Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2019
E T K N R L P
« juuli    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Rahvusraamatukogu Kultuurinädal pakub üle 30 tasuta ürituse

Kultuurinädala+plakat26.−30. oktoobrini toimub Eesti Rahvusraamatukogus esmakordselt Kultuurinädal, kus saab võtta osa enam kui kolmekümnest tasuta kultuuriüritusest ja tutvuda unikaalse hoone nende aladega, kuhu iga päev ei pääse.

Raamatutest, lugemisest ja kirjandusest on teiste seas kutsutud kõnelema Linnar Priimägi, David Vseviov, Asko Künnap, Mihhail Lotman, Leelo Tungal, Kadri Hinrikus, Sveta Grigorjeva ja Tiina-Ann Kirss.

Muusikaloengutel heidavad Rahvusraamatukogu helikogudesse värske pilgu Vaiko Eplik, Tõnis Kahu, Siim Nestor, Timo Steiner ja Peeter Volkonski.

Pisemad külastajad on oodatud värskelt avatud 5. korruse lastealasse töötubadesse ja kohtumistele lastekirjanikega. Viis päeva kestva Kultuurinädala loengutel, seminaridel, aruteludel võetakse jutuks ka kunst, plakatid, arhitektuur ja poliitika. Ekskursioonidel saab tutvuda Rahvusraamatukogu hoone, kunsti ja hoidlatega ning Tõnismäe piirkonna ajalooga. Võimalik on osaleda ka koolitustel, mis õpetavad kasutama tänapäeva raamatukogu võimalusi.

Kultuurinädala lõpetavad 30. oktoobril kirjandusseminar “Au ja häbi”, luulekava “Iga lause pannakse siin proovile” (Jan Kaus, Veronika Kivisilla, Indrek Koff, Kai Aareleid) ning popkunstnik Kiwa performance ”Uue raamatu sünd”. Jätka lugemist »

Iberofest toob Rahvusraamatukokku Hondurase imelise looduse ja kultuuri

TM__5425Eesti Rahvusraamatukogus avati Ibero-Ameerika kultuuri festivali Iberofest raames fotonäitus “Taltsutamatu Honduras”.

Näitus koondab fotosid, mille autor on Hondurase fotograaf, kirjanik, looduseuurija ja õppejõud Arturo Sosa, kelle viimaste aastate kireks on olnud Hondurase pärandi jäädvustamine.

Mõte sai alguse kümme aastat tagasi soovist jäädvustada ja tutvustada selle riigi rikkalikku loodust ja kultuuri. Näitus on visuaalne jutustus sellest vähetuntud Kesk-Ameerikas asuvast riigist. Pildid on tehtud eri reisidel ja eri ajahetkedel, kuid neid ühendab üks keskne idee: avastada oma kodumaad.

“Olen fotograafi ja kirjanikuna reisinud kilomeetreid ja kilomeetreid mööda Hondurast. Igal reisil leidsin imelisi aardeid, mis on neis paikades alati olemas olnud,” ütleb Arturo Sosa.

Näitus Rahvusraamatukogu 5. korruse näitusesaalis jääb avatuks 6. aprillini.

Eesti Rahvusraamatukogu mälestab Eino Baskinit näitusega

baskinEesti Rahvusraamatukogu avas 8. korruse muusikasaalis näituse väljapaistva humoristi ja näitleja Eino Baskini (1929–2015 ) mälestuseks. Näitusel on väljas poolsada eksponaati, sealhulgas Eino Baskini mälestusteraamatud, kümme anekdoodi-kogumikku ja teatrietenduste kavalehed.

Vaadata saab dokumentaalfilmi Eino Baskinist, kuulata on võimalik Baskini sketšidega CD-plaati, heliajakirja Tipphuumor 93/1 ja 1984. aastal salvestatud vinüülplaati. Väljas on ka 1960. aastatel estraadikavadele valminud plakatid. Näitus jääb avatuks 5. aprillini.

Suur osa eestikeelsest internetist arhiveeritakse

Rahvusraamatukogu alustas esimest suuremahulist .ee domeenil asuvate veebisaitide arhiveerimist, mis tehakse kättesaadavaks Eesti Veebiarhiivist. 28. jaanuaril korraldatakse ka veebiarhiveerimise teemaline rahvusvaheline seminar. Arhiveeritakse ligi 70 000 .ee domeenil asuvat ja vabalt kättesaadavat veebisaiti. Neid saab kasutada Eesti Veebiarhiivist alates käesoleva aasta juunist.

