekib elektrikatkestusi ja tarbijate pöördumisi kahjustatud elektriseadmete kohta. Kuidas kahjusid vältida ja mida teha, kui kahju on siiski juhtunud? Nõuandeid jagab Elektrilevi klienditeeninduse juhtivspetsialist Tambet Toomemäe.

Kahjude ärahoidmiseks eemalda seadmed vooluvõrgust. Otsese piksetabamusega kaasneb ülikõrge pinge, mille vastu on ainus ja väga tõhus ennetusvahend elektriseadmed võrgust eemaldada. Äikese lähenedes tõmba vähemalt hetkel mittevajalike elektriseadmete pistikud vooluvõrgust välja. Ka äikesehooajal kodust pikemaks ajaks ära sõites tasub elektriseadmed võrgust eemaldada.

Vajadusel hangi kaitseseadmed või kindlusta vara. Paraku absoluutset kaitset äikese vastu ei olegi – ühel või teisel moel võib loodusjõud tekitada kahju, mida ei saa või on kulukas ennetada. Tuleb hinnata oma elektriseadmete väärtust, kaitseseadmete või kindlustuse maksumust ja juhtumi tõenäosust ning selle pinnalt lahendus valida.

Väga üldistatult öeldes on maakaabliga ühendatud linnakorteritega võrreldes äikesest rohkem ohustatud hajaasustusega maapiirkonnad, kus elekter tuuakse kohale õhuliini kaudu. Kaitsemeetmete peale on põhjust rohkem mõelda ka tarbimiskohas, kus on palju liigpinge osas tundlikku ja kallist elektroonikat. Jätka lugemist »

Täna möödub Eesti Energia elektritootmise algusest 65 aastat

Balti elektrijaam oli maailma esimene suurevõimsuseline kõrgrõhuelektrijaam, mis põletas madala kvaliteediga ja suure tuhasisaldusega kütust. Tänaseks on musta tossuga korstnad ajalugu ja põlevkivielekter on tänu tehnoloogiate arenemisele ja mitmesugustele puhastusseadmetele puhtam kui kunagi varem.

Kohtla-Järve soojuselektrijaama valmimisega 1949. aastal sai Eestis alguse kaugkütte ajastu. Kohtla-Järve oli esimene kaugküttele üle läinud linn Eestis – soojuselektrijaam tootis sealsete ettevõtete ja elanike tarbeks auru ja kuuma vett.

“65 aastat tagasi alustasime elektri tootmist ühe katlaga, mille võimsus oli 12MW. Nüüdseks omab Eesti Energia 160 korda rohkem ehk ligi 2000MW elektri tootmise võimsusi, mis kindlustavad kogu Eesti energiajulgeoleku ja -sõltumatuse,” võrdles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ettevõtte esimest sammu elektri tootmises tänapäevaga.

Kohtla-Järve elektrijaama käivitamine oli tööstusele ja kodutarbijate jaoks suure tähendusega. Sõjajärgsel ajal oli elektrienergia tootmisvõimsuste nappuse tõttu piiratud nii tööstusettevõtete kui koduklientide energiatarbimist. Kodudes oli tarbimise piiramiseks näiteks kindlaks määratud lubatud elektripirnide arv.

Oluliseks tegi Kohtla-Järve soojuselektrijaama rajamise seegi, et lisaks riigis valitseva energiadefitsiiti leevendamisele, oli see Eesti esimene teise maailmasõja järgselt projekteeritud ja ehitatud elektrijaam.

Kohtla-Järve soojuselektrijaamas võeti esmakordselt kasutusele ka tol ajal uudne põlevkivi tolmpõletustehnoloogia. Kuigi uue tehnoloogia rakendamine ei sujunud kergelt ja algusaastatel oli jaama töökindlus madal, sai tehnoloogia täiustamisel tehtud märkimisväärne töö jõudmaks töökindlate ja efektiivsete põlevkivikateldeni.

Kuigi tolmpõletustehnoloogiast ei ole tänaseni energeetikas täielikult loobutud, kasutavad viimsel kümnendil Eestisse rajatud energiaplokid kaasaegsemat ja efektiivsemat keevkihttehnoloogiat. Ka valmiv Auvere elektrijaam hakkab kasutama uue põlevkonna keevkihttehnoloogiat.

