Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2018
E T K N R L P
« märts    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Pärnu linnavolikogu nõustus vabaõhumuuseumi ehitamisega

Pärnu linnavolikogu kehtestas detailplaneeringu, mis võimaldab Pärnu muuseumil Niidu tänava ja Ehitajate tee ristmiku lähedale “Vaeste-patuste alevi” elu tutvustava vabaõhumuuseumi ehitada.

Illustratiivne pilt loomade aedikust Foto Urmas Saard

Illustratiivne pilt loomade aedikust. Foto: Urmas Saard

Vabaõhumuuseum loodetakse rajada Euroopa Liidu toel. “Vaeste-patuste alev” on kirjanik August Jakobsoni debüütromaan, milles kirjeldatakse Rääma linnaosa inimeste vaesust ja viletsust eelmise sajandi alguses.

Vabaõhumuuseumi tahetakse koondada ajaloolised hooned, et näidata nende abil tööliste elamistingimusi 19. sajandist nõukogude ajani. Kavandatavad hooned oleksid moonakate maja, turbatööliste elamu, Waldhofi barakkelamu, nõukogudeaegne barakk-elamu, August Jakobsoni elumaja ja küün. Peale nende oleksid kompleksis vabaõhumuuseumi administratiiv- ja sanitaarhooned, nõukogudeaegne söökla, kõrts, peenramaa, loomade aedik, turbavagonettide rada ning laadaplats koos välilava ja tuule jõudu kasutava ilmarattaga.

Vabaõhumuuseum on mõeldud pere- ja karavanituristidele. Peamine sissepääs ja parkimisala on kavandatud Niidu tänava äärde, kuhu on planeeritud 187 sõiduautode, kümme busside ja kümme autokaravanide parkimiskohta.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Rannakivile pandi nurgakivi

Täna keskpäeval betoneeriti mitmesuguste meenetega täidetud kapsel ehk sümboolne nurgakivi Pärnu jõe suudme lähedale ehitatavale kortermajale.

Rannakivi residentsile nurgakivi panekul ohutusnõuded ennekõike Foto Urmas Saard

Rannakivi residentsile nurgakivi panekul ohutusnõuded ennekõike. Foto: Urmas Saard

Piduliku toimingu viisid läbi LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing, Eventus Ehitus OÜ projektijuht Kaido Karula, Pärnu abilinnapea Rainer Aavik ja Rannakivi residentsi arendaja Ringi Haldus OÜ-st Margus Kangur.

Margus Kangur: nüüd me tunnemegi, et on avanenud võimalus see objekt ära teha.

Eventus Ehitus alustas Ringi tänava lõpus Pärnu jõest mõnekümne meetri kaugusele jääva hoone ehitusega mullu sügisel. Maja peaks saama tellijale üle antud käesoleva aasta lõpul.

Mitme korpusega liigendatud ja kuni kuuekorruselise hoone pinnale on kavandatud 59 kahe- kuni neljatoalist korterit. Neist seitse suvitajatele mõeldud külaliskorterid. Valge elumaja avarust võimendavad läbimõeldud ruumilahendus ja suured klaaspinnad. Klaaspiiretega rõdudelt ja terrassidelt avanevad vaated jõele või merele. Maja all asuvad kohad autodele. Liftiga saab mugavalt ja kuiva jalaga tõusta autode juurest otse oma korterini.

Jätka lugemist »

Tori vallavalitsus võtab eesmärgiks renoveerida Sindis asuvad ühiselamud

Tori vallavalitsus asub koostama Sindi linnas Supluse tn 2 ja 4 ning Pärnu mnt 27a asuvate ühiselamute renoveerimisprojekte eesmärgiga taotleda Kredexist elamufondi arendamise investeeringutoetust.

Hoone Sindis, aadressil Pärnu mnt 27a Foto Urmas Saard

Hoone Sindis, aadressil Pärnu mnt 27a. Foto: Urmas Saard

Lauri Luuri sõnul on minister Palo loodud toetusmeede just see mida Sindi linn oma arengutes hädasti vajab

Arvestades elamute olukorda ja üürnike vajadusi jagab vallavalitsus projekti kaheks osaks kujundades Supluse tn ühiselamutest korterelamud peredele ja liikuvale tööjõule ning Pärnu mnt 27a hoonest valdavalt väiksemat tüüpi sotsiaalkorterid.

Vallavanem, Lauri Luuri sõnul on minister Palo loodud toetusmeede just see mida Sindi linn oma arengutes hädasti vajab. “Sindi on ajalooline tööstuslinn, kus tänagi paiknevad mitmed Pärnumaa edumeelsemad ettevõtted ja suured tööandjad. Lisaks asub Sindi väga lähedal Pärnu teistele tootmisaladele, kuid piirkonna järgnevateks arenguteks vajab elamufond kriitiliselt investeeringuid, et tagada töötajatele normaalsed elamistingimused” selgitas Luur.

Jätka lugemist »

Konstantin Pätsi platsile jäi Pätsi ausammas püstitamata

Marko Šorin rääkis eilsel Sindi Ajalooklubi õhtul Konstantin Pätsile püstitatud ja püstitamata jäänud monumentaalsetest mälestusmärkidest.