Sellist suuremahulist arhiveerimist kavatsetakse edaspidi teha igal aastal. “See võimaldab teadlastel uurida ühiskonnas ja kultuuris aset leidvaid muutusi, näiteks keelekasutuse, poliitilise kultuuri või kasutatava tehnoloogia osas,” ütles Rahvusraamatukogu veebiarhiveerimise juhtiv spetsialist Jaanus Kõuts. “Veebisaidid nõuavad erilist tähelepanu, kuna nad on kiirelt muutuvad ja lühikese elueaga väljaanded,” lisas ta.

Veebiarhiveerimisest saab lähemalt kuulda 28. jaanuaril Rahvusraamatukogus toimuval rahvusvahelisel seminaril “Web Archiving: Preserving the History of Data-Driven Society” . Seminarile järgneb kahepäevane veebiarhiveerimise tarkvara NetarchiveSuite arendajate ja kasutajate koosolek.

Lähtudes sundeksemplari seadusest, alustas Rahvusraamatukogu valikulist Eesti kultuurile oluliste veebilehtede arhiveerimist 2010. aastal ning avas veebiarhiivi kasutajatele 2013. aastal.Maailmas on kokku umbes poolsada veebiarhiivi. Eesti Rahvusraamatukogu kuulub ka veebiarhiive ühendavasse organisatsiooni International Internet Preservation Consortium , mis otsib lahendusi veebiarhiveerimise tehnilistele ja õiguslikele väljakutsetele, loob standardeid ning arendab tarkvara. 

Rahvusraamatukogus peeti kodanikuühiskonna teemalist foorumit

 

Foto: Teet Malsroos, Eesti Rahvusraamatukogu

Foto: Teet Malsroos, Eesti Rahvusraamatukogu

Rahvusraamatukogu tähistas parlamendiraamatukoguna taastegutsemise 25. aastapäeva infopoliitika foorumiga, kus räägiti kodanike initsiatiivist ja rollist seadusloomes, kodanikuühiskonna määratlusest, aga ka bürokraatiast. Foorumit saab vaadata internetis, avatuks jäävad näitused.

VII infopoliitika foorumi avanud Riigikogu esimees Eiki Nestor tõdes, et rahvale loodud võimalust esitada petitsiooni tuleb veel tutvustada ja infotehnoloogiliselt arendada. Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Marusterääkis lähemalt aprillis jõustunud seadusest teha rahvaalgatuse korras ettepanekuid seaduste muutmiseks.

Madle Lippus osutas definitsioonidele, kus ühelt poolt on kogukond sotsiaalpsühholoogiline nähtus ja tunnetuslik koostöö, mitte piiritletud haldusüksus, teisalt defineerib riik seda omavalitsuse, elanike ja ettevõttete kaudu. Alari Rammo leidis, et kolmanda sektori organisatsioonide tööd takistab liigne bürokraatia. “Meid on nii vähe, et kirjade vahetamise asemel peaksime rohkem ühte ruumi kogunema ja rääkima,” märkis Rammo. Ta lisas, et nõrk kodanikuosalus on tihti seotud kodanike tahtmatuse või oskamatusega oma vabadusi kasutada.

Arutleti ka selle üle, kas aktiivsemad on mehed või naised. Hille Hinsberg tõi välja, et Rahvakogu veebikeskkonnas rääkisid enamasti kaasa mehed, kuid Madle Lippuse tutvustatud uuringust nähtus, et kogukonna aktiivsema tuumiku moodustavad naised. Üksmeelselt leiti, et Rahvakogu protsess vajab teaduslikku analüüsi.

Videosalvestust Eiki Nestori, Alari Rammo, Hille Hinsbergi, Erle Rikmanni, Rait Maruste, Andrei Korobeiniku, Juhani Lemmiku, Maiko Kesküla, Madle Lippuse ja Karmen Linaski ettekannetest ning Tiina Kaalepi ja Raivo Ruusalepa juhitud arvamusringist saab vaadata infopoliitika foorumi kodulehel.

