Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Porgandipere keerulised suhted.

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2017
E T K N R L P
« aug    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Preester Enos: toimunud on oluline murrang

Täna keskpäeva paiku õnnistas metropoliit Stefanus pühitsetud veega Sindi Jumalailmumise kiriku taastatud kellatorni kuplit ja värskelt kullatud risti, mis seejärel tõsteti tagasi oma kohale.

Sindi kiriku kellatorni taastatud kuppel ja kullatud rist tõstetakse oma kohale tagasi Foto  Urmas Saard

Sindi kiriku kellatorni taastatud kuppel ja kullatud rist tõstetakse oma kohale tagasi. Foto: Urmas Saard

“Jää on hakanud liikuma, härrased vandekohtunikud,” ütles klassikut tsiteerides Sindi koguduse preester Enos ja meenutas, et juba 1935. a kõneldi kiriku remondi vajadusest, seega tervelt 82 aastat tagasi. Vahepeal on olnud väga segaseid aegu. Kogudus suleti ja kirikuhoone muudeti teatri rekvisiitide laoks, mille eest aastakümneid mitte keegi hoolt ei kandnud. „Nüüd on toimunud oluline murrang. Taastamisele tulid appi riik ja omavalitsus. Esimene samm on astutud. See, mis liigub, seda toetatakse. Inimesed küsivad, kas teil siin kirik töötab? Kuuldes regulaarselt toimuvatest teenistustest ollakse üllatunud. Kui meil puuduks usujõud uskuda, ega siis ei liiguks midagi. Selliselt arutledes võib öelda, et ehitab Jumal, mitte inimesed.“ rääkis Enos.

Läbi ehitusaediku kraana juures askeldavaid töömehi jälgides ütles Šorin, et veel paar aastat tagasi näis suhteliselt võimatuna praeguseks avanenud võimalus, millega on tema kodulinna kirik jõudnud kapitaalremonti vajavate pühakodade nimistu edetabeli tippu välja.

Jätka lugemist »

Sindi jalgpallistaadionil valmis nädalavahetusega tribüünikonstruktsioon

Sindi jalgpallistaadioni taassünd liigub tänu entusiastidele ja toetavatele ettevõtetele kindlal kursil ning peagi on oodata esimest lahtilööki.

Entusiastlikult oli kaasa löömas üks Poiseidoni klubi noor mängija, kes juba eelmisel aastal kivide korjamise ajal jalgpalli suuruste kivide kandmisega silma jäi Foto Marko Šorin

Entusiastlikult oli kaasa löömas üks Poseidoni klubi noor mängija, kes juba eelmisel aastal kivide korjamise ajal jalgpalli suuruste kivide kandmisega silma jäi. Foto: Marko Šorin

Jätka lugemist »

Sindi jalgpallistaadionil löödi kopp maasse

Germo Karro, Kodu Kuubis OÜ juhatuse liige, oli eile õhtupoolikul see mees, kes istus kopa juhtkangide taga ja alustas Sindis JK Poseidoni jalgpallistaadionil tribüüni ehitamise tarvis vundamendi süvendi kaevamist.

Germo Karro, Kodu Kuubis OÜ juhatuse liige, alustab Sindis JK Poseidoni jalgpallistaadionil tribüüni ehitamise tarvis vundamendi süvendi kaevamist Foto Urmas Saard

Germo Karro, Kodu Kuubis OÜ juhatuse liige, alustab Sindis JK Poseidoni jalgpallistaadionil tribüüni ehitamise tarvis vundamendi süvendi kaevamist. Foto: Urmas Saard

Meie jaoks on tegemist suure ettevõtmisega: ehitame kaks riietusruumi, pesemisruumid ja 80 inimest mahutava katusega kaetud tribüüniosa

Täna hommikul kogunes hulgake vabatahtlikke ehituskogemustega inimesi Aia ja Kesktänava vahelisel alal asuvale staadionile, et panna tööle käed külge. Karro oli kohal juba üheksa paiku. Tund hiljem kogunesid ka teised. Esimesena oli kohal ja asus aegaviitmata saematerjali kappimiseks ettevalmistama Poseidoni mängija Kristjan Õunpuu. Andres Kolju, Villavennad OÜ juhatuse liige, tõi kohale kalluri, et pinnast teisaldada. Tema lubas homseks veelgi ehitustehnikat tuua. Anton Anufriev, Poseidoni mängija lapsevanem, ei tulnud samuti ehitustöödele appi tühjade kätega. Kaenla all oli kümne meetri kõrguse lipuvarda alus. Lipuvarda muretsemist rahastavad Anton Anufriev ja Nord Homes OÜ, kelle peamiseks tegevusalaks erilahendustega elementmajade projekteerimine, tootmine ja püstitamine. Saematerjali järkamisel ei kartnud sarnaselt teistele töömeestele vihmasadu ka Sindi endine linnapea Marko Šorin, kes on olnud staadioni rajamisel algusest saadik nõu ja jõuga abis.

Jätka lugemist »

Seljametsa lasteaed

Paikuse valla alevikeskusest umbes kolme kilomeetri kaugusel asuv Seljametsa vana koolimaja on ümberehitatud lasteaiaks, mis täna lindilõikamisega avatuks kuulutati.

