Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Pärnu sisejulgeoleku ühishoone sai nurgakivi

Täna peitsid Pärnu sisejulgeoleku ühishoone ajakapsli betoonisegusse siseminister Mart Helme, Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Kati Kusmin, Politsei Lääne prefekt Kaido Kõplas, Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja AS Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar.

Nurgakivi Pärnu sisejulgeoleku hoonetele. Foto Urmas Saard

Nurgakivi Pärnu sisejulgeoleku hoonetele. Foto: Urmas Saard

Pärnu sisejulgeoleku ühishoone eskiisil Tammsaare pst poolselt vaatelt. Foto Riigi Kinnisvara

Pärnu sisejulgeoleku ühishoone eskiisil Tammsaare pst poolselt vaatelt. Foto: Riigi Kinnisvara

„Saagu siia maja, mis teenib kõige paremal moel Pärnu ja ümbruskonna ja Eestimaa rahvast. Ma olen veendunud, et siin hakkavad töötama väga pühendunud inimesed,” lausus Mart Helme. Tema sõnul aitab selline ultramoodne ühishoone veelgi kiirendada ja parandada asutustevahelist suhtlemist ja on oluliseks osaks kohaliku kogukonna turvatunde suurendamisel.

Sisejulgeoleku ühishoone arhitektid on Annika Aasmaa, Martin Aunin ja Marti Kahu, sisearhitekt Urmo Vaikla. Projekteerimisleping sõlmiti Novarc Groupiga 2016. aasta oktoobris. Ehitamise lepingu allkirjastasid Riigi Kinnisvara ja Ehitustrust tänavu mais. Valmimise tähtaeg on 2021. aasta kevad. Omanikujärelevalvet teostab Sweco EST. Projekti eelarveks on arvestatud 24,5 miljonit eurot.

Valmiva hoone suletud netopinda on umbes 13 000 ruutmeetrit, millel asuvad tööle Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Kaitsepolitseiamet, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

Jätka lugemist »

Otepää Kultuurimaja pargil uus ilme

Küllap on tähelepanelikud linnakodanikud märganud viimastel nädalatel Otepää Kultuurimaja pargis käinud vilgast ehitustööd, mis tänaseks lõppenud. Park sai uue ilme vähese ökoloogilise jalajäljega.

Otepää Kultuurimaja park. Foto Otepää vallavalitsus

Otepää Kultuurimaja park. Foto: Otepää vallavalitsus

„Kevadel vaatas pargi üle dendroloog, eemaldati haiged ja ohtlikud puud ning avati vaated. Nüüd rajati parki kivikattega kõnniteed, mis muudavad liikumise kõigile mugavamaks igal aastaajal. Lähikuudel on kavas uuendada ka pargi valgustust. Nii pargi kõnniteede rajamiseks kui ka valgustuse uuendamiseks kasutame ära keskväljakult eemaldatud tänavakive ja valgusteid. Seega on Kultuurimaja pargi värskendamisel tegemist igati mõistliku materjali taaskasutusega,“ sõnas Otepää Kultuurikeskused juhataja Jorma Riivald. „Järgmise aasta plaanidesse olen võtnud pargi mänguväljaku uuendamise kui ka kaua oodatud beebikiigu paigaldamise.“

Kultuurimaja pargist saab taas hubane ajaveetmiskoht kohalikele elanikele ja Otepää külalistele. Üha enam plaanitakse viia viljesündmusi õue, milleks korrastatud park loob suurepärased võimalused.

„Kultuurimaja parki on oodanud kivisillutisega kõnniteid juba aastaid ja nüüd on see lõpuks teoks saanud,“ lisas Otepää vallavolikogu esimees Jaanus Barkala.

Kultuurimaja park korrastati Otepää valla rahaga, kulutades selleks 21 478 eurot.

Urmas Saard

Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu hoone avamine algas Hele Kõrve laulmisega

Koolimaja ees toimunud aktusel laulis Jõgevalt pärit näitleja Hele Kõrve kunagi Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmenti poolt Jõgeva gümnaasiumile kirjutatud koolilaulu, mille Jõgeva põhikool nüüd oma lauluna kasutusele võtab. Hele Kõrvet saatis akordionil Vladimir Karjalainen.

Hele Kõrve. Foto Marge Tasur

Hele Kõrve. Foto: Marge Tasur

Hele Kõrve lõi koolipõlves kaasa Jõgeva gümnaasiumi kooliteatris Liblikapüüdja. Praegu samas kooliteatris kaasa löövad noored etendasid uue koolimaja siseõues lavastust, mis kõneles uue maja ehitamisest ja koduks kasvamisest. Lavastaja Lianne Saage-Vahur ja 85 noort näitlejat olid avamispeo külalistele elamuse pakkumiseks teinud ära suure töö.

Hele Kõrve meenutas oma sõnavõtus ka teenekat koolijuhti, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajat Taisto Liivandit (1955-2019), kes juhtis direktorina Jõgeva keskkooli, Jõgeva gümnaasiumit ja Jõgeva põhikooli.