Käsikirjalise “Don Quijote” eestikeelne peatükk saadetakse Hispaaniasse

LO_9845Täna andis Rahvusraamatukogus raamatukogu peadirektor Janne Andresoo välisministrile Urmas Paetile üle “Don Quijote” eestikeelse käsikirjalise peatüki originaali, mille on käsitsi ümber kirjutanud Paul-Eerik Rummo ja illustreerinud Jüri Mildeberg ning mis saadetakse Hispaanias asuvale Cervantese muuseumile.

Seoses 2015. aastal tähistatava Miguel de Cervantes Saavedra teose “Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast” 2. osa esmatrüki neljasajanda aastapäevaga koostab Cervantese muuseum eeldatavasti maailma suurima mitmekeelse ja käsikirjalise “Don Quijote”.

Eestile pakuti võimalust kirjutada ümber ja illustreerida 4. peatükk. Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo ütles: “Nägime siin võimalust oma tuntud luuletajat Paul-Eerik Rummot ja kunstnikku Jüri Mildebergi maailmale tutvustada ning oli suur rõõm, et nad selle ettevõtmisega nõustusid”.

Paul-Eerik Rummo sõnul räägime Don Quijote karakterist igapäevakeeles ühekülgselt, kuid täht-tähelt originaalile pühendudes avardub selle klassikateose rikkus. Ta lisas: “Ka Aita Kurfeldti tõlge eesti keelde on maailmaklass”.

Käsitsi kirjutatud raamatuga saavad eeldatavasti 2015. aastast kõik huvilised tutvuda Hispaanias El Tobaso linnas. Eestikeelset peatükki saab digiteerituna näha digitaalarhiivis DIGAR.

Eestikeelse peatüki projekti juhtis Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Eesti Kujundusgraafikute Liiduga. Materjalid jõudsid Eestisse Hispaanias asuva Eesti saatkonna ja Eesti Välisministeeriumi kaudu, illustratsioonide loomist toetas Eesti Kultuurkapital.

Europeana ja Rahvusraamatukogu kutsuvad üles täiendama virtuaalset Balti ketti

Kogumispäevadele toodud Balti ketis kaasas olnud raadio. Foto,Mai-Reet Uus

Kogumispäevadele toodud Balti ketis kaasas olnud raadio. Foto: Mai-Reet Uus

1989. aasta ajalooliste sündmuste jäädvustamiseks on Euroopa digitaalne raamatukogu avanud veebirakenduse, mille kaudu oodatakse inimesi jagama mälestusi, lugusid, fotosid, videoid jm

Virtuaalset Balti ketti saab täiendada siit, märkides kaardile oma asukoha Balti keti ajal ning lisades teksti-, pildi-, heli- või videofaile.

Nüüd näeb Europeana portaalist ka üle 100 dokumendi, mälestuseseme ja foto, mis toodi või tehti 2013. aasta augustis Rahvusraamatukogu ja Ajaloomuuseumi koostöös toimunud Europeana 1989 kogumispäevadel.

Europeana 1989 projektis osaleb seitse riiki: Poola, Leedu, Läti, Eesti, Tšehhi, Saksamaa ja Ungari, kelle digitaalne panus on kättesaadav siin ning helisalvestised siin .

Europeana (europeana.eu) on üleeuroopaline digitaalne raamatukogu, mis alates 2008. aastast on enam kui 2200 organisatsiooni abiga teinud kättesaadavaks u. 30 miljonit digiteeritud kultuuriobjekti, andes võimaluse otsimootori ja virtuaalsete näituste kaudu uurida Euroopa kultuuri- ja intellektuaalset pärandit.

Eestist on Europeanasse panustanud kokku u. 70 000 objektiga Rahvusraamatukogu, Kultuuriministeerium, Rahvusarhiiv, Eesti Rahva Muuseum ja teised muuseumid, Haridus- ja Teadusministeerium, Muinsuskaitseamet ja Tartu Ülikool. Europeanast võib muu hulgas leida Eduard Vilde romaani “Mäeküla piimamees”, Bernt Notke maali “Surmatants”, Rahvusraamatukogu vanade maa- ja postkaartide kogud ja palju muud.

Yyhely Hälvin näitab rahvusraamatukogus oma joonistusi

Yyhely29. augustini saab rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis näha Eesti Kunstiakadeemia tudengi Yyhely Hälvini näitust „Porilombid”.