Seljametsa lasteaed Foto Urmas Saard

Seljametsa lasteaed. Foto: Urmas Saard

Pea saja aastane lugu

Enne lindilõikamise juurde asumist tervitas klaasist eeskoja trepil pidulikust sündmusest osavõtjaid sõnavõtuga Kaie Reial, kes on 21 aastat töötanud selles majas ja lahkus omal soovil tänavu 1. septembrist Seljametsa Lasteaed-Algkooli direktori ametikohalt. Reial, keda on tunnustatud viljaka töö eest Paikuse valla vapimärgiga, tegi lühikese tagasivaate maja ajalukku. Õppetegevuseks ehitatud maja avati 1920. a 27. septembril, mida meenutab ka peaukse lähedale tõstetud rändrahn.

Kool suleti 1972. a, kuid paarkümmend aastat hiljem alustas uuesti õppetegevust. Aasta hiljem avati kooli juures lasteaia mängurühm 19 lapsega. Aastal 1998 nimetati lasteasutus Seljametsa Lasteaed-Algkooliks. 2003. a lisati teinegi rühm. Kuni 2015 a. suveni töötasid kool ja lasteaed käsikäes kõrvuti. Õpilaste nappus ja üha kasvav vajadus lasteaiakohtade järele seadis volikogu ebameeldiva valiku ette. 95 aastat samas majas vahelduva eduga töötanud kool suleti taas ja kaks viimast aastat on tegutsenud üksnes lasteaed. Pea aasta kestnud ehituse ajaks püstitati rendile võetud moodulmaja.

Jätka lugemist »

Sindi raekoda 80

8. augustil 1937. a avati pidulikult Eesti Vabariigi üks moodsamaid omavalitsushooneid – Sindi raekoda. Nii nagu Sindi tekkelugu on huvitav, nii on mitmed arengud eelnenud või seotud raekoja saamislooga.

Käesoleva aasta 8 augustil täitus 80 aastat Sindi raekoja avamisest Marko Šorin kirjutas selle puhul põhjalikult uuritud üksikasjaliku ülevaate, mis käsitleb omaaegse moodsaima omavalitsushoone saamise lugu Foto Urmas Saard

Käesoleva aasta 8. augustil täitus 80 aastat Sindi raekoja avamisest. Marko Šorin kirjutas selle puhul põhjalikult uuritud üksikasjaliku ülevaate, mis käsitleb omaaegse moodsaima omavalitsushoone saamise lugu. Foto: Urmas Saard

Linnaõiguste saamise 75ndal aastapäeval avati annetustega kogutud raha eest Presidendi kell

1921. aastal sai Taali valla koosseisu kuulunud Sindi vabrikuasula aleviõigused. Alevi territooriumi moodustas Sindi kalevivabriku omandis olev maa-ala, mille suurus oli pisut üle 156 vakamaa. Selline olukord, kus kogu omavalitsuse maa-ala kuulub ühele omanikule oli väga tavapäratu. Esialgu asusid isegi alevivalitsuse ruumid vabriku kontoriga ühes majas. Vabriku juhtkond oli ajalooliselt harjunud kõike ise ümbruses korraldama ja ilmselt oli neil ka varjatud soov sedasi omavalitsuse juhtkonda enda kontrolli all hoida. Peagi muutus kahe juhtkonna vaheline läbisaamine nii pingeliseks, et üksteisega hakati suhtlema vaid kirja teel. Aja möödudes kolis alevivalitsus Pärnu maantee äärde asuvasse Tarvitajate Ühisuse majja.

Jätka lugemist »

Undrukutriipu võõbatud Aruvälja külakeskus sai avatud

Juba mõnda aega köidab möödujate tähelepanu Pärnu-Lihula maantee äärne uus tavatult lookleva kujuga hoone, mille tumepunasele seinale on kinnitatud Audru kihelkonna triibulise seeliku värvides peened liistud.

Aruvälja külakeskus Audru vallas Foto Urmas Saard

Aruvälja külakeskus Audru vallas. Foto: Urmas Saard

Eile õhtupoolikul toimus Pärnumaal Audru vallas Aruvälja külakeskuse avamispidu, mille juurde kuulus ka traditsiooniline lindilõikamine. Piduliku toimingu viisid läbi Audru vallavolikogu esimees Jaanus Põldma, Audru vallavanem Siim Suursild, AS Pärnu REV juhataja Andres Kesküla, Audru vallavolikogu liige Mati Sutt ja Aruvälja raamatukogu juhataja Malle Kiisk.

Uusehitis valmis asukohas, kus kasutuskõlbmatuks muutunud 80-aastane koolihoone lammutati. Omaaegset koolimaja, hilisemat rahvamaja ja külaseltsi tegevuse paika meenutab nüüd teepoolselt küljelt nähtav makett, mille õuepoolne avatud osa, mõõtmetega 6,5 x 3 x 3,5, on tehtud lastele mängumajaks. Maja ehitamist juhtis Mati Sutt, abistasid Ervin ja Edgar Tomson ning õpilasmalevlased. Mati Sutt valmistas ka suure puust majavõtme, mis liikus pidupäeva sõnvõtjate käest kätte.

Jätka lugemist »

Sindi Rocki ettevalmistused linna laululaval

Sindis üritatakse 1983. aastal avatud laululava uuesti kasutusele võtta ja anda 1969. aastal alguse saanud Sindi Rockile senisest suurem mõõde.