Eesti Energia kontserni kuulus Kohtla-Järve soojuselektrijaam 2010. aastani, mil Eesti Energia müüs selle Viru Keemia Grupile.

2014. aastal tähistab Eesti põlevkivienergeetika mitut olulist juubelit. Tänavu peab 75. juubelit Eesti Energia ning maailma suurimad põlevkivielektrijaamad – Balti ja Eesti elektrijaam tähistavad vastavalt 55. ja 45. juubelit. Sellel aastal tähistavad oma juubeleid ka Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse testimiskeskus (50) ja Eesti Energia Kaevanduste logistikaettevõte (65).

Põlevkivienergeetika juubeliaastal pakub Eesti Energia erinevaid võimalusi energeetika ajaloo ja tänapäevaga tutvumiseks. Eesti Energia teeb juubeliaastal huvilistele lahti ettevõtete uksed ning aasta üheks olulisemaks sündmuseks on täieliku renoveerimise läbinud ja uue ekspositsiooniga Energia avastuskekse avamine eeloleval suvel.

Pikemalt Kohtla-Järve soojuselektrijaama ajaloost saab lugeda Eesti Energia blogist!

 

Reaalajas mõõdetakse elektritarbimist igas kümnendas kodus

Eesti Energia e-teeninduses täidetud 11 000 energiaprofiilist selgub, et reaalajas jälgitakse elektritarbimist mõne mõõteseadmega üksnes 11% ehk ligi igas kümnendas kodus. Tõsi, kahe viimase aasta jooksul on selliste kodude hulk paari protsendi võrra kasvanud, kuid sellegi poolest on eestimaalaste teadlikkus ja huvi nutikate mõõteseadmete vastu veel madal.

“Energiasäästu puhul kehtib lihtne põhimõte – pole võimalik juhtida kulu, mida ei mõõdeta. Näiteks pistikupesa arvestit kasutades võib majapidamise elektritarbimist vähendada kuni 20%, sest see seade aitab välja selgitada, kus ja millal elektrit peamiselt tarbitakse. Seda teades, saab perekond otsustada, milliseid käitumisharjumusi on nad valmis muutma, et rohkem elektrit kokku hoida,” sõnas Eesti Energia energiasäästu valdkonna projektijuht Teet Kerem.

Eesti Energia energiasäästu valdkonna projektijuht soovitab energiasäästu huvilistel esimesena tutvuda just pistikupesa arvestitega. Nende hinnad algavad 10 eurost. Pistikupesa arvesti abil saab välja selgitada, millised koduseadmed tarbivad enim elektrit. Pistikupesaarvesti ühendatakse pistikupesa ja koduseadme vahele. Arvesti LCD-tabloo kuvab juba tarbitud elektri kogust ja hetkevõimsust. Kallima hinnaklassi arvestid võimaldavad sisestada ka elektri hinna, et näha koduseadme jooksvat kulu ka rahas. Kerem soovitab tähelepanu pöörata just seadmetele, mis on ühendatud vooluvõrku, kuid mida igapäevaselt ei kasutata. Nii võib saab teada, kui palju elektrit tarbivad erinevad koduseadmed ooterežiimil töötades.

Lisaks tasuks majapidamisse soetada ka vähemalt üks lülitiga pikendusjuhe, et mugavamalt ooterežiimi elektrikulu vähendada. Lülitiga pikendusjuhet või kaugjuhitavat pistiklülitit saab kasutada energiasäästu seadmena, sest selle abil saab hõlpsalt välja lülitada seadmed, mis parajasti on töös või ooterežiimis. Keremi sõnul on lülitiga pikendusjuhe mugav lahendus seadmete juures, mida pole otseselt tarvis ööpäevaringselt vooluvõrgus hoida nagu näiteks telekad, muusikakeskused, digiboksid. Enne tuleks aga veenduda, et voolu väljalülitamine digiboksi ja teleka seadustust paigast ei nihutaks. Poodidest leiab ka ooterežiimi tuvastusseadmed, mis ühendatakse seinakontakti, tunnevad ise ooterežiimi ära ning lülitavad sel juhul seadme ise täielikult välja.