Avamispeo päevajuhiks oli raadioajakirjanik Märt Treier.

Omavalituse ja kogukonna panus

Jõgeva põhikooli direktor Triin Lõbu sõnas, et uue koolimaja avamine on märgiline sündmus nii vallale kui tulevastele lendudele. Direktor väljendas heameelt, et omavalitsus ja kogukond panustavad haridusse.

Jätka lugemist »

Tammsaare kool alustab õppetööd uuendatud hoones

Pärnu Tammsaare kool alustab uut õppeaastat vastremonditud koolimajas, mille uuendamine maksis üle 3,3 miljoni euro.

Pärnu Tammsaare kool. Foto Urmas Saard

Pärnu Tammsaare kool. Foto: Urmas Saard

Uue võimalusena avatakse tänavu 20 õpilasest koosnev eesti õppekeelega klass.

Täna hommikul tutvusid linnapea Romek Kosenkranius ja teised linnajuhid uuendatud koolimajaga. „Rõõmustav, et pärast Vanalinna ja Mai kooli renoveerimist on saanud valmis kolmas suur koolimaja – Tammsaare kool on nüüd täielikult renoveeritud. Vanast majast on saanud koolimaja, kus on kaasaegne õpikeskkond ja noortel parimad võimalused hariduse omandamiseks. Lisaks välisele on muutunud ka sisu. Soovin Tammsaare kooli perele jõudu ja edu uues koolimajas. Tänan kõiki projektis osalejaid, kelle abiga sai koolimaja uue ilme ning sihtasutust Innove projekti rahastamise eest,“ rääkis Kosenkranius.

Jätka lugemist »

Valminud on Jõgeva linna aegade kallim projekt

Pühapäeval, 1. septembril kell 11 avatakse pidulikult Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu uus hoone.

Jõgeva uus koolihoone. Foto Marge Tasur

Jõgeva uus koolihoone. Foto: Marge Tasur

Koolimaja ja raamatukogu projekteerimisel tegid suurepärase töö arhitekt Kalle Vellevoog ja sisearhitekt Tiiu Truus.

Kooli ja raamatukogu ehitustöid tegid OÜ KRC Ehitus ja AS Tartu Ehitus. Hoone projekteeris Kalle Vellevoog arhitektuuribüroost JVR OÜ ning sisekujundaja oli Tiiu Truus. Jõgeva linna aegade kallim projekt valmis õigeaegselt ning anti üle täpselt lepingu täitmise tähtajaks. Ehitustööd koos sisustusega läksid maksma 7,5 miljonit eurot, millest valla omaosalus oli 2,5 miljonit. Jõgeva põhikooli rekonstrueerimise ja sisustamise töid kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist. Linnaraamatukogu hoone ehitas vald omavahenditega. 106aastasel raamatukogul on olnud palju kodusid. Viimases asukohas, mis oli kunagi ehitatud lasteaiaks, tegutses raamatukogu üle 20 aasta. Jõgeva linnaraamatukogu direktor Meeri Remmelg sõnas, et raamatukogu ajaloos on see esmakordne, kui nad avavad päris uue maja uksed.

Jätka lugemist »

Ajaloopäev Pätsi ausamba juures senistest auväärsem

Häädemeeste vallas on kujunenud tavaks tähistada taasiseseisvumisepäeva ajalootunniga Tahkurannas asuva president Konstantin Pätsi monumendi juures. Tänavu koguneti 20. augustil märksa pidulikumas meeleolus, sest kaua oodatud ümbruse korrastamine on valmis saanud.

28. taasiseseisvumisepäeval Tahkurannas president Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto Marko Šorin

28. taasiseseisvumisepäeval Tahkurannas president Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto: Marko Šorin

Marko Šorin Tahkurannas Konstantin Pätsi monumendi juures kõnelemas. Foto Tiina Tojak

Marko Šorin Tahkurannas Konstantin Pätsi monumendi juures kõnelemas. Foto: Tiina Tojak

Kui omalajal kaeti kõnniteed vaid mätastega, siis nüüd on kasutatud juba kiviparketti. Väravast monumendini ja selle ümbrust katab graniitkividest sillutis, mis asub vajalikul määral kõrgemale tõstetud aluspinnasel. Külvatud on uus muru ja paigaldatud pingid.

Ühislaulmisel olid eeslauljateks Tiia ja Viljar Soomre. Sõna võtsid Häädemeeste vallavanem Karel Tölp, Pärnu abilinnapea Marko Šorin ja Konstantin Pätsi muusemi juhatuse esimees Trivimi Velliste, kes asetas koos juhatuse liikme Jaan Audruga pärja ausamba jalamile.

Šorin meenutas Pätsi poliitilist kõnet 1937. a 18. veebruaril, kui tapresident ütles, et me ei ole vabad teiste armust, vaid oleme vabaduse ise kätte võidelnud. „Siis veel ei teatud, et Eesti kaotab vabaduse juba kaks aastat hiljem ning taasiseseisvumise saavutame alles 1991. aastal.”