Foto ajast, kui raudteeveeremid peatusid veel Pärnus Rüütli platsil Foto Marko Šorini kogust

Foto ajast, kui raudteeveeremid peatusid veel Pärnus Rüütli platsil. Foto: Marko Šorini kogust

Esmalt tegi linnavalitsus ettepaneku nimetada lähemas tulevikus raudteejaama kohale planeeritav plats Konstantin Pätsi platsiks

Päris palju teatakse Tahkuranda rajatud mälestusmärgist, aga väga vähe mäletatakse tänapäeval omaaegsest tõsisest kavatsusest püstitada Pätsile mälestusmärk ka Pärnusse Rüütli platsile. „Praegu käib Rüütli platsi uuendamine ja vastavalt Pärnu koalitsioonilepingule võib Rüütli plats saada peatselt ümbernimetatud Iseseisvuse väljakuks,“ teatas Šorin.

Ta rääkis oma huvist sirvida vanu ajalehti ja koguda huvipakkuvamate artiklite väljalõikeid. Innuka ajalooklubi liikmena jagab Šorin heal meelel huvitavamaid leida kiiresti ka oma lähemate ajaloohuvilistega, millest killuke lugejatenigi jõuab.

Jätka lugemist »

Pärnu külje all valmib väikeelamute rajoon

Eile, 29. märtsil tähistati Pärnumaal Tori valla Tammiste külas Linnapiiri elamurajooni sarikate alla saamist traditsioonilise sarikapeoga.

Linnapiiri elamurajooni sarikapidu Foto Liis Rotar

Linnapiiri elamurajooni sarikapidu. Foto: Liis Rotar

Tuleva aasta lõpuks valmib Linnapiiri elamurajoonis 28 ühekorruselist elamut. Ühepere majadel on pinda 124 ruutmeetrit ja need asuvad 1600 kuni 1700 ruutmeetri suurustel kruntidel. Elamud projekteeris Control AB ja ehitab Ardis Ehitus. Majad püstitatakse lintvundamentidele. Kande- ja siseseinte materjaliks kasutatakse fibot. Siseseinte ehitamiseks ka teraskarkassil kipsplaati. Energiatõhusad elamud varustatakse nüüdisaegsete tehniliste lahendustega nagu õhk-vesi küttesüsteemid ja soojustagastusega ventilatsioonisüsteemid. Soojustuseks tarvitatakse vahtpolüstüreeni ja välisviimistlusel dryvit krohvi ning värvitud puitlaudist. Katused kaetakse profiilplekiga.

Kogu elamurajooni tervikliku väljaehitamise üldmaksumuseks kujuneb ligemale viis miljonit eurot. Elamurajooni arendab ja müüb LVM Kinnisvara. Hoonete hind jääb vahemikku 155 000-159 000 eurot.

Lisaks tavapärasele majade müügile võimaldab LVM Kinnisvara uudset koduvahetust Linnapiiri elamute soetajatele: omanikud saavad vana kodu uue elamu vastu vahetada.

Urmas Saard

Pärnus piirati Rüütli plats ehitustaraga

Pärnu kesklinnas asuv Rüütli plats ümbritseti täna aiaga, et alustada platsile ja selle ümbrusele uue ilme andmist. jaanipäevaks uus ilme anda. Ehitus peaks valmima jaanipäevaks.

Pärnu Rüütli plats on ehitustaraga piiratud Foto Urmas Saard

Pärnu Rüütli plats on ehitustaraga piiratud. Foto: Urmas Saard

Sõltuvalt ilmadest laieneb tööde piirkond hiljem edasi Rüütli, Aia ja Ringi tänavale

Esialgu häirib ehitusaed ainult jalakäijaid. SEB Panga ette jäeti läbikäik nii jalakäijate kui hoonet teenindavate sõidukite jaoks. Ringi tänava äärde paigaldati aedik puude juurest, et saaks kõnniteel käia. Rüütli tänava lõigul ei saa enam platsipoolsel kõnniteel käia, kuid autotee ja merepoolne kõnnitee jäid vabaks.

Rekonstrueerimistööd algavad uuringute ja ettevalmistustöödega. “Uuringutest selgub, kui palju on maapind läbi külmunud ja millal saab midagi teha,” selgitas Pärnu linnavalitsuse taristu- ja ehitusteenistuse juhataja Väino Kaur. Pärast aia paigaldamist asuti kohe istepinke lahti võtma.

Sõltuvalt ilmadest laieneb tööde piirkond hiljem edasi Rüütli, Aia ja Ringi tänavale, kus kavatsetakse autode liikumist ja parkimist piirata.

Jätka lugemist »

Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamisest

Keskkonnaamet teatab Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamise (KMH) avalikust väljapanekust ja arutelu toimumisest.