Veel nimetab Kerem kasuliku seadmena elektrikulu monitori, millega saab analüüsida osa või kogu majapidamise elektrienergia tarbimist. Kodust lahkudes või magama minnes, on sellelt mugav kontrollida, kas elektriseadmed on asjatult töösse või ooterežiimile jäänud. Elektrikulumonitor koosneb elektrikappi paigaldatud sensorist ja saatjast ning mõõtmistulemusi kuvavast monitorist, mis on sageli juhtmevaba hõlpsaks tuppa paigaldamiseks. Paljud seadmed ühilduvad arvutiga, kus saab eritarkvara kasutades täpsema ülevaate kodu energiatarbest.

Rohkem infot energiasäästu seadmetest ja ostukohtadest leiab veebilehelt!

 

Eesti Korteriühistute Liit: tühja korterit ei tohi kütmata jätta

Krõbe talvepakane on taas tõstatanud paljude ühistute jaoks olulise probleemi. Kui majas on tühje kortereid, siis kuidas tagada neis mõistlik temperatuur? “Talv toob selle probleemi taas teravalt esile siis, kui majas on tühje kortereid, mille omanikud seal sees ei ela ja need korterid lihtsalt kütmata jätavad. Samas peab olema korteris tagatud mõistlik temperatuur, mis meie hinnangul võiks olla vähemalt +18 kraadi,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

“Selge on see, et praeguste ilmadega korteri tühjaks ja kütmata jätmine on kurjast – külmuda võib maja vee- ja kanalisatsioonitorustik, kannatavad ka naaberkorterite elanikud. Ka seaduses on kirjas, et korteriomanik ei tohi kahjustada kaasomandis olevat vara, mille hulka kuuluvad maja konstruktsioon, vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorustik. Uude ettevalmistamisel olevasse korteriomandi ja -ühistu seadusse soovime aga konkreetselt korterite miinimumtemperatuuri nõude lisamist,” rääkis Mardi.
Jätka lugemist »

Eesti Energia bürood on nädalavahetusel kauem avatud

                                                                                                                      

Eesti Energia klienditelefonil ja büroodes saab elektrilepinguid sõlmida ka eesoleval nädalavahetusel, kuid ettevõte muudab tavapärast töögraafikut.

Ühtlasi kutsub Eesti Energia kliente üles võimalusel eelistama elektrilepingu sõlmimisel e-teenindust, mis on turvaline ja mugav kanal ning kus puuduvad ooteajad.

Eesti Energia klienditelefoni tööajad

  • 8. ja 9. detsembril on meie klienditelefon 1545 avatud kell 10-18,
  • 10. detsembril teenindame kliente tavapärasel tööajal kell 8-19.

Eesti Energia teenindusbüroode tööajad

  •  8. detsembril on kõik Eesti Energia klienditeenindusbürood üle Eesti avatud kell 10 – 16, Lõunakeskuse klienditeenindusbüroo avatud kell 10 – 18,
  • 9. detsembril on kõik klienditeenindusbürood üle Eesti avatud kell 11 – 15,
  • 10. detsembril töötavad meie bürood tavapärastel tööaegadel, mille kohta leiab infot siit: https://www.energia.ee/et/kontaktid.

Eesti Energia praegused kliendid saavad meiega sõlmida elektrilepinguid aasta lõpuni ja kõik need lepingud hakkavad kehtima 1. jaanuarist. Kliendid, kes ei osta täna elektrit Eesti Energialt, kuid soovivad seda juba 1. jaanuarist teha, peavad lepingu sõlmima 10. detsembriks.

Eesti Korteriühistute Liit korraldab elektri ühisostu puudutavaid infopäevi

Korteriühistute elektri ühisostu kavandav Eesti Korteriühistute Liit korraldab üle Eesti ühisostu teemalisi infopäevi. Rakveres toimus infoseminar eile, järgmine samateemaline infopäev toimub Rakveres 7. novembril kl 18 Rakvere muusikakooli saalis.

