Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2018
E T K N R L P
« okt    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Sindi ühiselamute renoveerimisprojektid said Kredexilt positiivse otsuse

Tori Vallavalitsus on võtnud eesmärgiks renoveerida Sindis asuvad ühiselamud, et pakkuda oma valla inimestele elamiskõlblikke sotsiaalpindasid.

Pilt ruumilisest visioonist Pärnu maantee 27a sotsiaalmajast koos ümbrusega

Pilt ruumilisest visioonist Pärnu maantee 27a sotsiaalmajast koos ümbrusega

Pärnu maantee 27a hoone projekti põhieesmärkideks on hoone mahu vähendamine

Selleks koostati Sindi linnas Supluse 2 ja 4 ning Pärnu maantee 27a asuvate ühiselamute renoveerimisprojektid, et oleks võimalik taotleda KredExist elamufondi arendamise investeeringutoetust. Hea meel on teatada, et Sihtasutuse KredEx juhataja kinnitas oma 31.10.2018.a käskkirjaga nr 135 hindamiskomisjoni ettepanekul toetuse saaja Tori Vallavalitsuse taotluste rahuldamise.

Pärast taotluste esitamist korraldas vallavalitsus kaks kohtumist: esmalt Supluse tänav 2 ja 4 elanikega ning seejärel Pärnu maantee 27a inimestega, kus informeeriti elanikke kavandavatest muudatustest ning arutati erinevate tulevikuvõimaluste üle. “Kellelegi ei olnud üllatuseks, et olemasolev olukord ühiselamutes ei ole elanikele meelepärane ning parandamisruumi on siin kõvasti,” kommenteeris kohtumisi abivallavanem Priit Ruut.

Jätka lugemist »

Sindi paisu murtud esimene läbipääs lubab lõhel juba ülesvoolu ujuda

Täna kogunes suurem rahvahulk lammutatava Sindi paisu juurde, kus avaneb aastakümneid kinni olnud kalade rändetee.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Alar ja keskkonnaminister Siim Kiisler Foto Urmas Saard

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Alar ja keskkonnaminister Siim Kiisler. Foto: Urmas Saard

Riik ostis Sindi paisu Rajult selleks, et teha algust praktiliselt hävinud Pärnu jõe lõhepopulatsiooni taastamisega

Kauaoodatud sündmuse tunnistajana viibis kohal keskkonnaminister Siim Kiisler ja Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Alar, kes võtsid paraja raskusega vasarad kätte ja lasid ennast eeskuju andvalt suure stendi ees pildistada. Stendil olev kiri soovitas teha endast sepahaamriga paisu taustal pilt ja lisada see Instagrammi või Facebooki. „Nii aitad kaasa teadlikkuse tõstmisele paisude kahjulikust mõjust elukeskkonnale ning panustad projekti „Pärnu jõestiku elupaikade taastamise” tutvustamisse,” võis plakatilt lugeda. Pildistamise võimalust kasutasid mitmed teisedki kohalviibinud.

Keskkonnaminister kiitis algatusrühma “Sindi pais” eestvedajat Hans Solli, kelle kümne aasta pikkune tegevus on nüüd vilja kandmas. Kiisler meenutas, et Mati Raidma allkirjastas ministri ametis Sindi paisu riigile võõrandamise otsuse ja Marko Pomerantsi viseeringu järel algasid lammutust ettevalmistavad tööd.

Jätka lugemist »

Sindi linnavalitsuse viiest taotlusest realiseerub tänavu sügisel osaliselt kaks mahukat projekti

Järgides 2015. a mais siseministri käskkirjaga kinnitatud „Linnapiirkondade tegevuskavade koostamise protseduurid“ projektiettepanekut esitas Sindi linnavalitsus vähem kui kuu aega hiljem viis taotlust: uute kergliiklusteede rajamiseks ja vanade renoveerimiseks, lasteaiakohtade lisandumiseks, lastehoiu avamiseks ning koolimaja esise väljaku välja ehitamiseks.

Lõik uut kergliiklusteed Sindi linna roheluse keskel Foto Urmas Saard

Lõik uut kergliiklusteed Sindi linna roheluse keskel. Foto: Urmas Saard

Kripeldama jäi vaid Raudtee tänava tee

Projektitaotluste läbi vaatamiseks moodustatud kohalike omavalitsuste esindajatest koosnevasse komisjoni kuulusid tookord Audru, Paikuse, Sauga, Tahkuranna vald ning Pärnu ja Sindi linn. Sindi viiest taotlusest ei pääsenud Pärnust edasi lastehoid ja kooli esine väljak. Lasteaiakohtade taotluses peeti silmas Pärnus Raja lasteaia ehitamises osalemist. Pärnu linna ehitatav lasteaed peaks plaanide kohaselt valmis olema 2020. a juulis. Kokku osaleb Tori vald rajatava lasteaia rahastamises 50 koha jagu.

Sintlased pidid leppima koolimaja esise väljaku projektitaotlusest välja jäämisega, sest väikelinnal tuli eelistuste järjestuses võistelda Pärnu Rüütli platsiga, mis riigi sünnilinnas tänavu suvel uuenduskuuri läbis.