Mirko Reiman, Sindi abilinnapea Foto Urmas Saard

Mirko Reiman, Sindi abilinnapea. Foto: Urmas Saard

Hillar Sojonen on meenutanud, et kui talle anti ilma pikema mõtlemise ajata projekteerida Sindi laululava, terendanud noore arhitekti nägemuses Sydney ooperiteatri kujundiks loodud „purjed“, mille autoriks oli taanlane Jørn Utzon. Üks veeäärne rajatis püsib tänini kenasti oma kohal. Kümmekond aastat noorema ehitusega pole nii hästi läinud.

Vaatamata viletsale seisundile peab Sindi linnavalitsuse kultuuri- ja haridusnõunik Mart Tõnismäe rajatist pärast mõningast kõpitsemist siiski sedavõrd tarvitamiskõlblikuks, et 26. augustil peetakse legendaarne Sind Rock just selles paigas.

Sindi abilinnapea Mirko Reiman ütles, et tööd on tehtud viimased paar kuud. Põhikonstruktsioonid on hästi ehitatud ja peavad veel vastu isegi vandaalitsejate rammule. Toore jõuga on purustatud kividest laotud seinasid. Tekitatud risu on minema veetud. Eelmise kuu keskpaigas valas Sindi firma Ambroosius OÜ laululava esisele uue serva. Tantsupõrandana kasutatud murenenud betoonpind asendatakse ajutise lahendusena kinnitallatud freesasfaltiga.

Jätka lugemist »

Sindi muuseumi katus taas tõrvatud

Muinsuskaitselise väärtusega hoone sindelkatus vajab kindla aja tagant uut tõrvamist. Viimati tehti seda paar kuud rohkem kui neli aastat tagasi.

Sindi muuseumi katuse tõrvamine Foto Urmas Saard

Sindi muuseumi katuse tõrvamine. Foto: Urmas Saard

Tänase töö tellis Sindi linnavalitsus Lääne-Virumaal asuvalt osaühingult Põhjala Puu. Töö tegid ära lumivalgetes ülikondades tegutsenud Alar ja Janno. Üks meestest asus survepihusti agregaadi juures, teine kõndis vastu viilkatust toetatud redelit üles-alla ning pihustas tõrva sindlitele. Muuseumi juhataja Heidi Vellend vaatas rahulolevalt nobedalt ja oskuslikult töötavate meeste tegevust kõrvalt, heites samaaegselt murelikke pilke hallikaks tõmbuvasse taevasse, kust päris jämedad üksikud piisad otsaesist tabasid. Õnneks üksikuteks ähvardusteks need piisad jäidki, kuigi täpselt samal ajal Sindist mitte kaugel kallas vihma nagu oavarrest. Vihm peseks värskelt tõrvatud katuse puhtaks ja tööd tuleks korrata.

„Ühel aastal just nii juhtuski, sai poole tehtud, kui tuli tugev sadu peale ja pärast seda nägi katus välja nõnda nagu polekski midagi tehtud,“ meenutas Vellend. Tõrvamine ei ole juhataja sõnul odav töö.

Hoonele paigaldati Saaremaal valmistatud materjalist sindelkatus 2006. aastal.

Jätka lugemist »

Paikusel loovutasid maaomanikud kergliiklustee ehitamiseks maad

Algselt Pärnumaale Paikuse valda kavandatud kolme kilomeetri pikkuse kergliiklustee asemel ehitatakse käesoleval suvel valmis umbes kolmandiku võrra lühem tee, mis ulatub kuni Seljametsa lasteaiani.

Seljametsa kergliiklustee ehitus Foto Urmas Saard

Seljametsa kergliiklustee ehitus. Foto: Urmas Saard

Väljakuulutatud hankega ehitamise õiguse võitnud AS TREF Nord oli tänaseks jõudnud mulla eemaldamisega Põlendmaa teeristist mööda. Kahe kilomeetrise lõiguga alustati Sinioja teeristist. Tee süvendisse veetakse aluspinnaseks liiva. Paralleelselt käib ka valgustuse ehitus.

Tee ehitamine sai võimalikuks tänu omanikule, kes loovutasid tasuta maanteega piirneval alal neile kuulunud maad. Kuna üks omanik keeldus oma maad 140 meetri pikkuselt ja 11 meetri laiuselt tee ehitamiseks andmast, jääb esialgul populaarse Seljametsa karjääri supluspaigani kergliiklustee rajamata. Täna ütles Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, et kindlasti tahetakse tuleval aastal projektiga jätkata ja selleks otsitakse senisest kavatsusest erinevaid võimalusi. Võimalik, et kergliiklusteega minnakse edasi teiselpool maanteed.

Hetkel on lahtine ka EAS-ilt taotletav toetus, aga Erkmann loodab siiski raha saada. Projekti maksumus on 395 000 eurot, millest vald tasuks 85 500 eurot.

Jätka lugemist »

Nurgakivi Pärnu bussijaamale

Pärnu ühistranspordi keskterminali hoonele asetatud nurgakivi pidulik tseremoonia leidis aset kapsli betoneerimisest sadakond meetrit eemal asuvas kohas, kus 1896. a 5. oktoobril väljus esimene rong Pärnust Valka.