Sindi ujula 2017 aastal Foto Urmas Saard

Sindi ujula 2017. aastal. Foto: Urmas Saard

Väliujula asub Pärnumaal Tori vallas umbkaudu 550 m Sindi paisust ülesvoolu. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Sindi väliujula kasutatavuse tagamine ka pärast Sindi lävendisse kärestiku rajamist. Sellepärast soovitakse Pärnu jõge süvendada ligilähedases mahus ca 46 000 m³. Jõge süvendatakse 350 m pikkusel lõigul enamvähem kogu ristlõike ulatuses. Sügavaima osa maksimaalne pikkus on ligikaudu 180 m ja laius 70 m. Settimisvaru tagamiseks peab sügavus minimaalse veeseisu korral olema ujula piirkonnas 2,2 m. Selleks süvendatakse jõe põhi kõrguseni 0,50 m abs ehk ligikaudu 2 m sügavamaks võrreldes praegusega.

Kavandatava tegevuse arendaja on Keskkonnaagentuur ja otsustaja Keskkonnaamet.

Sindi väliujula süvendustööde KMH aruande eelnõuga saab tööpäeviti tutvuda Keskkonnaameti Pärnu kontoris Roheline 64 või Keskkonnaameti veebilehe alalehel.

KMH aruande kohta saab Keskkonnaametile esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ajavahemikus käesoleva aasta 1. kuni 23. märts. KMH avalik arutelu toimub 26. märtsil algusega kell 15.00 Keskkonnaameti Pärnu kontori suures saalis.

Urmas Saard

Näoraamatus kiidetakse Seljametsa kergliiklusteed

Neil päevil valmib Pärnumaal Paikusele rajatav paari kilomeetri pikkune kergliiklustee, mis saanud juba rohkelt kohaliku rahva kiitvaid sõnu.

Valmiv Seljametsa kergliiklustee 2,1 km pikkune lõik Foto Urmas Saard

Valmiv Seljametsa kergliiklustee 2,1 km pikkune lõik. Foto: Urmas Saard

„Kui toimub midagi uut, tuleb kohe järgi proovida,“ kirjutas Kristel 20. oktoobril facebookis vahetult pärast seda, kui Seljametsa uus kergliiklustee lõik oli saanud asfaltkatte peale. „Alustades Paikuselt, kuhu uus asfalt alles pandud ja kõndides Seljametsa, kus asfalt lõppes, sain edasi-tagasi viisakad 6442 sammu, mida veel sellel imeilusal sügispäeval tahta. Kilomeetreid ei viitsinud mõõta, jätan selle kellegi teise usina tööks.”

Viimaseid päevi Paikuse vallavanema ametis töötav Kuno Erkmann teab kilomeetritest, meetritest ja sentimeetritest täpsemalt rääkida. Uue tee pikkus on 2,1 km. Koos varem rajatud kergliiklusteega on nüüd võimalik mööda asfaltbetooni liikuda 3,1 kilomeetril alates Paide maantee ringristmikust kuni Seljametsa lasteaiani ja muuseumini. Tee muldkeha laius on 3,0 m, asfaltpinna laius 2,5 m ja mõlemal pool teeservas on 25 cm laiune teepeenra riba.

Jätka lugemist »

Pärnu jõe paremkallast kindlustatakse betoonivaluga

Pärnu jõe paremkaldal kulgeva Jaansoni raja Raba tänava ja Kesklinna silla vahelist lõiku uuendatakse ning ehitatakse Siimu silla suunal pikendus pump track‘ini.

Pärnu jõe paremkaldal kindlustatakse Jaansoni rada betoonivaluga Foto Urmas Saard

Pärnu jõe paremkaldal kindlustatakse Jaansoni rada betoonivaluga. Foto: Urmas Saard

Kuna endise masinaehitustehase kohal asus tee kindlustamata jõekaldale väga lähedal ja vesi kippus kallasrada murendama, võeti käsile betoonist tõkendi ehitamine. Tänavu sügisel alustatud ehitus peaks valmima hiljemalt tuleva aasta jaanipäevaks. Rekonstrueerimise käigus ehitatakse tee senisest laiemaks ja rajatakse ka uued peale- ja mahaminekud Kesklinna sillale. Kergliiklustee valgustatakse, paigaldatakse jalgrattahoidjad, pingid, prügikastid. Tööde teostamiseks on sõlmitud leping ettevõttega TREF Nord AS.

Ehitust toetatakse “Linnapiirkondade jätkusuutliku arengu” meetmest.

Lisaks Pärnu linna ligemale 40 kilomeetri pikkusele kergliiklusteede võrgustikule kavandatakse aastatel 2017 ja 2018 rajada täiendavalt ühtekokku üle 15 km kergliiklusteid.

Jätka lugemist »

Sindi muuseumis uuendatakse eksponaadi väärtusega pliiti

Pottsepp Aleksei Karasjov alustas eile hommikul Sindi muuseumis pliidikivide lahtivõtmist, kui ühel hetkel varises ka enamik soemüüri kokku.