Jätka lugemist »

Sindi linnapildist kaduv hoone muudab linna turvalisemaks ja korrastatumaks

Sindi muuseumi kõrval asunud kolemaja saab käesoleva kuu lõpuks lõplikult lammutatud.

Kolemaja kadumine Sindi linnapildist. Foto Urmas Saard

Kolemaja kadumine Sindi linnapildist. Foto: Urmas Saard

KredEx toetab 70% ulatuses kasutusest välja langenud hoonete täielikku lammutamist, jäätmete käitlemist, kruntide korrastamist ja haljastamist. Tori vallavalitsus taotles KredExilt lammutustoetust ka endisele kutsekooli hoonele, mis korduvalt vahetas küll omanikku ja millele püüti leida majanduslikult tulutoovat otstarvet, kuid paraku kõik katsed ebaõnnestusid. Viimaks omandas omandiõiguse Tori vallavalitsus, kes otsustas kõlbmatu hoone linnapildist kõrvaldada.

Lammutaja leidmiseks korraldatud hanke tulemusena sai tööde teostajaks Tallinna firma AS Kiviluks. Lammutusprojekti koostas Autem Stuudio OÜ, maksumusega 1860 €. Omanikujärelevalvet teeb OÜ Tarindiprof.

Tori valla kodulehe andmetel kujunes Pärnu mnt 26 hoone lammutamise maksumuseks 30 600 €, millest omafinantseering on 11 846,4 € ja KredExi toetus 27 641,60 €.

Hoone peab olema lammutatud käesoleva aasta 1. septembriks.

Urmas Saard

Pärnu Vallikäärus alustati “Vaba Rahva Laulu” toimumise ettevalmistustega

Täna hakkas Ülo Kannisto ühes oma heade abilistega Pärnu Vallikäärus laululava kokku monteerima, sest juba laupäeval vajavad seda „Vaba Rahva Laulul” osalevad lauljad.

Vaba Rahva Laulu peakorraldaja Ülo Kannisto Pärnu Vallikäärus. Foto Urmas Saard

“Vaba Rahva Laulu” peakorraldaja Ülo Kannisto Pärnu Vallikäärus. Foto: Urmas Saard

„Mullu ehitatud lava kasutatakse nüüd Vargamäel toimuval etendusel,” rääkis Kannisto, kelle kätetööd näeb tänavu ka Pärnu lavasõrestikus.

„Vaba Rahva Laulu” peakorraldaja Ülo Kannisto oli Saaremaalt tulles parajasti praamiga Suurt väina ületamas, kui helistasin ja püüdsin saada viimaseid teateid selle kohta kuidas edenevad suure peo ettevalmistused. Poole nelja paiku sõitis päevi näinud punane kaubik Vallikääru. Neljaks pidid ka Pärnu abilised kohale jõudma, aga Kannisto ei jäänud ootama ja hakkas üksinda pinke autolt maha sikutama. Need valmistas ta ise oma kätega. Pingid on täiendus vallinõlva sõõris olevatele istekohtadele, et võimalikult palju inimesi mahuks ikka istuma ega peaks püsti seisma jääma. „Hästi kokkusurutult peaks arvestuslikult ühele pingile mahtuma kuni 10 inimest, aga lahedam oleks piirduda üheksaga,” arutles Kannisto. Kokku on pinke 40.

Jätka lugemist »

Andres Metsoja: meie poolt päike, teie poolt investeeringud

Täna keskpäeval avati Pärnus kunagise Rääma prügimäe 16 hektari suurusel alal riigi suurim päikeseenergiajaam, mille 13 000 päikesepaneeli suudavad katta ligemale 1000 majapidamise elektrienergiavajaduse.

Tutvumine äsja Pärnus avatud Paikre päikesepargiga. Foto Urmas Saard

Tutvumine äsja Pärnus avatud Paikre päikesepargiga. Foto: Urmas Saard

Kristo Rossmani selgitusel võiks olla päikesepargist kasu kõigil lähema kuue kilomeetri raadiuses asuvatel suurema elektritarbimisega ettevõtetel.

Tuld purskavate fontäänide saatel lõikasid linti Eesti Gaasi nõukogu esimees Ain Hanschmidt, keskkonnaministeeriumi nõunik Robert Kiviselg, Pärnu linnavolikogu esimees ja riigikogu liige Andres Metsoja, Eesti Gaasi juhatuse liige Margus Kaasik ja Paikre OÜ juhatuse liige Kristo Rossmann.

Jäätmete ladestamine Rääma prügilasse lõpetati 13 aastat tagasi. 2008. aasta lõpus allkirjastas Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastamisotsuse, mille alusel eraldati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist prügila sulgemistööde ettevalmistamiseks ja sulgemistöödeks pea 130 miljonit krooni. Ligemale 28 hektaril laiunud prügila sulgemistööde maksumuseks kujunes 3,45 miljonit eurot. Lisaks prügikeha isoleerimisele ja katmisele rajati gaasikogumissüsteem ning koostootmisjaam elektri ja sooja tootmiseks. 2011. aasta oktoobris lõpetati Raba tänava prügila piduliku sulgemisega 15 aastat kestnud ja 11,7 miljonit eurot maksma läinud Pärnumaa jäätmekäitlusprojekti elluviimine.