Järgmisel nädalal korraldatakse infopäevad ka Tallinnas: esmaspäeval, 5. novembril (vene keeles) ja teisipäeval, 6. novembril (eesti keeles) EKÜL koolitusklassis, Sakala 23a, Tallinn, kell 17.00 – 18.00. Kolmapäeval, 7. novembril on EKÜL spetsialistid küsimustele vastamas SA Kredex konverentsi nõustamisalal Viru hotellis, Viru väljak 4, kell 17.15 – 18.15. Lähemat infot saab Eesti Korteriühistute Liidu kodulehelt: www.ekyl.ee

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi toonitas, et ühisostu kavandamisel on liidu soov on leida ühistutele usaldusväärne koostööpartner, kes avatud elektrituru tingimustes müüks ühistutele elektrit parima hinnaga. “Tarbija jaoks on see võimalus osta elektrit parima hinnaga. Ühiselt elektrit ostes saame mõjutada elektri müüjat pakkuma ühisostus osalejatele paremat hinda, mis tuleneb ühisostus osalejate arvust ja tarbimismahust. Suurte tarbimismahtudega on võimalik saada soodsamat, näiteks „suurkliendi paketi“ hinda,” rõhutas ta. “Praegu on ühisostu kavandamisel oluline ühistute tarbimisandmed kokku koguda.” Jätka lugemist »

Korteriühistud tunnevad elektri ühisostu vastu elavat huvi

Korteriühistud üle Eesti tunnevad Eesti Korteriühistute Liidu kavandatud elektri ühisostu vastu suurt huvi, kinnitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. “Initsiatiiiv ja idee ühisostu tegemiseks tuli just ühistutelt. Nüüd on ühistud väga aktiivsed – kirjutatakse, küsitakse, täidetakse tabelit,” rääkis Mardi. Eesti Korteriühistute Liit on asunud korraldama ka ühisostu teemalisi infopäevi, esimene toimub juba kolmapäeval, 31. oktoobril kl 18 Rakveres, Rakvere muusikakooli saalis.

“Meie soov on leida ühistutele usaldusväärne koostööpartner, kes avatud elektrituru tingimustes müüks ühistutele elektrit parima hinnaga, “ rääkis Mardi. “Tarbija jaoks on see võimalus osta elektrit hea hinnaga, kuid kindlasti pole ühisostuga saavutatav hind ühegi tarbija jaoks kohustuslik.”

“Ühiselt elektrit ostes saame mõjutada elektri müüjat pakkuma ühisostus osalejatele paremat hinda, mis tuleneb ühisostus osalejate arvust ja tarbimismahust. Suurte tarbimismahtudega on võimalik saada soodsamat, näiteks „suurkliendi paketi“ hinda.”

Mardi sõnul on praegu ühisostu kavandamisel oluline ühistute tarbimisandmed kokku koguda. Ühisostu ajakava kohaselt peaksid korteriühistud ühisostus osalemiseks oma korterite tarbimisandmed 23. oktoobrist kuni 10. novembrini 2012, e-postiga aadressil:elektriost@ekyl.ee või aadressil: Sakala 23a, 10141, Tallinn.
Jätka lugemist »

Möödub 130 aastat elektri kasutuselevõtu esmamainimisest Eestis

Tartu Eesti Seitung

Täna 130 aastat tagasi kirjutati Peterburis ilmunud ajakirjas ”Elektritšestvo”, et Wiegandi tehas Tallinnas kavatseb gaasivalgustuse asendada elektrivalgustusega. Tegu oli Eestis elektri kasutamise esmamainimisega kirjasõnas.

1882. aastal ilmunud ”Elektritšestvo” andmetel plaaniti elektrivalgustust lisaks tehasele rakendada ka raudteetehastes, mõnel raudteeülesõidukohal ja Kadrioru kuursaalis. Samal aastal märgiti Tartu Eesti Seitungis, et elektrivalgus plaanitakse kasutusele võtta ka Kreenholmi vabrikus. Seitungis kirjutati järgnevat: ”Meie Kreenholmi vabrikut saab seniaegse gaasi tulede asemel varsti elektri valgus valgustama, mis gaasi tulest neli korda odavam ja sada korda valgem.”

Eesti Energeetikaveteranide ühenduse juhatuse esimehe Roomet Hausmanni sõnul on tähtpäev Eesti jaoks mitmes mõttes tähelepanuväärne. “Elektroenergeetika areng juba 130a taguses Eestis oli muljetavaldavalt kiire – Edisoni esimene töökindel elektrihõõglamp valmis 1879 aastal ning juba kolm aastat hiljem räägiti selle rakendamise plaanist Eestis. Paljud hilisemad leiutised on meie maile jõudnud märksa suurema viitega,” kommenteeris sündmust Hausmann.