Yyhely Hälvin kirjutab oma teise isikunäituse kohta järgmiselt: „Püüan lahti muukida iseennast koos kaugete külakolgaste ilu ning valuga, leides selleks võimaluse tušipotist ja suleotsast”.

Raamimata suuremõõtmelised tušijoonistused haakuvad oma visuaalse kujundikeelega väikesemõõduliste töödega, mis on enamjaolt samas tehnikas.

Yyhely Hälvin on lõpetanud Põlva Kunstikooli, osalenud grupinäitustel „Tunne oma keha 1” 2014 ja „Part paadis” 2012 ning Iževski Kunstikooli nr 13. korraldatud konkurss-näitusel Udmurtias 2012. Esimene isiknäitus „Tuuleveskitüdrukud” toimus Põlva Keskraamatukogus käesoleva aasta alguses.

Jaan Poska mälestusmärgi ideekonkursi töid näeb Rahvusraamatukogus

Tänasest saab Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis vaadata Jaan Poska mälestusmärgi skulpturaalse lahenduse ideekonkursil võistelnud 47 tööd.

Tallinn kuulutas konkursi Jaan Poska mälestusmärgi skulpturaalse lahenduse leidmiseks välja 24. jaanuaril, riigimehe 148. sünniaastapäeval. Ideekonkursi eesmärk oli saada Jaan Poska mälestuse jäädvustamiseks ja talle pühendatud mälestusmärgi püstitamiseks skulpturaalselt ning arhitektuurselt sobivaim terviklahendus.

5. mail hindas laiapõhjaline žürii I auhinna vääriliseks võistlustöö “Hetk”, mille autoriteks on Pille Noole, Üllar Ambos ja Joannis Lykouras. II auhinna pälvis Villem Tomiste võistlustöö “Gloobus” ning III auhinna võistlustöö “Lepe”, mille autoreiks Riho Kuld, Ilme Kuld ja Ants Raid.

Mälestusmärk riigimehele on kavas avada Kadrioru pargis, Poska tänava ja Luigetiigi vahel asuval poolringikujulisel väljakul 24. jaanuaril 2016, kui väljapaistva Eesti ühiskonna- ja riigitegelase ning esimese eestlasest Tallinna linnavolikogu esimehe (juhataja) Jaan Poska sünnist möödub 150 aastat.

Väljapanek võistlustöödest jääb avatuks 28. juunini.

Ajaloolised piiblid jõudsid Rahvusraamatukogusse

Ajaloolised piiblid_1

Foto: Stanislav Stepaško, Eesti Kunstimuuseum

2. juunini saab Rahvusraamatukogu harulduste kogu saalis näha ajaloolisi piibleid Jaan Paruski kogust. Väljapanekuga tähistatakse 275 aasta täitumist esimese eestikeelse piibli ilmumisest. Näitus avatakse 14. mail kell 16.00.

Näitusel “Alguses oli sõna. Ajaloolised piiblid Jaan Paruski kogust” on üks terviklikumaid erakollektsioone ajaloolisest eestikeelsest piiblist, sealhulgas rariteetsed eksemplarid eestikeelse piibli esimesest ja teisest trükist.

Rahvusraamatukogus saab lisaks hiljaaegu Mikkeli muuseumis eksponeeritule näha ka saksakeelset nn. Karl XII sõjapiiblit 1709. aastast. Trükiste kõrval on välja pandud valik piibliainelist vanemat Lääne-Euroopa graafikat Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Ülikooli Raamatukogu kunstikogust.

1739. aastal ilmunud esimesest eestikeelsest piiblist kuni Teise maailmasõjani ilmunud trükiseid sisaldav kogu kajastab arenguid tõlketraditsioonis ning trüki- ja köitekunstis. Väljapanek pakub võimalust jälgida nahakunsti ja kaunistusmotiive ning paremini mõista, millist töömahtu ja meisterlikkust nõudis trükise väljaandmine ning milline oli raamatu positsioon kodudes.

Näitus on valminud koostöös kollektsionääri Jaan Paruski, Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Ülikooli Raamatukoguga.

Rahvusraamatukogus saab näha Vive Tolli loomingut

image004Rahvusraamatukogus on Vive Tolli loomingust avatud kaks väljapanekut – tema vähem tuntud minigraafika ja lasteraamatu “Pille-Riini lood” illustratsioonid. Enamik töödest pärineb Rahvusraamatukogu kunstikogust.