Jätka lugemist »

Pärnu vineeritehase toodang läheb laia maailma

Äsja valminud Metsä Woodi Pärnu vineeritehases lõigati 3. oktoobril Raivo Tahvenau saksofoni helide saatel sinivalget linti, et ammuse tava kohaselt kuulutada piduliku toiminguga uus tehas avatuks.

Metsä Woodi Pärnu vineeritehases lõigati linti Foto Urmas Saard

Metsä Woodi Pärnu vineeritehases lõigati linti. Foto: Urmas Saard

Meie alustame tootmist alles spoonilehest

Pärnu tehase tootmisliinil toimiv tööprotsess ei ole aga kuidagi võrreldav ammuste tavadega. Sisenedes hiigelmõõtmetega hoonesse, millel kogupindala üle 29000 ruutmeetri, märkab fuajeesse astudes puutetundlikku ekraani. Vajutades mõnele tootmisliini ikoonile saab koheselt vajalikke teateid hetkeseisust. Pidulikule avapäevale saabunud külalistele tutvustati tehast siiski vahetult tootmispinnal uudistades, mitte suure ekraani ees seistes. Tootmisliinide juurde pääsemiseks pidi tõmbama selga neoonvärvides vesti, asetama kaitseprillid silmadele ja katma pea kiivriga. Seda kõike muidugi ohutusnõudeid järgides. Teejuhi jutt oli kuuldav kõrvaklappides, mis tegi jälgimise eriti mugavaks, sest ei pidanud pidevalt rääkija kõrval seisma. Eestikeelset ekskursiooni soovinud seltskonnale andis asjatundlikke selgitusi Kristjan Peterson, kes siiski kasutas mingil põhjusel inglise keelt.

Jätka lugemist »

Sindi kiriku sammaskojale paigaldati taastatud rist

Eile asetas Katuseabi OÜ Sindi Jumalailmumise kiriku sammaskoja katusel oma esialgsele kohale tagasi Soomes taastatud ja kullatud risti. Enne üles tõstmist pühitses risti EAÕK Pärnu ja Saare piiskop Aleksander.

Taastatud rist Sindi Jumalailmumise kiriku sammaskoja katusel tagasi Foto Urmas Saard

Taastatud rist Sindi Jumalailmumise kiriku sammaskoja katusel tagasi. Foto: Urmas Saard

Viljo Vetik: kiriku hoone seisund osutus loodetust halvemaks

Risti restaureeris Soomes Raimo Snellmani firma. Tegemist on väga pikaajalise ja tunnustatud kuldamisfirmaga. „Raimo Snellman on Soomes üks selliseid kunstnikke, kes saab riigilt stipendiumi. Hinnatud kuldaja tegi ka Sindi kiriku peatorni risti kuldamise. Varem on ta kullaga katnud Kihnu kiriku ja Pärnu katedraali riste. Järgmisena läheb kuldamisele Suure-Jaani kiriku rist,” rääkis tööde teostamise esindaja Viljo Vetik. Eile oli ka Raimo Snellman ise risti paigaldamise juures koos oma töölise Mikko Snellmaniga. Mehed ei ole omavahel siiski mitte lähedased sugulased.

„Sindi kiriku teise etapi remondiga tuli välja, et kiriku hoone seisund osutus loodetust halvemaks. Seepärast ei suuda me käesoleval aastal teist etappi täielikult lõpetada. Asjad on läinud kallimaks ja kulukamaks. Kirjutame jälle muinsuskaitseametile taotluse toetuse saamiseks, et saaksime sammaskoja remondi ära lõpetada,” andis Vetik hetke seisust ülevaadet.

Jätka lugemist »

Sindis on käsil ulatuslik kergliiklusteede ehitamine

Alates juuni teisest nädalast käib Sindi linna kergliiklusteede renoveerimine ja päris uute lõikude ehitamine, millega peaks oktoobri lõpuks valmis saama.

Kergliiklusteede ehitamine Sindi linnas Foto Urmas Saard

Kergliiklusteede ehitamine Sindi linnas. Foto: Urmas Saard

Tori vallavalitsuse tellitud tööde teostaja on Yit Infra Eesti AS ja omandijärelvalvet peab OÜ Tarindiprof.

„Kui rääkida ainult Sindi kergliiklusteedest, siis koosneb see mahukas projekt seitsmest erinevast etapist. Praegu on neist käsil kuus. Seitsmes etapp lükkub tulevikku, võibolla siis järgmisse aastasse,” rääkis Tori valla majandusosakonna juhataja Jüri Puust. Seitsmes etapp puudutab Sindi sillatee ristist Viira vahele suunduvat kergliiklusteed, mis on ka kõige kallim osa. Selle osa välja jätmise põhjuseks on projekti valmimine 2012. aastal ja kooskõlastuste aegumine. Nüüd tuleb teha uued kooskõlastused.

Viira poolne Pärnu jõe suunas kulgev kergliiklustee ületab enne silda maantee ja viiakse kokku teise teega, mis suundub Sindi keskuse poole. Päris uus kergliiklustee ehitatakse ka Paide maanteega paralleelselt kulgeva Pärna tänava otsast alates kuni ühineb järsu pöördega Pärnu maanteega. See tee saab päris uue valgustuse.