Jätka lugemist »

Raudteevalitsuse villa taassünd Pärnu kesklinnas

Raudteevalitsuse Villa OÜ juhataja Vallo Palm, Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos, LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ja Pärnu abilinnapea Siim Suursild asetasid täna nurgakivi kapsli taastatava raudteevalitsuse villa vundamendi süvendisse.

Radteevalitsuse villa sünnib taas. Foto tõmmis kavandilt

Radteevalitsuse villa sünnib taas. Foto: tõmmis kavandilt

Raudteevalitsuse Villa OÜ juhataja Vallo Palm, Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos, LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ja Pärnu abilinnapea Siim Suursild asetavad nurgakivi kapsli taastatava r

Raudteevalitsuse Villa OÜ juhataja Vallo Palm, Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos, LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ja Pärnu abilinnapea Siim Suursild asetavad nurgakivi kapsli taastatava raudteevalitsuse villa vundamendi süvendisse. Foto: Urmas Saard

Olen käinud 15 aastat mööda Eestit ringi ja lõpuks olen jälle Pärnus tagasi

Enne tänase piduliku sündmuseni jõudmist tuleb meenutada, et möödunud sajandi kahekümnendatel ehitatud ja omaaegsele raudteevalitsusele kuulunud neoklassitsistlik juugendvilla väärinuks täielikku reustareerimist. Kinnisvarabuumi laineharjal omandas Lääne-Virumaa mees kõik Pikk 16 korteriomandid ja asus arhitektuuriväärtuslikku elamut omavolilist lammutama. Muinsuskaitseamet peatas lammutuse, kuid 2008. aasta 15. mail süttis kaunite dekoratiivkunsti elementidega hoone põlema. Uurimine tuvastas küll tahtlikku süütamise, aga süüdlast ei leitud.

Praegune omanik otsustas Pika tänava kinnistul asunud endise raudteevalitsuse villa taastada ja siduda selle mõõdutundeliselt uue hoonestusega. Pärnakas Vallo Palm on hoone arendajana olnud seda meelt, et trööstitu olukord vajab suvepealinna südames muutust. Martensi maja ja uue bussijaama valmimine ning vana villa taassünd korrastavad tema sõnul kahtlematult suurt osa kesklinnas. „Päris suure katsumusega oli tegemist, aga ehitustööd sujuvad hästi ja hoone peaks valmima tuleva aasta maiks,” rääkis Palm.

Jätka lugemist »

Kohtla-Järve uuele spordi- ja tervisekeskusele asetati nurgakivi

Regionaalminister Jaak Aab, Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko ja Nordecon AS-i hoonete ehituse divisjoni juht Meelis Kann panid eile, 9. juulil Kohtla-Järve uuele spordi- ja tervisekeskusele nurgakivi. Ajakapslisse asetati tavapäraselt sama päeva lehed, kehtivad rahatähed ja erinevad meened.

Kohtla-Järve spordi- ja tervisekeskuse makett. Foto Tatajana Samsonova

Kohtla-Järve spordi- ja tervisekeskuse makett. Foto: Tatajana Samsonova

Nurgakivi kapsel Kohtla-Järve spordi- ja tervisekeskusele. Foto Tatajana Samsonova

Nurgakivi kapsel Kohtla-Järve spordi- ja tervisekeskusele. Foto: Tatajana Samsonova

Tänaseks on tööd jõudnud juba maa peale ning igaüks võib oma silmaga näha, kui suur maja hakkab olema

„Kohtla-Järve jaoks on spordikeskuse esimese etapi valmimine ühe pika ettevalmistuse väärikas tulemus. Ma usun, et linnarahvale pakuvad keskuse võimalused edaspidi palju rõõmu. Meie jaoks on ka oluline, et nii suured hooned oleksid ehitatud tänaste teadmiste ja standardite järgi,“ ütles Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko.

„Tänaseks on tööd jõudnud juba maa peale ning igaüks võib oma silmaga näha, kui suur maja hakkab olema. Spordi- kui tervisekeskus hakkab mahutama ujulat, tennisehalli, kohvikuid, galeriisid, saunu ja muud,“ sõnas Nordecon ASi hoonete ehituse divisjoni juht Meelis Kann. „Kohtla-Järve jaoks on oluline, et valmiv spordi- ja tervisekeskus oleks optimaalne ja energiasäästlik, võimalikult madalate ülalpidamiskuludega omanikule, aga samas mugav ja funktsionaalne lõppkasutajale.“

Jätka lugemist »

Pärnu kunstihoone arhitektuurivõistluse võitsid Salto AB arhitektid

Pärnu kesklinna kavandatava kunstihoone ja selle lähiümbruse arhitektuurivõistluse võitsid Salto AB arhitektid Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean, kelle võistlustöö „Sisse“ loob Pärnu kesklinna uue kaasaegse maamärgi.