Andrus Kärpuk, MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liige, tutvustab Pärnu bussijaama nurgakivi kapsli sisu Foto Urmas Saard

Andrus Kärpuk, MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liige, tutvustab Pärnu bussijaama nurgakivi kapsli sisu. Foto: Urmas Saard

Täna keskpäeval kogunesid pärnakad Ringi tänavale, mille ääres elanud omaaegne Pärnu linnapea Oscar Brackmann lubas raudtee rööpad ja jaamahoone ehitada oma maja ette. Nüüd meenutab Pärnu esimese raudteejaama asukohta Baltimaade vanim auruvedur, mis ehitati 1911. aastal ja oli kuuekümnendate alguseni Kundas kasutusel. Alates 2006. aasta novembrist eksponeeritakse Lavassaare raudteemuuseumi vedurit ja selle järele haagitud vagunit kunagise jaama asukohas.

Lähema poole aasta pärast enam Brackmanni maja bussijaama teenindamiseks ei vajata ja 2019. aastal katkeb vähemalt seitsmeks aastaks 120 ja rohkem aastat kestnud pidev rongiliiklus Pärnus. Sealsamas lähedal asub ka Eesti Vabariigi väljakuulutamise monument. Nende kolme sümboolset tähendust omava mõtte kokkupuute punktis leidiski aset sündmus, mida sooviti suurejoonelisemalt ära märkida.

Jätka lugemist »

Piltuudis Valgeranna tee viimase osa ehitusest

Maanteeameti teatel alustati juuli algul Pärnumaal Audru vallas Valgeranna tee 1,7 kilomeetri pikkusel lõigul kergliiklustee ehitust.

Valgeranna kergliiklustee ehitus Foto Urmas Saard

Valgeranna sillast ranna parklani rajatava kergliiklustee valmimise järel saab peatselt jalgrattaga turvaliselt Pärnust Valgeranda sõita. Tee-ehitust rahastatakse Euroopa Liidu meetmest, mis toetab kesklinna ümber paiknevate elamupiirkondade ühendamist linnaga.

 

 

Valgeranna kergliiklustee ehitus. Foto: Urmas Saard →

Jätka lugemist »

Tartu saab ujuva ristimismaja

Täna avatakse ja pühitsetakse sisse Tartus Ujula tänaval Lodjakoja kõrval EKA sisearhitektuuri osakonna esmakursuslaste ehitatud unikaalne ujuv ristimismaja.

Tartu ristimismaja ehitus Foto Hannes Praks

Tartu ristimismaja ehitus. Foto: Hannes Praks

Ristimismaja idee sündis soovist seada tudengitele ülesandeks objekt, mis ei oleks järjekordne “põnev” puitinstallatsioon, vaid looks lisaväärtust läbi tugevate traditsiooniliste piirangute. 24 ruutmeetri suurune hoone vastab kõikidele Eesti Apostliku Õigeusu kiriku ristimisrituaali vajadustele ning seda jääb edaspidi kasutama Tartu Pühade Aleksandrite kirik. Tartlased saavad ujuvat hoonet ka edaspidi sealsamas Lodjakoja kõrval imetleda. Ebatavalise objekti ehitamist juhendas juunis toimunud töötoa käigus tuntud Soome arhitekt Sami Rintala, kes tuli Eestisse EKA sisearhitektuuri osakonna kutsel.

Ristimismaja kerkis sisearhitektuuri osakonna esmakursuslastele mõeldud vabaaine “Sakraalruum” käigus. Õpituba kestis kõigest viis päeva ning intensiivne protsess algas tudengitele õigeusu sakraalruumide ja sümboolika põhiteadmiste omandamisega. Koos juhendajatega analüüsiti ristimisprotsessi tehnilist ja tähenduslikku poolt, kuulati loenguid ja uuriti liturgia elemente. Kuna ristimismaja taheti algusest peale ehitada veepinnal ujuvana, siis õppisid tudengid tundma ka ujuva puitkonstruktsiooni tehnilisi põhimõtteid; kuna objekt ehitati algusest lõpuni ise valmis, siis said kõik esmakursuslased kätte elementaarsed oskused ehituspuusepa ja sepatöö valdkonnas.

Jätka lugemist »

Pärnu Vanasadam on Serenissima vastuvõtuks valmis

Tunamullu alustatud Pärnu Vana sadama uue kai ehitus on lõppenud, pollarid ja vendrid kinnitatud, siledaks rullitud graniitkillustikule turvaaed paigaldatud, valvekaamerad laeva sildumisalale suunatud – kõik on valmis selleks, et esmaspäeva hommikul saaks taas pärast paarikümne aastast vaheaega külastada Pärnut esimene ristluslaev.

Pärnu Vana sadama uue kruiisikai ääres peatub esimene kruiisilaev vähem kui ööpäeva pärast Foto Urmas Saard

Pärnu Vana sadama uue kruiisikai ääres peatub esimene kruiisilaev vähem kui ööpäeva pärast. Foto: Urmas Saard

Veel eile tõsteti altpoolt veepiiri viimaseid betoonivalu raketise saalongeid välja. Ekskavaatori kopaga täideti silla poolset madalamat osa killustikuga. Aga need tööd toimusid juba kaugel väljapool seda ala, kuhu peaks homme hommikul arvatavalt kella seitsme ja kaheksa vahel ristluslaev otsad kinnitama. Valminud on ca 250 meetri pikkune ja veepealses osas umbes kolme meetri kõrgune päris uus kai, mis läks Pärnu Sadama omanikule maksma ümmarguselt 1,5 miljonit eurot. Süvendustöödega kokku liidetuna kujunes suuprojekti maksumuseks 6,5 miljonit eurot.