Jätka lugemist »

Nordeconil valmis Pärnus Metsä Woodi tehase ehitus

Nordecon AS lõpetas Pärnus Kase tänav 17 Metsä Woodi vineeritehase ehitustööd tähtaegselt. Ehitustöödega alustati aprillis 2017, Nordecon on hoone tellijale üle andnud ning tehas alustanud tööd.

Metsä Woodi tehas Pärnus Foto Maris Tomba

Metsä Woodi tehas Pärnus. Foto: Maris Tomba

Metsä Woodi Pärnu vineeritehase hoone koosneb tootmishallist koos olmeruumidega, lisaks bürooplokk – kokku 29277 m2.

„Metsä Woodi tehase ehitamine oli Nordeconile väga huvitav projekt: Eestis ei ehitata uusi tehasehooneid just väga tihti ning Metsä Woodi tehas on Eesti mõistes väga suur – hoone kogupindala on kokku üle 29000 ruutmeetri,“ ütles Nordecon ASi juhatuse esimees Gerd Müller. „Keeruliseks ja samas ka huvitavaks tegi objekti tehnoloogiliste iseärasuste jälgimine: kuna ehitis on rajatud just tootmisele tuginedes, siis oli määravaks teguriks ka seadmete paigaldus ning nende töö. Kogu ehitusperioodi vältel oli meil suurepärane koostöö tellijaga, kes oli äärmiselt professionaalne: kogu tehnoloogiline pool oli peensusteni läbi mõeldud ning töötatud.“

Jätka lugemist »

Andres Riivits: üles minnes näitan

„2000. aastal asuti laguneva katuse kallale, toimus suurem renoveerimine. Nüüd tekib küsimus, mis seal katusel laguneb? Väljapoolt vaadates ei lagune suurt midagi, väljaarvatud mõned kivid. Halvem asi on tegelikult see, et aegade jooksul said niiskuskahjustusi laetalad ja sarikad,” alustas Andres Riivits selgitustega, mis andis paarikümne minutiga ülevaatliku pildi Pärnu Eliisabeti kiriku katuse konstruktsioonide praegusest seisust.

Pärnu Eliisabeti kiriku pööningul käib vanade puitkonstruktsioonide suuremahuline proteesimine Foto Urmas Saard

Pärnu Eliisabeti kiriku pööningul käib vanade puitkonstruktsioonide suuremahuline proteesimine. Foto: Urmas Saard

Siin on olemasolev olukord, eksperthinnang. Rängad ehitusvead, mis vesi müürile teeb

Riivits on valitud kolmandat aega koguduse juhatuse esimeheks. Ta tegeleb selle pühakoja põhjalike remondivajadustega juba kümmekond aastat. Tema hääl kõlab sama selgelt nagu kogu selgitav jutt, milles valitseb lihtsalt mõistetav arusaadavus, täpsus ja nõudlikkus ette võetud ülesannete täitmisel.

„All on laetalad, katus seisab sarikate peal. Aga sarikate ja laetalade konstruktsiooni kokkupuute kohad on pehastunud.” Erinevatel aegadel on neid proteesitud, jätkatud. Sarika konstruktsioon peab toetuma müürilati peale. Katuse eendi osa on suurelt jaolt toetunud müüri peale. Müürilatt on ka pehastunud. Müürile toetudes ei juhtu veel midagi väga hullu. Aga eendudes karniisile, mis ei ole väga kandev, hakkab karniis lagunema. Karniis ei pea seda survet vastu ja tükid tulevad lahti.”

Jätka lugemist »

Pärnumaal Tori vallas uuendati üle kuue kilomeetri riigimaanteed

Sindi linna Vahtra bussipeatuse lähedalt alustatud ja kuni Kurina kurvide lõpuni kulgeva 6,15 km pikkuse teelõigu rekonstrueerimine on üldises plaanis lõppenud ja Maanteeameti Lääne regiooni ehitusvaldkonna juhi Margus Eisenschmidti sõnul käivad vastuvõtu toimingud.

Sindit läbiv Pärnu ja Tori vaheline uunedatud teelõik Foto Urmas Saard

Sindit läbiv Pärnu ja Tori vaheline uunedatud teelõik. Foto: Urmas Saard

Sindit läbivale teele ehitati mitmel pikemal lõigul valgustus.

Möödunud aasta kevadel Maanteeameti tellimusel Projekt OÜ tööna valminud projekti kohaselt rajati uuendatud muldkehale tasandatud alus, millele laotati kahekihiline asfaltbetoon. Ehituse käigus muutusid ristmikud ja mahasõidud ohutumaks, samuti ohutussaartega varustatud teeületuskohad ja bussipeatused. Kurina sillale paigaldati nõuetele vastavad piirded. Sindit läbivale teele ehitati mitmel pikemal lõigul valgustus. Kogu tee on joonitud ja ülekäigukohad ka asfaltkattel tähistatud, kas sebramärgistuse või punkteerimisega. Viimase puhul peavad jalakäijad arvestama sellega, et vastupidiselt sebramärgistusele pole autojuhtidel teed ületavate inimeste suhtes peatumise kohustust.