Pärnu kunstihoone arhitektuurivõistluse võidutöö

Pärnu kunstihoone arhitektuurivõistluse võidutöö

„Hoone vorm on selge ja konkreetne, samas õhuline, maja põhiplaan on ratsionaalne ja igavaid koridorisüsteeme lõhkuv. Tulevane kunstihoone on ilmakaarte suhtes hästi paigutatud, mis võimaldab rajada hoone peasissepääsu juurde õhtupäikesesse avaneva terrassi. Hoonel on äratuntav sissepääs nii Port Artur 2 ette rajatava linnaväljaku kui Martensi maja juurest algava piki endist raudteetammi kulgeva jalakäijate tee poolt, kohvik ja kunstigaleriid saavad oma tegevust väljaku poole laiendada,“ iseloomustas linnaarhitekt Henri Eessalu võidutööd.

Üks võitjatest, arhitekt Ralf Lõoke pidas kõige olulisemaks seda, et kunstihoone ehitatakse kesklinna. „Loodan, et ehitate selle tõesti valmis,“ lausus ta.

Jätka lugemist »

ACE Logistics saab uue üle 6000 ruutmeetrise lao- ja terminalihoone koos kontoripinnaga

Transpordi- ja logistikaettevõte ACE Logistics saab 2020. aasta alguses Rae valda Lehmja külla uue, praegusest 2,5 korda suurema 5 miljonilise logistikakeskuse, mille paneb püsti Mapri Ehitus.

ACE Logistics uus hoone

ACE Logistics uus hoone

Büroo osa fassaadile ja katusele tulevad hoone energiatõhusust tõstvad päikesepaneelid

Andres Matkur, ACE Logistics Grupi tegevjuht ütleb, et Tallinna Lennujaama juurest, kus on tegutsetud nüüdseks juba 20 aastat, paneb ettevõtte Rae valda kolima ruumipuudus ja vajadus laieneda. Uus hoone on projekteeritud ettevõtte kasvavatest vajadustest lähtuvalt. “Meie uus logistikakeskus saab olema 2,5 korda suurem, saame kindluse, et tuleme toime tänasega võrreldes vähemalt viis korda suuremate kaubamahtudega. Täna ei ole meil piisavalt üheaegseid laadimisvõimalusi, laadimissildade arv on piiratud, veokitega on seetõttu raskevõitu opereerida. See kõik tähendab omakorda ebaefektiivseid tööprotsesse, mida saab uue hoone lahendustega oluliselt parandada,” räägib Andres Matkur.

Jätka lugemist »

30 aasta järel valmiv Pärnu uus lasteaiahoone sai nurgakivi

Täna ennelõunal toimus Pärnus Raja tänavale ehitatavale lasteaiale traditsiooniline nurgakivi asetamine peasissekäigu kohal, kus juba aasta pärast peaksid hakkama lapsed, nende vanemad ja töötajad sisse-välja käima.

Nurgakivi kapsel asetatakse oma kohale. Foto Urmas Saard

Nurgakivi kapsel asetatakse oma kohale. Foto: Urmas Saard

Piduliku toimingu eel tuletas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius meelde, et Pärnu on väga spordilembeline linn. Ta nimetas viimastel aastatel valminud kergliiklusteid. 2015. aasta juunis pandi Rannastaadionile nurgakivi ja pidulik avamine leidis aset vähem kui kolm aastat tagasi. „Täna on see hetk, kus me paneme silindri ehitusele, mis on Pärnu viimaste aastate kallimaid investeeringuid – üle 10 miljoni euro – aga selle raha sisse mahub väga eriline lasteaed, mille eest hakkab linn kindlasti saama erinevaid auhindu, ja teine väga oluline objekt samas hoonekompleksis on ujula,” rääkis linnapea. Kosenkranius tänas ka naabreid, kelle kaastegevuse järel kujuneb terve kvartal uueilmeliseks. Linnapea rõhutas, et tegelikult pole lasteaed-ujula üksnes Pärnu projekt. „See on mitmete omavalitsuste koostöö objekt.”

Jätka lugemist »

Riigi üks kaasaegsemaid lasteaedasid saab nurgakivi

Kesknädalal, 29. mail pannakse Pärnus nurgakivi Raja tänav 7 kerkivale lasteaed-ujulale, millest saab Eesti üks kaasaegsemaid lasteaedu.