Pliit ehitatakse hüdroisolatsioonile Foto Urmas Saard

Pliit ehitatakse hüdroisolatsioonile. Foto: Urmas Saard

Tegemist käis kohapeal vaatamas Sindi linnapea Rein Ariko, kelle sõnul tuleb vanade ehituste puhul alati arvestada ettearvamatute lisatöödega. „Praegu Sindi muuseumi kasutuses olev hoone on Johann Christoph Wöhrmanni aegne elumaja, mis ehitati ajavahemikul 1835 kuni 1841,“ ütles Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend. Pliit ilmselt nii vana ei ole, aga siiski ehitatud tolleaegse tava kohaselt muldpõrandale. Kuna juba palju aastaid on tuba köetud üksnes kõrval oleva ahjuga, seisis pliit ilma sihipärase kasutuseta. Pliidi alla tuld tegemata hakkasid kivid ajapikku maapinna niiskust ülespoole juhtima. Nätskeks muutus vuukide vahet täitev savisegu ja kivid pundusid.

Ariko ütles, et nüüd enam vahetult muldpõrandale pliiti ei laota ja esmalt tehti valmis hüdroisolatsioon. Lõõristikuga soemüüri enam ei tule, kuigi välise ilme säilitamiseks ehitatakse soemüür uuesti üles. Pliit on küll minetanud omaaegse otstarbe, kuid seda säilitatakse ikkagi kui vana eluhoone eksponaati.

Jätka lugemist »

Sindi uus skatepark on asfalteeritud

Eile valmis Sindi seltsimaja juurde rajatud uus skatepargi väljak, mis loob elamussportlastele palju paremad eeldused erinevate trikisõitude sooritamiseks.

Mirko Reiman,  Rasmus Paimre ja Helle Vent 20 septembril Sindi praeguses skatepargi asukohas, kus peeti nõu tuleviku võimaluste üle Foto Urmas Saard

Mirko Reiman, Rasmus Paimre ja Helle Vent 20 septembril Sindi praeguses skatepargi asukohas, kus peeti nõu tuleviku võimaluste üle. Foto: Urmas Saard

Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent meenutas eile õhtul, et tänavu 20. septembril arutas ta Sindi abilinnapea Mirko Reimani, insener Vallo Vaargase ja tuntud skateparkide ehitaja Rasmus Paimre osalusel skatepargi arendamise võimalusi. Endises paigas, tenniseväljaku vastas üle Pärnu maantee, oli asukohal paar olulist puudust. Väljakute liigne lähedus elamutele häiris elanike rahu. Teiseks ei võimaldanud väljaku kuju elemente sobivamalt paigutada.

Valminud väljaku suuruseks on kooskõlastatult trikisõitjatega arvestatud 30 X 17 meetrit. Piklik väljak võimaldab seadeldiste teistsugust asetust ja jätab ruumi Paimre soovitusel ka täiendavalt uusi elemente paigaldada. Vent lisas juurde, et tuleb veel täpsustavalt kõik läbi mõelda ja pargi ületoomisega ei kiirustata. Skatepark avatakse uues asukohas arvatavalt kevadel.

Tööde lepinguline maksumus oli 19 824,00 eurot, millest 15 000 eurot tasuti nn katuserahast. Eraldise tegi Kadri Simson ajal, kui ta oli veel riigikogu liige.

Uue skatepargi rajamisega sai paralleelselt siledamaks ka kõrval asuv Kahurimägi.

Jätka lugemist »

Sindi skatepark muudab asukohta

Täna alustati Sindi seltsimaja parkla ja Pärnu maantee vahelisel tühermaal pinnase koorimist.

Sindi skatepargi ja liuvälja uues asukohas käib ehitustöö Foto Marko Šorin

Sindi skatepargi ja liuvälja uues asukohas käib ehitustöö. Foto: Marko Šorin

Kohapeale ehituse käiku vaatama tulnud Sindi linnapea Rein Ariko ütles, et 510 ruutmeetri suuruselt alalt eemaldatav muld veetakse kõrval asuvale Kahurimäele, nagu seda mõned aastad tagasi linna sünnipäeval nimetama hakati. Mäge kõrgemaks ei tõsteta, aga nõlvad muutuvad veidi laugjamaks.

Süvendisse veetakse killustik ja sellele laotatakse üks kiht asfaltbetooni. Ariko teab, et väike külm või vihmasadu ei peaks tööde lõpetamist tänavu takistama, sest ühe kihi asfaltbetooni puhul läheb vesi läbi killustiku sügavamale ega sega seetõttu kvaliteetset asfalteerimist.

Sile plats leiab kasutust skatepargi uue asukohana. Talvel saab sama platsi soodsate ilmaolude korral kasutada liuväljana. Seltsimaja kõrvale enam liuvälja ei valata.

Ehituse maksumus on koos käibemaksuga ümmarguselt 19 000 eurot, millest 15 000 kaetakse nn katuserahast.

Jätka lugemist »

Sindi jalgpallimurul on vähemalt aastast 1927 sporti harrastatud

Viisteist kuud tööd Sindi uuel jalgpallistaadionil kulmineerub homme esimese võistluskohtumisega, kus murule jooksevad Pärnu JK Poseidon ja Tori Põrgulised.