Jätka lugemist »

Misso depoo ehitusel peeti sarikapidu

Misso vabatahtlike päästjate depoo ehitus on jõudnud etappi, kus eile oli põhjust pidada sarikapidu.

Misso depoo sarikapidu Foto MTÜ Misso vabatahtlikud

Misso depoo valmimist on oodatud juba vähemalt viis aastat ja tänavu oktoobri lõpuks saab hoone valmis. Tegu on vana katlamaja asemele ehitatud uue hoonega, ehitajaks Kagukatus OÜ.

Kaasaegses ja kõikidele vajadustele vastavas depoos hakkab tegutsema MTÜ Misso Vabatahtlikud, mille meeskonnas on 22 liiget. Misso vabatahtlike päästjate põhiauto on 1960. aastal toodetud tuletõrjeauto Mercedes-Benz. Tänavu saadi riigilt ka uuem masin, mis enne kasutuselevõttu vajab mõningast remonti. Misso peagi valmivas depoos hakkab koos käima ka Misso noorte tehnikaring.

Depoo valmimine on oluline ja hädavajalik samm piirkonna turvalisuse suurendamiseks.

 

Misso depoo sarikapidu. Foto: MTÜ Misso vabatahtlikud

Sindis saadetakse Franz Krulli katel välja teenitud puhkusele

Sindi Tervisekeskuses köeti hoonet üle 80 aasta vanuse katlaga, millele leiaks sobilikuma koha näiteks muuseumi vaatamisväärsuste keskel.

Tallinnas Franz Krulli tehases ehitatud katel kestis Sindi Tervisekeskuses veel kuni käesoleva aastani Foto Urmas Saard

Tallinnas Franz Krulli tehases ehitatud katel kestis Sindi Tervisekeskuses veel kuni käesoleva aastani. Foto: Urmas Saard

Allan Aas ütles, et tema hinnangul pidanuks selle katla kasutamise lõpetama juba kümmekond aastat tagasi

Täna tegi Tori valla majandusosakonna juhataja Jüri Puust koos vastava valdkonna asjatundjatega reidi Sindi katlamajadesse, et enne kütteperioodi algust hinnata nende tehnilist seisukorda.

Ringkäiku alustati Sindi Tervieskeskuse (Jaama 1) keldrikorrusel asuvast madala laega keskkütte katlaruumist, kus ukse avas keskuse juhataja Anne Järvsaar. Sütt põletava katla küttekolde uksel on selgelt loetav kiri: A. S. Franz Krull Tallinn. Dokumentatsiooni põhjal teatakse, et sama katel on sooja andnud hoone valmimisest saadik, seega aastast 1936. Nüüd on katel lõhki ja tuleb otsustada, kas remont oleks otstarbekas? Naljatlemisi või koguni päris tõsiselt arutleti, kas mõni mäluasutus võiks nõnda kaua töös olnud ilmaimest huvitatud olla. Terve hulk AS Franz Krulliga seotud objekte ongi juba tunnistatud kultuurimälestisteks, samuti enne neljakümnendat valmistatud Tallinna laternapostid. Miks mitte siis too katelgi?

Jätka lugemist »

Ajutiselt nähtav eestiaegne Tselluloosi tänav

Seoses Fahle Pargi ärikvartali ehitusega on Tallinnas endise tselluloositehase fassaadist ajutiselt välja lammutatud kunagine Tselluloosi tänav, kus juba aasta pärast saab asuma Fahle Pargi klaasgaleriidega esindussissepääs ja peamine äritänav.

Tallinna Tselluloosi tänav juba lähitulevikus

Tallinna Tselluloosi tänav juba lähitulevikus

juba mõne aja pärast ehitatakse sinna Põhjamaade mõistes erandlik aastaringselt soe klaaskatusega passaaži tüüpi äritänav

Aastakümneid ühes tükis olnud Tartu maantee poolses tselluloositehase müüris on nüüd avaus ja sealt avaneb vaade Lastekodu tänava pikendusele, sest ära on lammutatud nõukaaegsed raudbetoonist vahelaed ja katused. Lammutustööde tulemusena eemaldati sealt umbes 1100 tonni betooni jm ehitusmaterjali.

Vaade Tartu maanteelt Lastekodu tänava poole ei jää nähtavaks kauaks, sest juba mõne aja pärast ehitatakse sinna Põhjamaade mõistes erandlik aastaringselt soe klaaskatusega passaaži tüüpi äritänav. Galerii kõrgus saab olema 11,5 meetrit ning pindala kokku 735 ruutmeetrit.

Jätka lugemist »

Sindi paisu lammutamiseks sõlmitud leping avab Pärnu jõe vee-elustikule

Täna allkirjastasid Keskkonnaagentuur ja konsortsium GRK Infra AS ning Graniittirakennus Kallio Oy lepingu, et alustada Pärnu jõel asuva Sindi paisu lammutustöödega.