Eesti ühele kaasaegsemale lasteaiale pannakse Pärnus nurgakivi. Foto Pärnu linnavalitsus

Eesti ühele kaasaegsemale lasteaiale pannakse Pärnus nurgakivi. Foto: Pärnu linnavalitsus

Lasteaiaga ühes kompleksis saab olema kaasaegne ujula

„Eritellimusega mööbel, liikluslinnak, erinevad mänguväljakud, väikesed ja suured kelgumäed, staadion, basseinid, mullivann, muusika- ja võimlemissaal, galeriid, katusel asetsevad päikesepaneelid ja palju muud põnevat teevad sellest Eesti ühe moodsaima lasteaia,“ ütles Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. „ Lasteaiaga ühes kompleksis saab olema kaasaegne ujula, mis hakkab tulevikus asendama amortiseerunud Koidula kooliujulat ning pakkuma koolidele, sportlastele ja ujumishuvilistele paremaid treeninguvõimalusi.“

10,6 miljonit eurot maksev ehitis valmib 2020. aasta juunis. 4 039 200 euroga toetab ettevõtmist Euroopa Regionaalarengu Fond, ülejäänu tasuvad Pärnu linn ning Tori ja Häädemeeste vald.

Jätka lugemist »

Pärnu linn leidis vibustaadionile uue sobiva asukoha

Pärnu linnavolikogu andis nõusoleku koormata osa senise vibustaadioni kõrvalkinnistust MTÜ Pärnu Vibuklubi Meelis kasuks 30 aasta pikkuse hoonestusõigusega, sest vibusportlased peavad senisest asukohast ära kolima.

Selleks, et meil võrsuks uusi Reena Pärnateid, kes nii Pärnule kui Eestile tuntust ja kuulsust tooksid, on vaja uut vibustaadioni, rääkis abilinnapea Marko Šorin (pildil). Foto Urmas Saard

„Selleks, et meil võrsuks uusi Reena Pärnateid, kes nii Pärnule kui Eestile tuntust ja kuulsust tooksid, on vaja uut vibustaadioni,“ rääkis abilinnapea Marko Šorin (pildil). Foto: Urmas Saard

hinnanguliselt katab raietöödest saadava puidu realiseerimisel tekkiv tulu olulise osa vibustaadioni ehitamise maksumuses

Tammiste tee 6a maatükk, kus on vibusporti harrastatud ligikaudu 50 aastat, tagastati õigustatud isikule MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas. Spordiselts kavatseb sinna rajada 24 krundiga elamurajooni.

Selleks, et vibusportlased saaksid oma tegevusega jätkata, annab linnavalitsus MTÜ Pärnu Vibuklubi Meelis käsutusse ligi kolm neljandikku (ca 21652 ruutmeetrit) naaberkinnistust, et ehitada sinna uus vibustaadion. Kinnisasja osal asub aiamaja ja kasvuhoone, mis on püstitatud ilma õigusliku aluseta ja mille omanikku on informeeritud selle lammutamiskohustusest hiljemalt 1. oktoobriks 2019.

Jätka lugemist »

Kohila gümnaasiumi algklasside maja avamine

Täna kell 14.00 toimub haridus- ja teadusministri Mailis Repsi osalusel Kohila gümnaasiumi juurdeehituse – algklasside maja – pidulik avamine.

Kohila gümnaasium

Kohila gümnaasium

Möödunud on aasta nurgakivi paigaldusest ja ehitustööd on valmis. Ehitustööd hõlmasid olemasoleva koolimaja korpuseid ühendava garderoobiploki lammutust ja selle asemele kolmekorruselise vaheehituse ning kahekorruselise algklasside maja rajamist. Algklasside uues majas on 16 klassiruumi, 2 väikeklassi, kogu koolimaja teenindavad garderoobid, õpetajate kabinetid ja abiruumid. Vaheosas on puhkeala, saal, administratsiooni tööruumid ning ruumid loodushariduskeskuse jaoks, samuti lift, et koolimaja saaksid kasutada ka liikumispuudega inimesed.

„Kohila vald on kasvav vald ja nii on ka meie gümnaasiumis õpilaste arv pidevalt kasvanud, Kohilas on alati olnud haridus prioriteetne valdkond ja kaasaegne õpikeskkond loob selleks paremad tingimused,“ sõnas Kohila vallavanema asendaja Argo Luik.

Jätka lugemist »

Pärnu volikogu kiitis heaks uue autosilla sillakoridori

Pärnu linnavolikogu võttis vastu ja saatis avalikustamisele Raba-Lai tänava silla detailplaneeringu silla ja sillakoridori asukoha ulatuses.

Suuremal pildil Pärnu linnas Pärnu jõge ületava tulevase kolmanda silla ligilähedane asukoht. Foto Urmas Saard Pealmisel pildil silla 3D-mudel möödunud aastast. Foto Pärnu linnavalitsus

Suuremal pildil Pärnu linnas Pärnu jõge ületava tulevase kolmanda silla ligilähedane asukoht. Foto: Urmas Saard. Pealmisel pildil silla 3D-mudel eelmisest aastast. Foto: Pärnu linnavalitsus

Planeering näeb ette silla ning silla peale- ja mahasõitude lahendused linnale kuuluvatel transpordimaa kinnistutel. Sillakoridor saab alguse Raba tänava pikenduselt ning jõuab Decora kaupluse ja Pärnu Vee kontori vahelisele tühermaale, kuhu tuleksid mahasõidud Laiale tänavale ning tulevikus läbi praeguse politseimaja ja päästeameti vahelise hoovi Pikale tänavale.