Vana ja uus foto enamvähem samast asukohast Alumise foto autor on Marko Šorin ja ülemine kuulub samuti tema kogusse

Vana ja uus foto enamvähem samast asukohast. Alumise foto autor on Marko Šorin ja ülemine kuulub samuti tema kogusse

 

 

 

Marko Šorin tutvustas läinud pühapäeval pärast seda, kui staadioni tribüün oli külaliste peale laskmiseks valmis ehitatud, kahte pilti võrdluseks. Neist üks foto pärineb aastast 1928 ja teine sama tööpäeva lõpust, kui Marko klõpsas mobiiliga enne koduteele asumist. Ajalooliselt huvitaval vanal fotol näeb jalgpallimeeskonna seljataga Sindi tekstiilivabriku korstnaid ja raudteejaama kemmergut Möödunud pühapäeval tehtud fotol näeb vaatajate tribüüni taustal elumaju ja puid.

Jätka lugemist »

Avalöök Sindi jalgpallistaadionil

Pärnu jalgpalliklubi Poseidon tegevjuht Joonas Mengel kutsub eeloleval nädalavahetusel Sindi staadioni tribüüni ehitamist lõpetavatele talgutele, et 7. oktoobril teha vutimurul avalöök.

JK Poseidoni Sindi jalgpallistaadioni tribüüni ehitus Foto Urmas Saard

JK Poseidoni Sindi jalgpallistaadioni tribüüni ehitus. Foto: Urmas Saard

Sindi staadioni rajamine on innukalt tegutsenud entusiastide eestvedamisel jõudnud esimese etapini, mis võimaldab järgmise nädala laupäeval korraldada avamängu, milles kohtuvad Pärnu JK Poseidon ja Tori Põrgulised. „Sellise sportliku sündmusega tähistame tribüünide valmimist. Teisalt on tegemist sümboolse matšiga, kuna oktoobri keskpaigast kuuluvad Tori vald ja Sindi linn ühe omavalitsuse alla,“ selgitab Mengel.

viimasele tribüüni ehitamise talgule: laupäeval, 30.09 ja pühapäeval, 01.10 algusega kell 10.00

Tegemise järgus olev staadion asub Aia ja Kesktänava vahelisel alal, aadressil Kesktänav 7. Üle tänava asub suur tiik, mis kaunistab sealset linnakeskkonda. Mengel tutvustab ka täpsemalt 7. oktoobri ajakava. Keskpäeval alustatakse publikule mõeldud oskusmängudega: täpsuslöök, kauguslöök, palliga kõksimine jms. Kell 13.00 vilistatakse kohtumise avavile ja 13.45 viiakse läbi poolaja loos.

Jätka lugemist »

Preester Enos: toimunud on oluline murrang

Täna keskpäeva paiku õnnistas metropoliit Stefanus pühitsetud veega Sindi Jumalailmumise kiriku taastatud kellatorni kuplit ja värskelt kullatud risti, mis seejärel tõsteti tagasi oma kohale.

Sindi kiriku kellatorni taastatud kuppel ja kullatud rist tõstetakse oma kohale tagasi Foto  Urmas Saard

Sindi kiriku kellatorni taastatud kuppel ja kullatud rist tõstetakse oma kohale tagasi. Foto: Urmas Saard

“Jää on hakanud liikuma, härrased vandekohtunikud,” ütles klassikut tsiteerides Sindi koguduse preester Enos ja meenutas, et juba 1935. a kõneldi kiriku remondi vajadusest, seega tervelt 82 aastat tagasi. Vahepeal on olnud väga segaseid aegu. Kogudus suleti ja kirikuhoone muudeti teatri rekvisiitide laoks, mille eest aastakümneid mitte keegi hoolt ei kandnud. „Nüüd on toimunud oluline murrang. Taastamisele tulid appi riik ja omavalitsus. Esimene samm on astutud. See, mis liigub, seda toetatakse. Inimesed küsivad, kas teil siin kirik töötab? Kuuldes regulaarselt toimuvatest teenistustest ollakse üllatunud. Kui meil puuduks usujõud uskuda, ega siis ei liiguks midagi. Selliselt arutledes võib öelda, et ehitab Jumal, mitte inimesed.“ rääkis Enos.

Läbi ehitusaediku kraana juures askeldavaid töömehi jälgides ütles Marko Šorin, et veel paar aastat tagasi näis suhteliselt võimatuna praeguseks avanenud võimalus, millega on tema kodulinna kirik jõudnud kapitaalremonti vajavate pühakodade nimistu edetabeli tippu välja.

Jätka lugemist »

Sindi jalgpallistaadionil valmis nädalavahetusega tribüünikonstruktsioon

Sindi jalgpallistaadioni taassünd liigub tänu entusiastidele ja toetavatele ettevõtetele kindlal kursil ning peagi on oodata esimest lahtilööki.

Entusiastlikult oli kaasa löömas üks Poiseidoni klubi noor mängija, kes juba eelmisel aastal kivide korjamise ajal jalgpalli suuruste kivide kandmisega silma jäi Foto Marko Šorin

Entusiastlikult oli kaasa löömas üks Poseidoni klubi noor mängija, kes juba eelmisel aastal kivide korjamise ajal jalgpalli suuruste kivide kandmisega silma jäi. Foto: Marko Šorin

Jätka lugemist »

Sindi jalgpallistaadionil löödi kopp maasse

Germo Karro, Kodu Kuubis OÜ juhatuse liige, oli eile õhtupoolikul see mees, kes istus kopa juhtkangide taga ja alustas Sindis JK Poseidoni jalgpallistaadionil tribüüni ehitamise tarvis vundamendi süvendi kaevamist.