”Selliseid eesrindlikke tähiseid võib leida veelgi varasemast ajast näiteks 1858 aastal Kreenholmi Manufaktuuri ketrusmasinate käivitamiseks paigaldati kaks 360 HJ 10 m läbimõõduga 100 tonnist metallist vesiratast, mis jäidki tehnikaajaloo võimsamateks maailmas. 1868.a. asendatakse vesirattad 1300 HJ hüdroturbiiniga, mis jäi maailma võimsamaks järgnevaks 27 aastaks kuni anti käiku Niagara hüdroelektrijaam. Tänu kiirele arengule, eriti peale taasiseseisvumist olemegi täna jõudnud sinnamaale, et kasutame kõige kaasaegsemaid ja esmakasutusel olevaid seadmeid ning saame oskusteavet, eriti põlevkivi energeetikas, ka mujal maailmas uhkusega tutvustada,” lisas Hausmann. Jätka lugemist »

Väiketuulikute infoseminar

28. märtsil toimub Vormsil väiketuulikute alane infoseminar, mille eesmärgiks on anda võimalikult lai ülevaade väiketuulikute planeerimisega seonduvast. Tutvustatakse tuuleenergia klastri poolt koostamisel olevat väiketuulikute alast juhendmaterjali ning jagatakse väiketuuliku omamise praktilisi kogemusi. Päev algab Linnamäel asuva väiketuuliku külastusega, millele järgnevad esitlused Lääne maavalitsuse saalis. Infoseminar on avalik ja tasuta, seminari korraldab Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond.

PÄEVAKAVA:

Kl 10 Väiketuuliku külastus Linnamäel (kohtumispaik Linnamäe lasteaia hoov) – Tarmo Kadakas (Taastuvenergia OÜ)

Kl 11 Seminar jätkub Lääne maavalitsuse saalis

Kl 11 Anti Tiik (Bakeri OÜ) – planeerimine, rajamine, finantseerimine

Kl 12 Tarmo Kadakas (Taastuvenergia OÜ) – väiketuuliku kasumlikkus (praktiline kogemus)

Lisainfo siin.

Taustateadmisi lugejale seoses elektrituru avanemisega

Eesti Energia tutvustas täna elektrituru avanemiseks tehtavaid ettevalmistusi. Uued avatud turu elektripaketid toob Eesti Energia klientideni tänavu sügisel. Elektriklientidele on oluline teada ka seda, et avatud elektriturg puudutab üksnes elektrienergia osa ehk kolmandikku arvest.

Elektriturule läheb ainult elektrienergia osa ehk 1/3 elektriarvest. Võrguteenus ja maksud jäävad endiselt riigi kontrolli alla. „Keskmise majapidamise kuine elektriarve on täna 26 eurot, millest 8 eurot on riiklikud maksud, 7 eurot elektrienergia ning 11 eurot võrguteenused. Just selle 7-eurose elektrienergia osas suhtes saab elektriturul valikuid teha – kas eelistada peamiselt börsihinda või leppida elektrimüüjaga kokku ühes kindlas hinnas näiteks terveks aastaks,“ selgitas Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink 2013. aastast kliendi ees olevaid valikuid.

„Usume, et Eestis on elektrikliendid müüja valmimisel aktiivsemad, kui näiteks Põhjamaades, kus üle 2/3 elektritarbijatest ostavad elektrienergiat läbi üldteenuse,“ lootis Rink. Elektriturul ostab elektritarbija üldteenust automaatselt, kui ta ei sõlmi lepingut ühegi elektrimüüjaga. Üldteenuse põhimõtted töötab välja riik, seda müüvad võrguettevõtjad ning selle hind kujuneb praeguse info kohaselt möödunud kuu kaalutud keskmisel börsihinnal. Jätka lugemist »

Suure külmaga ei toimu elektrikatkestusi

Vältimaks olukorda, kus kliendid võivad jääda külmal ajal pikemalt elektrita, jätab Jaotusvõrk -15 °C ja külmema ilma korral ära elektrivõrgu plaanilised tööd, mille tegemiseks on vajalik elektrikatkestus, teatab Eesti Energia.
Tööde toimumise otsustab Jaotusvõrk igal hommikul lähtudes veebilehel www.emhi.ee avaldatud temperatuuridest. Kui plaaniline katkestus jääb külma tõttu ära, teavitab ettevõte kliente uuest katkestuse ajast.