Trassikoridori paika panemine on vajalik silla ja sillaga seotud tänavate ja ristmike edasiseks planeerimiseks. Sillakoridori lahendus näeb tulevikus ette Rääma 23 hoone lammutamise. Sillakoridori kesklinna-poolses osas on vaja lammutada Lai 26 ja selle abihoone.

Lai 28 elumaja muinsuskaitseamet lammutada ei luba, samuti jääb endisesse asukohta AS Pärnu Vesi peahoone. Silla laius ja sillalt maha ja pealesõitude liikluslahendus otsustatakse projekteerimisel.

Jätka lugemist »

Piltuudis: Sindi paisu eemaldamisel alanenud vesi Silla tee silla kohal

Sindi endise raudteesilla kohal saab kuiva jalaga jõesängi keskele jalutada.

Pärnu jõgi Sindi silla kohal pärast paisu mahavõtmist Foto Urmas Saard

Pärnu jõgi Sindi silla kohal pärast paisu mahavõtmist. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Kohtla-Järve riigigümnaasium saab nurgakivi

Kolmapäeval, 17. aprillil toimub Kohtla-Järve riigigümnaasiumile nurgakivi asetamine ja sarikapidu.

Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ideekavand

Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ideekavand

Tähtsal sündmusel osalevad Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Kati Kusmin, Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mait Laidmets, Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktor Hendrik Agur, Nordecon AS juhatuse esimees Gerd Müller.

Jätka lugemist »

Osa Pärnu Rannapargist saab uue ilme

Juuni alguseks saab uue ilme osa Pärnu Rannapargist, mis jääb Supeluse, Suvituse ja Pärna tänava ning Estonia spaakeskuse termide vahele.

2016. aastal istutasid Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja proua Ieva Ilves punase tamme Pärnu Rannaparki. Foto Urmas Saard

2016. aastal istutasid Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja proua Ieva Ilves punase tamme Pärnu Rannaparki. Foto: Urmas Saard

Eelmise aasta detsembris paigaldas Leonhard Weiss Energy pargiosa teede äärde 14 valgustit, mis läksid maksma 31 460 eurot. Äsja lõppes uus riigihange, mille võitja TL Lõiked asendab senised asfaldist pargiteed kiviparketist teega ning paigaldab teede äärde pingid ja prügikastid. Tööd peavad olema lõppenud 31. maiks ja lähevad maksma 81 990 eurot.

Uued betoonkivid on musta värvi. Kümme pargipinki on seljatoega, kolm ilma selleta. Prügikaste pannakse kuus.

Seljatoega pargipingid kingib linnale Pärnu Rotary klubi, kes on viis aastat tagasi pargiosa Supeluse tänava poolsele küljele vahtra istutanud. Samas asuvad ka Sloveenia presidendi Milan Kucani 28. novembril 1998 istutatud rumeelia mänd, Poola presidendi Aleksander Kwasnievski 24. augustil 1999 istutatud rumeelia mänd, kaks Eesti presidendi Arnold Rüütli ja tema kaasa Ingrid Rüütli 2003. ja 2016. aastal istutatud puud, Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja proua Ieva Ilvese 2016. aastal istutatud punane tamm ning olümpiamängude pronksimeeskonna Tõnu Endreksoni, Andrei Jämsä, Kaspar Taimsoo ja Allar Raja 26. septembril 2016 istutatud püramiidtamm.

Sillad maailmas ja Pärnus

Arhitekt Britt Vaher rääkis kohtumisel TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli arhitektuurihuviliste kuulajatega sildadest maailmas ja Pärnus.

Britt Vaheri 3D visualiseering Pärnu kolmandast sillast

Britt Vaheri 3D visualiseering Pärnu kolmandast sillast

 

Malle Erend tänab Britt Vaherit huvitava loengu Maailma ja Pärnu sillad eest. Foto Urmas Saard

Malle Erend tänab Britt Vaherit huvitava loengu “Maailma ja Pärnu sillad” eest. Foto: Urmas Saard

Belgias ja Saksamaal näeb isegi laevasid kandvaid kanalitega sildasid

Kolmapäeval, 10. aprillil olid pea kõik Pärnu kolledži suure auditooriumi sajast kohast hõivatud. Vaher ütles enda tutvustuseks, et on arhitektina töötanud 18 aastat, sellest viis aastat Arhitektuuribüroos Luhse & Tuhal OÜ.

Paljude slaididega illustreeritud loeng jaotus kolme osasse. Kõigepealt tutvustas ta väga erinevaid sildasid laiast maailmast, alustades koguni ajastust enne Kristuse sündi. Teisena rääkis ta mitmetest visioonivõistlustest Euroopas, kus on välja tuldud lausa ulmelistena näivate kavanditega. Kuuldu ja nähtu suunas mõtted omakorda tulevasele Pärnu kesklinna sillale. Kolmandaks avaski Vaher oma nägemust sellest, milline võiks olla ühena paljudest võimalustest Pärnu uus sild. Vaheri magistritöö “Pärnu sild – märk ja dialoog” valmis 2016. a Tallinna tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas. Juhendajaks oli arhitekt Ignar Fjuk ja retsensent arhitekt Tanel Tuhal.