Kruiisikai ehitust juhtiv Pärnu Sadama nõukogu liige Kaspar Kokk ütleb, et kesklinna kruiisikai ääres on võimalik vastu võtta kuni 7,2-meetrise süvise ja 200 meetri pikkuseid aluseid. Suuremad laevad ei mahuks jões ringi pöörama.

Jätka lugemist »

Algatati Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamine

Keskkonnaamet teatab Pärnu jões Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju  hindamise avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest.

Sindi ujula veemõnusid nautimas Foto Urmas Saard

Sindi ujula veemõnusid nautimas. Foto: Urmas Saard

Kavandatava tegevuse arendaja on Keskkonnaagentuur, kes esitas Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse Sindi linna ja Sauga valla territooriumidel asuvatel kinnistutel, Sindi paisust 550 meetrit ülesvoolu, Pärnu jõe põhja süvendi rajamiseks. Vee erikasutusloaga taotletakse Sindi linna väliujulas jõeala põhja süvendamist kõrguseni 0,5 m abs. See tähendab, et absoluutskaalas ehk meretaseme 0-st lähtudes jääks sealses paigas jõepõhi 0,5 m keskmisest merepinna tasemest kõrgemale. Süvendamise eesmärgiks on Sindi väliujula kasutatavuse tagamine ka pärast Sindi paisu muutmist kärestikuks. See saavutatakse süvendustööde mahus 46 000 m3.

Ujula piirkonnas on praegune jõe sügavus Sindi paisu minimaalse paisutustasemega ligikaudu 2,5 m (4,5 m abs). Sindi paisu kärestikuks muutmise järgselt alaneb veetase jões ca 1,5 meetrit. Sindi linnavalitsuse korralduse (23.02.2016 nr 54) kohaselt peab vee sügavus välisujulas olema vähemalt 2 m.

Jätka lugemist »

Kuu enne Serenissima sildumist

Tänasega on veel jäänud kolmkümmend päeva, kui 17. juulil peaks Pärnu kesklinna vana kai asemele ehitatud uue ja oluliselt kõrgema kai ääres silduma kruiisilaev Serenissima.

Pärnu kruiisisadama ehitus Foto Urmas Saard

Pärnu kruiisisadama ehitus. Foto: Urmas Saard

Sajakohaline Serenissima alustab paarinädalast reisi Göteborgist ja peatub enne Pärnusse jõudmist Kopenhaageni, Gdanski, Klaipeda, Riia sadamates. Pärnust jätkab teekonda Saaremaale, edasi liigub Stockholmi, Ahvenamaale, Tallinna, Peterburi ja lõpetab Helsingis.

Enamik kaist on betoneeritud. Vallikraavi poolses otsas käis eile vilgas armatuurraudade armeerimine. Kesklinna silla poolses otsas tuleb samuti veel rakised paigaldada ja betoneerida. Võis näha, et neil päevil on ka viimased pikemalt välja ulatuvad sulundseinad parajale kõrgusele maha lõigatud. Hulk pollareid on oma kohale asetatud. Paigaldamist ootavad vendrid ehk põrkeseaded, mis kai ja laevakere vahel lööke pehmendavad.

Uue kai ehitusega alustati 2015. aasta suvel. Mullu kevadel loodeti töödega juba sügiseks valmis saada. Tänavu märtsi alguses lootis Pärnu Sadama nõukogu liige Kaspar Kokk, et kavandatud tööd peaksid valmima mai keskpaigas. Selline tähtaeg jätnuks paar kuud varuaega Serenissima saabumiseni.

Jätka lugemist »

Majavärvimine ei tohtinud lepalinde häirida

Käesoleval nädalavahetusel võttis Sindis Raudtee tänaval elav majarahvas kümmekond aastat tagasi kinnisvara arendaja poolt kehvasti värvitud maja värvimise käsile ja häiris pisut ka räästakastis pesitsevate lepalindude pereelu.

Lepalind teel pesale Foto Urmas Saard

Lepalind teel pesale. Foto: Urmas Saard

Mai keskpaigas hakkas üks lind elutoa akna kohal räästakasti laudade vahelt sisse pugema. Vedas sinna oksi ja muid tuustakaid, mis mõnel juhul olid mõõtmetelt linnukesest endast pea paar korda suuremad. Püüdsin pildistada, aga lähedalt ei õnnestunud. Siis istusin kaameraga maja ette, aga enam ei tulnud. Läksin tuppa, et lind saaks rahulikumalt toimetada. Sombuste ilmade ja linnu kiire liikumise tõttu oli raske sulestiku värve eristada. Kehva foto järgi pidas harrastusornitoloog Eedi Lelov kõige tõenäolisemaks, et uueks naabriks võib olla lepalind. Varem kandis see lind ka aed-lepalinnu nime. Pärast esmast pildistamist ei näinud enam lindu kordagi toimetamas. Arvasin, et liigne häirimine peletas linnu mujale.