Sindi pais Pärnu jõe paremkaldalt vaadatuna Foto Urmas Saard

Sindi pais Pärnu jõe paremkaldalt vaadatuna. Foto: Urmas Saard

Lepingu kohaselt kulub ehitustöödeks kaks suvist madalveeperioodi, millele järgneb kolmas aasta kudealade rajamiseks.

Nii anti pärast pikki ettevalmistustöid start kolm aastat kestvatele ehitustöödele, millega kõrvaldatakse Pärnu jõestikus olulisim rändetõke.

Keskkonnaagentuuri kodulehel selgitatakse, et Pärnumaal Sindi linnas paiknev pais asub Pärnu jõe suudmest 14 km kaugusel ning selle tõttu jääb 90% Pärnu jõestikus asuvatest kude- ja elupaikadest kaladele ja muule vee elustikule kättesaamatuks. „Pärnu jõgikond hõlmab 6920 ruutkilomeetrit, selles on 270 jõge ja oja, pikkusega kokku üle 3300 km ja täna on need rändelolevatele kaladele praktiliselt suletud,“ kirjeldab Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala paisu avamise mõjuulatust. „Suurima potentsiaaliga lõhejõel kasutatakse täna vähem kui 1% võimalikust potentsiaalist – merre tagasi jõuab alla 100 noore lõhe aastas. Meie ülesanne on see olukord lahendada,“ sõnab Ala.

Jätka lugemist »

Pärnus valmistatud majake KÄRG oli Soomes OKRA messil üliedukas

Pärnus asuv firma Straw Building OÜ viis eelmisel nädalal Soome mainekale messile põhuplaadist, puidust ja tselluvillast valmistatud majakese, mis ei vaja üldisest elektrivõrgust toidet.

Õnnelik aga väsinud meeskond majakese KÄRG ees koosseisus Iko Uueni, Germo Karro, Sten Hoolma ja Andres Kolju Mikko Selg

Õnnelik aga väsinud meeskond majakese KÄRG ees koosseisus Iko Uueni, Germo Karro, Sten Hoolma ja Andres Kolju. Foto: Mikko Selg

Tänu päikesepaneelidele ja nendega ühendatud akupangale on majal tõhus elektrivarustus

Firma juhataja Germo Karro sõnul on majake ühe tema ammuse idee teostus. Karro sõnul saab seda lihtsalt transportida ning majake ei vaja tugevat vundamenti ega elektrivõrguga ühendamist. Tänu katuse osaks olevatele Viljandi firma Solarstone OÜ valmistatud päikesepaneelidele ja nendega ühendatud akupangale on majal tõhus elektrivarustus olemas. Maja saab kasutada igal aastaajal.

Maja aknad ja uksed valmistati Ysse OÜ meistrite käe läbi. Energiatõhususe järgi on majake A++ kategoorias.

Näidisena kaasas olnud KÄRG müüdi ühe külastaja palvel ning nüüd rõõmustab see juba uusi omanikke.

Jätka lugemist »

Tõrvas peatudes silm puhkab ja kadedus poeb põue

Tõrva peaväljak ja selle lähiümbrus on saanud Eesti Vabariigi juubeliaastal muljetavaldava väljanägemise, mis teeb silmad ette mõnelegi suuremale linnale.

Tõrva uuendatud keskväljak Foto Urmas Saard

Tõrva uuendatud keskväljak. Foto: Urmas Saard

Viimati üheksa kuud tagasi Tõrvast läbisõidul ja linnakese keskväljakul peatudes puudus kujutlusvõime sellest, millist muljet hakkab südalinn juba lähiajal avaldama. Pisut vähem kui kolme tuhande elanikuga Tõrva linna keskväljaku uuendamisega tehti algust 2014. aastal, kui ühiselt Eesti Arhitektide Liiduga viidi läbi peaväljaku arhitektuurivõistlus. Väljakule uue ilme parima lahenduse pakkusid välja Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Ilmar Klammer, kes esindasid aktsiaseltsi Novarc Group ja osaühingut Arhitekt Must. Konkurss toimus EV 100 arhitektuuriprogrammi „Avalik ruum” raames, et riigi juubeliks taasaktiviseerida Eesti suuremates keskustes olulised piirkonnad.

Projekti “Tõrva keskväljaku rekonstrueerimine” rahastati Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetusest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Tõrva valla kodulehe andmetel oli projekti kogumaksumuseks 2,358 mln eurot, millest toetuse suuruseks arvestati maksimaalselt 1,2 mln eurot. Ülejäänu tuli katta kohaliku omavalitsuse laenu- ja omavahenditest.

Jätka lugemist »

Tori kaupluse ehitusel toimuvad arheoloogilised väljakaevamised

Mai alguses ümberehitusele läinud Tori kaupluse juures askeldavad Tartu ülikooli osteoarheoloog Martin Malve juhendamisel kuus vajaliku ettevalmistusega abilist, kellest pooled on üliõpilased.

Tori kaupluse ehituse juures toimuvad arheoloogilised väljakaevamised Foto Urmas Saard

Tori kaupluse ehituse juures toimuvad arheoloogilised väljakaevamised. Foto: Urmas Saard

Valdavas enamuses on inimesed maetud kirstudega, pead lääne suunas, nagu tollel ajal kombeks oli

Omaaegse kihelkonnakalmistu kohale ehitati 1962. a hoone, kus alguses tegutses Tori sovhoosi söökla ja hiljem asus samale pinnale kauplus, mida nüüd on asunud uuendama ja laiendama Vändra tarbijate ühistu.

Matuste arheoloogiliste eeluuringutega alustati 2016. a suvel, kui oli otsustatud asuda kultuurimäelstiste kaitsevööndis poe juurdeehituse projekteerimisele. Planeeringuala on 3294 ruutmeetrit. Malve ütles, et väljakaevamised jätkuvad nüüd juba kolmandat aastat ja selle käigus on avatud 120 matust. Praegu on maantee servas avatud 5 x 10 meetri suurune ala, kus leiti 20 matmist. Valdavas enamuses on inimesed maetud kirstudega, pead lääne suunas, nagu tollel ajal kombeks oli. Kalmistu võis olla kasutusel umbes kolm sajandit, täpsemalt 16. kuni 18. sajand, arvab Malve. Seepärast ka üksteise peale matmised ja paiguti luustike segamini asetus.

Jätka lugemist »

Piltuudis: Sindit läbiva Pärnu-Tori maantee ehitus on täies hoos

Maanteeamet alustas tänavu aprillis riigitee nr 59 Pärnu-Tori lõigu uuendamistöödega vahemikus 5,9 kuni 12,1 kilomeetrit.

Pärnu-Tori maantee rekonstrueerimine Sindi linna piires Foto Urmas Saard

Maanteeamet on sõlminud rekonstrueerimistööde teostamise firmaga YIT Infra Eesti. Ehitamisega alustati käesoleva aasta 09. aprilli ja tööd lõpevad tänavu oktoobris. Ehitusperioodil võib olla häiritud liikluskorraldus ja ligipääs elamutele ning ettevõtetele. YIT Infra Eesti vabandab võimalike ebamugavuste pärast ning loodab liiklejate mõistvat suhtumist.

 

Pärnu-Tori maantee rekonstrueerimine Sindi linna piires. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Samal teemal:

Rekonstrueerimisele võetav Paide maantee Sindis Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindis jätkub Paide maantee uuendamine

Pärnu linnavolikogu nõustus vabaõhumuuseumi ehitamisega

Pärnu linnavolikogu kehtestas detailplaneeringu, mis võimaldab Pärnu muuseumil Niidu tänava ja Ehitajate tee ristmiku lähedale “Vaeste-patuste alevi” elu tutvustava vabaõhumuuseumi ehitada.

Illustratiivne pilt loomade aedikust Foto Urmas Saard

Illustratiivne pilt loomade aedikust. Foto: Urmas Saard

Vabaõhumuuseum loodetakse rajada Euroopa Liidu toel. “Vaeste-patuste alev” on kirjanik August Jakobsoni debüütromaan, milles kirjeldatakse Rääma linnaosa inimeste vaesust ja viletsust eelmise sajandi alguses.

Vabaõhumuuseumi tahetakse koondada ajaloolised hooned, et näidata nende abil tööliste elamistingimusi 19. sajandist nõukogude ajani. Kavandatavad hooned oleksid moonakate maja, turbatööliste elamu, Waldhofi barakkelamu, nõukogudeaegne barakk-elamu, August Jakobsoni elumaja ja küün. Peale nende oleksid kompleksis vabaõhumuuseumi administratiiv- ja sanitaarhooned, nõukogudeaegne söökla, kõrts, peenramaa, loomade aedik, turbavagonettide rada ning laadaplats koos välilava ja tuule jõudu kasutava ilmarattaga.

Vabaõhumuuseum on mõeldud pere- ja karavanituristidele. Peamine sissepääs ja parkimisala on kavandatud Niidu tänava äärde, kuhu on planeeritud 187 sõiduautode, kümme busside ja kümme autokaravanide parkimiskohta.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Rannakivile pandi nurgakivi

Täna keskpäeval betoneeriti mitmesuguste meenetega täidetud kapsel ehk sümboolne nurgakivi Pärnu jõe suudme lähedale ehitatavale kortermajale.

Rannakivi residentsile nurgakivi panekul ohutusnõuded ennekõike Foto Urmas Saard

Rannakivi residentsile nurgakivi panekul ohutusnõuded ennekõike. Foto: Urmas Saard

Piduliku toimingu viisid läbi LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing, Eventus Ehitus OÜ projektijuht Kaido Karula, Pärnu abilinnapea Rainer Aavik ja Rannakivi residentsi arendaja Ringi Haldus OÜ-st Margus Kangur.

Margus Kangur: nüüd me tunnemegi, et on avanenud võimalus see objekt ära teha.

Eventus Ehitus alustas Ringi tänava lõpus Pärnu jõest mõnekümne meetri kaugusele jääva hoone ehitusega mullu sügisel. Maja peaks saama tellijale üle antud käesoleva aasta lõpul.

Mitme korpusega liigendatud ja kuni kuuekorruselise hoone pinnale on kavandatud 59 kahe- kuni neljatoalist korterit. Neist seitse suvitajatele mõeldud külaliskorterid. Valge elumaja avarust võimendavad läbimõeldud ruumilahendus ja suured klaaspinnad. Klaaspiiretega rõdudelt ja terrassidelt avanevad vaated jõele või merele. Maja all asuvad kohad autodele. Liftiga saab mugavalt ja kuiva jalaga tõusta autode juurest otse oma korterini.

Jätka lugemist »

Tori vallavalitsus võtab eesmärgiks renoveerida Sindis asuvad ühiselamud

Tori vallavalitsus asub koostama Sindi linnas Supluse tn 2 ja 4 ning Pärnu mnt 27a asuvate ühiselamute renoveerimisprojekte eesmärgiga taotleda Kredexist elamufondi arendamise investeeringutoetust.

Hoone Sindis, aadressil Pärnu mnt 27a Foto Urmas Saard

Hoone Sindis, aadressil Pärnu mnt 27a. Foto: Urmas Saard

Lauri Luuri sõnul on minister Palo loodud toetusmeede just see mida Sindi linn oma arengutes hädasti vajab

Arvestades elamute olukorda ja üürnike vajadusi jagab vallavalitsus projekti kaheks osaks kujundades Supluse tn ühiselamutest korterelamud peredele ja liikuvale tööjõule ning Pärnu mnt 27a hoonest valdavalt väiksemat tüüpi sotsiaalkorterid.

Vallavanem, Lauri Luuri sõnul on minister Palo loodud toetusmeede just see mida Sindi linn oma arengutes hädasti vajab. “Sindi on ajalooline tööstuslinn, kus tänagi paiknevad mitmed Pärnumaa edumeelsemad ettevõtted ja suured tööandjad. Lisaks asub Sindi väga lähedal Pärnu teistele tootmisaladele, kuid piirkonna järgnevateks arenguteks vajab elamufond kriitiliselt investeeringuid, et tagada töötajatele normaalsed elamistingimused” selgitas Luur.

Jätka lugemist »

Konstantin Pätsi platsile jäi Pätsi ausammas püstitamata

Marko Šorin rääkis eilsel Sindi Ajalooklubi õhtul Konstantin Pätsile püstitatud ja püstitamata jäänud monumentaalsetest mälestusmärkidest.

Foto ajast, kui raudteeveeremid peatusid veel Pärnus Rüütli platsil Foto Marko Šorini kogust

Foto ajast, kui raudteeveeremid peatusid veel Pärnus Rüütli platsil. Foto: Marko Šorini kogust

Esmalt tegi linnavalitsus ettepaneku nimetada lähemas tulevikus raudteejaama kohale planeeritav plats Konstantin Pätsi platsiks

Päris palju teatakse Tahkuranda rajatud mälestusmärgist, aga väga vähe mäletatakse tänapäeval omaaegsest tõsisest kavatsusest püstitada Pätsile mälestusmärk ka Pärnusse Rüütli platsile. „Praegu käib Rüütli platsi uuendamine ja vastavalt Pärnu koalitsioonilepingule võib Rüütli plats saada peatselt ümbernimetatud Iseseisvuse väljakuks,“ teatas Šorin.

Ta rääkis oma huvist sirvida vanu ajalehti ja koguda huvipakkuvamate artiklite väljalõikeid. Innuka ajalooklubi liikmena jagab Šorin heal meelel huvitavamaid leida kiiresti ka oma lähemate ajaloohuvilistega, millest killuke lugejatenigi jõuab.

Jätka lugemist »

Pärnu külje all valmib väikeelamute rajoon

Eile, 29. märtsil tähistati Pärnumaal Tori valla Tammiste külas Linnapiiri elamurajooni sarikate alla saamist traditsioonilise sarikapeoga.

Linnapiiri elamurajooni sarikapidu Foto Liis Rotar

Linnapiiri elamurajooni sarikapidu. Foto: Liis Rotar

Tuleva aasta lõpuks valmib Linnapiiri elamurajoonis 28 ühekorruselist elamut. Ühepere majadel on pinda 124 ruutmeetrit ja need asuvad 1600 kuni 1700 ruutmeetri suurustel kruntidel. Elamud projekteeris Control AB ja ehitab Ardis Ehitus. Majad püstitatakse lintvundamentidele. Kande- ja siseseinte materjaliks kasutatakse fibot. Siseseinte ehitamiseks ka teraskarkassil kipsplaati. Energiatõhusad elamud varustatakse nüüdisaegsete tehniliste lahendustega nagu õhk-vesi küttesüsteemid ja soojustagastusega ventilatsioonisüsteemid. Soojustuseks tarvitatakse vahtpolüstüreeni ja välisviimistlusel dryvit krohvi ning värvitud puitlaudist. Katused kaetakse profiilplekiga.

Kogu elamurajooni tervikliku väljaehitamise üldmaksumuseks kujuneb ligemale viis miljonit eurot. Elamurajooni arendab ja müüb LVM Kinnisvara. Hoonete hind jääb vahemikku 155 000-159 000 eurot.