Jätka lugemist »

Audru kooli juurde ehitatakse uus bussiootepaviljon

Pärnu linnavalitsus otsustas välja anda ehitusloa Audru kooli juurde kaasaegse bussiootepaviljoni rajamiseks, kus reisijad saaksid köetavas ruumis bussi oodata.

Pärnu maakonna bussiootepaviljon Foto AB Luhse&Tuhal OÜ

Pärnu maakonna bussiootepaviljon. Foto: AB Luhse&Tuhal OÜ

uutes ühekorruselistes minibussijaamades 24,5 ruutmeetri suurune köetav ootesaal

Pärnumaa Ühistranspordikeskus kavatseb uued minibussijaamad ehitada Audrusse, Kilingi-Nõmme, Torisse, Tootsi, Koongasse, Lihulasse ja Aresse. Vändra bussijaam on kavas kaasajastada ulatuses, mis selgub täpsemalt pärast uute minibussijaamade ehitushinna selgumist. Ettevõtmiseks on kokku planeeritud 592 000 eurot, millest 503 200 annab riigi tugikeskus. Täpne ehitushind pole veel teada, sest riigihankeid pole välja kuulutatud.

„Teeme kõik endast oleneva, et viis esimesena nimetatud minibussijaama saaksid sel aastal valmis. Projekt peab olema ellu viidud 2020. aasta septembriks,“ ütles ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk.

Jätka lugemist »

Tori-Selja kergliiklustee teise etapi ehitusega on algust tehtud

Pärnumaal Tori vallas alustati kergliiklustee ehituse ettevalmistavate töödega, et ühendada Tori aleviku ja Pärnu-Rakvere maantee äärne kergliiklustee.

Kergliiklustee ehitus Tori aleviku ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ristmiku vahelisel lõigul Foto Urmas Saard

Rajatav 2,5 kilomeetri pikkune tee tõstab jalakäijate ja jalgratturite liiklemise ohutust Selja küla ja Tori aleviku vahelisel lõigul. Tori vald on sõlminud ehituslepingu AS TREV-2 Grupiga. Alustatud tööde lõpetamise tähtaeg on käesoleva aasta augusti lõpp. Tööde kogumaksumus on ilma käibemaksuta 381 915,45 eurot. Tori-Selja kergliiklustee teine etapp valmib valla enda vahenditest.

Urmas Saard

 

Kergliiklustee ehitus Tori aleviku ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ristmiku vahelisel lõigul. Foto: Urmas Saard →

Tamula rannapromenaadil algasid rekonstrueerimistööd

Täna alustas RMC Ehitus Tamula rannapromenaadil puitosade rekonstrueerimistöödega.

Tamula rannapromenaadi äärse tribüüni uuendamine. Foto Võru linnavalitsus

Tamula rannapromenaadi äärse tribüüni uuendamine. Foto: Võru linnavalitsus

Esimese etapina vahetatakse välja tribüünid, laudtee ja pingid. Puitosade väljanägemine olemasolevast suuresti ei muutu, küll aga pannakse pigem rõhku puitosade pikaealisusele ning hilisematele hooldusmugavusele ja -kuludele.

„Näiteks kasutatakse kõikide istumisosadel varasema saare asemel termotöödeldud saart, mille eluiga on umbes kaks korda pikem. Laudteede aluste taladena kasutatakse varasemate töötlemata prusside asemel kvaliteetsemaid, mis on sobivad kasutamiseks ka pinnases. Tribüünide eesmised lauad paigaldatakse hingedele, et tribüünide alust oleks edaspidi võimalik koristada,“ kommenteeris linnapea Anti Allas.

Lisaks korrastatakse varem läbi viidud teehoiutööde raamhanke baasil hädapärased kohad kõnnitee betoonkivisillutises. Neid töid teostab Gartner Grupp OÜ.

Valgustuse uuendamise töid hakkab teostama Kagu Elekter OÜ. „Tartu tänava ja Vee tn 6 vaheliselt alalt likvideeritakse olemasolevad madalad pollarvalgustid ning nende asemele paigaldatakse uued nelja meetri pikkuste mastidega valgustid. Betoonääriste sees olevate süvistatud valgustite valgusallikad vahetatakse tänapäevaste LED-ide vastu. Lisaks paigaldatakse kogu valgustusele ka uus kaabeldus,“ kirjeldas Allas.

Käesoleval aastal on plaanis rannas täiendada laste vabaajaveetmise võimalusi. Randa paigaldatakse kaks uut mänguatraktsiooni. Eemaldamisele läheb olemasolev amortiseerunud jõulinnak, kuna eelmisel aastal valmis uus jõulinnak ranna vahetus läheduses asuva skate-pargi kõrval.

Marianne Mett
Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist