Keila-Joa pargis jätkuvad rippsildade ehitustööd

Keila-Joa rippsild. Foto: keskkonnaamet.ee

RMK poolt läbi viidava Keila-Joa mõisapargi renoveerimis- ja ehitusprojekti ettevalmistav etapp on lõppenud, märtsis toimuvad rippsildadega seotud ehitustööd ning projekti valmimistähtaeg on juulis.

RMK loodushoiuosakonna Tallinna piirkonna juhataja Kristjan Maasalu sõnul on mullu novembris alustatud ettevalmistustööd Keila-Joa mõisapargi renoveerimiseks ja objektide ehitamiseks lõpule viidud. “Tööde käigus ilmnes ka vajadus eemaldada pargist mõned puud, mis jäävad ette ehitiste renoveerimisele või ohustavad külastajaid,” selgitas Maasalu ning lisas, et raietöödele on hangitud nõuetekohased load Muinsuskaitse- ja Keskkonnaametist ning Keila vallavalitsusest. Tänaseks on Keila-Joa pargis rajatud alus paekiviastmetega treppidele, paigaldatud rippsildade taridetailid ning hetkel käib vundamentide valamine.

Aprillis jätkub rippsildade konstruktiivsete osade ehitus ning siis asutakse eemaldama ka tabalukke, mis olid sildadele pulmatraditsioonide käigus kinnitatud. Mais alustatakse paekivist treppide astmete ja käsipuude paigaldamisega. Kuna peale 2013. aasta juulis lõppevaid renoveerimistöid ei tohi sildadele lukke enam kinnitada, pakub RMK võimalust vanale pulmatraditsioonile uus ja püsivam leida. Selleks saavad asjahuvilised oma ettepanekuid saata aadressile keilajoa@rmk.ee.

Keila-Joa mõisapargi töid tellib RMK ja finantseerib Keskkonnainvesteeringute Keskus. Keila-Joa mõisapargi suuruseks on 79,7 hektarit. RMK hallata on jõe vasakpoolne pargiala suurusega 34,2 hektarit, millest on metsaga kaetud 27,9 hektarit. Keila-Joa mõisapargi üks rippsildadest on ajastule omane pargi väikevorm ja see kuulub muinsuskaitse alla.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Konkurss „Aasta Puitehitis 2012“ on avatud

Puuinfo ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit kuulutavad välja tänavuse Aasta Puitehitise konkursi, et premeerida silmapaistvate ehitiste autoreid. Tööde esitamise tähtaeg on 30. september.

Tänavu kümnendat korda toimuvale konkursile on oodatud ehitised (hooned, rajatised) või ehitiste grupid, mis on valmis või valmivad hiljemalt 30.09. 2012. Konkursile ei lubata varasematel puitarhitektuuri konkurssidel osalenud ehitisi. Esitatud ehitise juures peab puit olema domineerivaks materjaliks. Aasta puitehitise määramisel võetakse aluseks hoone või objekti arhitektuuriline lahendus, sotsiaalne kontekst, puitmaterjali kasutus ja ehitustehniline kvaliteet.

Töid võivad esitada nii era- kui juriidilised isikud. Võistlustingimused ja lisainfo leiate Puuinfo kodulehelt. Palume täidetud ankeet (ankeet) saata elektrooniliselt, tavapostiga või tuua aadressil: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (Viljandi mnt 18a, Tallinn 11216) või Eesti Arhitektide Liidu kontorisse (Lai 31, Tallinn 10133). Ankeedid võib saata ka faksiga numbrile 656 76 44.

Ehitise konkursile esitamise tähtaeg on 30. september.

Konkursi tulemused kuulutatakse välja 8. novembril Eesti Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2, Tallinn) toimuval arhitektuurikonverentsil “Puit- homse elukeskkonna võti”. Esitatud töid presenteeritakse Eesti Rahvusraamatukogus toimuval auhinnatseremoonial ja Puuinfo kodulehel.

Peapreemia (2 000 €) antakse võitnud ehitise arhitektile.

Eripreemiate väljaandjad:

UPM-Kymmene Otepää AS – parima vineeri kasutuse eest (700 €)
Peetri Puit OÜ – arhitektile või insenerile liimpuidu parima kasutuse eest (700 €)
Rait AS (Raitwood) – höövelmaterjali parima kasutuse eest (700 €)

Eesti Puitmajaliit – auhind „Aasta Tehasemaja“ tiitli võitjale. Võistluse juhend.

Mullu sai Aasta Puitehitise tiitli Peeter Loo ja Jan Skolimowski (KAMP AB) projekteeritud väikevorm Padise vallas. Hoonet peeti parimaks just tänu selle arhitektuursele sobivusele looduskeskkonda.

Konkurssi korraldavad Puuinfo ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. Võistluse korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kunstiteadlaste Ühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu esindajad.

Ehitushuvilised on oodatud seminarile “Rohelisem elu 2012”

Ökofestival „Rohelisem elu 2012“ kutsub seminarile ROHELISE ENERGIA MAJA 16. augustil 2012 algusega kell 11 Põlvas, Põlva kultuurikeskuse salongis (Kesk 15).

Kodu omanike ja ehitajate üheks oluliseks teemaks on kujunenud energiasääst. Nii räägitakse üha valjemalt passiivmajast, madalenergiamajast, liginullenergia-majast ja energiatõhusast majast.

Millised uudsed nõuded, projekteerimis- ja ehitusvõtted ning tehnoloogilised lahendused peituvad nende uute mõistete taga? Kas ja kuidas Eestis uusi energiatõhususe nõudeid rakendatakse? On meil selleks arhitekte ja insenere ning kõige tähtsam – tellijaid? Kas madal energiatarve ja küttekulud on tegelikkuses saavutatavad või tuleb selle eest tegelikult hiigelsuuri ehitusarveid tasuda? Kuidas maja oma energiatootmisega hakkama saab ning kas päike on parem kui tuul? Kuidas küttekulude pealt kokku hoida ja samas mitte külmetada? Kui kõik praod on suletud, siis kuidas peame me muutma oma elamise viise ja harjumusi?

Neile ja paljudele teistele rohelise energia majaga seotud küsimustele saab vastuse seminari ettekannete põhjal.

Lisaks on osalejatel võimalus külastada ja kogeda, kuidas kerkib üks liginullenergia-maja ning milliseid arhitektuurilisi, tehnoloogilisi ja ehituslikke võtteid selle maja ehitamise juures kasutatakse.

Täpsem info!

Põhuteater sai leivaahju

Võrumaal asuv Loomuliku eluviisi keskus tegi koostöös NO99 teatri ja Säästva Ehituslahendustega vastavatud Põhuteatris valmis  leiva-pizzaahju, mida hakkab kasutama teatri kohvik. Ahi ehitati  savi-liiva segust paari päevaga ja see võimaldab küpsetada mahlakat leiba ja on  kasutatav ka pizza või koogi valmistamise ahjuna. Lisaks mõjub leivaahi oma ümara kupliga otsekui kuntsiteos keset kodu.