Eesti graafika grand old lady Vive Tolli loomingu kõige tuntum osa on tema suurepärane vabagraafika. Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis on eksponeeritud Vive Tolli graafika väikevormid, ainulaadsed jõulukaardid ja eksliibrised, mis pole seni näitusele jõudnud. Vive Tolli nüansipeenes eksliibrisekunstis avalduvad nauditavalt needki kunstniku ande tahud, mida suuremas graafikas kohtab harva. Siin on nii lustakat vaimukust kui ka väga peent huumorimeelt. Tolli on ka hinnatud raamatugraafik, tema illustratsioonid Marie Underi, Friedebert Tuglase ja Jaan Krossi teostele on meie raamatukunsti pärlid.

Väljapanek hõlmab perioodi alates 1960. aastatest tänapäevani ja enamik eksponeeritavast pärineb Eesti Rahvusraamatukogu kogudest. Tolli uuemad minigraafikatööd lisas näitusele kunstikollektsionäär Mart Lepp. Näitusel esitatakse ka Vive Tolli loomingut tutvustavaid katalooge ja trükiseid.

Kuuenda korruse näitusesaalis on väljas Ellen Niidu armastatud lasteraamatu “Pille-Riini lood” illustratsioonid, mille autoriks on Vive Tolli ja mis nüüd kuuluvad Rahvusraamatukogu kunstikogusse.

Näitus “Vive Tolli minigraafika Mart Lepa ja Eesti Rahvusraamatukogu kogudest” jääb harulduste kogu saalis avatuks 29. aprillini. Näitus “Vive Tolli lasteraamatuillustratsioonid” jääb 6. korruse näitusesaalis avatuks 24. aprillini.

Jääkunst läbi Mare Iknojani kaamerasilma

Mare Ikonjan. Foto: Lääne Elu

Reedel avatakse Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis Mare Iknojani fotonäitus “Jääminek”.

Mare Iknojani fotonäitus on autori juba kuues ülesastumine Eesti Rahvusraamatukogus, näitustel esineb ta 2006. aastast alates. Sel korral eksponeeritud loodusfotod annavad võimaluse nautida jääkunsti, mis tekib Eesti looduses vahetult enne jääminekut.

Mare Iknojani tõi fotograafia juurde armastus looduse vastu. Ta kirjutab: “Olen eestlanna. Elan Tallinnas. Armastus looduse vastu on toonud mind fotograafia juurde. On suur õnn tabada pidevalt muutuva looduse imekauneid hetki. Kes saab olla veel suurem kunstnik kui loodus ise?”

Näitus on avatud 12. märtsist 1. aprillini.

Otepää valda külastavad tuntud kirjanikud

IMGP8639 [1600x1200]6. novembril  on Otepää valla Pühajärve raamatukogus külas neli Eesti tuntut kirjanikku: luuletajad Jürgen Rooste, Doris Kareva, Eda Ahi ja prosaist Peeter Helme.

Pühajärve raamatukogu juhataja Ly Haaviste sõnas, et kõik kirjandushuvilised on oodatud 6.novembril kell 13.30 Pühajärve põhikooli saali kuulama, kaasa mõtlema, küsimusi esitama ja autogramme võtma.

Doris Kareval ja Jürgen Roostel on ilmunud hulk luuleraamatuid, nende looming on tuntud ja lugejate poolt hinnatud. Noorluuletaja Eda Ahi võitis oma debüütkoguga “Maskiball” 2012.aastal Betti Alveri luulepreemia. Prosaiste esindavalt Peeter Helmelt on ilmunud neli romaani: “Puudutus”, “September”, “Varastatud aja lõpus” ja hiljaaegu “Tuleviku mäletajad” I osa. Peeter Helme teeb lisaks raadios kirjandussaateid ning avaldab kirjandustemaatilisi artikleid.

Üle-eestilisi kirjanike ringsõite korraldavad Eesti Kirjanike Liit, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Seekordne ringsõit on juba kümnes. Pühajärve raamatukogust suunduvad kirjanikud kohtumisele Valka.

Rahvusraamatukogus saab näha slovaki nüüdiskunsti

slovaki näitusKolmapäeval, 28. augustil kell 16 avatakse Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis näitus “Slovaki kujutav kunst 1993-2013″.