Siiski polnud asi nii hull. Sellel nädalavahetusel maja värvimisega algust tehes märkasin jälle, et lind pidevalt midagi nokavahel räästakasti kannab. Tegelikult on neid kaks. Nagu kirjandusest lugesin, siis hoolitsevad oma poegade eest nii emas- kui isaslind.

Jätka lugemist »

Poseidoni staadionile külvati muruseemet

Täna toimus Sindis Kesk tänava äärde rajataval Pärnu JK Poseidoni staadionil järjekordne talgupäev.

Sindis külvatakse Poseidoni staadionile muruseemet Foto Urmas Saard

Sindis külvatakse Poseidoni staadionile muruseemet. Foto: Urmas Saard

Traktor randaalis, tasandas ja rullis staadioni ala. Talgulised noppisid veel kive, mis masinaga töötamise järel välja ilmusid. Rullimise järel hakati käsitsi muruseemet külvama. Külvi järel laotati turbamulda peale.

Facebooki Poseidoni lehel teatatakse, et koostöös toetajatega soetas JK Poseidon uued 2×5 m jalgpalli väravad. Kui Häädemeeste väravad jõudsid otse kodustaadionile, siis Sindi väravad leiavad ajutist kasutust Sindi gümnaasiumi staadionil. Seal toimub praegu veel tavapärane treeningtöö seni kuni loodetavasti sügisel võib ümber asuda uuele staadionile.

Väravate hankimisele panid õla alla AS Saint-Gobain Ehitustooted ning Stardipaik.ee oma rohkete abiliste ja toetajatega. “Sindi ning Häädemeeste staadionitel treenib tänaseks mitmeid gruppe, mistõttu oli vanadele raudväravatele kindlasti lisa vaja. On väga hea meel tõdeda, et suutsime oma toetajate abiga need soetada, sest treeningprotsessi kvaliteeti silmas pidades oli tegu äärmiselt olulise sammuga,“ ütles Poseidoni esindusmeeskonna peatreener Martin Kuldmägi.

Väravad paigaldas Andres Kaskla.

Jätka lugemist »

Sindis jätkatakse Pärnu maantee remondiga

Hankele „Pärnu maantee osaline rekonstrueerimine” esitati õigeaegselt kaks pakkumust. Hankele vastavaks tunnistati mõlemad pakkujad. Neist edukaks tunnistati AS TREF Nord pakkumus kogumaksumusega 53 238,94 eurot (koos käibega), kui kõige madalama kogumaksumusega.

Pärnu mnt Sindis Foto Urmas SaardSindi abilinnapea Mirko Reiman ütles, et möödunud aastal rekonstrueeriti Pärnu maanteed alates Linnavalitsuse bussipeatusest kuni korrusmajade elamukvartalini, veidi maad üle Jaama tänava. Nüüd jätkub teeremont kahes suunas. Ühtpidi Pärnu poole kuni Lohu pargini ja teisest otsast kuni Sindi gümnaasiumi juurde viiva tee otsani.

Kui edukaks tunnistatud firma pakkumust ei vaidlustata, saab peatselt ehitajaga lepingu sõlmida. Reiman on kindel, et töö tehakse ära käesoleval aastal.

Urmas Saard

 

 

Pärnu mnt Sindis. Foto: Urmas Saard →

Samal teemal:

Pole mitte eriti tark tegu hakata pärast tee uuendamist seda uuesti lõikuma ja kaevama, et meetme avanedes siiski linnarahva soovile vastu tulles bussipeatust ehitada Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindi volikogu pidurdas linnavalitsuse kavatsust asuda täiendava bussipeatuse ehitamiseks ettevalmistuste tegemisele

Sindi plaanides on uue, Jaama tänava, bussipeatuse rajamine Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindis soovitakse Pärnu maantee remondi käigus ehitada välja täiendavad bussipeatused

Sindis jätkub Paide maantee uuendamine

Rekonstrueeritav 6,15 km pikkune teelõik saab alguse Sindi linnas Vahtra bussipeatuse lähedalt ja lõpeb Tori suunas liikudes Kurina kurvide lõpus, täpsemalt kirjeldades asub remonti minev riigitee nr 59 Pärnu-Tori kilomeetrite 5,993 ja 12,143 vahemikus.

Rekonstrueerimisele võetav Paide maantee Sindis Foto Urmas Saard

Rekonstrueerimisele võetav Paide maantee Sindis. Foto: Urmas Saard

Maanteeameti tellimusel koostatud projekt valmis Projekt OÜ tööna tänavu kevadel. Tegemist on viienda klassi tugimaanteega, kus aasta keskmine liiklussagedus oli 2016. a 3046 autot ööpäevas. Arvestuslikult kasvaks aastaks 2036 prognoositav liiklussagedus kuni 4569 autoni.

Uuendamist vajava maantee kate on ehitatud erinevatel perioodidel, ajavahemikus 1973 kuni 2003.

Geoloogiliste uuringute välitööd teostati REIB OÜ poolt käesoleva aasta alguses. Ühtekokku puuriti 154 puurauku. Uuritud ala paikneb Lõuna-Eesti meretasandikul, kus maapinna absoluutkõrgused jäävad valdavalt 11 ja 15 m vahemikku. Aluspõhja moodustab Kesk-Devoni Pärnu lademe liivakivi.