Germo Karro, Kodu Kuubis OÜ juhatuse liige, alustab Sindis JK Poseidoni jalgpallistaadionil tribüüni ehitamise tarvis vundamendi süvendi kaevamist Foto Urmas Saard

Germo Karro, Kodu Kuubis OÜ juhatuse liige, alustab Sindis JK Poseidoni jalgpallistaadionil tribüüni ehitamise tarvis vundamendi süvendi kaevamist. Foto: Urmas Saard

Meie jaoks on tegemist suure ettevõtmisega: ehitame kaks riietusruumi, pesemisruumid ja 80 inimest mahutava katusega kaetud tribüüniosa

Täna hommikul kogunes hulgake vabatahtlikke ehituskogemustega inimesi Aia ja Kesktänava vahelisel alal asuvale staadionile, et panna tööle käed külge. Karro oli kohal juba üheksa paiku. Tund hiljem kogunesid ka teised. Esimesena oli kohal ja asus aegaviitmata saematerjali kappimiseks ettevalmistama Poseidoni mängija Kristjan Õunpuu. Andres Kolju, Villavennad OÜ juhatuse liige, tõi kohale kalluri, et pinnast teisaldada. Tema lubas homseks veelgi ehitustehnikat tuua. Anton Anufriev, Poseidoni mängija lapsevanem, ei tulnud samuti ehitustöödele appi tühjade kätega. Kaenla all oli kümne meetri kõrguse lipuvarda alus. Lipuvarda muretsemist rahastavad Anton Anufriev ja Nord Homes OÜ, kelle peamiseks tegevusalaks erilahendustega elementmajade projekteerimine, tootmine ja püstitamine. Saematerjali järkamisel ei kartnud sarnaselt teistele töömeestele vihmasadu ka Sindi endine linnapea Marko Šorin, kes on olnud staadioni rajamisel algusest saadik nõu ja jõuga abis.

Jätka lugemist »

Seljametsa lasteaed

Paikuse valla alevikeskusest umbes kolme kilomeetri kaugusel asuv Seljametsa vana koolimaja on ümberehitatud lasteaiaks, mis täna lindilõikamisega avatuks kuulutati.

Seljametsa lasteaed Foto Urmas Saard

Seljametsa lasteaed. Foto: Urmas Saard

Pea saja aastane lugu

Enne lindilõikamise juurde asumist tervitas klaasist eeskoja trepil pidulikust sündmusest osavõtjaid sõnavõtuga Kaie Reial, kes on 21 aastat töötanud selles majas ja lahkus omal soovil tänavu 1. septembrist Seljametsa Lasteaed-Algkooli direktori ametikohalt. Reial, keda on tunnustatud viljaka töö eest Paikuse valla vapimärgiga, tegi lühikese tagasivaate maja ajalukku. Õppetegevuseks ehitatud maja avati 1920. a 27. septembril, mida meenutab ka peaukse lähedale tõstetud rändrahn.

Kool suleti 1972. a, kuid paarkümmend aastat hiljem alustas uuesti õppetegevust. Aasta hiljem avati kooli juures lasteaia mängurühm 19 lapsega. Aastal 1998 nimetati lasteasutus Seljametsa Lasteaed-Algkooliks. 2003. a lisati teinegi rühm. Kuni 2015 a. suveni töötasid kool ja lasteaed käsikäes kõrvuti. Õpilaste nappus ja üha kasvav vajadus lasteaiakohtade järele seadis volikogu ebameeldiva valiku ette. 95 aastat samas majas vahelduva eduga töötanud kool suleti taas ja kaks viimast aastat on tegutsenud üksnes lasteaed. Pea aasta kestnud ehituse ajaks püstitati rendile võetud moodulmaja.

Jätka lugemist »

Sindi raekoda 80

8. augustil 1937. a avati pidulikult Eesti Vabariigi üks moodsamaid omavalitsushooneid – Sindi raekoda. Nii nagu Sindi tekkelugu on huvitav, nii on mitmed arengud eelnenud või seotud raekoja saamislooga.