Ulatuslik valik slovaki kunstist annab läbilõike 21. sajandi kunstnikepõlvkonna impulssidest ja otsingutest loometeel.
Näitusel esindatud noored kunstnikud on tuntust kogunud Slovakkias ja piiri taga tänu võimalustele kasutada uusi tehnikaid, tegemata allahindlust värskete ideede ja nende kunstilise teostuse osas.Esindatud on selle generatsiooni universalism, teadmiste ja oskuste mitmekülgsus.

Valikus on maal, skulptuur, trükikunst (ka raamatuillustratsioonid), tekstiil, ehted, klaas ja keraamika.

Avamisel osalevad Slovakkia Suursaatkonna ajutine asjur hr Ladislav Babčan, Slovakkia Vabariigi aukonsul hr Even Tudeberg, näituse kuraator Zora Petrášová ja kunstnik Martin Ševčovič.

Näitus saab teoks tänu Slovakkia Vabariigi Suursaatkonnale.

Eesti Rahvusraamatukogu teeb uksed lahti

20.-22. veebruaril saab kiigata Eesti  Rahvusraamatukogu köögipoolele ja minna läbi ustest, mis viivad lugemissaalidest edasi, saab näha ja kuulda asju, mida iga päev ei näe ega kuule. 

Ekskursioonidel saab näha raamatu teekonda lugejani ning paberi muutumist digitaalseks, käia Toompea lossis, heita pilk raamatukogu varasalve, avastada ühiskonna toimimise põhitõed ning tutvuda Igor Volke juhtimisel tundmatute objektidega Rahvusraamatukogus. Koolitused aitavad infootsingul majandus- ja õigusteabes. Töötubades õpetatakse pikendama raamatu eluiga ning kasutama Eesti õigusbibliograafiat.

Õhtupoolikutel toimuvatel loengutel tutvustavad Larissa Petina Rahvusraamatukogu harulduste kogu pärleid ning Piret Lotman ja Sirje Lusmägi eestikeelse kirjasõna kujunemist 17. sajandil, kirjanduskriitik Maire Liivamets räägib mälust ja mäletamisest eesti kirjanduses. Neljapäeval meenutavad Rahvusraamatukogu hoone saamislugu Ivi Eenmaa, Mihkel Reial, Mati Kibin, Sulev Vahtra jt.

Lisaks saab tellida endale kontserdi, osaleda infotundides ja viktoriinidel, osa saada Viini kohvikukultuurist, kohtuda Ivari Padariga, kuulata Jan Kausi, tutvuda haruldaste leidudega raamatukaante vahel ning kõigi näitustega.

Lahtiste uste päevad on avaürituseks Rahvusraamatukogu juubeliaastal, mil tähistatakse raamatukogu 95. sünnipäeva ning 20 aasta möödumist Raine Karbi projekteeritud hoone avamisest.

Rahvusraamatukogu lahtiste uste päevade kavaga saab tutvuda siin.

Homme selgub konkursi „Aasta puitehitis 2012“ võitja

Homme, 8. novembril kell 13.35 kuulutatakse Eesti Rahvusraamatukogus toimuval arhitektuurikonverentsil „Puit – homse elukeskkonna võti” välja konkursi „Aasta puitehitis 2012“ võitjad. Peaauhinna annab üle Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Konkurss „Aasta puitehitis“ toimub tänavu 10. korda ja seda korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Puuinfo programmi raames. Konkursi korraldamise eesmärk on toetada puidu laialdasemat kasutamist ehituses.

Parima puitehitise tiitlile kandideerib tänavu kokku 29 ehitist, milles puit on domineerivaks materjaliks ja mis valmisid hiljemalt 30.09.12.

Konkursi „Aasta Puitehitis 2012“ peaauhinna, 2000 eurot, paneb hoone arhitektile välja Eesti Kultuurkapital. Puitehitise omanikule antakse üle majamärk tunnustusena puidu kui loodusliku ja taastuva ehitusmaterjali kasutamise eest.

Eriauhinnad antakse välja arhitektile või insenerile liimpuidu parima kasutuse eest (Peetri Puit OÜ, 700 €), parima ristkiht-liimpuidu kasutuse eest (AS Dold Puidutööstus, 700 €), parima vineerikasutuse eest (UPM-Kymmene Otepää AS, 700 €), parima fassaadilahenduse eest (AS Rait (Raitwood), 700 €). Välja kuulutatakse ka „Aasta tehasemaja 2012“ võitja (Eesti Puitmajaliit).