Täna kasutatakse Sindit läbivat riigiteed kohaliku liikluse poolt linnatänavana, kus liigutakse erinevate tõmbepunktide vahel.

Jätka lugemist »

Pärnu JK Poseidon jätkab Sindis esindusstaadioni rajamisega

Täna tehti algust sellele aastale kavandatud Sindi jalgpallistaadioni rajamiseks vajalike talgutega, mis on Pärnu JK Poseidoni sihipärase tegevuse jätkamine.

Talgud Sinti rajataval Poseidoni esindusstaadionil Foto Urmas Saard

Talgud Sinti rajataval Poseidoni esindusstaadionil. Foto: Urmas Saard

Poseidoni esindusmeeskonna peatreener Martin Kuldmägi ütles, et päris plaanipäraselt pole siiski kõike võimalik ette kavandada. „Tahtsime staadioni murukülvi ettevalmistamiseks kasutada traktorit, aga lubatud traktor oli põllutööga hõivatud.“ Pinnas vajab veel randaalimist. Kui sellega peaks veel mõni suurem kivimürakas välja kerkima, tuleb see minema toimetada. Mullu septembri keskpaigas vedasid Tibu Trans OÜ suured veokid 270 kuupmeetrit AS Tootsi Turvaselt saadud kõduturvast kohale. Nüüd tuleb see laiali laotada. „Vajadusel on AS Tootsi Turvas valmis täiendavalt meile mulda eraldama,“ rääkis Kuldmägi.

Mikko Selg rääkis ka liiva vajadusest, et muru kasvutingimused paremaks muuta. Selg tahab täna väetise maha raputada. Kuid hommikul alustati eelmisel aastal käsile võetud võsast puhastamise jätkamist. Kella üheteist paiku oli ametis kaheksa inimest, aga päeva edenes tuli abikäsi lisaks. Tööd tegid OÜ Kodu Kuubis inimesed, Sindi elanikud ja muidugi Poseidoni sportlased. Mootorsaagide undamise kõrvalt veeti saetud oksarisu lõketesse.

Jätka lugemist »

Sindi kiriku torni ümber ehitatakse tellinguid

Eelmisel nädalal tegi Pärnu Katuseabi OÜ Sindi Jumalailmumise kiriku torni remontimiseks algust tellingute püstitamisega.

Sindi Jumalailmumise kiriku taastamine on alanud Foto Urmas Saard

Sindi Jumalailmumise kiriku taastamine on alanud. Foto: Urmas Saard

Katuseabi OÜ projektijuht Robert Üts ütles täna hommikul, et välise vaatluse põhjal polegi Sindi kirik veel kõige halvemas olukorras. Tema sõnul on tulnud taastada ka palju hullemas seisundis hooneid. Siiski saab pilt päris selgeks pärast konstruktsioonide lahti võtmist. Kui väga suuri üllatusi ei ilmne, siis tahetakse töödega valmis saada hiljemalt augustis.

Kaunis ehitis, mille linn oli oma bilanssi saanud peremeheta varana, anti Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) taotluse alusel ühes muinsuskaitselise kiriku kinnistuga tasuta üle aastal 2007. Tehniline uuring ja muinsuskaitse eritingimused koostati sakraalhoonele juba 10 aastat tagasi ja 2009. aastal valmis kiriku katuste taastamise põhiprojekt.

Kantsler Martin Toon selgitas, et omandireformi käigus EAÕK-le tagastatud kirikuvara on olnud suures osas avariiliselt väga halva seisukorraga. Riigieelarvelises toetusmeetmes olevate vahendite nappuse tõttu on tööde alustamine Sindis kiriku tehnilist seisundit arvestades kindlasti viibinud ülemääraselt kaua.

Jätka lugemist »

Via Baltica Saugat läbival kahel ja poolel kilomeetril käib vilgas ehitus

Tallinn – Pärnu – Ikla maantee kilomeetritel 120,3 – 122,8 alustati objekti väljamärkimisega mullu septembris. Oktoobris tulid ehitustandrile masinad. Sauga jõge ületav uus Nurmeveski sild ja kõrval asuv uuenduskuuri läbiv Nurme sild peavad ühes kõigi teedega valmima tänavu detsembris.

Nurmeveski silla ehitus Sauga jõel Foto Urmas Saard

Nurmeveski silla ehitus Sauga jõel. Foto: Urmas Saard

Maanteeameti kodulehe andmetele ehitatakse Nurmeveski sild laiusega 9,5 meetrit ja sellele tuleb Pärnust Tallinna poole väljuva suunaga kaks sõidurida. Nelja avaga silla pikkuseks on projekteeritud 153,7 meetrit. Pärnusse sissesõiduks hakkab liiklus toimuma mööda vana Nurme silda ainult ühel sõidurajal.

Samaaegselt Nurmeveski silla ehitusega on alustatud ka Nurme silla remondiga. Praegu toimub asfaltkatte mahafreesimine. Sillal uuendatakse hüdroisolatsioon, vuugid, võetakse käsile betoonpindade remont, asendatakse piirded ja teekate.

Tööde käigus tõstetakse katendi kandevõimet, ehitatakse välja Nurme ristmik, korrastatakse vee äravoolusüsteemid ja kaasajastatakse valgustus Nurme ristmikul. Samuti ehitatakse välja jalg- ja jalgrattatee Jänesselja ringist kuni Nurme ristmikuni. Kavandatud tegevusega rajatakse ligemale pool kilomeetrit täiesti uut maanteed.