Lisaks tavapärasele majade müügile võimaldab LVM Kinnisvara uudset koduvahetust Linnapiiri elamute soetajatele: omanikud saavad vana kodu uue elamu vastu vahetada.

Urmas Saard

Pärnus piirati Rüütli plats ehitustaraga

Pärnu kesklinnas asuv Rüütli plats ümbritseti täna aiaga, et alustada platsile ja selle ümbrusele uue ilme andmist. jaanipäevaks uus ilme anda. Ehitus peaks valmima jaanipäevaks.

Pärnu Rüütli plats on ehitustaraga piiratud Foto Urmas Saard

Pärnu Rüütli plats on ehitustaraga piiratud. Foto: Urmas Saard

Sõltuvalt ilmadest laieneb tööde piirkond hiljem edasi Rüütli, Aia ja Ringi tänavale

Esialgu häirib ehitusaed ainult jalakäijaid. SEB Panga ette jäeti läbikäik nii jalakäijate kui hoonet teenindavate sõidukite jaoks. Ringi tänava äärde paigaldati aedik puude juurest, et saaks kõnniteel käia. Rüütli tänava lõigul ei saa enam platsipoolsel kõnniteel käia, kuid autotee ja merepoolne kõnnitee jäid vabaks.

Rekonstrueerimistööd algavad uuringute ja ettevalmistustöödega. “Uuringutest selgub, kui palju on maapind läbi külmunud ja millal saab midagi teha,” selgitas Pärnu linnavalitsuse taristu- ja ehitusteenistuse juhataja Väino Kaur. Pärast aia paigaldamist asuti kohe istepinke lahti võtma.

Sõltuvalt ilmadest laieneb tööde piirkond hiljem edasi Rüütli, Aia ja Ringi tänavale, kus kavatsetakse autode liikumist ja parkimist piirata.

Jätka lugemist »

Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamisest

Keskkonnaamet teatab Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamise (KMH) avalikust väljapanekust ja arutelu toimumisest.

Sindi ujula 2017 aastal Foto Urmas Saard

Sindi ujula 2017. aastal. Foto: Urmas Saard

Väliujula asub Pärnumaal Tori vallas umbkaudu 550 m Sindi paisust ülesvoolu. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Sindi väliujula kasutatavuse tagamine ka pärast Sindi lävendisse kärestiku rajamist. Sellepärast soovitakse Pärnu jõge süvendada ligilähedases mahus ca 46 000 m³. Jõge süvendatakse 350 m pikkusel lõigul enamvähem kogu ristlõike ulatuses. Sügavaima osa maksimaalne pikkus on ligikaudu 180 m ja laius 70 m. Settimisvaru tagamiseks peab sügavus minimaalse veeseisu korral olema ujula piirkonnas 2,2 m. Selleks süvendatakse jõe põhi kõrguseni 0,50 m abs ehk ligikaudu 2 m sügavamaks võrreldes praegusega.

Kavandatava tegevuse arendaja on Keskkonnaagentuur ja otsustaja Keskkonnaamet.

Sindi väliujula süvendustööde KMH aruande eelnõuga saab tööpäeviti tutvuda Keskkonnaameti Pärnu kontoris Roheline 64 või Keskkonnaameti veebilehe alalehel.

KMH aruande kohta saab Keskkonnaametile esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ajavahemikus käesoleva aasta 1. kuni 23. märts. KMH avalik arutelu toimub 26. märtsil algusega kell 15.00 Keskkonnaameti Pärnu kontori suures saalis.

Urmas Saard

Näoraamatus kiidetakse Seljametsa kergliiklusteed

Neil päevil valmib Pärnumaal Paikusele rajatav paari kilomeetri pikkune kergliiklustee, mis saanud juba rohkelt kohaliku rahva kiitvaid sõnu.

Valmiv Seljametsa kergliiklustee 2,1 km pikkune lõik Foto Urmas Saard

Valmiv Seljametsa kergliiklustee 2,1 km pikkune lõik. Foto: Urmas Saard

„Kui toimub midagi uut, tuleb kohe järgi proovida,“ kirjutas Kristel 20. oktoobril facebookis vahetult pärast seda, kui Seljametsa uus kergliiklustee lõik oli saanud asfaltkatte peale. „Alustades Paikuselt, kuhu uus asfalt alles pandud ja kõndides Seljametsa, kus asfalt lõppes, sain edasi-tagasi viisakad 6442 sammu, mida veel sellel imeilusal sügispäeval tahta. Kilomeetreid ei viitsinud mõõta, jätan selle kellegi teise usina tööks.”

Viimaseid päevi Paikuse vallavanema ametis töötav Kuno Erkmann teab kilomeetritest, meetritest ja sentimeetritest täpsemalt rääkida. Uue tee pikkus on 2,1 km. Koos varem rajatud kergliiklusteega on nüüd võimalik mööda asfaltbetooni liikuda 3,1 kilomeetril alates Paide maantee ringristmikust kuni Seljametsa lasteaiani ja muuseumini. Tee muldkeha laius on 3,0 m, asfaltpinna laius 2,5 m ja mõlemal pool teeservas on 25 cm laiune teepeenra riba.

Jätka lugemist »