Käesoleva aasta 8 augustil täitus 80 aastat Sindi raekoja avamisest Marko Šorin kirjutas selle puhul põhjalikult uuritud üksikasjaliku ülevaate, mis käsitleb omaaegse moodsaima omavalitsushoone saamise lugu Foto Urmas Saard

Käesoleva aasta 8. augustil täitus 80 aastat Sindi raekoja avamisest. Marko Šorin kirjutas selle puhul põhjalikult uuritud üksikasjaliku ülevaate, mis käsitleb omaaegse moodsaima omavalitsushoone saamise lugu. Foto: Urmas Saard

Linnaõiguste saamise 75ndal aastapäeval avati annetustega kogutud raha eest Presidendi kell

1921. aastal sai Taali valla koosseisu kuulunud Sindi vabrikuasula aleviõigused. Alevi territooriumi moodustas Sindi kalevivabriku omandis olev maa-ala, mille suurus oli pisut üle 156 vakamaa. Selline olukord, kus kogu omavalitsuse maa-ala kuulub ühele omanikule oli väga tavapäratu. Esialgu asusid isegi alevivalitsuse ruumid vabriku kontoriga ühes majas. Vabriku juhtkond oli ajalooliselt harjunud kõike ise ümbruses korraldama ja ilmselt oli neil ka varjatud soov sedasi omavalitsuse juhtkonda enda kontrolli all hoida. Peagi muutus kahe juhtkonna vaheline läbisaamine nii pingeliseks, et üksteisega hakati suhtlema vaid kirja teel. Aja möödudes kolis alevivalitsus Pärnu maantee äärde asuvasse Tarvitajate Ühisuse majja.

Jätka lugemist »

Undrukutriipu võõbatud Aruvälja külakeskus sai avatud

Juba mõnda aega köidab möödujate tähelepanu Pärnu-Lihula maantee äärne uus tavatult lookleva kujuga hoone, mille tumepunasele seinale on kinnitatud Audru kihelkonna triibulise seeliku värvides peened liistud.

Aruvälja külakeskus Audru vallas Foto Urmas Saard

Aruvälja külakeskus Audru vallas. Foto: Urmas Saard

Eile õhtupoolikul toimus Pärnumaal Audru vallas Aruvälja külakeskuse avamispidu, mille juurde kuulus ka traditsiooniline lindilõikamine. Piduliku toimingu viisid läbi Audru vallavolikogu esimees Jaanus Põldma, Audru vallavanem Siim Suursild, AS Pärnu REV juhataja Andres Kesküla, Audru vallavolikogu liige Mati Sutt ja Aruvälja raamatukogu juhataja Malle Kiisk.

Uusehitis valmis asukohas, kus kasutuskõlbmatuks muutunud 80-aastane koolihoone lammutati. Omaaegset koolimaja, hilisemat rahvamaja ja külaseltsi tegevuse paika meenutab nüüd teepoolselt küljelt nähtav makett, mille õuepoolne avatud osa, mõõtmetega 6,5 x 3 x 3,5, on tehtud lastele mängumajaks. Maja ehitamist juhtis Mati Sutt, abistasid Ervin ja Edgar Tomson ning õpilasmalevlased. Mati Sutt valmistas ka suure puust majavõtme, mis liikus pidupäeva sõnvõtjate käest kätte.

Jätka lugemist »

Sindi Rocki ettevalmistused linna laululaval

Sindis üritatakse 1983. aastal avatud laululava uuesti kasutusele võtta ja anda 1969. aastal alguse saanud Sindi Rockile senisest suurem mõõde.

Mirko Reiman, Sindi abilinnapea Foto Urmas Saard

Mirko Reiman, Sindi abilinnapea. Foto: Urmas Saard

Hillar Sojonen on meenutanud, et kui talle anti ilma pikema mõtlemise ajata projekteerida Sindi laululava, terendanud noore arhitekti nägemuses Sydney ooperiteatri kujundiks loodud „purjed“, mille autoriks oli taanlane Jørn Utzon. Üks veeäärne rajatis püsib tänini kenasti oma kohal. Kümmekond aastat noorema ehitusega pole nii hästi läinud.

Vaatamata viletsale seisundile peab Sindi linnavalitsuse kultuuri- ja haridusnõunik Mart Tõnismäe rajatist pärast mõningast kõpitsemist siiski sedavõrd tarvitamiskõlblikuks, et 26. augustil peetakse legendaarne Sind Rock just selles paigas.

Sindi abilinnapea Mirko Reiman ütles, et tööd on tehtud viimased paar kuud. Põhikonstruktsioonid on hästi ehitatud ja peavad veel vastu isegi vandaalitsejate rammule. Toore jõuga on purustatud kividest laotud seinasid. Tekitatud risu on minema veetud. Eelmise kuu keskpaigas valas Sindi firma Ambroosius OÜ laululava esisele uue serva. Tantsupõrandana kasutatud murenenud betoonpind asendatakse ajutise lahendusena kinnitallatud freesasfaltiga.

Jätka lugemist »

Sindi muuseumi katus taas tõrvatud

Muinsuskaitselise väärtusega hoone sindelkatus vajab kindla aja tagant uut tõrvamist. Viimati tehti seda paar kuud rohkem kui neli aastat tagasi.

Sindi muuseumi katuse tõrvamine Foto Urmas Saard

Sindi muuseumi katuse tõrvamine. Foto: Urmas Saard

Tänase töö tellis Sindi linnavalitsus Lääne-Virumaal asuvalt osaühingult Põhjala Puu. Töö tegid ära lumivalgetes ülikondades tegutsenud Alar ja Janno. Üks meestest asus survepihusti agregaadi juures, teine kõndis vastu viilkatust toetatud redelit üles-alla ning pihustas tõrva sindlitele. Muuseumi juhataja Heidi Vellend vaatas rahulolevalt nobedalt ja oskuslikult töötavate meeste tegevust kõrvalt, heites samaaegselt murelikke pilke hallikaks tõmbuvasse taevasse, kust päris jämedad üksikud piisad otsaesist tabasid. Õnneks üksikuteks ähvardusteks need piisad jäidki, kuigi täpselt samal ajal Sindist mitte kaugel kallas vihma nagu oavarrest. Vihm peseks värskelt tõrvatud katuse puhtaks ja tööd tuleks korrata.