Jätka lugemist »

Pärnu linn saab uue ühistranspordi keskterminali

Homme hommikul algab Pärnu bussijaama ehitus, mis muudab oluliselt ümbruskonna liikluskorraldust, samuti väljuvate ja saabuvate busside peatuste asukohti.

Pärnu bussijaam Foto Urmas Saard

Pärnu bussijaam. Foto: Urmas Saard

Täna algavad ettevalmistused liikluse ajutiseks ümberkorralduseks. MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuki teatel hakkavad saabuvate ja kaugliinide bussipeatused paiknema Ringi ja Rüütli tänaval. Väljumispeatused ei ole numbritega tähistatud. Sõitjate pealevõtmiseks sõidavad kaugliinibussid võimalikult Rüütli tänava poole ja maakonnabussid Aia tänava poole.

Aia ja Ringi tänava vahele jääv Rüütli tänava lõik muudetakse vastassuunaliseks. Sinna viiakse maakonnaliinide bussipeatused. Raeküla suuna linnaliinibusside Bussijaama peatust nihutatakse teatri suunal tagasi.

Terminali esimesele korrusele on kavandatud ootesaal, piletimüük, teavitusala, pakihoid, tualetid, duširuum ja ema-lapse tuba. Lisaks kohvik, bussidega pakisaatmine ja müügikiosk. Terminali koondatakse kokku kõik vajalikud teenused ja pakutakse uusi, näiteks ema ja lapse tuba. Teisel korrusel leiavad koha bussijuhtide ja personali riietus-, olme- ja puhkeruumid, terminali operaatori töö-, tehnilised ja laoruumid ning liiniveo spetsiifikaga seotud ruumid.

Jätka lugemist »

Wöhrmanni omaaegse kalevivabriku hoonestus variseb

Pealtnägijate sõnul varises 17. märtsil Sindi omaaegse kalevivabriku ühe hoone nurk suures ulatuses maha ja välisel vaatlusel võib karta peatselt uusi murenemisi.

17 märtsil toimunud varing Sindi omaegses kalevivabrikus Foto Urmas Saard

17. märtsil toimunud varing Sindi omaegses kalevivabrikus. Foto: Urmas Saard

Muinsuskaitseameti järelvalveosakonna Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent ütles, et talle oli sellest eile teatanud Tolaram Grupi esindaja.

„Eile õhtul leppisime kokku, arvestades omaniku esindaja ja meie insener-konsultandi ajakavu, et läheme koos omaniku esindaja ja Muinsuskaitseameti insener-konsultandiga mälestist üle vaatama ning varingu põhjuseid välja selgitama esmaspäeval. Siis on võimalik öelda, millised on esmased hädavajalikud tööd. Seadusest tulenevalt on omanikul mälestise korrashoiu ja vajadusel remondi kohustus. See on lähtepunkt. Mis, kuidas ja millal selgub järgmise nädala jooksul,“ selgitas Rent.

Tegemist on peaväravast vaadatuna parempoolse kasutuses olnud hoonega.

Sindi linnavolikogu aseesimees Aleksander Kask ütles, et on pidevalt murega vabriku varemeid jälginud. Tema teada on varinguid toimunud ka vabriku territooriumit läbiva kanali juures. Peaväravast otse kaugema hooneosa seina vaadates võib samuti näha väljasopistumist.

Jätka lugemist »

Paikusel avati politsei- ja piirivalvekolledži lasketiir

Täna avati Pärnumaal Sisekaitseakadeemia Paikuse politsei- ja piirivalvekolledži uus lasketiir, mis on Eestis esmakordselt ehitatud spetsiaalselt politsei taktikaliste laskeharjutuste läbiviimiseks.

Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik Paikusel politsei- ja piirivalvekolledži lasketiiru avamisel Foto Urmas Saard

Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik Paikusel politsei- ja piirivalvekolledži lasketiiru avamisel. Foto: Urmas Saard

Avamisel osalesid siseminister Andres Anvelt, Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik, Paikuse kolledži direktor politseimajor Priit Heinsoo, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Paikuse vallavanem Kuno Erkmann ja teised.

Heinsoo kiitis 180kraadilise taktikalise lasketiiru headust. Ta oli kindel, et nüüdsest ei lase terasest katus ja selle alla lakke riputatud puidust nelinurgad mitte ühtki kuuli paha peale “hulkuma” minna. Varem olevat olnud arusaamatuid juhtumeid, kui mõni lähikonna elanik kurtnud, et kuul potsatanud tema aknalauale. Ilmselt siis rikošetiga.

Anvelt kinnitas, et Eestis ei ole olnud kunagi turvalisemat aega kui täna on. Ministri hinnangul on lasketiir turvaline neile, kes harjutavad ja ka ümbritsevale kogukonnale. „Endise politseinikuna võin öelda, et politseiniku kõige suurem saavutus on see, kui ta oma praktika jooksul ei ole pidanud relva kunagi tarvitama, aga ta peab olema alati valmis seda kasutama. Iga päeva alustades tuleb arvestada võimalusega, et see võibki olla relva kasutamise esimene päev,“ rääkis minister, miks selline taktikaline tiir on väljaõppeks väga oluline objekt.

Jätka lugemist »