Konkursi „Aasta puitehitis 2012“ žüriisse kuuluvad: arhitekt Urmas Elmik (Eesti Projektbüroode Liit), professor Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia), insener Toomas Aakre (Eesti Inseneride Liit), teadlane Karin Paulus (Eesti Kunstiakadeemia), arhitekt Lembit Tork ja insener Märt Riistop (Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit).

Jätka lugemist »

IFLA järelkonverents toimub sel nädalavahetusel Tallinnas

Sel nädalavahetusel, 17.-18. augustil toimub Tallinnas IFLA (WLIC) 2012 järelkonverents, mille teemaks sisukirjelduse metaandmed digitaalses keskkonnas ja semantilises veebis. Iga-aastane IFLA ehk ülemaailmne raamatukogu- ja infokongress toimub Helsingis 11.-17. augustini. Kongressi üldteema on Libraries now! – inspiring, surprising, empowering (“Tänapäeva raamatukogud – inspireerivad, üllatavad, võimalusterohked”). IFLAga kaasneb hulk väiksemaid üritusi, eel- ja järelkonverentse, kus üksikasjalikumalt arutatakse raamatukogu töölõikudega seonduvaid probleeme.

Tallinnas toimuv rahvusvaheline konverents on suunatud kõigile mäluasutustele ja kannab pealkirja Beyond libraries – subject metadata in the digital environment and semantic web. Konverentsi kolmteist ettekannet käsitlevad nüüdisaegseid teemaotsingu loomise võimalusi digitaalkogudes, e-kataloogides ja veebis. Muu hulgas otsitakse vastust küsimustele, kas sisukirjeldust on võimalik täielikult automatiseerida, kuidas kirjeldada piltide sisu ja kuidas kaasata kasutajaid sisukirjelduse metaandmete loomisse. Lõpus toimuvas ümarlauas võetakse kokku märksõnastike roll semantilises veebis.

Eesti Rahvusraamatukogu ning IFLA liigitamise ja märksõnastamise sektsiooni koostöös toimuval konverentsil osaleb üle 100 raamatukogutöötaja kogu maailmast. Üritus leiab aset Tallinnas hotelli “Meriton Grand Conference & Spa” konverentsikeskuses (Toompuiestee 27). Konverentsi töökeel on inglise keel. Üritust toetab Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing.

Plakatinäitus viib maailmareisile koos Neeme Järviga

Plakatinäitus “Ümbermaailmareis Neeme Järviga”, kus eksponeeritud 80 kontserdiplakatit maestro esinemistelt üle kogu maailma, on 19. maist avatud Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis.

Järvi on maailmas tuntumaid eesti muusikuid ja eesti muusika esitajaid. Ta on juhatanud välismaal eesti heliloojate orkestriteoseid ja vokaalsümfoonilisi suurvorme, nagu näiteks R. Tobiase oratoorium “Joonase lähetamine”, A. Kapi oratoorium “Hiiob”. Tema juhatatud muusikat on salvestatud ligi 450 plaadile.

Neeme Järvi elu- ja loometegevust kajastav ainestik on koondatud isikuarhiivi. 2004. aastal alustas maestro aastate jooksul kogunenud materjalide üleandmist Eesti Rahvusraamatukogule, et loodaks terviklik kogu ja ka avalikkus saaks võimaluse seda kasutada. Kogus leidub lisaks esinduslikule valikule kontserdiplakatitest veel hooaegade brosüüre, arvukalt ajalehtede väljalõikeid, intervjuusid, kirjavahetust, fotosid jpm.

Käesolev väljapanek on esmakordne katse koostada näitus Neeme Järvi kontsertide plakatitest. Nende vahendusel on võimalik teha ümbermaailmareis ja mõista Neeme Järvi rahvusvahelist haaret muusikamaailmas. Afissidel vahelduvad orkestrid ja kontserdisaalid, kuid orkestrite ees seisab dirigendina alati Neeme Järvi. Kui tekib soov lõpetada pildiline ümbermaailmareis muusika saatel, siis Rahvusraamatukogu muusikasaalis on võimalik kuulata pea kõiki Neeme Järvi salvestatud plaate.

Näituse koostas Rahvusraamatukogu kunstide teabekeskus.
Näitus jääb avatuks 9. juunini.

Olete oodatud!