„Ühel aastal just nii juhtuski, sai poole tehtud, kui tuli tugev sadu peale ja pärast seda nägi katus välja nõnda nagu polekski midagi tehtud,“ meenutas Vellend. Tõrvamine ei ole juhataja sõnul odav töö.

Hoonele paigaldati Saaremaal valmistatud materjalist sindelkatus 2006. aastal.

Jätka lugemist »

Paikusel loovutasid maaomanikud kergliiklustee ehitamiseks maad

Algselt Pärnumaale Paikuse valda kavandatud kolme kilomeetri pikkuse kergliiklustee asemel ehitatakse käesoleval suvel valmis umbes kolmandiku võrra lühem tee, mis ulatub kuni Seljametsa lasteaiani.

Seljametsa kergliiklustee ehitus Foto Urmas Saard

Seljametsa kergliiklustee ehitus. Foto: Urmas Saard

Väljakuulutatud hankega ehitamise õiguse võitnud AS TREF Nord oli tänaseks jõudnud mulla eemaldamisega Põlendmaa teeristist mööda. Kahe kilomeetrise lõiguga alustati Sinioja teeristist. Tee süvendisse veetakse aluspinnaseks liiva. Paralleelselt käib ka valgustuse ehitus.

Tee ehitamine sai võimalikuks tänu omanikule, kes loovutasid tasuta maanteega piirneval alal neile kuulunud maad. Kuna üks omanik keeldus oma maad 140 meetri pikkuselt ja 11 meetri laiuselt tee ehitamiseks andmast, jääb esialgul populaarse Seljametsa karjääri supluspaigani kergliiklustee rajamata. Täna ütles Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, et kindlasti tahetakse tuleval aastal projektiga jätkata ja selleks otsitakse senisest kavatsusest erinevaid võimalusi. Võimalik, et kergliiklusteega minnakse edasi teiselpool maanteed.

Hetkel on lahtine ka EAS-ilt taotletav toetus, aga Erkmann loodab siiski raha saada. Projekti maksumus on 395 000 eurot, millest vald tasuks 85 500 eurot.

Jätka lugemist »

Nurgakivi Pärnu bussijaamale

Pärnu ühistranspordi keskterminali hoonele asetatud nurgakivi pidulik tseremoonia leidis aset kapsli betoneerimisest sadakond meetrit eemal asuvas kohas, kus 1896. a 5. oktoobril väljus esimene rong Pärnust Valka.

Andrus Kärpuk, MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liige, tutvustab Pärnu bussijaama nurgakivi kapsli sisu Foto Urmas Saard

Andrus Kärpuk, MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liige, tutvustab Pärnu bussijaama nurgakivi kapsli sisu. Foto: Urmas Saard

Täna keskpäeval kogunesid pärnakad Ringi tänavale, mille ääres elanud omaaegne Pärnu linnapea Oscar Brackmann lubas raudtee rööpad ja jaamahoone ehitada oma maja ette. Nüüd meenutab Pärnu esimese raudteejaama asukohta Baltimaade vanim auruvedur, mis ehitati 1911. aastal ja oli kuuekümnendate alguseni Kundas kasutusel. Alates 2006. aasta novembrist eksponeeritakse Lavassaare raudteemuuseumi vedurit ja selle järele haagitud vagunit kunagise jaama asukohas.

Lähema poole aasta pärast enam Brackmanni maja bussijaama teenindamiseks ei vajata ja 2019. aastal katkeb vähemalt seitsmeks aastaks 120 ja rohkem aastat kestnud pidev rongiliiklus Pärnus. Sealsamas lähedal asub ka Eesti Vabariigi väljakuulutamise monument. Nende kolme sümboolset tähendust omava mõtte kokkupuute punktis leidiski aset sündmus, mida sooviti suurejoonelisemalt ära märkida.

Jätka lugemist »

Piltuudis Valgeranna tee viimase osa ehitusest

Maanteeameti teatel alustati juuli algul Pärnumaal Audru vallas Valgeranna tee 1,7 kilomeetri pikkusel lõigul kergliiklustee ehitust.

Valgeranna kergliiklustee ehitus Foto Urmas Saard

Valgeranna sillast ranna parklani rajatava kergliiklustee valmimise järel saab peatselt jalgrattaga turvaliselt Pärnust Valgeranda sõita. Tee-ehitust rahastatakse Euroopa Liidu meetmest, mis toetab kesklinna ümber paiknevate elamupiirkondade ühendamist linnaga.

 

 

Valgeranna kergliiklustee ehitus. Foto: Urmas Saard →

Jätka lugemist »