Raplamaale plaanitakse targa elektrivõrgu lahendust

Raplamaale Juurusse kavandatud uuslinnakusse Oxford Park plaanitakse Eesti esimest Smart Grid ehk targa elektrivõrgu lahendust, mis võimaldab säästa kuni 50% senistest elektrikuludest.

Smart Grid on intelligentne elektrivõrgustik, millel on põhjalikumad IT lahendused, mis lubavad erinevate energiaallikate ühenduste kombinatsioonidel olla erinevatel aegadel sisse või välja lülitatud. See parandab võrgu funktsionaalsust ja kahesuunalist elektrienergia voogu, mida mõõdab Smart Meter.

Smart Grid teeb võimalikuks paljude teiste tehnoloogiate kasutamise, näiteks tulu päikeseenergiast suunatakse tagasi majapidamise võrku. See tähendab energia ühtlasemat kasutamist, vähem katkestusi, suuremat varustuskindlust, rohkem potentsiaalset mahtu ning vähem toetumist kesksüsteemidele. Võrguvälistel lahendustel on täiendav varu ja koondamise võimalus. Elektri kasutamine võib olla odavam kui see tuleb enamatest konkureerivatest allikatest, kaasa arvatud majapidamise enda genereeritud energia, mille saab tasuta kätte. Jätka lugemist »

Osale toidupatareide valmistamise töötoas

Eesti Rahva Muuseum ja teaduskeskus AHHAA kutsuvad huvilisi toidupatareide valmistamise töötuppa. Töötoas ehitatakse kartulitest patareisid, mille energiast piisab LED-pirni süütamiseks.

Selleks tehakse toidupatareidest füüsikast tuntud vooluahelaid, et muuta voolutugevust ja pinget. Töötuba aitab eksperimentide kaudu avastada ja tutvustada füüsika baasteadmisi.

Elektrit on võimalik tekitada ka algselt muuks otstarbeks kasutatavatest ainetest ning töötuba pakubki osalejatele võimaluse eksperimenteerida orgaaniliste toiduainete erinevate kasutusvõimalustega.

Töötoad toimuvad Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9):
3. märts kell 13.00 ja 15.00
31. märts kell 13.00 ja 15.00
28. aprill kell 14.00 ja 16.00

Osalemine eelregistreerimisega: giidid@erm.ee, tel 7350445. Grupi suurus kuni 25 inimest, töötoa hinnaks on 1 euro.

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmijuht, e-postil jaanika.jaanits[at]erm.ee või telefonil 7350428

Tapal on ajutine elektrilahendus

Suurem osa tänaöise alajaama põlengu tõttu elektrita jäänud Tapa linna ja selle lähiümbruse majapidamistest on läbi ajutise vooluühenduse taas elektriga varustatud, teatab ERR uudisteportaal.

Jaotusvõrgu hinnangul on ümbertoite töökindlus piisav Tapa tavapärase tarbimismahu varustamiseks. Siiski ei saa välistada täiendavaid elektrikatkestusi, sest kasutusse võetud alajaama võimsus on väiksem öösel põlenud Eleringile kuuluva peaalajaama omast, teatas Eesti Energia.

Tapa elektrivõrgu töökindluse tagamiseks jälgib Jaotusvõrk piirkonna elektrivõrgu tööd kõrgendatud tähelepanuga ööpäevaringselt, kuni peaalajaam on taas töökorras. Kuna uusi elektririkkeid võib siiski tekkida, on valmis seatud ka piirkonna rikkebrigaadid.

Häirekeskus sai eile kella 23.37 ajal teate, et Tapa linnas Rohelisel tänaval asuvas alajaamas on tulekahju, mille tagajärjel jäid linna ning selle ümbruskonna elanikud elektrita. Kokku katkes täna öösel Tapal elektrivarustus 167 alajaamas ja 4653 majapidamisel. Elektrivarustust ei olnud päeval veel taastatud kuues alajaamas, mis toidavad vooluga 72 majapidamist. Jaotusvõrgu brigaadid tegelevad rikkekoha otsimisega ja taastavad vooluühenduse esimesel võimalusel.